KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

 Talvine meri polegi tühi

Jäävabas vees talvitub palju veelinde.
Enamasti viib linnainimeste tee mereranda suvel. Talvisel ajal on rannad üsna lagedad. Lisaks talisuplejatele võib kohata binoklitega relvastatud tegelasi, kes hoolega merd takseerivad. Nende tegevuseks on meie vetesse talvituma jäänud lindude loendamine. Tallinna Lilleküla keskkooli bioloogiaõpetaja Linda Metsaorg on veelindude vaatlemisega tegelenud juba ligi kolmkümmend aastat. Kõikidel looduseskäikudel on teda saatnud arvukalt õpilasi. "Tallinna ümbruses on piisavalt kohti, kust avaneb hea vaade merele. Teeme väljasõite peamiselt kolmel marsruudil. Rannamõisa teed mööda sõidame Lohusaluni, teise retke teeme Viimsi poolsaarele ning tavaliselt käime ka Lahemaal. Kui aega või raha väljasõitudeks napib, sobib linnuvaatluseks rannik Vabaõhumuuseumis ning Kakumäe poolsaar."

Lisaks sinikaeltele on ka teisi linde
Kui rääkida talvituvatest veelindudest, tekib silme ette pilt kuskil tiigil või jõel jäätükkide vahel ulpivatest sinikael-partidest, keda vanamemmed saiatükkidega kostitavad. Tegelik elu on tunduvalt mitmekesisem. "Merel võib kohata arvukalt luiki. Laululuikedel on kollane nokk, kühmnokk-luikedel punane musta kühmuga nokk. Halli sulestikuga on noorlinnud. Ilma binoklita võib neid sageli kivideks pidada," selgitab õpetaja Metsaorg. "Tihti kohtab partlastest sõtkaid, aule, vaeraid ja varte, samuti jää- ning rohukosklaid. Kajakadki on tavalised. Viimasel ajal on lisandunud kormoranid. Neid musti, vareselaadse lennupildiga linde näeb hästi, kui nad istuvad kividel . Ujudes on nad suhteliselt sügavalt vees ning jäävad seetõttu suurema lainetusega märkamatuks. Saaremaa ja Vilsandi randades võib näha atraktiivseid kirjuhahkasid. Ka need linnud on Eestimaal suhteliselt uued külalised." 

Varustus
Talvel mere äärde minnes on kasulik end soojalt riidesse panna. See on iseenesest mõistetav. Kui on tahtmist linde vaadata, ei saa hakkama ilma binoklita. Binoklitel on alati mingid numbrid, näiteks 10×50. Esimene neist näitab, mitu korda riistapuu  suurendab. Teine number vastab binokli vaatevälja laiusele. Meie näite korral suurendab binokkel 10 korda ja 1 kilomeetri kaugusel mahub selle vaatevälja 50 meetri laiune riba. "Täiesti sobilik on vene päritolu 8×30 prismabinokkel," teab Linda Metsaorg omadest kogemustest.  "Muidugi, kui on tahtmine paremini näha, tuleks kasutada tugevamaid suurendusi. Juba 15 – 20-kordse suurenduse korral tekib aga uus häda – pilt kipub värisema. Siis tuleb appi võtta kolmjalg, selle puudumisel toetada käed koos vaatlusriistaga kivile, postile või sõbra turjale. Tänapäeval on müügil ka moodsad stabilisaatoriga binoklid, kuid nende hind ulatub paarikümne tuhande kroonini." Paljud linnuhuvilised kasutavad vaatetorusid. Neisse tuleb piiluda ühe silmaga, suurendus on aga tugevam kui binoklitel. Kui linnuvaatamisel on ka tõsisem eesmärk, kui emotsionaalse naudingu saamine, tuleb nähtust märkmeid teha. "Võtke kaasa märkmik. Kui võimalik, kirjutage hariliku pliiatsiga, sest muud vahendid kipuvad külmaga streikima." 

Ära hoia endale!
Kui mere ääres käidud ja märkmeidki tehtud, võib tulemused saata Tartusse ornitoloogiaühingule. Korralikult vormistatud andmeid on teadlastel võimalik hiljem kasutatada. Kui on soov looduseuurijaid abistada, tuleb looduses olles lisaks nähtud linnuliikudele ja lindude arvule üles tähendada ka järgmised andmed: kuupäev, kellaaeg, temperatuur, jääolude kirjeldus, nähtavus ja tuule tugevus. Vaatlusandmetele lisage oma nimi ja aadress, veekogu nimi ja asukoht, läbitud rannalõigu skeem ning pikkus. Nõnda vormistatud vaatluspäevik pakub ka endale hiljem pidepunkte võrdluseks ja meenutuseks.