Mis
on mustvalge ja üle maailma armastatud? Kui vastate panda, on teil
õigus vaid osaliselt. Tegelikult näeb panda nimeline loom
välja nagu täispuhutud nugis.
KÕNEKEELES pandana
tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult
hiidpanda ehk bambuskaru. Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869.
aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena
kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese
elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. Praegu elab
vaid 155 hiidpandat väljaspool Hiina või Põhja-Korea
loomaaedu. Kuivõrd bambuskaru karulistega suguluses on, pole
ometi teada. Üleüldse on selle vaid Hiina keskosa mägedes
elava eluka bioloogiast teada üpris vähe. Siiski kalduvad
viimaste aastate DNA-testid selle poole, et hiidpandad on pigem suguluses
karudega ning pandad pesukarudega. Looduses on hiidpandat alles jäänud
vaid tuhatkond isendit. Suurimal asualal, Wolongi mägedes, elab
70 bambuskaru. Asjatundjate arvates kaob see loom loodusest lähema
kümne aasta jooksul. Kuigi bambusvõrsed moodustavad hiidpanda
dieedist 95 protsenti, ei põlga ta ära ka iiriseid, krookusi,
kalu ja väikesi närilisi. Elu on tal raske: iga päev
tuleb ellujäämiseks süüa 10 kuni 20 kilo toitu,
mis võtab 16 kuni 20 tundi ööpäevast.
ESIMENE
babuskarulaps väljaspool Hiinat sündis 1980. aastal Mexico
City loomaaias. Kuid üldjuhul ei õnnestu vangistuses hiidpandat
paljundada. Ka poolvangistuses ei lähe kunstlik viljastamine eriti
korda. Seepärast on zooloogid haaranud õlekõrrest
ning üritavad kasutada kloonimistehnikat. Ajakirja New Scientist
teatel kinnitati juunis, et pandareservaadi teadlasel Chen Dayanil ja
tema kaastöölistel läks korda kloonida esimene panda
embrüo, kasutades täiskasvanud loomalt võetud rakke.
Chen loodab, et kolme aasta jooksul suudab ta leida kunstema, et selline
loode täis kasvatada ja sünnitada esimene kloonitud hiidpanda.
Dolly etteastest alates on bioloogid vaielnud ohustatud liikide kloonimise
võimaluste üle. Mõned kahtlevad selles, kuna isegi
suure arvukusega liikide puhul esineb kloonimisel suuri raskusi. Siiani
pole ühtki ohustatud liiki kloonitud. Kuid eelmisel aastal kloonisid
Uus-Meremaa teadlased lehma Lady, kes on väga haruldase veisetõu
esindaja. Hiidpanda munarakke on väga raske saada ja nõnda
kasutas Cheni meeskond selle loote kloonimiseks jaapani valge küüliku
munarakku. Pole siiski teada, kas teise liigi munarakul on kestev mõju
kloonile. Kuid loote kloonimine on suhteliselt lihtne töö.
Tõsiselt raske on leida sobilik võõrasema, et kloonitud
loode ilmale tuua. Chen otsib ema, kes oleks piisavalt suur, et hiidpandabeebi
ilmale tuua. Kaks võimalikku kandidaati on mustkaru ja huulkaru.
Kuid uuringud on näidanud, et ühe liigi loodet teise liigi
emakas üles kasvatada pole just lihtne. Seda enam, et uuringuteks
pole palju aega. Et end ootamatuste eest kaitsta, on juba paarikümne
aasta eest hakatud ohustatud liikide rakke säilitama. San Diego
loomaaias hoitakse vedela lämmastiku madalal temperatuuril 400
loomaliigi ja alamliigi rakke. Kui kloonimine käima läheb,
on geneetiline materjal võtta.