KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD |
||||||||||
Andres Metspalu: “Hea ideega saab võita ka väike rahvas.” |
||||||||||
|
Tuleb võtta vaid tükike klaasi. Selline, nagu pannakse kõige tavalisema koolimikroskoobi alla. Siis kinnitada sinna külge lühikesed DNA tükikesed, mis pärinevad inimese genoomist. Ja siis lisada sinna kindla inimese verest eraldatud DNA. Kuidas need kaks omavahel kokku sobivad, see kõneleb uuritava inimese pärilikkusaine kohta palju. Ja võimalike ohtude ning haiguste kohta. Idee on lihtne, kuid tehniline teostus keeruline. Tartu geneetikud on DNA kiipide alal maailma esirinnas. Nüüd plaanitakse hakata arendama Eesti geenivaramu projekti. Andres Metspalu on üks selle eestvõtjaid. Ajakiri Loodus intervjueeris teda viimati 2. novembril. Allpool katkendeid vestlustest. Inimese Genoomi Projekt
on maailmas täies hoos. Erinevatel hinnangutel saadakse inimese
pärilikkusaine nukleotiidne järjestus teada aasta-paari pärast.
Teiselt poolt on Eesti Geenikeskus pakkunud välja Eesti Geenivaramu
projekti. Kas Eestil tasub rabelda, kui rikkad maad oma rahaga on kaugele
ette jõudnud? Kas meil on hea idee?
Et meil on hea idee,
tõestab seegi, et detsembrist asute te pikemaks ajaks tööle
ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni egiidi all toimivasse
Rahvusvahelisse Vähiuurimise keskusesse Prantsusmaal Lyonis. Mis
ülesanded teil seal on? Milles üldse seisneb
Eesti Geenivaramu programm? Ettevõtmine on
suur ja lai ning diskussioon alles algab. Kas teie arvates inimesed
on nõus oma pärilikkusaine uurimiseks verd andma? Projektile on andnud
oma heakskiidu mitmed akadeemilised kogud Tartu ülikoolis. Ka valitsus
näib asjasse heatahtlikult suhtuvat. Selle tarbeks tahetakse raha
ka riigilt. Milleks on see vajalik? Islandil on samalaadne
projekt käigus. See on tekitanud seal suuri vaidlusi. Kas Eesti
saab Islandi kogemustest õppida? Kui mõni teine
maa meist ette jõuab, kas pole siis tehtavad jõupingutused
tühja jooksnud? Mis tuleb enne projekti
käimaminekut teha? Kas Eesti on tippgeneetika
jaoks liiga väike? |
|||||||||