Eesti Looduse veebruarinumbri teemad on seotud põhiliselt lumega. Geograaf Timo Palo teeb pikas kirjutises selgeks, kuidas lumi tekib. Vetikateadlane Marju Robal selgitab, miks värvub merejää mõnikord roosaks. Anname ülevaate lumerekorditest: kui kaua on kestnud Eesti pikaajalisim tuisk ja milline paik on kõige lumerikkam.
Zooloogid Üllar Rammul ja Krister Põllupüü heidavad pilgu hanges elutsevate pisiimetajate ellu. Fotograafid Urmas Tartes ja Eero Luuk annavad nõu, kuidas pildistada lumist maastikku ja lumehelbeid.
Lumi on asi, mida pole kunagi parajalt, ikka on seda kas liiga vähe või liiga palju, arutleb Tiit Kändler. Marju Kõivupuu meenutab lapsepõlve talvist Võrumaad. Intervjueeritav on atmosfäärifüüsik Piia Post, kes räägib, mis pilguga ta vaatab teleuudiste ilmaennustust ja miks on oluline, et inimesed ilma vaatleksid.
Veel saab lugeda Kekkoneni rahvuspargist, lumemutukatest, keskkonnahoidlikust libedustõrjest, Petseri kiisakuivatustöökojast ja tallinlasest, kes sõidab Mustamäelt kesklinna tööle tõukekelguga.
Rohkem saad lugeda meie digi- ja paberajakirjast: www.loodusajakiri.ee/pood.