KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Neenetsite tundras toimib oma poliitika

Neenetsid elavad justkui tundralooduse ja kunsti piiril. Juulikuus neenetsite autonoomses ringkonnas uurimisreisil viibinud 12 kunstiakadeemia �li�pilast kohtas Pet�ora j�e suudme l�hedal asuvates k�lades ja pealinas Narjan-Maris nii ehedat loodusega koosk�lalist elu kui linnastunud tsivilisatsiooni m�jusid.

OMA IMESTUSEKS leidsime sealt, kus P�hja-J��meri paistis kutsuvalt h�bedase silmapiirina, sooja suve. See imestas ka kohalikke endid, sest sellist peaaegu et 30 kraadini k��ndivat suveilma olla viimati n�htud rohkem kui k�mme aastat tagasi. Polaarp�ev ja s��skede rohkus olid siiski need, mille �le oli vaja ka uneajast imestada. H�bedast silmapiiri n�hes olime kohe vaimustuses ja valmis kohale minema, et oma k�ega P�hja-J��merd katsuda. Siis kuulsime p�drakarjustelt, et sinna on umbes nelja p�eva teekond. Tundra m�ngib v��rastega peitust ja pakub silmamoondusi. Kui tagasi k�la poole tuleme, kerkib too korraga justnagu maa alt v�lja ja tundub v�ga ligidal, j�rgmisel t�usul on aga k�la kadunud ja nihkunud hoopis kaugemale ja teisele poole. Nii m�nigi meist laseb ennast tundratrikkide poolt narrida, siiski on tundra meie vastu nii k�lalislahke, et meid siiski p�ris �ra ei eksita. Nelmin Nosi k�last tundrasse p�drakarjuste juurde juhivad meid teejuhid t�iesti lagedal tundral, kus pole orientiiriks ainsat puudki. Avarus annab omamoodi energiat ja tundub, et siin ongi �ige paik m�tiskleda ning selgusele j�uda, kuidas maailma asjad on.

KAUNIS VAADE p��stab valla ka meie teejuhi p�drakasvataja Stepani keelepaelad. Stepan r��gib poliitikast: "Lenin oli halb, Stalin oli halb, Gorbat�ov oli halb - lasi laguneda suurel riigil -, Jeltsin oli halb, Putin on halb." Eeldades kuulda kapitalistlikult meelestatud vastust, k�sin, et kes on siis hea v�i mida peaks �ks riigijuht ette v�tma. "Meie teiega oleme head," vastab Stepan, "k�nnime, kotid seljas, m��da tundrat ja poliitika ei l�he meile �ldse korda." Stepan �tleb, et k�ige t�htsam maailmas on, et oleks tervist, t��d ja raha, k�ik muu tuleb siis iseenesest. Stepan on k�las �ks tublimaid mehi. Tal on korralik majapidamine ja perekond. Ta ei ole ka viinakuradi k�tte sattunud, nii nagu v�ga paljud tema k�la mehed. Loodab iseenda ja looduse peale. B�rokraatiast ja n�ukogude korrast on neenetsid justnagu uinutatud. Isegi v�ikeste t��kodade etteotsa m��ratakse siiani venelasest juhataja. Eraalgatus on neenetsi jaoks �liharv n�htus. Koolideski k�ib �petus ainult vene keeles. Neenetsi keele tund on vaid kord n�dalas. Kui m�ne noore k�est k�sida m�nd lihtsat neenetsikeelset s�na, siis jookseb ta sageli ema-isa k�est k�sima. �ks neenetsit�druk �tleb, et ta on kodus nagu koer - saab enam-v�hem aru, mis talle �eldakse, aga vastu r��kida ei oska. Stepan �tleb, et kuna koolid on venekeelsed, on lastel koolis parem hakkama saada, kui ka kodus r��gitakse vene keelt. "Maailmas v�iks �le�ldse olla ainult �ks keel," arvab ta, "kui hea oleks siis �ksteisest aru saada." Stepani arvates v�ib see ka m�ni teine kui vene keel olla. "N�iteks ladina."

