Aprilli
Iõpuni külmalt kodumaalt tulijale on juba Tenerifele saabumie
elamus. Enne maandumist lennukiaknast väljavaadates näeb
ainult pruuni kõrbemaastikku üksiku mäestikust eralduva
tipuga. Ei mingeid märke elust ega rohelusest. Kui aga
oled maandunud ja lennujaamast välja astud, jääb esialgu
hing kinni. Vastu lööb soe tuul, silma hakkavad palmialleed,
lilleklumbid, kaktused -ja pikk takso-järjekord. See liigub
aga kiiresti ning kümmekonna minuti pärast istud taksos ja üritad
meelde tuletada mõnd lennukis pähe õpitud hispaaniakeelset
lauset. Lõpuks ütled "Fairways Club"ja taksojuht noogutab
mõistavalt: "Si, senior."
Mustad liivad
Andaluusla stillis ehltatud kuurort on haljastatud palmi- ja viigipuudega,
et aga kuurordi publikust suur osa on britid, on ka klubihoone sisustatud
inglisepäraselt: koloniaalstillis korvmööbel, inglise
menüü. Õuel silmame ka streliitsiaid, mida meil paradiisilinnulilledeks
nimetatakse ja lillekauplustes müüakse. Tubade terrassid on
kaunistatud erivärviliste jõulutähtedest hekkidega.
On küpresse, keskpäevalilli, hibiskuseld - mida meie
toakaskedena tunneme -,
samuti monsterat ja alokaasiat. Tenerife põliselanikud, ammu
välja surnud guantside ja saare 17. sajandil koloniseerinud hispaanlaste
järeltulijad kanaarid on tõmmud, pruunisilmsed, elavad ja
sõbralikud. Suurem osa neist elab mägikülades
ja -linnakestes, tööd leitakse muidugi ka rannikule koondunud
turismialadelt. Tõmmud on ka siinsed Iiivarannad, mustjaspruunid
või täiesti mustad. Paljajalu on neil tulikuumadel
pindadel käia võimatu. Kuid vesi on aprillis 20 kraadi
soe ja avarannal vuhisevad nii kõrged lained, et uisapäisa
vette minnes veab laine sind ookeani poole kaasa, taandudes taob aga
lahtisi kive vastu jalgu. Sellepärast saab Ujuda vaid muulidega
piiratud turvaaladel.
Teide rahvuspark
Rändureil, kes soovivad
tutvuda Teneirife vaheldusrikka loodusega, on kõige otstarbekam
üürida auto. Korraliku Renault 19-ne nädalane kasutamine
maksab 1700 krooniga võrdse summa peseetasid. Bensiiniliiter
maksab umbes kaheksa kooni, vaid pisut rohkem kui vesi, mille kraanivarianti
ei soovitata kasutada toidutegemiseks ja maanteed on Tenerifel asfaltkattega
ning väga heas korras.Tenerife keskosas asuv Teide rahvuspark asutati
1954. aastal ning see ulatub 2000 meetrit üle merepinna.
Trilase ajastul üle 200 miljoni aasta eest plahvatas Tenerife keskosas
asunud ligi 5000 meetri kõrgune vulkaan, mille tagajärjel moodustus
15-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Selle sakiliseks
muutunud servad näitavad siiani tolleaegse mäe mõõtmeid.
Hilisemate pursete ja laavavoolude tagajärjel on vana kraatri sees
moodustunud praegu eksisteerivad vulkaanid - 3070-meetrine EI Pici Viejo
ehk Vana Tipp, 2090-meetrine La Montana Negra ehk Must Mägi ja
3718-meetrine La Montana Blanca del Teide. See kogu Hispaania
kõrgeim mägi purskas viimati 90 aasta eest, kallates
endast välja laavat, mis siiski peatus enne linnani jõudmist.
Kanaari
männid
Kui läheneda rahvuspargile lõuna poolt, viib tee läbi
San Miguell ja Vilaflori linnakese. Vilaflori lähedal on kaks hilgelsuurt
kanaari mändi, neist suurem 45 meetri kõrgune ja kolmemeetrise
läbi- ning üheksameetrise ümbermõõduga.
Kanaari mänd on endeemne Iiik ning mujal peale Kanaaride seda looduses
ei leia. Ta kasvatab endale hiiglaslikud 30 sentimeetri pikkused kolmekaupa
kimpudes asetsevad okkad. Okaste suur pind võimaldab männil
koguda kondenseerunud vett, mis peaaegu iga päev tekkivatest passaatpilvedest
okastele koguneb ning tilkadena maapinnale kukub. Poorne vulkaaniline
pinnas aga suudab nõnda kogunenud vett sällitada ka tälesti
pilvituks ajaks.
