MARIN LAAK
Eesti kultuurilooline veeb „Kreutzwaldi sajand“ (kreutzwald.kirmus.ee) on sisupõhine teabeallikas, usaldusväärne ja aegumatu. Keskkond tutvustab varasemat, 19. ja 20. sajandi alguse eesti kirjanduslugu avaral kultuuriloolisel taustal Eesti kirjandusmuuseumi arhiivide autentsete allikate kaudu.
“Kreutzwaldi sajandi” loomise mõte sai alguse 2003. aastal, kui tähistati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva. Saime siis kolleegi Kristi Metstega kirjandusmuuseumis ülesande koostada Lauluisa elu ja loomingut tutvustav rändnäitus. Muuseumi toonasel direktoril Krista Arul oli rändnäituse kujundamine juba kokku lepitud kunstnik Peeter Lauritsaga, mis omakorda inspireeris. Näitus rändaski Eestimaa raamatukogusid mööda, kuni selle metallist raamistik läbi kulus.
Rändnäitusel käinud kooliõpilased andsid idee esitada neerukujulistel stendidel toodud mahukas info, tekstid ja pildid veebinäituse vormis: pole ju digitaalsel ruumil piire, lugeda on lihtsam ning pealegi saab seda teha mistahes ajal ja kohas. Uuenduslik teabekeskkond valmis kahe aasta pärast, kuid selle maht on muudkui kasvanud – Kreutzwaldi ja Kalevipoja näitusest on saanud eesti kultuurilooline veeb.
Keskkond toetub kolmele vaalale: eesti kirjandusloo kujutamise 100-aastasele traditsioonile, digiteeritud arhiiviallikatele ja kasutajauuringutele. „Kreutzwaldi sajandi“ sisuarhitektuur on üles ehitatud semiootiliste seoste võrgustikule, mis võimaldab kasutajal tutvuda kõikide ühe isikuga seotud materjalidega: elulooliste andmete, fotode, raamatute ja isegi käsikirjadega. Kõiki allikaid koondab menüü „Kogud“, mis avab uksed raamatukokku, isikute leksikoni, fotogaleriisse jm.
Leksikon
Nii nagu rändnäitus kujutas Kreutzwaldi elu ja loomingut 19. sajandi ajateljel, on ka veebilahenduse keskmes kirjanikud, nende raamatud ja fotogaleriid. Keskkonna juurde on loodud leksikon, milles iga isiku tähendust kultuuriloos, elu ja loomingut tutvustavad lühiartiklites EKLA kirjandusteadlased Sirje Olesk, Rutt Hinrikus, Kristi Metste ja Marin Laak; leksikonitekste on kirjutanud ka teised, näiteks Rein Veidemann, Jaak Tomberg, Janika Kronberg ja Aivar Kull. Siin on väike kirjanike leksikon! Rõhutagem, et kõik need on originaaltekstid, mis on kirjutatud „Kreutzwaldi sajandi“ jaoks.
Ajateljed
„Kreutzwaldi sajandis“ leidub viis eriilmelist, üksteist täiendavat ajatelge. „Eesti kirjanikud“ (roheline) sisaldab 228 autori tutvustust, „Eesti kultuur ja olud” (kollane) pakub 1487 olulist sündmust, sh kirjanike sünd ja nende peateoste ilmumine. Eesti kultuuri plahvatuslikku tõusu 19. sajandi ärkamisajal saame jälgida alates Gustav Adolph Oldekopi sünnist 1755. aastal kuni Eesti Vabariigi viimase iseseisvusaastani 1939. Sündmused 20. sajandi ajateljele on valinud ja toimetanud EKLA vanemteadur ajaloolane Vello Paatsi. Näiteks üks Eesti päevalehtedest silma hakanud üritus 1917. aastast:
Peipsi rannik tuleb liita Petrogradi kubermanguga! 6. (19.) aprillil nõuavad Mustvees koosolekul Peipsiäärsed venelased 120 versta pikkuse venelastega asustatud Peipsi rannikuriba lahutamist Eestimaast ja liitmist Petrogradi kubermanguga.
Kolmas ja neljas ajatelg on seotud Lauluisaga. „Kreutzwaldi elu ja looming“ (punane) kujutabki ainult Kreutzwaldi elu, tegevust ja kõiki tema väljaantud raamatuid; „Kalevipoja saamisloo“ (sinine) leiab teistest eraldi alamlehel „Kalevipoeg“. Siin leiduvad ka Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes teadusliku väljaandena eesti ja saksa keeles 1857–1861 ilmunud esmatrüki ja 1862. aastal avaldatud esimese rahvaväljaande digikoopiad. Kättesaadavaks on tehtud ka üks EKLA haruldusi: niinimetatud „Alg-Kalevipoja“ käsikiri 1853. aastast. Rahvuseepose täistekst (20 laulu) on kättesaadav ka tekstina.
