LOODUSE ARHIIV

Jussi n�mm on kaunis ja enamus ajast inimt�hi paik. Soodla j�gi ja Jussi j�rvedekobar samas k�rval. Pole lihtne seletada, miks on loodus siin just selline nagu ta on. Selleks peab olema hea kujutlusv�ime ja oskus paljudest pisiseikadest enda jaoks usutavat animatsiooni luua.

KUI SIIN T�NA ka tundub rahulik, siis minevik on Jussi n�mmel igatahes �ge olnud. On leidunud j��k�lmi ja k�rbekuumi perioode, oma armid on maastikku j��nud m�lemast. Kaugetel ja k�lmadel aegadel pidas taganev liustikuserv siin pikema pausi. J��l�hedest ja -kanalitest v�lja voolavad sulaveed kuhjasid kokku arvukalt k�hme, kupleid, seljakuid ja k�iksugu muid kumerusi, mille poolest Jussi �mbrus nii rikas on. Lohud, n�od ja orud paratamatu kaasandena lisaks. L�una suunas j�tkub liustiku servamoodustis kuni Aegviiduni ja p�hja pool kuni Paukj�rveni. L��nde, m�ne kilomeetri kaugusele j��b paralleelne, Koitj�rve servamoodustiste kaar. Kusagil mujal Eestis pole liustiku taandumisr�tm nii selgesse vormi valatud. Sarnase tekkega on ka kuulsad Salpausselk� servamoodustiste kaared L�una-Soomes.

L�HIMINEVIKUS, 1953-1992, k�rvetas Jussi maastikke N�ukogude armee, kelle jaoks siinsed k�nkad olid lahing�ppuste ala. Seda perioodi meenutavad veel �ksikud p�sti olevad sihtm�rgid ning sajad m�rsulehtrid, m�ned kuni neli meetrit s�gavad. Veel on v�ssa kasvamata mitmed, kaarena �mber Jussi n�mme paiknevad lavad, millelt sai tuld juhtida ja laskmiste t�psust hinnata. �ldnimetuseks taolistele lavadele on n�ukogudeaegsetel kaartidel antud V�ssota Komandnaja. �hele taolisele k�rgendikule - Venem�ele - on t�naseks p�stitatud vaatetorn. Nii nagu liustikud, j�ttis ka N�ukogude armee Jussi k�ngastiku peaaegu lagedaks. Nii �ieti saigi siin kujuneda n�mm - p�lengutele j�rgnev sekundaarne kooslus, kus tooni annab kanarbik, millele lisanduvad leesikas, n�mm-liivatee, poro- ja kilpsamblikud. Laiguti kasvab n�mmel ka maikelluke, sininukk, karvane hunditubakas ja teisi liivikutaimi. Kaitstavatest taimedest sirgub siin n�mm- ja mets-vareskold ning palu-karukell. Kui �ldiselt on n�mmedel maapind tasane, siis Jussi n�mme reljeef on pommiaukudest tingitult v�ga mosaiikne. Sellep�rast muutuvad siin niiskus- ja valgustingimused ning huumus saab kuhjuda lohkudesse. Kuna tallamine praktiliselt puudub, on pinnas enamasti rikkumata. Pommitamise ja korduvate tulekahjude lakkamise j�rel on v�sastumine lehtpuude k�nnuv�sadest kiire ning n�mm kasvab siin kiiremini kinni kui teistel n�mmealadel. N�mme avatud ilme kadumist kiirendab ka siin massiliselt esinev k�rgekasvuline ja maapinnale rohkesti v�helagunevat kulu j�ttev k�rreline j�neskastik.

VEEL 1920. aastatel ei teatud midagi Jussi n�mmest. Samal kohal kasvas ilus m�nnimets ja k�ik maapinna kumerused olid sellega otsekui silutud. Aga nagu praegu, vajati ka toona noores riigis metsapuid kusagil mujal kui metsas. Nii kirjutabki koolmeister Joosep Eplik 1931. aastal ajakirjas Loodusvaatleja: "Revolutsiooni taimestikus teevad metsa lageraied. �ks selline on viimase 5 aastaga toimunud Aegviidu ja Koitj�rve vahelises metsas. Jahmunult vaatleb seda paljastatud seljakute, rabade, lohkude, lavade, j�rvede r�ga see, kes aastak�mneid on harjunud ala n�gema ikka kaetud p�liste metsadega. Kurb on n��d siin peale paljasraiet, kus maastik on t�iesti paljastatud, k�nnut��gaste ja halupindude valendades. Kilomeetrite ulatuses on metsa vaid m�ni noormetsa salu. Enne �ksikult, ligidalt n�htavad j�rved helgivad n��d ja kaugel kobarana neljakesi, viiekesi." V�imalik, et kunagi varem oli Jussi k�ngastik samuti metsatu. Igatahes mainib Tammsaare oma Koitj�rve kirjelduses 1915. aastal kohta, kus kunagi korraga seitse j�rve k�tte paistsid. Siinsetel liivikutel v�is n�mmesid esineda ka kaugemas minevikus - Heinrich Stahli 1637. aastal ilmunud grammatikas ongi k�rbe r��pnimetustena toodud suur mets ja n�mm. K�rve-kohanimede sage esinemine on Jussi n�mmeala �heks kohalooliseks erip�raks.

