KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Pääsukese päev lõpeb roostikus

Augustikuu õhtupoolik. Tüüne päevalõpu tuuletus õhus surfab miljonitest parves "suruvatest" sääskedest ja ehmestiivalistest koosnev mass. Veekoguäärne õhk näib otsekui koosnevat kahetiivalistest putukamolekulidest, mis õhtupäikese kollastest kiirtest soojenenuna Browni liikumist meenutavaid sääseasju ajavad.

PÄIKE ON JUBA kaunis längu vajunud ning moodustab kuldse raja üle vee, lendajate läbipaistvad tiivad panevad rõhtsalt langevad valguskiired omalaadselt vibreerima. Sellesse laisalt veerevasse õhtusse lõikab äkitselt lustakas "midli-madli" kusagil kõrgemal taevas, hetk hiljem kostab veidi pikem laulukatke juba teisalt, mõne aja pärast lisandub eri suundadest lähenejate hääli üha rohkem. Sinise taeva avarustest leiab otsija vana tuttava, musta ülapoole ja valge kõhualusega suitsupääsukese, keda on harjunud pigem hoonete ümbruses kohtama. Nüüd lisandub igast ilmakaarest saabuvaid pääsukesi juba salkade ja parvede kaupa. Elavalt lauldes ja sädistades lennatakse laialt ringi ranna kohal ning ka üha juurde saabuvad linnud lendavad edasi-tagasi, kes lauldes, kes, nokk pärani, läbi putukaparvede sööstes. Päikeseloojangu hetkeks on ka hilisemad pääsukesed kohale jõudnud ning õhulahingut meenutavate manöövritega toitelendude tõttu on taevaruumi "putukaline" koostis muutunud tuntavalt "linnulikumaks". Õhtutaevasse tõusnud täiskuu kollase ketta eest lendavad läbi üha uued ja uued mustad pääsukesetäpid.

SENI KÜLLALT laialt ringi lennanud linde haarab otsekui mingi rahutus, mis paneb nad järjest tihedamasse parve kogunema ning järskude pöörete, tõusude ja laskumistega manöövrites rühma ühist lennutunnetust leidma. Lõpuks on keerukate lennuharjutuste teel moodustunud tihe parv, mis jääb peatselt sobiva paiga leidmisel selle kohale tiirutama, kord kõrgemale, kord madalamale lainetades. Ja siis hakkab äkitselt pääsukesi sadama! Parvest hakkavad linnud tiivalt tiivale kallutades ning sik-sakitades kiirust ja kõrgust kaotades laskuma ööbimispaigaks valitud kaldaroostikku. Mõne hetkega on esimestest laskujatest saanud tihe laskujate sadu, viimased maandumisvõimalust ootavad linnud aga veel tiirlemas. Vahel paiskub juba alla laskunud parv taas pilvena õhku ja kogu ööbimamineku rituaal kordub uuesti. Veerand tundi pärast päikeseloojangut on õhuriik taas pääsukestest tühi. Roostik seevastu aga kihab neist. Pea igale pilliroovarrele leidub oma pääsuke, roostiku serval väljaulatuvatele kõrtele on aga õrrekandidaate rohkem kui viimane kanda jõuab. Murdumisest või vette kooldumisest päästab roovarre pääsukeste omavaheline nääklemine, mis peab välja selgitama, kellel on õigus jääda ja kellel tuleb uus koht leida. Seetõttu on roostikus rahutu. Kui nüüd veel puhuks pilliroogu painutav tugevam tuul, ei pruugi õiget rahu saabudagi ja uue istepaiga otsijaid võib näha lendamas ka öises kuuvalguses.

TÄNASES vaikses õhtus on aga pääsukeste ööbimiseelsed hääled asendanud rookõrte kahina. Isaslinnud laulavad täiel häälel otsekui laulupeoliste ühendkoor, tihedalt üksteise kõrvale roovartele kui laululava pingiridadele seatuna. Sellesse meloodilisse helipilti lööb vahel sisse ka riiakate naabrite omavahelise klaarimise karedaid noote. Kui lauluhoog lõpuks vaibuma hakkab, tõuseb esile teistmoodi helidetulv. See on omapärane kontsert pääsukeste nokanaksatustest! Vaiksel õhtul on taoline, paljude pääsukeste sulestiku hooldamisest tekkiv helipilt kaunis hästi kuuldav. Pea tund pärast lindude roostikku laskumist saabub roostiku kohale enam-vähem vaikus. Pääsukesed puhkavad, et hommikul kõik see vastupidises järjekorras korduks ning linnud saaksid päiksetõusus taas nelja ilmakaare suunas laiali lennata. Sellise huvitava vaatepildi tunnistajaks võib saada nii merekaldale päikeseloojangut nautima tulnud inimene kui ka varahommikusel järvekaldal viibiv kalamees. Erinevalt samuti inimasustuse juures pesitsevatest künnivarestest ja kaelushakkidest kogunevad suitsupääsukesed ööbima hoopis mitmesuguste veekogude kaldataimestikku. Enamasti valitakse roostikud või põõsad. Massilise ühisööbimise tava on suitsupääsukesel väljaspool pesitsusaega rändel ja talvitumispaikades. Mittepesitsevaid isendeid võib väikestes ööbimisseltsingutes kohata juba juunis. Kui aga ööbimiseks sobivad paigad asuvad pesitsuspaikade läheduses, võib nendega liituda ka pesitsevaid isaslinde.

