Tekst
ja fotod:
|
Hendrik
Relve
|
|
|
|
|
|
Sajandilõpu elevuses
seatakse Eestis ja kaugemal ritta kuulsamaid kultuuritegelasi, poliitikuid
ja sportlasi. Miks ei võiks sama teha puudega? Kõik
olendid kuuluvad võrdväärsena ühtsesse elukooslusesse.
Inimene pole elavate seas tähtsam kui mõni metsloom, putukas
või taim. Puu elab kaua. Üks sajand pole puu jaoks mingi
piir. Meie vanemate silmapaistvate puude teadaolev elulugu küünib
400 - 500 aasta taha. Niisiis on järgneva valiku puhul tegemist
mitte sajandi, vaid aastatuhande silmapaistvamate puupersoonidega, kes
tänini omal jalal seismas. Valiku aluseks on Metsaordu algatatud
ja üle kolme aasta väldanud põlispuude otsimine. Selle
käigus kirjeldasime sadu puid kõigis Eesti maakondades.
Väljavalitute hulka mahtus kõigest umbes kümnendik
kõigist võimalikest kandidaatidest.
ÜKS OSA puukuulsusi
pole rekordkasvuga, kuid on silmapaistvad kultuuriloo või pärimuskultuuri
seisukohalt. Nende seas leidub ohtralt pühapuid. Sellesse rivisse
on asetatud tähelepanu-väärselt kauni või põneva
välimusega puud. Neist puudest on enamasti esitatud ka fotod. Tabelitesse
on koondatud andmed Eesti kõige jämedamate ja kõige
kõrgemate puude kohta. Puuliigid on järjestatud selle järgi,
kui võimsaks nende esindajad on kasvanud. Jämedate puude
seas on püütud tabelisse jätta need, kelle ümbermõõtu
sai võtta rinnakõrguselt. Rinnakõrgus on rahvusvaheliselt
tunnustatud kõrgus – 1,3 m maapinnalt või kui puul on
selgesti märgatav juurekael, siis juurekaelalt. Madalamalt kui
rinnakõrguselt mõõdetud puid on jäetud tabelisse
vaid juhtudel, kui puu on olnud suuruselt järgmisest liigikaaslasest,
keda sai mõõta normaalselt kõrguselt, palju jämedam.
Puude kõrguste tabel
ei ole ehk samavõrra täpne kui jämeduste tabel. Metsameeste
tavaliste kõrgusemõõtjatega nagu “Sunto”, võib
mõõtmisviga ulatuda kergesti üle 1 meetri. Mitmete
kõrgeimate puude täpsem ülemõõtmine seisab
alles ees. Puuliikide valikul on eelis antud looduslikele liikidele.
Võõrliikide seas on piirdutud vaid nendega, millede esindajad
on kas väga suured või väga haruldased. Näiteks
võistleb kõrguse poolest kodumaiste pikimate puudega euroopa
lehis. Haruldastest võõrliikidest on ära toodud näiteks
teravalehine magnoolia ja hõlmikpuu, kelle olemasolu nii suure
puuna nii kaugel põhjas on tõeline looduse ime.
H I I U M A
A .
|
Ülendi
niinepuu ( 1 )
Kõrgessaare
v., Ülendi k.
Püha pärn oli tuntud ravitseva puuna.
Puu põletati 22. sept. 1989.a.-l,
kuid vana tüvi ajab uusi võsusid.
Puu kõrgus on 4,5 m, tüve ümbermõõt
6,0 m.
|
|
Tärkma
ohvritamm ( 4 )
Emmaste v., Tärkma
k.
Puule müntide ohverdamisest
on teateid veel 20. saj. algusest.
|
L
Ä Ä N E M A A |
|
|
Palivere
künnapuu ehk
Tuhandeaastane künnapuu ( 5 )
Taebla v., Palivere.
Rahvas on pidanud puud 1000- aastaseks. Puu tegelik vanus
võib olla 500 a. Puu alt on leitud ohverdatud münte,
milledest vanim pärit 1564. a.-st. Seda, et puu oli hiiepuu,
kinnitab ka Nigula kirikuraamat 1644. a.- l. Suurem osa tüvest
on hävinud. Okstele on nüüdki seotud värvilisi
riideribasid. |
T
A L L I N N
|
Kelchi
pärn. ( 19 )
Niguliste kiriku
kõrval. Ajaloolised andmed lubavad oletada, et puu istutati
1680. aastal. Pärna juurde olevat maetud tuntud kirikutegelane
ja kroonika autor Christian Kelch. Ta oli viimastel eluaastatel
Niguliste kiriku pastor ja suri 13. dets. 1710.a.-l.
|
L
Ä Ä N E - V I R U M A A
|
Ilumäe
hiieniinepuu ( 23 )
Vihula v., Palmse
- Ilumäe tee ääres.