POL�GONI rajamisega j�tkusid raied, oma t�� tegid arvukad laskmised ja tulekahjud ning sealt alates polegi mets Jussis taastuda saanud. N��d on see v�imalus koos maastikukaitseala loomisega tekkinud, ent ometi oleks kahju, kui nii ka juhtuks. 150hektariline kanarbikun�mm on muutunud v��rtuseks omaette. Seda eriti metsarikkal K�rvemaal. Hiljuti l�petatud Eesti maakatte inventuuri kohaselt on siin tegu meie suurima n�mmealaga. Kuidas hoida seda lagedana, on k�simus, millele pole �hest vastust. Panna tuli otsa? See on kindlasti �ks v�imalus. Ent tuld on raske kontrollida, pealegi v�ib maap�u peita endas veel l�hkemata miine v�i m�rske. Kui laskmiste l�ppedes uuriti valikuliselt Jussi j�rvede naabruses kasvavate puude kahjustusi, siis ilmnes, et ligi 400 puust oli tulistamisega kahjustatuid 54%. V�ib oletada, et sarnane on olukord k�ikjal Jussi lagendiku ja j�rvede vahelisel alal, kindlasti on l�hkekehasid sattunud ka j�rvedesse. N�mme lausaline demineerimine on ettev�tmine, mis l�hiaastate rahapuuduses pole v�imalik. Leida n�mmele mingi koormus, n�iteks karjatamise n�ol? Selleks on vaja j�relvalve v�imalusi ja kellegi majanduslikku huvitatust, mis praegu paraku puudub. Sportliku koormuse kavandamine, n�mme kasutamine n�iteks ratsutamise v�i ka rallis�idu paigana taandub taas ohutuse tagamisele. L�igata kasvav v�sa lihtsalt maha? See on ilmselt �ks kindlamaid ja lihtsamaid v�imalusi, mille elluviimine vajab vaid v�sasaagi ja inimest, kellele meeldib n�mmeaedniku austav amet. Muidugi n�uab ka see t�� raha, kuna n�mmelt saadava puidu kogused on t�hised.

SUVEL KUUMUST �hkava n�mme k�rvale on end otsekui kontrastiks sobitanud hulk j�rvesilmasid. Jussi r�hmas on neid kuus ja Metstoa omas viis. Tallinna l�hikonnas pole teist nii j�rverikast ala. Metstoa j�rved on eriti j�rsu p�hjareljeefiga, olles �htlasi P�hja-Eesti s�gavaimad veesilmad. J�rvedel on oma veestik, aga neil on ka oma �hustik. Selle tajumine �nnestub paremini siis, kui teisi inimesi l�hedal ei ole. Enamasti ongi j�rved Jussi n�mmel ja selle naabruses p�ris omaette. Mitte kunagi pole nende kaldal ka p�sivalt elatud, ehkki sellist �nne sooviksid ilmselt paljud. Umerikj�rve kaldal paiknev suvila vundament on �ks v�heseid m�rke, et m�ni inimene v�hemalt kavandas sellist elu. Vundament t�histab Soome konsuli Emil Vesterineni suvemajakese aset. T�nuks Vabaduss�ja p�evil h�imurahva-poolse abi organiseerimise eest eraldati 1937. aaastal Eesti Vabariigi valitsuse otsusega siia 13 ha suurune koht, mida Vesterinen koos Koitj�rvelt p�rit abikaasa Leeni Ploompuuga vaid m�ne aasta kasutada j�udis. Et kuidagi s�ilitada Koitj�rve varasemat nimetust - K�idra -, anti see p�line nimi oma suvilakohale. �ks teine, �ige kummaline majake p�sis aastak�mneid V�inj�rve p�hjakaldal. 1915. aastal jutustas sellest kohalik elanik Anton Hansen Tammsaare: "... j�uame v�rdlemisi �ige suure j�rve kaldale, mille vee kohal, kaldast natuke eemal, majake seisab postide otsas. Maja on p�ris harilik maja. Kui te muidu ei usu, siis astuge m��da silda r�dule ja sealt �le ukse tuppa. Olete te aga Tooma-sarnane mees ja usute ainult s��mist, siis paluge majaelanikult midagi hamba alla, ta annab k�ige suurema lahkusega, kui tal midagi k�ep�rast juhtub olema. Maldate te pisut oodata, siis v�ib mees maja akna avada ja �nge l�bi akna j�rve heita, kust ta peagi m�ne ahvena tuppa t�mbab. Jumala eest, ta on selles suur meister! Tema valitsuskepi all seisab hulk j�rvi, kahtlane on, kas ta s�da��l unest �rgates isegi kohe �elda teab, mitu j�rve tal on".

