Paljuski mõistetamatu
loodusnähtus mõjutab ka Eestit
Passaattuuled puhuvad Vaikse
ookeani 1õunaosas kogu aasta rahulikult ja kestvalt. Nad
on ikka olnud meremeeste head sõbrad ja andnud oma kodukandi
inimestele heatahtliku ilmastiku. Ent vahel passaadid lakkavad
ja siis hakkab kliima muutuma viisil, mida ennustada on raske. Muutusi
me seletada ei oska. Muutustel on vaid nimi. Peruupärane,
hispaaniakeelne. El Niñõ. Lapsik, lapsemeelne
mees.
Tulnukas jätab
jälgi
Keegi ei tea passaatide lakkamise põhjust. Teatakse vaid,
et mõõdunud aasta suve hakul nad lakkama hakkasid ja aasta
1997 läheb maailma kliimauurimise ajalukku kui aasta, mil suudeti
El Niñõt esmakordselt ette ennustada ja seda asuti
erakordse hooga jälgima "Kui liblikas tõuseb lendu Callfornias,
võib see põhjustada keeristormi Filiplinidel," kõlab
kaootiliste nähtuste uurijate lipukiri. Ilmastik on nähtus,
mis kujuneb omapärase, kaose tekitatud korrapära alusel.
See on küll põhimõtteliselt ennustatav ja matemaatillselt
kirjeldatav, kuid vähimadki algtingimuste muutused põhjustavad
väga suuri erinevusi 1õpptulemuses. Isegi kui maailmas oleks
nii suur arvuti, mis võtaks vastu miljardeid ja miljardeid tsükloni
teket iseloomustavaid temperatuuri, rõhu, tuulisuse parameetreid,
isegi kui meil oleksid täpsed algorütmid rehkendamiseks ja
piisavalt aega tulemuse ootamiseks, isegi siis ei suudaks arvuti meile
täpselt öelda,milline ilm meil tuleb. Nõnda on märkide
otsimine El Niñõst muutunud vaata et ülemaailmseks
harrastuseks. Seda nähakse tegutsemas peaaegu kõikjal
ja nagu Elvis või taevatulnukad, ilmub El Niñõ
platsi ka siis, kui millegi muuga enam asju seletada ei osata. Olgu
see orkaan Pauline Mehhikos või merekilpkonnamunade hävimine
Nicaraguas, olgu see Oregoni ja Washingtoni osariigi kalurite rõõm,
et nende võrkudesse on hakanud sisse ujuma troopi1ne suurkala
marliin, olgu need tulekahjud Indoneesia saarestikus - El Niñõga
saab seostada peaaegu kõlki loodusjõudude avaldusi.
Hea tahtmise korral ka näiteks Vihterpalu tulekahju, Võrumaa
ning Lahemaa keeristorme ja nüüdset vesist talve.
Sajandi suurim lapsemeelne
ÜRO maailma kliimauuringute programm ennustab, et 1997.-98. aasta
El Niñõst võib saada "sajandi kliimasündmus".
Klimatoloogid hoiatavad, et see on jõudnud kõrgpunkti
lähedale ning mõjutab nii suuri Vaikse ookeani alasid Lõuna-Ameerika
lähistel, et võib üle maailma tuua miljardite dollarite
eest kahju. Kõige enam on El Niñõ mõju tunda
ekvaatori lähistel. Kaugem mõju ei avalda ennast harilikult
enne talve. Asjatundjate arvates tappis eelmine suurem El Niñõ
vahemalt 200 inimest. Paljud neist hukkusid üleujutuste ja
maalihete tagajärjel. Möödunud aasta 1õpul kannatas
Tsiili aastakümnendi suuremate vihmatormide käes. Paarkümmend
inimest hukkus ja 60000 pidi kodudest lahkuma. Rotiväed paljunesid
jõudsalt, nii et tosinkond inimest suri näriliste levitatava
hantaviiruse kätte. Nicaragua kuulsas merikilpkonnade pesitsemispaigas
Playa de la Floris on kilpkonnamunad kannatanud ebaharilikult suurte
ookeanivee tõusude tõttu. Umbes 25 000 muna on hukkunud
paigas, kus tulevad ilmale pooled Nicaraguas sündivatest merekilpkonnadest.
Orkaan Pauline hävitas inimasustust, aga ka kilpkonnade pesitsemisalasid,
kannatanud on ka Costa Rica kilpkonnade munemispaigad. Ometi on El Niñõ
vaid sooja vee hoovus, mis Ecuadori ja Peruu ranniku lähistel iga
kahe kuni seitsme aasta tagant põhja suunas voolab. El
Niñõ algab, kui tavaliselt üle Vaikse ookeani kagust
ja kirdest läände puhuvad passaattuuled vaibuvad. Keegi
ei tea täpselt, miks passaadid lakkavad. Põhjus võib
olla Peruu rannikust kaugel näiteks lumekatte paksus Tiibetis.
Niisiis liblika tiivalöök. Ainult et keegi ei tea, mis on
siinkohal liblikaks ja kus see liblikas tegutseb. Passaattuuled mõjuvad
suurele ookeanile nagu kerge tuulehoog väikesele tiigile.
Need kuhjavad Valkse ookeani lääneossa sooja vett, nii et
seal on vee tase pool meetrit kõrgem ja vesi ise kuus-seitse
Celsiuse kraadi soojem kui Ecuadori lähistel. Kui nüüd
passaadid kaotavad oma jõu, loksub soe vesi Indoneesia lähistelt
itta tagasi.
