KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD |
||||||||||
Hiidpandat võib aidata vaid kloonimine |
||||||||||
|
Mis on mustvalge ja üle maailma armastatud? Kui vastate panda, on teil õigus vaid osaliselt. Tegelikult näeb panda nimeline loom välja nagu täispuhutud nugis. KÕNEKEELES pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. Praegu elab vaid 155 hiidpandat väljaspool Hiina või Põhja-Korea loomaaedu. Kuivõrd bambuskaru karulistega suguluses on, pole ometi teada. Üleüldse on selle vaid Hiina keskosa mägedes elava eluka bioloogiast teada üpris vähe. Siiski kalduvad viimaste aastate DNA-testid selle poole, et hiidpandad on pigem suguluses karudega ning pandad pesukarudega. Looduses on hiidpandat alles jäänud vaid tuhatkond isendit. Suurimal asualal, Wolongi mägedes, elab 70 bambuskaru. Asjatundjate arvates kaob see loom loodusest lähema kümne aasta jooksul. Kuigi bambusvõrsed moodustavad hiidpanda dieedist 95 protsenti, ei põlga ta ära ka iiriseid, krookusi, kalu ja väikesi närilisi. Elu on tal raske: iga päev tuleb ellujäämiseks süüa 10 kuni 20 kilo toitu, mis võtab 16 kuni 20 tundi ööpäevast. ESIMENE
babuskarulaps väljaspool Hiinat sündis 1980. aastal Mexico
City loomaaias. Kuid üldjuhul ei õnnestu vangistuses hiidpandat
paljundada. Ka poolvangistuses ei lähe kunstlik viljastamine eriti
korda. Seepärast on zooloogid haaranud õlekõrrest
ning üritavad kasutada kloonimistehnikat. Ajakirja New Scientist
teatel kinnitati juunis, et pandareservaadi teadlasel Chen Dayanil ja
tema kaastöölistel läks korda kloonida esimene panda
embrüo, kasutades täiskasvanud loomalt võetud rakke.
Chen loodab, et kolme aasta jooksul suudab ta leida kunstema, et selline
loode täis kasvatada ja sünnitada esimene kloonitud hiidpanda.
|
|||||||||