TUNDRAS TOIMIB oma poliitika ja samblikud, taimed, loomad, tuule suund ning pilved r��givad oma keelt, mida neenets oma karmi kliimaga kodumaal peab vabalt valdama, et ellu j��da. Nooremad inimesed on k�ll seda iidset tundlikkust kaotamas, sest p�drakasvatusega lagedal tundral tegelevad veel vaid m�ned kolhoosi poolt vahetustega saadetavad neenetsid. Paljud noored ihkavad minna suurde linna �ppima. V�imalusi on. �ks Norras �ppiv noormees Nelmin Nosi k�last kinnitas, et tahaks j��da parem sinna ega prooviks siin midagi muuta, sest ei taha s�da. L�hedalt samblikust kostab naljakat k��ksumist. M�rkame v�ikest metspardipoega kakerdamas meie jalge juures. Stepan v�tab ta oma pihku, hoiab teda �rnalt, ise r��gib: "Lennata peaksid juba oskama, vaeseke, praegusel aastaajal, kuidas sa sedasi �ksinda siin paterdad!" Siis v�tab linnu peast naksti! pisikese udusule, paneb endale p�he ning �tleb: "N��d j��b ta ellu!" Ebausuga seostuvaid kombeid on t�nini s�ilinud palju. On palju rituaale, kultusepaiku ja -esemeid, mis veel au sees. Mitmed piirangud ja tabud on seotud naisterahvastega. P�drakasvatuse riistadega ei tohi nad n�iteks kokku puutuda. Isegi nendest �le astumine v�ib tuua karjale halba �nne. Naiste hooleks j��b p�stkoja t�ummi, riiete, toidu ja lastega seonduv. Kuigi ristiusku hakati p�hjarahvaste hulgas levitama 19. sajandi alul, ei kohta k�lades �htegi kirikut. Et neenetsi jumalused on veel au sees, annavad tunnistust ohvripaigad kokkukuhjatud kividega laugete tundram�gede otsas. �ks legende r��gib Sihitria nimelisest iidsest rahvast, kes elab tundras. K�ik p�drakasvatajad seda enamasti n�inud v�i v�hemalt usuvad selle olemasolusse. Stepangi ei usu ainult iseendasse. Sihitriasid usub ta igatahes ning sedagi, et kohe hakkab sadama. Seda usume oma tagasihoidlike loodusvaatlus-kogemuste p�hjal meiegi - sest t�kk aega on kostnud kaugusest k�uem�rinat ja pilved on �hvardavalt tumedad.

JA SIIS TA TULEBKI ning kallab ikka mehiselt. M�ne hetkega on kummikud ��retasa vett t�is ja villid saavad uut eluj�udu oma niiskes keskkonnas. Villidest ei j�� puutumata ka meie sitked p�drakasvatajatest saatjad. Kuid erinevalt meist ei hakka nad neid hiljem n�elaga sorkima. "Ah, las elavad!" rehmab Stepan k�ega. "Vihm on selleks korraks j�lle l�bi!" teatab Stepan kindlalt, kuigi k�uem�rin ei ole veel vaibunud. Kiiresti on pilved nagu n�iav�el j�lle kadunud. "Siin p�hjas on tegelikult v�ga hea elada!" �tleb Stepan m�tlikult p�rast vihma, kui s��sepilved ei ole meid veel uuesti �les leidnud ning �hk on imeliselt kerge ja l�bipaistev. Isegi k�ige kaugemad k�nkad paistavad selgelt, justnagu oleks vihm k�ik puhtaks pesnud. "Ainult kaks v�ikest viga on siinse elu juures," j�tkab mees p�rast pisikest m�ttepausi, "talvel on natuke liiga k�lm ja suvel on v�ib olla pisut liiga palju s��ski!" N�ustun m��ratlusega "pisut", kuigi mul on v�rskelt meeles, kuidas enne vihma, kui joogivett oli v�he ja tahtsime v�rskenduseks ujuma minna, s��sed mind riidena tihedalt katsid. N��d olen v�lgu ja paduvihma ehmatuses �ra kaotanud oma s��sev�rguga m�tsi.

