KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Vooremaa pakub mägesid, järvi, loomi ja ajalugu

Vooremaa justkui juhataks näpuga loodesse Tallinna suunas, et mis te seal teete. Järved ja voored on siin rivis kui Raja küla sibulavaod Peipsi ääres.

Samas suunas voortega kulgeb ka jätkuna Piibe maanteele Vägeva-Tabivere maantee, kulgeb Endla looduskaitseala idaservalt Saadjärve servani välja. Kui maanteelt Vaimastveres kõrvale sõita, jõuab Laiusele välja. Siinsetel teedel on mugav ja suhteliselt rahulik matkata ka jalgrattal. Kui vaid voorelt voorele soikumist paljuks ei peeta. Siin leidub nii kruusa- kui asfaltteid. Köhale saab näiteks väljudes jalgratastega Tabivere jaamas. Sealsamas on Saadjärv oma rikkaliku ümbrusega. Ja ronides rongile jälle Jõgeval.

LAIUSE SINIALLIKAS asub mäe otsas kükitava sookese keskel ning on kohalike andmete kohaselt 18 meetrt sügav. Silmaallikaks nimetatud allika vesi pidavat parandama nägemist. Kohalik talu on pistnud allikasse pumba ja käsutab riikliku kaitse all oleva arheoloogiamälestise vett kodumajapidamises. Vahetevahel jookseb talust välja perenaine ja kurjustab, et matkajad tema pumpa ei puutuks. Millisest sajandist pump ja voolik pärinevad, seda silt ei kajasta. Allika vesi on pruun ja karge. Laiuse siniallikas on Vooremaa kõrgeima mäe, 144 meetrise Laiuse mäe lael turbaga täitunud kihil. Laiuse mäe otsast näeb üllatavalt kaugele, eriti kui ronida justkui selleks otstarbeks sinna kolhoosiajastul püstitatud ammoniaagitsisternide otsa. Siit paistab kätte vaata et pool Jõgeva valda ühes selle metsade, soode, mägede ja järvedega. Laiuse ordulinnus on tähelepanuväärne selle poolest, et siin talvitus Põhjasõja ajal 1700/1701. a vahetusel Rootsi vägede juht kuningas Karl XII. Samas sõjas linnus paari aasta pärast ka hukka sai. 1841. aastal kanti Laiuse kihelkonna hingekirja kõik Eestimaa mustlased. Nüüd suvitavad siin müüri peal kured.

KUREMAA JÄRVE ääres rannal istub külamees ja vaatab nukralt veepinda. "Kalu oli siin kõvasti, aga kõik püüti mõne aasta eest võrkudega välja," meenutab ta ohates. Järves on palju allikaid, sestap on vesi külmavõitu, rand aga see-eest liivane ja puhas, nii nagu on korras ka Kuremaa põllukooli ümbruse park. Raigastvere Voorel asuvast vaatetornist näeb kaugele loodesse Raigastvere järve taha. Siin on kant, kus vanarahva teada Kalevipoeg kõige rohkem oma vägitegusid teinud. Küll kündnud sisse mäed ja järved, millest 13meetrine Kuremaa ulatunud mehele kurguni, 25-meetrine Saadjärv aga pastlapaelteni. Küll pillutanud ta siia-sinna kive, küll jätnud maha oma magamise sänge. Elistvere loomapargis köidab külastajaid võimalus näha meie metsade asukaid. Kõige enam on külastajatele meeldinud metssiga Maša, kes laseb ennast rahulikult imetleda. Teised asukad -euroopa piisonid, kabehirved, karud, rebased, ilvesed ja metskitsed - inimese vastu erilist huvi ei tunne. Palamusel üllatab hästisäilinud aleviku kõrval eelkõige hästivarustatud infopunkt. Siit leiab suure hulga trükiseid Jõgevamaa huvitavamate matkamarsruutide kirjelduse ja käärudega. Kalevipoja jälgedes, Rohtaiaring, Peipsi - Loomapark - Paunvere on mõned soovitatavatest marsruutidest. Siin leidub Vooremaa maastikukaitseala plaan, bukletid aasta kultuuriüritustega, aga ka Eesti maakondade turismikaardid. Millegipärast on Jõgevamaa oma neist kõige kallim. Küllap pakub eestlasele Palamuse huvi eelkõige Lutsu ja "Kevade" nostalgia tõttu. Oma ajaloolise näo on säilitanud Palamuse iidne kihelkonnakeskus ühes kooli ja kirikuga. Alevikku tasub tuua ka oma välismaa sõpru. Siin saab jalutada, keha kinnitada, muuseumis uudistada. Aga kui Palamusel oleks Lutsu ajal olnud selline infopunkt, poleks Oskar vist "Kevadet" viitsinudki kirjutada.