PÄÄSUKESED valivad oma ühisööbimiseks veekogude kaldaroostikud ja põõsastikud. Siiski ei leia neid igalt veekogult. Eelistatakse kohti, kus roostikutukad vahelduvad vabaveealadega või on liigendatud jõgede, kanalite või kraavidega. Siin leiab hulgaliselt öömaju. Nii kohtab pääsukesi rohkem suuremate järvede, jõgede ning merelahtede äärest. Sageli kujunevad pääsukeste öömajad iga-aastasteks. Peipsi ja Võrtsjärve ning Lääne-Eesti rannikumere kaldail leiab ööbivaid pääsuseltskondi enam, sest sügisrändel kujutavad need enesest maastikujooni, mis pääsukesi nende reisil juhivad. Pääsukeste ühisööbimise paikade levikust pole siiski eriti palju andmeid. Kuigi soodsaid kohti leidub rohkesti, pole meie linnuvaatlejad seni nende otsimisega eriti tegelnud. Teada on paarkümmend paika, suuremad neist roostikud Pärnumaal ja juhuslikult üle Mandri-Eesti. Kui pääsukesed õhtul igast suunast ööbima lendavad, tekib küsimus - kust need linnud pärit on? Kümmekonna aasta eest Pärnumaa edelaosas Liivi lahe ranniku ööbimispaikades pääsukesi selle teadasaamiseks püüti. Samal ajal rõngastati hulgaliselt poegi ka pesapaikades ja nii sai otsi kokku viia. Selgus, et enamik linde lendab ööbima lähikonnast. Pooled linnud ei tulnud kaugemalt kui kümme kilomeetrit, kuid arvukalt oli kohale tuldud ka 25-30 km kaugustest pesapaikadest. Haruldased polnud kaugemadki külalised, ometi oli neid võrreldes lähinaabritega vähe. Kõige kaugemalt oli tuldud Lõuna-Soomest ja Harjumaalt. Üks noorlind oli sattunud Liivi lahe rannikule koguni Valgamaalt. Häädemeeste roostikku külastavad ka ülemere pääsukesed Kihnust ja Pärnu lahe vastaskaldalt.

ÖÖBIJATE arv hakkab kasvama sedavõrd, kuivõrd noored linnud lendama asuvad ja vanad pesitsemise lõpetavad. Kõige enam linde on koos augusti lõpus ja septembri alguses, mil kohalikele lindudele lisab üksjagu täiendust läbirändajate vägi. Ööbiva seltskonna suuruse määrab enamjaolt ilm. Mida vaiksem see on, seda rohkem ööbijaid. Kõige sagedamini koguneb ööbima mõnest sajast kuni tuhande pääsukeseni. Sügisel pole haruldane ka paari-kolme või isegi viie tuhande linnu seltsimine. Arvatavasti esineb näiteks Matsalu ja Haapsalu lahtedel ka kümneid tuhandeid linde koondavaid ööbimispaiku. Tõeliselt hiiglaslikke pääsuparvi on aeg-ajalt kohatud Aafrika talvitusaladel, kus mõne suure jõe deltas või mangroovisoos on hinnatud ööbivate lindude koguarvuks kuni poolteist miljonit. Miks lendavad pääsukesed ebakindlatesse tuulte õõtsutada magamispaikadesse igast ilmakaarest kokku? Kas nad siis ei või mugavalt lautades-hoonetes oma und mööda saata ka siis, kui pojad suured? Antiikajal pakuti mõistatusele oma seletus. Nimelt arvati, et kogunemisele järgneb pääsukeste talvitumine - kobaratena veekogude põhjamudas. Seda müüti pidas tõeseks ka Karl Linné. Pääsukese liik on vanem, kui pääsukese inimeste juures pesitsemise tava. Kunagised looduslikud pesapaigad polnud ilmselt tänapäeva mugavustega võrreldavad. Loomadel ja tiivulistel lindudel eriti on levinud tava, et pärast iseseisvumist lähevad noored pesitsusaladelt hulkuma. See aitab tutvuda sünnipaiga laiema ümbrusega, et leida vabu pesapaiku. Et mitte saada järglasi lähisugulastega, ei pesitse linnud oma sünnikoha vahetus läheduses. Tavaliselt leitakse uus pesa sünnipesast 25-30 km raadiuses. Salgas ollakse enam kaitstud vaenlaste eest. Noored ja veel mitte nii osavalt lendavad pääsukesed oleksid hõlpsaks saagiks lõopistrikule või raudkullile, kuid tihedasse parve sööstes satub röövlind sageli segadusse, keda ohvriks valida, see aga päästab pääsukese. Salgas märgatakse lähenevat vaenlast varem kui üksikult ning hoiatushüüdude kaudu levib häireolukord kiiresti. Veekogude ääres on soojem. Ning putukaidki on seal enam. Nii on õhtu- ja hommikusöök käepärast. Seltsingute kogunemist on püütud seletada ka infotsentrite teooriaga. Selle järgi saavad vähemedukad linnud teavet headest toitumiskohtadest, kui nad edukatele isenditele järgnevad. Seega võivad vähemedukad linnud hommikul edukamate ligi hoida ja paremaid jahimaid leida. Pääsukeste toiduks olevad putukad muudavad kiiresti oma asukohta ning see teeb nende leidmise raskeks. Koos ööbimisest võib saada kahekordse kasu: süüa õhtul kõht korralikult täis ja lisaks veel teada saada, kus sind külluslik hommiku- või lõunasöök oodata võib.

Soovitame loodusesõpradel kenadel augustikuu õhtutel asja teha veekogude kaldaile, et seal päikeseloojangule lisaks pääsukeste põnevat ööbimisrituaali jälgida. Kui nendel vaatlustel üles tähendada kuupäev, kellaaeg, vaatluskoht (veekogu, lähim asula, vald) ja nähtud lindude hulk ning saata need andmed Eesti Ornitoloogiaühingu aadressil, siis teame oma rahvuslinnust rohkem.