P�STKOJAS t�ummis on neenetsid vaiksed ja s�naahtrad. Joome teed. Keset ruumi on pliit, mille korsten juhib suitsu �mmargusest laeavausest v�lja. V�ike laud ja paar tooli, �mber selle lamavad p�dranahkadel t�siste n�gudega mehed ja r��givad midagi katkendlikult. P�drakasvatajad r��givad tundras veel neenetsi keeles. Kaks v�ikest poissi on siin praegu oma suvevaheaega veetmas. Nemad on ilmselt v�hesed, kes ka neljak�mne aasta p�rast midagi veel oma keeles �elda oskavad. Siis hakkab meeste �htune meelelahutus - silmusega n��ride arkaanidega p�trade p��dmine nartade ette, et p�drakari �isesse s��gikohta viia. S�nged ja rahuliku mehed on korraga nagu �ra vahetatud. Kui p�stkoja k�rvalt tokkide k�ljest lahti lastud meeletult kl�hvivad koerad on p�drakarja paljakstrambitud platsile kokku ajanud, algab p�nev etendus. 2000-pealine p�drakari kappab tolmupilves metsikult ringi �mber arkaanidega meeste, kelle suust r�kkavad l�bil�ikavad h��ded. Tundub, et rohkem v�ljendavad need poisikeselikku elevust v�i r��mu osavast viskest kui tarvidust midagi kaaslastele h��da. Kaks v�ikest tulevast p�drakasvatajat, teraselt j�lginud meeste hasarti, p��avad teineteist arkaanidega, vahepeal omavahel arutades, kuidas on parem visata. Ainult naine j��b endiselt rahulikuks ja s�naahtraks oma toimetuste juures ning suhtleb meiega enamasti ainult sel viisil, et toob supipajale kaane v�i kohendab tuld selle all. P�stitame oma telgid neenetsite l�hedusse ja j��me vaikelu nautima kolmeks p�evaks.

P�DRANAHK ON k�ige odavam ja k�ttesaadavam vahend soojustamiseks. R��kimata p�stkodadest on koguni torustikud k�las, soojustatud p�dranahkadega. Ja muidugi on p�dranahk asendamatu r�ivamaterjal siinses 40-kraadises pakases. Au sees on sadade aastate jooksul t�iustunud �mblusviisid. P�drak��lusest tehtud niidist ei ole nende k�itmisel miski tugevam ega sobilikum. Eestis elanud maadeuurija Alexander Theodor von Middendorff kirjeldab oma raamatus "Reis Taim�rile" tundrarahva kirge - naise k�ed on pidevas tegevuses ja s��gi- v�i tuletegemise k�rvalt p�hendab ta end sellele, et kasv�i kaht lapikest kokku �mmelda. "Sellises mustuses, mis tegi sageli n�odki v��raks, n�gime, et naised p�hendusid igal vabal silmapilgul nii enese ja laste kui ka suguharu meeste ehtimisele," kirjutab ta. Igasugune k�sit�� on neenetsil siiani veres. Stepan n�itab oma pooleliolevat p�draluust voolitud p�tradega noapead. See on meisterlik, kuigi mees teeb selliseid asju harva. Nelmin Nosis kohtame naist, kes meie pidevatest joonistustundidest saab inspiratsiooni ja teeb meile, silmad ette oma paari joonega tabatud visanditega meist ja k�lainimestest. Oma k�tt proovivad mitmed teisedki k�lainimesed - leidub omap�raseid andeid ja neidki, kes kunsti koguni �ppinud on. �ks kentsakas vanem mees, n�hes meid majahoovis joonistamas, astub �le aia ja deklameerib meile pika luuletuse. Temagi olnud nooruses kunstnik. "Joonistada ei tule mitte asja ennast, vaid tema hinge, tunnetust sellest!" �tleb ta.