Viimane, viies ajatelg pakub võimalust jälgida Eesti kirjanduslugu Euroopa kultuuriruumi taustal: „Euroopa kirjandus ja isikud“ (violetne) sisaldab väliskirjanike leksikoni 121 autori tutvustusega.
Raamatukogu
Veebiportaalil „Kreutzwaldi sajand“ on ka oma eesti kirjanduse e-raamatukogu, mida on loodud nii-öelda riiul riiuli kaupa mitme aasta vältel tänu haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele, (rahvus)kultuuri ja mälu ning kultuuriministeeriumi kirjandusklassika programmide toetustele. Trükised on pärit peamiselt kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust, digimistöö käinud koos Tartu ülikooli raamatukogu ja rahvusraamatukoguga. Kokku leidub siin 353 digiteeritud raamatut, millest suur osa, eriti eesti kirjandusklassika, on kättesaadav nii piltide, tekstide kui ka e-pubide vormingus. Raamatukogu hõlmab kõigi sel perioodil sündinud eesti kirjanike teoste esmatrükke alates 19. sajandist kuni aastani 1918, lisaks valik kirjandusklassikat kuni 1940. Eraldi alamleht on pühendatud Noor-Eesti väljaannetele.
Raamatukogusse kuulub ka 38 kirjandusteose käsikirja, samuti EKLA kogudest. Portaali „Kreutzwaldi sajand“ raamatukogu väärtus ajas kindlasti suureneb: see on eesti vanema kirjakeele terviklik andmekogu, mille alusel saaks treenida mitmekesisemat eesti keelt kasutama ka kõige nüüdisaegsemaid tehnoloogilisi abimehi, ChatGPT-d ja teisi tehisintellekti keeleroboteid.
Fotogaleriid
Teabekeskkond pakub suurel hulgal pildimaterjali isikutega seotud fotogaleriides ja illustratsioonidena ajatelgedel. Eesti kirjanike ja kultuuritegelaste fotod on pärit EKLA fotokogust: digitud on kokku 11 603 fotot. Tegemist on nende isikute terviklike arhiividega ning igal fotol on arhiiviviide, mille järgi saab neid ELKA-st tellida. Fotod, mis on näha ajateljel „Eesti kultuur ja olud“, on illustratiivsed ja pärinevad peamiselt Eesti filmiarhiivi digitaalarhiivist.
Kasutamine
Veebiportaali „Kreutzwaldi sajand“ on lihtne kasutada. Näiteks kui otsida teavet Ernst Enno kohta, leiame tema tutvustuse, näeme fotosid, raamatuid ja käsikirju ning saame avada luulekogusid.
„Kreutzwaldi sajand“ on huviliste käsutuses olnud juba ligi 20 aastat. Ainuüksi 2024. aasta esimese kolme kuu vältel on keskkonda külastatud ligikaudu 420 000 korral. Eelmisel, 2023. aastal oli kokku 1,9 miljonit kasutajat ja kümne aasta vältel (2014–2024) on olnud üle 9 miljoni kasutuskorra. On teada, et kasutajate seas on palju emakeele- ja ajalooõpetajaid ja kooliõpilasi. See on erakordselt rõõmustav, sest just nemad on olnud portaali peamine sihtrühm.
Lõpetuseks
„Kreutzwaldi sajand“ on eesti kirjandusajalooline veebikeskkond ja galerii, millesse saab siseneda paljudest ustest. Selle loomine on olnud õhinapõhine, selle sisu on aidanud täiendada kümned inimesed. Selle eest, et keskkond oleks endiselt huviliste käsutuses, on hoolt kandnud EKLA digiarhivaar Marju Mikkel, Elo Maandi-Puu ja Ülle Kaart. Keskkond ei ole veel valmis ega saagi kunagi valmis, nagu ei saa valmis ka meie kultuurilugu. Loodame, et täiustuv tehnoloogia toob uusi ideid ja avab uued võimalused.
Marin Laak (1964) on eesti kirjandusteadlane, Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur. Teadustöös on keskendunud 20. sajandi eesti kirjanduse ja kriitika ajaloo, poeetika ja digitaalse kirjandusloo uurimisele.