KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Piibe maantee sobib matkajale

Tallinna ja Tartu vahel saab sõita ka muid teid pidi kui liiklustihedal Tallinna-Tartu maanteel. Ajalooline Piibe maantee laseb ennast nautida jalgratturil ning autosõitjal.

Kes seda teab, miks Jägala ja Vägevavaeline tee just Piibe nime endale saanud on. Praegu tagasihoidlikus paigas, kunagises Piibe mõisas sündis küll Eesti kuulsamaid teadlasi Baer, maanteel oli see nimi aga mäletamatutest aegadest. Nüüd on Eest põhituiksoon nihkuud lääne poole, ent justkui kunagise hiilguse monumendina laenebPiibe maantee kümmekond km pärast algust mõneks ajaks avaramaks kui mistahes muu Eesti tee. Siia pidi maanduma vene lennukid, kui Tapa lennuväli hävinuks.

KUNAGINE elav suvituspaik, Eesti Sveitsiks nimetatud Aegiidu on praegu uniselt vaikne. Endises sööklas tegutseb pood, mis pakub näljasele lohutuseks grillsütt ja süütevedelikku. Siiski onNelijärve poole minnes tee ääres baar. Nelijärve neli järve pole suplemiseks võrdselt head. Maantee äärsest Vahejärvest on lapsed vahel saanud allergilise lööbe. Väike Urbukse järv ja keskuse ukse all rohetav Purgatsi järv on aga ujujatel sobilikud. Puhkekeskuse hoovil sagib rahvast, seades sammud hommikusöögile. Elatakse uuemas majas, vana romaniline hoone järve kaldal paistab kohe-kohe kokku kukkuvat. Nelijärve maastikul võib telkida vaid valla loal, saab seda teha väikese tasu eest puhkebaasi lähistel. Siit saab laenutada jalgratast ja paatigi.

ENNE Jänedat suubu tee Järvamaale ja teekate meenutab seda tõsiasja oma aukude ja lõhede keeles. Käravete ürgbalti hoonekujuga mõis on muidu tühi, mõisa baargi ei vedanud välja, aga tänu Ambla valla toetusele raamatukogu siin siiski peetakse. Vabaplaneeringuga park on korras ning mõisa kõrval lehise otsas pesitsevad kured vaatavad hoolsalt alla tiigisilma poole.  Käravetest 5 km lõunasse jääb Aravete, mille peatänava majade küljes näeb Piibe maantee aadressiga silte ja mille idaseval olevas väikeses mõisahoones peidab end rikkaliku ekspositsiooniga külamuuseum. "Hakkasin muuseumi asja ajama veel kolhoosiajal, 1986.aasal", räägib Valter Kreisberg oma varandusi näidate. Nüüdseks tosina aasta vanune muuseum saab tunda uhkust väljapaneku üle, mis mõnes osas Järvamaa muuseumi omalesilmad ette annab. Siin näeb huviline tarberiistu alates kivikirvest kuni raadioaparaatideni, pilte kompartei keskkomiteest EV kaitsekomiteni, kõnelemata maisiistutuspulkadest, hülgejahi kelgust või savist mesipuudest. "Väljapanek on kogutud Ambla kihelkonna rahvalt, oma muuseumi jaoks anti siia asju meelsasti," selgitab muuseumi asutaja, hing ja elushoidja Kreisberg ning tähendab, et kui ta ka muuseumis ei istu, saab teda kodust Aravetelt Mäekalda tänavalt kätte.  Koerust ja selle iidsest kõrtsist veidi lõnas tasub põigata Väinjärve äärde. Siinne järverand pakub oma heakorraga eeskuju paljudele teistele Eesti valdadele. Korras hüppetorn, lehviv vetelpäästelipp, pallivõrgud, prügikotid ja toidumaja ei jäta kahtlust, et siinsed elaniud oskavad lugu pidada a sellest maastikust, mis jääb koduvärava taha. Siit veel veidi ja satum korraks Virumaale. Tuleb Piibe, mis on andnud nime sellele iidsele teele, ent millest pole tee ääres rohkem märki kui nimi bussipeatuse plekksildil. 

EDASI kulgeb tee juba Jõgevamaal. Paremat kätt jääb Endla looduskaitseala oma keskusega Toomal, kust saab küsida luba soorajale jalutama minemiseks. Ning Kärde rahumajakegi tasub ülesotsimist. Siin külas sõlmiti 1661 aastal Rootsi ja venemaa vahel rahu, mille järgi Rootsi sai tagasi Ida-Eesti ja Ida-Läti alad. Polegi täpselt teada, kas siinne rahumajake tõepoolest rahusõlmijaid oma kasutuse alla võttis või ehitati see hiljem, et sõlmitud rah kuidagiviisi märgistada.  Voremaastik jääb Piibe maanteest kirdesse, nii et siit on hea põigata nii Elistvere  loomaparki, mõne kani järve äärde või suisa Palamuse kihelkonnakooli. Ja Saadjärve järvel oleme juba Tartumaal, mille kesksesse linna jõuame Aruküla koobastiku lähedusest. Kui Tartut juba liiga palju nähtud, on just Piibe maanteelt hea keerata otsaga hoopis Peipsi poole itta.