Eesti
kollektsioonide seast leiti oletatava maailma vanima neljajalgse jäänus.
Tallinna Tehnikaülikooli
Geoloogia Instituudi kogude seast avastas selle mullu Eestit külastanud
Inglismaal töötav paleontoloog Per Erik Ahlberg. Koos teiste
fossiilidega kaevas looma alalõualuu osa välja ühest
Piusa jõe kaldajärsakust Geoloogia Instituudi teadlane Elga
Kurik 1953. aastal. Kuid nagu maailmas tavaline, ootavad mõnedki
erakordsed fossiilide leiud teadusasutuste kogudes oma aega vahest aastakümneid.
"Uue pilguga vaadeldes ja aja jooksul lisandunud teadmistega saab asi
selgemaks," ütles Elga Kurik, selgitades, miks seda lõualuud
siiani neljajalgse omaks ei arvatud. "Et peaaegu-neljajalgsest saaks
päris neljajalgne, peaks muidugi leidma veel selle looma jäsemeluid,"
ütles ta. Teise samalaadse olendi lõualuu osa on leitud
ka Lätist Gauja jõe äärest. Lähiajal ilmub
teadusajakirjas Paleontology Elga Kuriku, Läti teadlase Ervins
Lukshevicsi ja Londoni Loodusmuuseumi teadlase Per E. Ahlbergi ühisartikkel
oletatavast maailma vanimast neljajalgsest. Et mõlemad leiud
pärinevad endisaegselt Liivimaalt, ristiti loom ühiselt Livoniaks.
Need olendid elasid 370 miljonit aastat tagasi ning olid veel kaladele
väga lähedased. "Ei olnud nii, et eile oldi kala, täna
juba neljajalgne, kes kõndis kuival maal," ütles devoni
looduse asjatundja Kurik. "Nemad olid kahepaiksed, kes tundsid end kalade
keskkonnas suurepäraselt."