LOODUSE ARHIIV

Hinni Kanjon- Kahrila järve ääres ENAMIK MEIE põhjamaisest rahvast on talve kui paratamatusega leppinud. Talv on paljuski üks ebamugav aeg - rohi ei roheta, lilled ei kasva, on külm ja pime. Siiski on inimestele kuhugi alateadvuse sügavusse paigutatud vajadus talvise lume ja valguse järele. Kes teab, ehk algab see igatsus jõuluaja müstikast või talvise pööripäeva ootusest. Nii pole midagi ebaharilikku selles, kui umbses kontoris istudes või mööda lume-soola- liivapudrust linna trampides igatsevalt oma meeled suure ja puhta lumise rahu poole pöörame. Talvest rõõmu tundmiseks on üks parimad paiku Kagu-Eesti looduse pärl - Haanjamaa. Selle maanurga teeb eriliseks vaheldusrikas reljeef koos parimate lumeoludega Eestis. Merepinnast keskmiselt 200 m kõrgusel sisemaal paiknemise tõttu on Haanja talved väheste suladega ja suhteliselt külmad. Haanjamaal sajab lumi maha varem ning sulab hiljem kui mujal Eestis. Lumi on paks ja suusalumeta talve Haanjas ei mäletata. Nii peetakse traditsiooniliselt just seal viimase lume suusavõistlusi.

HAANJAMAA võib kanda rekordiomaniku tiitlit veel mitmete Eestimaa looduse tippmarkide osas. Siin paiknevad kõrgeim mäetipp Suur Munamägi (318 m), suurima suhtelise kõrgusega kuppel Vällamägi (84 m), sügavaim veekogu Rõuge Suurjärv (38 m), kõige kõrgemal asuv veekogu Tuuljärv (257 m), suurima langusega jõgi Piusa (213 m), sügavaim ürgorg Kütiorg (kuni 70 m) ning kõige paksema turbakihiga soo Vällamäe raba (17 m). Paksu lume- või härmarüüs maastiku teeb kauniks kuplite lagedelt ja orgude pervedelt avanev vaade. Selge ilma korral tasub kindlasti külastada Suure Munamäe vaatetorni. Talvel tuleb selleks eelnevalt tornivahiga kokku leppida. Seal võib silm puhata, ekseldes lõputuina näivatel lumistel metsadel-küngastel. Kauneid vaateid Haanjamaa loodusele avaneb mujaltki: soovitada võiks Haanja-lähedaste suusaradade ümbrust, eriti asulast paar kilomeetrit põhja suunas asuvat Palanumäge. Võrratu vaade on ka Ruusmäe asulast poolteist kilomeetrit Plaani poole jäävalt Vorstimäelt. Kenad maastikud avanevad Rõuges, kus ürgoru lumist talvemaastikku ilmestab loodusega hästi harmoneeruv kirik. Omapärane vaatamisväärsus on talvisel ajal Rõuge Ööbikuoru läheduses asuv vesioinas. Sellist nime kannab nutikalt konstrueeritud veepump. Talvel moodustub pumba ümber kahe-kolme meetri kõrgune jäätunud veepritsmetest "korsten", mis sülitab oma helesinisest kestast uusi ja uusi veepiisku külma talveõhku.

SUUSKADEL looduses liikujatele pakuvad parimaid võimalusi kena maastikuga Haanja suusarajad. Osa tähistatud ja hooldatud suusaradadest algavad Haanja kooli tagant staadionilt ning teised Haanjast paari kilomeetri kaugusel asuvast Kurgjärve spordibaasist. Viimases on lisaks korralikele radadele olemas ka väike mäesuusatamise nõlv ja valgustatud liuväli. Kurgjärvel saab süüa ja ööbida. Spordibaasis on konverentsikeskus, mis teeb selle koha sobivaks mitmesugusteks töö ja lõõgastumisega seotud väljasõiduüritusteks. Võrumaa üks populaarsemaid suusakeskusi on Kütioru puhkekeskus maalilises paigas Koloreino küla lähistel. Koht on hälpsasti külastatav, asudes Võrust vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel Pihkva maantee läheduses. Sealsed suusanõlvad paiknevad mäekupli asemel hoopis orunõlval. Mäesuusatajaid ootavad kaks suusaliftidega laskumistrassi, nendest idanõlval paiknev vastvalminud rada on kõige suurema kõrguste vahega Eestis. Sellest väga järsust nõlvast laskumine peaks adrenaliini verre tooma ka päris kogenud suuskurile. Suusakeskuses on mõeldud algajatele: töötab mäesuusakool, suusavarustuse laenutus ning avatud on treeningutrassid. Neile, kes mäest alla kihutada ei soovi, on olemas orupervi mööda kulgevad tähistatud murdmaa- ja matkarajad, mille kohta saab teavet puhkekeskusest. Kellele meeldib aga talviseid lumelagendikke motoriseeritult vallutada, on võimalik selleks tarbeks mootorsaani laenutada. Kui pärast värskes õhus viibimist tekkib vajadus keha kinnitada või on kaugemalt tulnul soov öömaja saada, siis on need mured hõlpsasti murtavad suusakeskuse motelli teenuseid kasutades.