Männimetsad levivad Telde massiivi põhja- ja lõunaküljel
1000-2000 meetri kõrgusel. Passaatpilved hõljuvad
uduna umbes 1500 meetri kõrgusel, kus kanaari männiku alustaimestikus
kohtab liblikõiellst hispaania escoboni (Chamaecytisusproliferus)
ja hispaania kadakat (juniperus phoenicea). 1500 meetrist kõrgemal
on aga kanaari mändide alune täiesti lage, ükski taim
ei suuda taluda nii suurt kuivust ja varju. Ülalpool pilvepiiri
vana vulkaani kraatrisse jõudes näeme selle võimsast
plahvatusest alles jäänud servi ja maapinda katva vulkaanilise
pimsskivi ja -liiva välju. Selle üle kõrgub Teide
vulkaani koonus, mis tõuseb kraatripõhja laavatasandikult
45-kraadiste nõlvadena veel 1200 meetrit. Funikulöör
viib meid üles, peaaegu kraatri servale.
Ajalooline tõus
Tõus Tenerife tippu jättis sügava mulje kuulsale Saksa
looduseuurijale Alexander von Humboldtile, kes 200 aasta tagasi siin
Lõuna-Ameerikasse reisides mõneks päevaks peatus.
"Väga mitmekesist pilti pakkusid meile udumassid, mida tuul meie
jalgade ees pidevalt siia-sinna ajas," kirjutas ta. "Avausest,
mis näis iga hetkega suurenevat, hakkasid paistma La Orotava sadam,
seal ankrus olevad laevad ning linna ümbritsevad aiad ja viinamarjaistandikud.
/... / Me nautisime teravat kontrasti surnud mäetipu, tema järskude,
slakiga kaetud nõlvade ja taimkatteta platoode ning rõõmsailmelise
haritud maa vahel. / ... /Asjatult pikendasime oma viibimist mäetipul
ja ootasime momenti, millal meil oleks võimalik kogu arhipelaagist
ülevaadet saada. Oma jalge ees nägime La Palmat, Gomerat
ja Gran Canariat. Lanzarote mäed, mis päikesetõusu
ajal olid hästi nähtavad, mähkusid varsti jälle
tihedatesse pilvedesse." 2000 meetrist kõrgemal kasvavad juba
kõrgmäestiku taimed: Teide ginster (Spartocytisus nubigenus),
mis on põõsakujuline hallide lehtede ja roosakasvalgete
õitega aprillis õitsev liblikõieline, kollaseõieline
Teide-codese (Adenocarpus viscosus), Teide-besenrauke (Descurania bourgaeana)
ja punaseõieline Teide ussipea (Echium wildpretii). Talviti on
Teide rahvuspark kuni kahemeetrise lumekihi all, Teide vulkaani tipus
leidub lund aga pooleks aastaks.
Banaanid
ja kapsad kõrvuti
Tenerife lääneosa maastikku kujundavad suured korrapäratu
kujuga laavapangad, millel ronivad vääntaimed ja sukulendid.
See on hästi liigestatud kaldpind ookeani ranniku ja Teide mäemassiivi
vahel. Igale vähegi tasasemale maatükile on rajatud
terrasspõlde, kus kasvatatakse peamiselt tomateid. Neid
magusamaitselisi vilju müüakse varakevadest alates ka meie
turgudel. Tomatiistandus näeb välia nagu mets- taimed
on kolme meetri kõrgused ja käsivarre jämeduste vartega
ning ülemisi kobaraid redellta korjama ei ulata. Selle
piirkonna suurima kuurortlinna Los Gigantesi rand on kaetud musta Iiivaga
ning ääristatud püstloodis saja meetri kõrguseni
ookeani kohale küünitavate kaljudega. Autosõitjale
on kõige muljetavaldavam tõus saare loodenurgas asuvale
mäekurule ja laskumine mööda kitsast asfalteeritud serpentlini
Masca külla kuristiku põhjas. Vaateplatvormidel müüvad
kohalikud talunaised turistidele koduveini Ja Kanaari banaane. Need
on väiksemad, kuid magusamad ja aromaatsemad kui meil müüdavad
Kesk-Ameerika banaanid. Ka Tenerife põhjarannikut palistab püstloodis
kaljusein. Ookeani ja järsaku vahele jäävad külad,
linnad ja terrassidena paiknevad banaaniistandused. Ida suunas
see kaljusein madaldub ja taandub lõunasse Teide massiivi suunas,
tehes ruumi viljakatele La Orotavaja Tacoronte orule. Kliimatingimused
lubavad seal kasvatada enamsi maailmas tuntud kultuurtaimi. Nii
võibki näha kõrvuti kasvamas banaaniistandust ja
kapsapõldu, viinapuuaeda ja kartulivagusid ja kuigi kartul jääb
maitselt meie kodusele alla, võib Tenerifel seda seevastu maha
panna suvalisel aastaajal ja kogu aeg süüa vaid värsket
kartulit. Tenerife peamine eksportartikkel on banaan, mida aastas veetakse
välja 300 000 tonni. Banaaniistandused algavad terrassidena otse
ookeani äärest, igaüks umbes 0,4 hektari suurune, kivimüüriga
teistest eraldatud plats, mis on varustatud niisutussüsteemlga.