NAHKSUKA lugude stiilis j�rvemajakesega kaasneb kirjaniku kaudu ka legend, liiga ilus, et see edastamata j�tta. J�rved, vesi on Lehtse m�isa oma, �mberkaudne maa �hes j�rvekallastega Pruuna m�isa p�ralt. Naabrid on kohut k�ies sinnamaani j�udnud, et �ks maa, teine vee omanikuks sai. Ja kui veeomanik kalap��dja ning kalavahi ametisse pani ning temale eluonni tahtis ehitada, siis ei olevat maaomanik temale selleks otstarbeks tsipakestki maad rentinud ega m��nud. Aga veeomanik oli n�ukas mees: ta virutas palgid - ladvad allapoole - j�rve p�hja p�sti ja nende otsa pani ta j�rvedevalitseja puukindluse k�kitama. N�nda k�ib muinasjutu lihtsam teisend; mina pole kunagi p��dnud teada saada, kui palju selle taga on t�ep�ralist. Aga iga kord, kui ma seda vetevalitseja j�rvemajakest n�en ja kui ma tema ahvenate maiku m�letan v�i tema �ngepaela vingumist kuulen, tahaksin ma, et k�ik palju salap�rasem oleks. Ma tahaksin, et just siin majakeses kord see �nnis elaks, kes kolme maakonna ristikivil kolme kuke laulu kuuleks ja s�najala-�it �ilmitsemas n�eks. Ja �rgu ta surgu enne, kui mina temaga saan r��kida. Vaimajakest m�letavad kohalikud inimesed veel s�jaeelsest perioodist, mil p�llumajandusministeerium taastas selle jahionniks. Muid m�rke paiksemast elutegevusest siin Pruuna-Tagak�rves on napilt. J�rvemajakesest Valgej�e silla poole asus varem Jussi metsavahikoht, mida t�histav lagendik on t�naseni s�ilinud. Soodla j�ek��rus Metstoa j�rvedest l�unas asus aga Vahtriku metsavahikoht, kus 1887. aastal s�ndis Eesti esimese ajutise valitsuse teedeminister Ferdinand Peterson. Hiljem oli talu �mbruskond kuulus oma v�hkide poolest, mis Vahtrikult ka Tallinna turule j�udsid. Vahtrikult saab alguse p�hja suunas Paukj�rve idakaldale suunduv vana metsasiht, muistse Harju- ja J�rvamaa rajajoon. Sellel rajajoonel, otse Paukj�rve k�rgel kaldal leiab teek�ija ka kolme valla piirikivi. Jussi n�mmelt l�una suunas liikudes j�id enne silda aga Tagav�lja ja Koonuk�rve kohad. Neist viimane oli T��rak�rve karjam�isa rendikoht, mille asustasid P�hjas�ja aegadel teoorjusest vabastatud talupojad. Oma seisusest tulenevalt said viimased perekonnanimeks Freimann - Vabamees. V�imalik, et kusagil taluasemel leidub veel aastaarvu 1883 kandev kivi, mis paigutati talu p�riseksostmise aasta meenutuseks v�ljam�e k�rgemale osale. Rohkem polegi siin, Jussi n�mme l�hikonnas, inimesi elanud. V�i kui, siis ainult s�japagulasi, kes eriti P�hjas�ja aastatel siin varju otsisid. K�rvemaa uurija Jakob Kents teab veel 1918. aastal viidata salap�rasele ahervaremele Pikkj�rve l�unaotsa juures ja pakkteele, mis Koonuk�rvelt �le Peenesaare m�e ja V�hma raba keskhommiku poole suundus. Aga t�nap�eval on neid v�imaliku s�jaaja t�hiseid raske tuvastada. Pole v�imatu, et pol�goni ajal kasutatud laudtee Koonuk�rvelt Peenesaare m�ele kattus osaliselt P�hjas�ja-aegsega. Peenesaare m�el asus vaatluspunkt, mille s�vend on veel s�ilinud.