Ebahariliku hoovuse
vembud
See on väga suur veemass, ja on vähe asju, mis mõjutavad
ilmastikku enam kui vee temperatuur. Võrrelgem näiteks
kliimat Eesti saartel ja mandril või Tallinnas ja Võrus.
Veemasside soojusenergiat läheb vaja, et moodustuksid pilved
ja nüüd, mil soe vesi on Indoneesia lähistelt lahkunud,
on käes ka sealsed põuad koos kõige kaasnevaga kuni
hiiglaslike metsatulekahjudeni välja. Vaikse ookeani teises servas
on moodustunud aga umbes poole Euroopa suurune sooja vee meri ja üks
maailma sademete vaesemaid kõrbealasid Põhja-Tsiili on
sel aastal saanud juba kolmandiku meetri jao vihma. Ent hiiglaslikud
sooja vee alad ookeanis teevad peale vihma esile manamise muudki.
Nad juhivad atmosfääri üldist tsirkulatsiooni, ja liikudes
ise mööda ookeani, suunavad atmosfääri kaudu kaugel
eemal asuvate paikade ilmastikku, nii nagu arvutihiir suunab mängu
tegevust kuvaril. Näiteks ennustatakse talvise keskmise temperatuuri
tõusu Põhja-Ameerika Suure Järvistu piirkonnas kolme
kraadi võrra ja arvatakse, et Californiat võib tabada
poole rohkem troopilisi torme kui tavaaastatel. Ent El Niñõ
ei too ainult halba. Nii näiteks pole põhjust kurvastada
USA Washingtoni osariigi kaluritel, kes on hakanud püüdma
muidu 1õunameredes elavat kala marliini. See viie meetri
pikkune ja pooletonnine maitsev kala ilmus El Niñõ saadikuna
sealsetes vetes lagedale mõõdunud aasta varasügisel.
Ka loodetakse, et tänu soojema vee tungimisele põhja poole
saab Alaska 1õhe paremad paljunemistingimused.
Et möödunud aastal möllas Põhja-Ameerika Atlandi
ookeani rannikul tunduvalt vähem orkaane kui tavaliselt, seegi
arvatakse olevat ebaküpselt tujuka El Niñõ teene.
Tagatipuks kinnitasid klimatoloogid oktoobris teadusajakirjas Science,
et tänu El Niñõ mõjule kasvavad taimed Maal
kokkuvõttes jõudsamalt. See vähendab süsihappegaasi
sisaldust atmosfääris ja seega ka kasvuhooneefektist tingitud
Maa ilmastiku soojenemist.
Võitja kaotus
kui õnnemäng
Nii et El Niñõt tuleb võtta tõsiselt.
Esmakordselt on seda ennustatud nii kaugele ette. USA riiklik
ookeani ja atmosfääri valitsus andis oma ennustuse möödunud
aasta maikuus. Vaikse ookeani troopilisse piirkonda on pandud
ujuma 70 poid. See peaaegu kolmandikku planeedist hõlmav
mõõtekehade võrgustik registreerib pidevalt veetemperatuuri
ja tuulte parameetreid. Satelliidid vahendavad andmeid Ameerika
Kosmoseagentuuri NASA teadlastele ja arvutimudelid aitavad neil andmetel
ilmaennustuseks muutuda.
El Niñõ mõjutab ka astronoomide elu. Selle
soojendav mõju aurustab atmosfääri nii palju lisavett,
et see muudab isegi kõige selgematel öödel jälgitud
tähed tuhmimaks. Ohio Riigülikooli astronoom Jay Frogel
jõudis sellele järeldusele, uurides tosina standardtähe
näivat heledust Cello Tololo observatooriumis Tsiilis. Tema
15aastased tähelepanekud kinnitavad, et El Niñõ aastatel
tunduvad tähed kaks protsenti tuhmimad.
Küllap mõjutab El Niñõ ka Eesti ilma.
Küll väga kaudselt, ent veidi siiski. Metsatulekahjusid
ja keeristorme see ei tekita, aga süsihappegaasi sisaldust kõrgel
meie peade kohal vähendab. Kes selle tujuka tegelase tegudest
võidab, kes kaotab, sõltub mängija elupaigast ja
tegevusalast. Kul oled kalur Alaskas, võid võita,
kui Peruus, siis kaotada.
1982.- 83. aasta El Niñõt ei märgatud enne, kui selle
tipp käes oli. Nüüd on El Niñõt märganud
väga paljud. Sest erinevalt kosmosetulnukatest ja Elvisest
tegutseb see kapriisne nooruk kahtlemata meie planeedil.
.
SATELLIIT
JÄLGIB EL NINÕ RÜTMI. See
Vaikse ookeani kujutis on saadud, mõõtes USA-Prantsusmaa
ühissatelliidilt TOPEX/Poseidon merepinna taset. Kujutis
näitab merepinna taset 10. detsembril 1997, võrreldes normaalse
olukorraga. Merepinna tase näitab ookeani soojussisaldust.
El Ninõga seostatav sooja vee ala ja hulk suurenes eelmise aasta
1õpul järjekordselt. Satelliit mõõdab
merepinna kõrgust enneolematu täpsusega. Pildil olevad
valged alad on normaalsest 14 kuni 32 cm kõrgemal, punased alad
10 cm kõrgemal. Rohelistel aladel on merepinna tase normaalne,
lillad alad Vaikse ookeani lääne osas on 18 cm merepinnast
allpool. Merepinna kõrgus sõltub tuultest.
El Niñõ arvatakse algavat, kui pidevalt läände
puhuvad passaatttuuled nõrgenevad ja isegi hakkavad puhuma vastassuunas.