Banaanisaareriik
Banaan ise on maailma suurimaid rohttaimi, ta kasvab nagu meil orashein
risoomi abil. Banaani ebavars kasvab kuni nelja meetri kõrguseks,
lehed on kolm-neli meetrit pikad ja poole meetri Iaiused. Ebavarre
ladvas areneb võimas pooleteisemeetrine õisik, kus õied
asuvad spiraalselt rootsu ümber. Õlsiku ladva pool
asuvad isasõied, vahepael leidub mõiemasoolisi õisi,
rootsu alusele lähemal paiknevad aga emasõied, millest kujunevad
viljad. Ühe banaani kobaras on kuni 150 üksik-vilja, mis kokku
kaaluvad mitukümmend kilo. Väljaarenenud kobaratele
seotakse ümber kilekotid, et saak ühtlasemalt ja kiiremini
valmiks. Vili areneb 10-15 kuud, banaan aga õitseb kuni
vilja valmimiseni ja pöörab end koos järjest suureneva
viljaga üles päikese poole. Sellepärast ongi banaani
viljad kõverad. Pärast viljade koristamist taime maapealne
osa kuivab. Ühte istandikku annab pidada kolm kuni viis aastat,
siis tuleb istutada uued taimed.
Kuulus ja verine draakonipuu
Üks Tenerife kuulsamatest elanikest seisab Icod de los Vinose kesklinna
haljasalal. See iidne puuvanake, mida kord on üritatud kirvegagi
langetada - seda tunnistab veerandi ulatuses läbi raiutud tüvi
-, esindab endeemset liiki harilikku draakonipuud (Dracaena draco).
Et vanake ümber ei kukuks, on ta võra algusesse, kümne
meetri kõrgusele pandud metallist krae, mille külge omakorda
toesid. Teine, sellest veel võimsam draakonipuu kasvab
linna servas vanas kloostriaias. Dragl Milenario on tema nimi - tuhandeaastane
draakonipuu. Tema tõeliseks vanuseks arvatakse 3000 aastat,
kuid selleski ei saa kindel olla, kuna draakonipuu puit koosneb kiududest,
millel pole aastarõngaid.
Draakonipuud kuuluvad agaaviliste sugukonda, nende lehed on üle
poole meetri pikad, hallikasrohelised, kitsad ja jäigad.
Lehtede sisekiud on väga tugevad, nii et neid on kasutatud köite
valmistamiseks. Draakonipuu vaik, mida tema punase värvuse
tõttu kutsutakse draakonivereks, oli juba antiikajast alates
Tenerife tähtsaks väljaveoartikliks. Põliselanikud
guantsld aga kasutasid draakoniverd oma surnute palsameerimisel. Tenerife
pealinna Santa Cruzi puiesteedel ja haljasaladel võib aga näha
hoopis teistsugust, suurte pruunide kaunadega kaunistatud puud.
Need jaanileivapuud kuuluvad tsesaplinialiste sugukonda, olles lähedased
liblikõielistele. Igihaljaste lehtedega, väikeste
punaste kobaras asetsevate õitega puu kasvab 101 meetri kõrguseks,
pakkudes 10-20 sentimeetri pikkusi kaunu, mille tosinast seemnest kaalub
igaüks täpselt 0,18 grammi. See ellujäänud
muistsetel juveIiiridel tähele panemata ning imelised seemned võeti
vääriskivide kaalumisel kasutusele. Siiani kaaluühikuna
kasutusel oleva karaadi nimigi tulebjaanileivapuu kreekakeelsest nimest
ceratio. Tõsi praegu sisaldab karaat 0,2 grammi ja väärismetalle
või -kive. jaanileib ehk jaanikaun aga on magusamaid vilju maamuna
peal. Poolenisti suhkrust koosnev, maiustatakse sellega tänaseni.
Enne sõda müüdi jaanikaunu ka Eesti laatadel. jaanikaunad
on ühed vähestest asjadest, mida praegu poest ei saa, kuid
mille maitse on meeles nii mõnelgi, kes tol ajal lapsena muid
maiustusi vähe maitsta said.