ERINEVALT inimestest on j�rved Jussi n�mme naabruses h�sti vastu pidanud. N�ib, et oluliselt pole neid h�irinud ei raiet��d ega tulekahjud. T�nu professor Heinrich Riikoja uurimist��le 1930. aastatel on meil hea �levaade j�rvede tollasest seisundist. Suletud imbj�rvedena toituvad Jussi ja Metstoa j�rved valdavalt sademeteveest. Suvine vee l�bipaistvus v�ib neis k��ndida kuni 3 meetrini, Paukj�rves isegi kuni 6 meetrini. K�llalt omap�rane on Jussi j�rvestiku terav jagunemine pehme- ja kalgiveeliseks. Piiriks nende kahe j�rvet��bi vahel on teravaharjaline vallseljak, nn J�rvem�gi. Vee toitainetesisaldus Jussi l��nepoolsetes j�rvedes on v�ga v�ike, idapoolsetes mitu korda suurem. Viimased on seet�ttu ka kalarikkamad. Seal elab ahven, s�rg, haug, esineb ka j�ev�hki. Suviti kihistuvad siinsetes s�gavamad j�rved. N�iteks oli 1991. aasta juulis j�rve pinna- ja p�hjatemperatuuride erinevus Must- ja Umerikj�rves tervelt 22�C. Paukj�rve vesi paistab teistest paremini l�bi, ka vesi l�heb s�gavamalt soojaks. V�hetoitelistele veekogudele iseloomulikke taimeliike on Jussi ja Metstoa j�rvedes aastatega k�ll v�hemaks j��nud, kuid j�rvede seisund p�sib endiselt loodusl�hedane. Muudatused elustikus tulenevad j�rve arenguloogikast ning seda ei saa kuidagi v��rata. M�ningast m�ju avaldas k�llap ka kraavide kaevamine Jussi j�rvede vahele 1938. aastal. Ilmselt kaevati kraavid selleks, et kalastamise ja v�hip��gi tarvis ei pidanud paate �le m�gede lohistama. Veelgi varem on kraavitamise ohvriks langenud Metstoa Mudaj�rv, mille l�plikku allalaskmist on Paukj�rve-��rse sanatooriumi rajamise nimel 1916. aastal toetanud ka Tammsaare: "Langeks aga j�evesi paar jalga, siis s�nniks j�ekallastega ja �mberkaudsete maadega vististe p�ris ime. Paukj�rve l�hedal oleva Mudaj�rve, millest J. Reinthal r��gib, v�iks siis hoopis kuivaks lasta. Juba n��d pole sellest j�rvest muud j�rele j��nud kui liimendav muda, sest j�gi neelas tema vee, niipea kui kraav temasse juhiti".

S�JA T�TTU j�i sanatoorium ehitamata, k�ll rajati aga Paukj�rve kaldale 1931. aastal NMK� laager, mis j�rgnevate suvede jooksul oli koduks sadadele poistele. J�rve kaldale p�stitati paljude annetajate, kelle seas ka P�evaleht ja Eesti Pank, toel terve linnak, mille koosseisus olid lisaks kaheksakohalistele palktaredele veel s��kla, saun, j��kelder, puhkekodu, v�liujula ja muid rajatisi. Selgesti on t�nagi veel leitav l�kkeaseme betoonring, muud m�rgid poistelaagrist on kadumas. Nii on nende j�rvede �mber vaheldumisi askeldatud ja vaikelu peetud. J�rvede endale avastajaid tuleb aga �ha juurde. On ju muutunud inimeste v�imalused, harjumused, sisemised soovid. K�ik tahavad kuskil olla ja veel parem, kui omaette olla. Linnast p�genemine viib teinekord uute linnakute tekkele, ka Jussi j�rvekaldail. Sellist �llatust kogevad meeleheitel p�genikud �ha sagedamini ning k�llap kinnitab see taas �hte Tammsaare omaaegset t�helepanekut: "Jooksmisega on sama, mis suvitamisega: kui oled teistest ees, siis on vabam ja puhtam. Aga suvituskohaga on otse vastupidi: kui tema on teistest ees, siis temas pole enam midagi vaba ja puhkus j�tab alati soovida. N�nda on maailmas seatud: suvitaja ja suvituskoht seisavad alatises vastuolus."