KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liivakivi paljandub linnaski |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liivakivipaljandist mõeldes meenub kõigepealt muidugi Taevaskoda. Atraktiivseid liivakivi paljandumiskohti on Lõuna-Eestis sadasid, neid põnevaid loodusobjekte leiab ka linnakeskkonnas. Tartus on mitmeid punase liivakivi paljandumiskohti, mida siiski küllalt vähe teatakse. Tartu ja looduse teemadel mõtiskledes meenuvad esmalt vast Emajõgi ja Toomemägi. Tartu linna silmatorkavamateks ja sellele paigale kuulsust toonud loodusobjektideks on aga kindlasti ka “punased kaljud” – liivakivipaljandid. Geoloog Elga Mark-Kurik leiab, et Tartu liivakivipaljandid on teenimatult vähe tähelepanu leidnud: “Tartu ja devon on lahutamatud. Ei oska kujutleda seda linna punase liivakivita, nagu pole Tallinnat halli paeta.“ Devoni ajastu kajastaja
Tee-ehitajad ohustavad
paljandit Hetkel Tartus säilinud
paljandid
KALMISTU PALJANDIT tuleb kahtlemata pidada Tartu kõige väärikamaks liivakiviseinaks. Puiestee ja Uue-Jaani kalmistu all paiknev paljand kujutab endast külgetõmbavat ja silmatorkavat objekti, mis on aastast 1957 ka looduskaitse all. Tartu turismiobjektina omab Kalmistu paljand täiesti arvestatavat kohta, olles kergesti ligipääsetav ning võimaldades mõnusat jalutuskäiku. Kõige mõjuvama mulje jätabki paljand sealt alla kulgeva kruusatee ääres, saavutades seal maksimaalse kõrgusena 6,2 meetrit. Tegelikult koosneb Kalmistu paljand kaheksast alampaljandist, mis eralduvad üksteisest rusunõlvadega. Paljandi linnapoolsesse otsa on uuristatud väike koobastik kogupikkusega 29 meetrit. Koobas kulgeb paralleelselt paljandiga ning tal on mitmeid suuremaid ja väiksemaid sissepääse. On oluline, et Kalmistu paljandi potentsiaali tõstmiseks turistide silmis koristataks paljandi eest sinna aastatega kogunenud praht. On kohti, kus tuleks avada paljandile vaadet pajude maharaiumisega. Huviliste ligimeelitamiseks oleks hädasti vaja kujundada paljandi ette tasane niidetav ala, mis aitaks veelgi enam liivakivil mõjule pääseda ning looks objektile hubase ümbruse. Kui vaid need sillaehitajad... Tartu tagahoovide saladused
TÄHTVERE PALJANDIL Tähtvere pargi kohal peaks olema keskdevoni geoloogilisel ajal kurrutatud ja murrutatud kihte. Akadeemik Karl Orviku andmeil olla neid nähtud veel 1920–1930ndatel aastatel. Praegu pole selliseid kihte kahjuks enam võimalik jälgida, sest paljandi pindala on aja jooksul oluliselt kahanenud. Liivakivikalju avaneb Tähtvere 44/46 õuel. Paljandile annab jumet pärn, mille juurte all liivakivi asub. Samas võib puu saada murdumisel paljandile saatuslikuks, kuna varisev rusu võib liivakivi katta. Kuid Tartu tagahoovide suurim üllatus leiab paljandite otsijat Karlovas. KARLOVA PALJAND asub Tartus Kalevi 35 maja tagaõues, moodustades maja taga muljetavaldava 54 meetri pikkuse kaldajärsaku, mis siiski tänavale kätte ei paista. Nagu iga teisegi paljandi puhul, on ka siinne kogu oma hiilguses paremini näha talvel, sest suvel peidavad taimed suure osa paljandist oma müüri varju. Karlova liivakiviseina ilmestab selle keskel paiknev salapärane mustav koopasuu. Staa¯ikas majaelanik Jekaterina Kiroton mäletab selgelt, kuidas lapsed veel viiekümnendatel aastatel koopast sisse-välja silkasid: “Laste sõnul oli koobas Päeva tänavale välja viinud.” Toona võibolla paarikümne meetri pikkune koobas on tänaseks peaaegu kinni varisenud – kunagist maa-alust teed meenutab vaid nelja meetri kaugusele ulatuv käik paljandis. Eeldatavasti kujunes koobas liivavõtmise tagajärjel, sest liiv koopas talvel ei külmu. Ka Jekaterina saab tänava liivatamiseks talvel liiva koopast. Mäe peal paiknevas Päeva tänavas elav 76aastane Aino Tedrema meenutab seevastu, kuidas Teise maailmasõja päevil sakslased liivakivisse varjendi olla rajanud. Pole võimatu, et tollane varjend oli ühenduses ka Karlova tänava koopaga. Tartu pole siiski ainuke linn Eestis, mille piiridesse liivakivipaljandeid jääb. Lugeja võib soovi korral punaseid kaljusid avastada ka Kallastel, Viljandis, Tõrvas ja Karksi-Nuias. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||