KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Kevadlilled

KANAKOOLET võib kohata niisketes võsastikes, lehtmetsades, parkides. Ta õitseb aprillis-mais. Taime lehed on südajad või neerjad, läikivad. Helekollased kullaläikelised õied kinnituvad enamasti üksikult varre tipuossa. Kanakoolme õis on avatud ainult päikesepaisteliste ilmadega. Osa taime juuri on muguljalt paksenenud. Sinna kogutud toiduainete tõttu saab taim kevadel varakult õitseda. kAnakoole paljuneb peamiselt vegetatiivselt juuremugulate ja sigipungade abil. Sigipungad arenevad pärast õitsemist lehekaenaldes. Kanakoolme seemned valmivad ja idanevad meie kliimas halvasti. Sõja ajal söödi kanakoolme noori kupatatud lehti salatina skorbuudi vastu. Kuna taim on mürgine, ei saa seda soovitada.

HARILIK KIVIRIK ehk lambapähkel kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel, metsaservadel ja metsalagendikel, teede ääres. Sagedam on ta Ida-Eestis. Õitseb maist juulini. Harilikul kivirikul on varre alusel sigipungad. Lisaks varrelehtedele on taimel ka hõre juurmine lehekodarik. Lehed on mõlemalt poolt karvased. Kiviriku valged õied on koondunud rohkeõielisse laiuvasse õisikusse. 

 

KOLLANE KULDTÄHT kasvab leht- ja segametsades, sarapikes, puisniitudel, parkides, võsastikes. Ta õitseb aprillis-mais. Taime maapealseteks osadeks on üks juurmine leht ning lehtede ja kuldkollaste tähtkujuliste õitega vars. Kollase kuldtähe õied  on avatud ainult ilusa ilmaga, et vältida õie sisemuse märjakssaamist. Taime kiire areng kevadel on võimalik tänu sibulasse kogunenud varuainetele.

 

HARILIK KATKUJUUR eelistab niisket savikat toitainerikast pinnast, kaldaäärseid alasid ja nõlvakuid. Ta õitseb aprillis.mais enne lehtede ilmumist. Hariliku katkujuure õied on valkjaspunased või määrdunud-purpurpunased. Paljudest korvõisikutest koosnevat liitõisikut kandev vars on punaka varjundiga. Pärast õitsemist ilmuvad tumerohelised juurmised lehed on väga suured. Nende pikarootsuliste laisüdajate lehtede läbimõõt võib ületada isegi  70 cm. Hariliku katkujuure risoomi ja lehti kasutati vanasti katku ning langetõve raviks. Rahvameditsiinis on katkujuure lehti pandud haavadele ja lehtedest tehtud teed joodud köha puhul.

SINILILL kasvab lehtmetsades, metsaservades, sarapikes, puisniitudel. Ta õitseb aprillis ja mais. Sinilille tumerohelised kolmehõlmalised lehed, mida näeme õitsemise aegu, on eelmisest aastast. Noored lehed arenevad taimel pärast õitsemist. Sinised või roosad, harvem valged õied on värvunud tupplehed. Halva ilmaga ja öösel on õied suletud ja longus. Nii on taimele eluliselt tähtis õietolm kaitstud sademete ja kaste eest. Suve jooksul kogub sinilill risoomi toitaineid, mis lähevad käiku järgmisel kevadel.

VARSAKABI
Veekogude kallstel, märgadel niitudel ja soodes kasvab varsakabi. Ta õitseb aprillis-mais. Varsakabjal on harunenud õõnes vars, läikivad ümarsüdajad või neerjad lehed, mis kujult meenutavad varsa kabja jälge. Taimel on suured kollased õied- erksalt värvunud tupplehed on võtnud  endale kroonlehtede ülesande. Taime rahvapärane nimi konnakapsas viitab varsakabja suurtele lehtedele ja märjale kasvukohale. Varsakabi on nõrgalt mürgine. 

PÕLDOSI
Põldosi kasvab niitudel, puisniitudel, liivakatel ja savikatel nõlvadel, umbrohuna põldudel. Põldosi on eostaim, seega ei õitse ta iialgi. Taime aprillis-mais areneva kevadise lülilise võsu tipus on eosepea, mis meenutab algul tillukest kuusekäbi. Kuna kevadvõsu ainus ülesanne on eoste levitamine, puudub temas klorofüll. Kuusekesi meenutavate suvivõsude ilmumisel on pruunid kevadvõsud juba kuivanud. pÕldosja risoom tungib kuni kahe meetri sügavusele pinnasesse. Taime kuivatatud suviseid võsusid kasutatakse südame-ja neeruhaiguste tursete puhul.