Puule toiduohvrite toomisest on andmeid eelmise sajandi lõpust.
Pärna juurte alt voolanud välja silmahaigusi ravinud
Silmaallikas
|
J
Õ G E V A M A A
|
Hiiepärn (
37 )
Põltsamaa
v., Lustivere k.
Huvitava kujuga tüüpiline külapärn,
mille juurde külarahval kombeks koguneda.
|
|
Kuninga pärn
( 42 )
Laiuse. Ainus puu
Eestis,
mis mitte ainult rahvajuttude järgi,
vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutatud
tõenöoliselt Karl XII poolt Põhjasõja
ajal.
|
Prohveti mänd (
43 )
Torma v., Liikatku k. Pärimuse järgi istutanud puu pime prohvet
300 aastat tagasi. Ta ennustanud, et kord tuleb aeg, kui taevas ja maa
peal sõidavad raudhobused. Rannamõisa tamm ehk
Tuhandeaastane tamm
( 45 )
Pala v., Ranna k. Üks kõige rohkemate pärimustega ümbritsetud
puid Eestis. Ühe rahvajutu järgi olnud rootsi ajal tamme sees
nii suur õõnsus, et sinna 20 sõdurit sisse mahtunud.
Endisest puust on säilinud vaid 1 haru. Allesjäänud tüveosa
vanus on 400 a. Aastakümneid on längus puuharu toestatud
tugedega, et väärikat puurauka elus hoida.
H
A R J U M A A
Lehmja tammik ( 11 )
Rae v., Jüri. Pärimuse järgi olid tammed algul kaks pulmaliste
voori,
mis üksteisele teed ei tahtnud anda ja omavahel taplema läinud.
Selle karistuseks moondatud nad tammedeks. Peigmees ja preester on praegugi
kasvamas, pruut on ära pehkinud.
Hiiejalakad ( 17 )
Kose v., Oru k. Hiie t. Pärimuse järgi asunud jalakate taga
vanasti järv,
mille kaldal ohverdatud.
|
Kernu seitsmekeeruline
kadakas
ehk Rootsi kuninga kepp ( 9 )
Kernu v., Kernu k.
Üks rohketest pärimustest kõneleb, et Karl XII
keeranud sõjakäigul olles 12 kadakakeppi 7-sse keerdu
ja pistnud kasvama. Öelnud, et seni kui kadakas haljendab,
on rootsi võim Eestist kadunud, kui aga kuivab, tuleb rootsi
võim tagasi. Praegu on kadakal
haljendamas viimane võratutt...
|
|
Täädu
kuusk (12)
Viimsi v., Täädu.
Rohkem kui 100 - aastane kuusk kasvab rändrahnu otsas.
|
|
Tülivere tamm
( 15 )
Kuusalu v., Allika
k., Tülivere t.
Ühe pärimuse järgi kasutatud tamme õõnsust
tülliläinud abielupaaride lepitamiseks .
Siit ka tamme nimi - Tülivere .Lepitamiseks pidanud riius
olev paar öö õõnsuses püstijalu mööda
saatma.
|
|
Kataveski ohvrikadakas
( 16 )
Kose v., Tuhala,
Kataveski t.
Pärimuse järgi olla kadaka alla sakste kulda peidetud.
|
R A P L A M A A
|
Sipa pärn
ehk “iiepuu” ( 6 )
Märjamaa v., Sipa k. Puu kohta on ohtralt pärimusi, paljud
neist seotud erootika ja viljakusega. Tüve ümbermõõt
maapinna lähedalt on suurim Eestis teadaolevatest -
9 m 40 sm. |
|
Kastna Hiiemäe
pärn ( 7 )
Kehtna v., Kastna k. Pärimuse järgi matnud taevast tulnud
hiiemägi enda alla põllul kündja koos seitsme härjaga.
Sealt kasvanud välja nüüdne mitmeharuline pärn. |
|
|