VÄHEMNÕUDLIKELE pakub Haanjamaal peavarju ja kõhutaidet Järveküla puhkemaja. Seal saab kasutada sauna ja tellida saanisõitu ja muud. Nende päralt, keda huvitab maaelu romantika või rahulikumat sorti puhkepaik, on Haanjamaa turismitalud. Neis võib soovi korral osaleda igapäevastes maatoimetustes, sõita saaniga, kuulata rahvamuusikat, suusatada-kelgutada ja teha muudki huvitavat. Mitmed turismitalud paiknevad suusaspordikeskuste lähedal ning sageli on väärustajad nõus abistama transpordiga. Turismitalude pidajad teevad omavahel koostööd ning seetõttu saab korraldada pikemaid suusamatku ööbimisega mitmes talus. Pikad suusarajad pole veel piisavalt hästi tähistatud ja väivad olla kinni tuisanud. Seetõttu sobivad need seikluste otsijatele ja üksildastele uitajatele Haanjamaa massiturismist kõrvale jäänud aladel. Ka eksimine pole sealkandis veel suurem õnnetus, sest majapidamisi on tihedalt ja äraeksinud võõrasse suhtutakse kui meeldivasse vaheldusse argipäevas. Haanjamaal on hästi säilinud traditsiooniline elulaad. Haanja naised koovad peent linast riiet, tikivad sellele ilusaid mustreid ning valmistavad kauneid linikuid ja vöösid. Haanja mehed on läbi aegade teinud parimaid vokke, piipe, regesid ja muid majapidamistarbeid. Vihtla järve ääres Kokemäe külas elasid kuulsad orelimeistrid vennad Kriisad. Talvise meelisharrastusena viljelevad mehed jääalust kalapüüki ja võivad seda tutvustada külalistelegi. Erinevalt talvisest kalapüügist on unustuse hõlma vajumas üks sealtkandi traditsiooniline talvine liikumisviis. Haanjamaal kasutati omapäraseid laiu puusuuski, mis olid otstest nöriga ühendatud. Taoline kohalik suusatamisstiil oleks väärt taas avastada ja see võiks kuuluda turismitalude atraktsioonide nimekirja.

HAANJA KÕRGUSTIKU tuumikala ning Kütioru ja Rõuge piirkond asuvad Haanja looduspargi nimelisel kaitsealal. Kaitsealale jõudmisest annavad teada ka viidad suuremate teede ääres. Haanja looduspark on ellu kutsutud kõrgustikul paiknevate maastike ja traditsioonilise elulaadi väärtuste kaitseks. Lisaks sellele peab kaitseala kaasa aitama loodushoidliku eluolu ja turismi arendamisele. Looduspargi vedamisel on valmimas Vällamäe õpperada, planeeritakse matkaradu ning lõkke- ja telkimisplatse, osaletakse piirkonna turismiarengu kavade koostamises, rajatakse Haanjamaad tutvustav teabekeskus. Juba varsti tuleb trükist põhjalik Haanja looduspargi kaart koos kaitseala tutvustavate tekstide ja piltidega ning vaatamisväärsuste ja majutuspaikade loendiga. Loodusparki väib külastada igal ajal. Laagrisse jääda ja tuld teha tohib üksnes selleks ette nähtud ja tähistatud paikades.

Võib öelda, et Haanjamaa on oma arengus Otepääst maha jäänud - vähem on kõikväimalikke suusamägesid, hotelle ja ajaviitekohti, puuduvad pangaautomaadid ja GSM värk. Hea, kui Haanjamaa jääkski mõnevärra teistsuguseid puhkevõimalusi pakkuvaks paigaks, kui seda on naaberpiirkonnad. Haanjamaal leidub piisavalt rahulikke, massiturismist mõjutamata paiku, tagamaid üksinduse ja vaikuse otsijatele. Samas ei saa eitada vajadust laiendada siinset suusatamiskohtade geograafiat. Uute suusanõlvade-radade jaoks peaks sobivaid kohti leiduma Haanjamaa lõunaosas Ruusmäe lähistel. Rogosi mõisa baasil oleks väimalik rajada ka suurepärane majutuskoht. Lisaks pole sealne maastik suusaradade tarbeks teedest sedavõrd hakitud kui Haanja ümbrus. Palju poleemikat on tekitanud Vällamäe võimalik kasutuselevätt suusanõlvana. Ilmselt on parem mõte sellele võimsa ürgmetsaga kaetud kuplile tema looduslik ilu alles jätta. Oleks ju sinna mäesuusatornide-tõstukite rajamisega rikutud vaade kõrgustikule juba teiseltpoolt Võru linna, Suure-Munamäe vaatetornist rääkimata. Kui uskuda kohalikku legendi, siis pidavat Vällamäelt puude raiumist takistama seal elavad haldjad, kes saatvat puuraidurile kaela pahandusi. Kui tuled Haanjamaale, siis võta kaasa hea tuju ja varu kannatust. Siinsete kurviliste ja lumiste teedega ei sobi liigne kiirustamine. Kui õnnestub end kauni lumise päeva õhtuks rammetuks suusatada ja pärast seda ehtsas suitsusaunas kosuda, siis on talvitamine Haanjamaal olnud täiuslik.