Vihane kult?

Kuupäev:

 
TRIIN LEETMAA
 
Heinamaa servas kõndides märkasin metssiga. Tema nägi ka mind, kuid ei põgenenud. Hirmul on teatavasti suured silmad ja hinge puges värin. Käsi liikus alateadlikult vööl oleva pussnoa poole. Tagantjärgi teeb endalegi nalja, kuidas seisin väikese metsseaga vastamisi, ühes tõstetud käes binokkel ja teises löögivalmis nuga. Tol hetkel jõudsin, aga täpselt välja kalkuleerida, kuidas ründavale loomale tera silma suunata. Filmides tapetakse koletisi ikka nende silmi läbi torgates. Siga otsustas lahkuda. Sain piki heinamaa serva umbes 300 meetrit edasi minna, kui märkasin endast paarisaja meetri kaugusel kraavikaldal kasvava võsa varjus metssiga jooksmas. Loom oli suur ja liikumissuund ei olnud mitte minust eemale, vaid hoopis minu poole. Taganesin kiiresti heinamaa keskele. Kult spurtis võsa kaitsvast rüpest paarikümne meetri kaugusele heinamaale, lõi kihvadega vihaselt õhku ja jooksis võssa tagasi, et hetk hiljem jälle lagedale tormata. Liikusin ettevaatlikult kuldilt pilku pööramata selg ees maantee poole. Tema jätkas oma demonstratiivseid rünnakuid. Peatusin poole kilomeetri kaugusel kivivarel ning suunasin binokli kuldile. Loom ei näidanud rahunemise märke. Kindluse mõttes lahkusin heinamaalt. Hiljem olen korduvalt metssigadega looduses kokku juhtunud, sealhulgas samas piirkonnas karja keskele sattunud, kuid kordagi pole loomad otsustanud rünnata. Esimene kohtumine püsib aga meeles ja metssigu nähes on alati värin sees.
 
KOMMENTAAR
PEEP MÄNNIL,
ULUKIUURIJA

 
Jutus pole kirjeldatud, mis ajal kohtumine toimus. Kui tegemist oli varakevadega, siis oli see arvatavasti mitte kult, vaid emis, kellel olid sellesama heinamaa servas olevas tihnikus hiljuti sündinud pojad. Kuldil ei ole midagi kaitsta, emisel aga küll. Kuldina võis see loom tunduda, kuna oli üksi ja oli suur. Täiskasvanud emis on ka suur ning poegimise ajal paistab olevat samuti üksi. Vastsündinud põrsaid kaitsvale emisele on kirjeldatud käitumine väga iseloomulik. Tavaliselt sünnivad emisele põrsad aprilli esimeses pooles, aga see võib juhtuda ka varem, märtsis, ning hiljem, mais või isegi juunis.
 

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Maaülikooli teadlased lugesid kokku Eesti raudkärblased

Eesti maaülikooli teadlaste uuringus tehti kindlaks, et Eestis on...

HARAKALE HAIGUS | „Uus aasta tuleb pliivaba“

Tekst: KEN KALLING Nõnda kuulutas Õhtuleht 1999. aasta detsembris. Uudis...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?

Oktoobri teisel laupäeval tähistame maailma rändlindude päeva.