Putukateadlase
Urmas Tartese esimene fotoaparaat unustati rippuma Ida-Berliini naistetualettruumi
nagisse. Tema esimesed filmid sellesse samasse Smena Simbolisse pidid
sisse kerima ta isa ja vend. Tema esimeseks pildistatud putukaks oli
haavalumik Saaremaal Sõrve sääres Viieristi mägede lähedal posti kõrval.
Kas see lumik veel 16 aastat hiljem ka seal posti kõrval pildistajat
ootab, on kaheldav. "Kuid pildistamisel on mul tekkinud omapärane suhe
hoopiski mitte putukate, vaid sisalikega," ütleb Tartes ise, "kui hakkad
sisalikega püsivamalt tööle, leiad peaaegu alati paar tükki, kes hakkavad
sind vaatama." Putukad on küll pisikesed, ent kokku on neid ometi palju.
"Eesti putukad kaaluvad kindlasti rohkem kui Eesti imetajad," ütleb
Tartes. Eestis on paarkümmend putukauurijat. Putukapildistajaid peale
Tartese teist ei teagi. Nüüd on ta hakanud välja andma putukateemalist
postkaartiseeriat - üsna mõnus haruldus Eesti postkaardimaastikul. Neli
esimest kaarti tuli möödunud sajandi viimasel detsembrikuul juba välja.
Ning tagatipuks pole Tartes pole mitte ainult pildistaja, vaid ka jagaja.
Tema kodulehekülg jagab nii õpetusi, kuidas väikesi asju looduses pildistada,
kui ka pildinäiteid. Ning lisaks veel ühe tõsise looduspildistaja mälestusi.
Ja kes on kunagi juhtunud kuulama Tartese pajatusi oma slaidiprogrammi
saatel, see on ehk salamisi kahetsenudki, et miks ta küll ise putukas
pole. Või vähemasti putuka uurija ja pildistaja.
Pildil on ämblik paarituvate
sirelastega. Foto pääses rahvusvahelise fotovõistluse BG Wildlife Photorgrapher
of the Year 2000 poolfinaali.
![](../../arro3w1.gif)