KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Kuidas elad, Tartumaa?

AASTA 1987, VARAKEVAD. Nooruke Virumaalt pärit ajakirjanik Madis Jürgen teeb ajakirjale Kultuur ja Elu reportaaži Kadrina eluolust. “Tahaksin, et siinsed noored midagi erilist korda saadaksid,” jäi tulevase menuajakirjaniku unelm Kadrina kohale hõljuma.

AASTA 1987, MAI. Teistkordselt toimub looduskaitsepäeval Kadrina laululaval üleriigiline noorte mälumäng “Looduskaitsekilb”. Ürituse vimpel kajastab fosforiidiprobleemi. Päev varem helistab Aarne Valmisele tähtis isik KGBst ning annab mõista, mis juhtub siis, kui see vimpel käiku läheb. Kuna ähvardus puudutab Aarne perekonda, lõigume vimplid pooleks ja laseme käiku vaid mittemidagiütleva ülemise poole.

AASTA 1987, HILISSUVI. Rakvere komsomolieliit otsustab noorte elu aktiviseerimiseks moodustada rea töörühmi, sealhulgas ka keskkonnakaitselise. “Tahaksin, et sina selle looksid,” ütleb mulle ideoloogiasekretär Aarne Valmis. Olen päri. Veel samal päeval panevad end kirja metsandusinsenerid Ülle Visnapuu ja Hipe Kikas. Mõne nädala jooksul lisanduvad nimekirja Silver Visnapuu, Aivo Hannus, Arvi Põldaas, Hille Ainsaar (Pekri), Tiit Hunt, Jaanus Rootsi ja Ivar Jüssi.

AASTA 1987, SÜGIS. Töörühm koguneb esmakordselt Kadrina EPTs. Ka Aarne Valmis palub luba vaatlejana osaleda. Kutsumata ilmub kohale võõras punase habemega mees, kes tutvustab end Valdur Lahtveena. Koosviibimisel selgub, et Lahemaa mehed Tiit Hunt ja Valdur Lahtvee on kaasa toonud Altja külas saunalaval tekkinud idee korraldada jalgrattamatk fosforiidi kaevandamise ohualadele. Idee leiab heakskiidu, vaja vaid nõusolekut kõrgemalt poolt.

AASTA 1987, DETSEMBER. Rakvere koduloomuuseumis toimub loodusteemaline üritus. Saame koos Tiit Hundiga Rakvere parteijuhi Ülo Niisukese jutule ning käime matkamõtte välja. “Ja muidugi, väga tore mõte. Kutsume noored kokku, tellime bussi ja sõidame need kohad läbi,” oli eluaegne looduskaitsja meelitatud, et noored keskkonnaprobleemide vastu huvi tunnevad. Sellega oli jah-sõna saadud, olgugi et bussi asemel jalgrattad. Ettevalmistustööd algasid.

AASTA 1988, MAI. Jalgrattaretk “Kuidas elad, Virumaa?”. Madis Jürgeni aastatagune unelm millestki erilisest oli teostunud, KGB jalgealune kõikus, retke ei takistatud, komsomoli töörühmast oli saanud sõltumatu noorteühendus “Virumaa Klubi”, kus juhtideoloogideks Valdur Lahtvee ja Aarne Valmis. Ning fosforiidikaevandamise vastu protestib mitte bussitäis noori, vaid poolteist tuhat erinevas vanuses jalgratturit üle Eesti. See polnud üritus, see oli sündmus.

AASTA 1999, MAI. Jalgrattaretk “Kuidas elad, Tartumaa?” On meeldiv, et just juubeliretk Tartumaale viib. Oli ju fosforiidisõjas ülikoolilinnalt Virumaale tugevat toetust tunda. Suur oli esimesel Virumaa-retkel tartlaste osakaal, just Tartus avaldasid muusikud toetust Virumaale Alo Mattiiseni laulu “Ei ole üksi ükski maa” ühisettekandega.

Jääme ajaloolise Tartumaa piiridesse. 
Olgugi, et sõidame sel rattaretkel ka Jõgeva- ja Põlvamaa teedel, ei välju me kordagi ajaloolise Tartumaa piirest. Kuni 1950. aastani oli Tartu maakond poole suurem kui praegu, sinna kuulus kogu Vooremaa, Peipsi-äärne ala (praegune Jõgevamaa), Avinurme ja Lohusuu (nüüdne Ida-Virumaa), Aakre, Hellenurme ja Otepää piirkond (nüüdne Valgamaa), ning Maaritsa, Vastse-Kuuste, Ahja ja Rasina ümbrus praeguselt Põlvamaalt. Esmapilgul võib tunduda Tabiveregi juubeliretke juhusliku lähtekohana. Ometi on sel paigal ajaloohõnguline tähendus just jalgratturite jaoks. Vaevalt paar kilomeetrit eraldab retke alguspunkti paigast, kus 1896. aastal sündis Saadjärve Rattasõitjate Selts, mis oli ühtlasi esimene maaspordi selts kogu Vene riigi territooriumil. 20. juulil 1897 avati samas paigas Saadjärve Rattaaed 355,6 meetri pikkuse ringrajaga. Rattaaia asukohta tähistab sellekohane mälestuskiri koos informatsioonitahvliga. Osaliselt on ringradagi säilinud. Jalgrattasõit polnud Saadjärvemail populaarne üksnes sada aastat tagasi. Pisik on kandunud edasi põlvest põlve ning justkui selle tõestuseks juhib täna Tabivere valda metsandusharidusega endine jalgrattasportlane Kalev Raudsepp, kes aastatel 1974–1980 sõtkus pedaale Eesti koondises koos Aavo Pikkuusi ja Oleg Ljadoviga, hilisemas kümneaastases treeneritöös treenis aga ka üht meie praegust esiratturit Lauri Ausi. Kalev Raudsepa saavutusteks võib lugeda ka Jõgeva jalgrattaklubi Tsentrum asutamise ning samuti Elistvere Loomapargi loomise. “Loomapargi mõtte saime sakslastelt,” räägib Kalev Raudsepp. “Varem Elistverest läbi sõites oli see lihtsalt üks koht, võsa kahel pool teed. Nüüd on see jälle mõis.” Kui küsida Raudsepalt, mis on tema jaoks olulisem – loodus või sport –, seab vallavanem esikohale looduse. “Sport on vajalik üha väheneva füüsilise töö asendamiseks. Inimesed on läinud nii lodevaks ja lõdvaks, et ei tea, kas tulevikus enam sigidagi suudavad. Näen spordi osa selles, et inimesi ka selles mõttes vormis hoida.”
Peep Veedla

Saadjärv. Vooremaa suurim ja sügavaim järv. Pindala 7,08 ruutkilomeetrit, pikkus 6 km, laius 1,84 km, suurim sügavus 25 m. Loodepoolset kitsamat ja madalamat osa, mille äärest rattaretk alguse saab, nimetatakse Tabivere ehk Voldi järveks, kagupoolset osa Suurjärveks. Kaldariba on Tabivere järvel mudane või turbane, Suurjärvel valdavalt liivane, kruusane ja klibune. Järves elab rohkesti haruldasi taime- ja loomaliike (niitjas penikeel, kilpkonnakaan, karpvähilised), peamised kalad on särg, ahven, rääbis, haug ja latikas.

Äksi kirik. Ehitatud 1730, uusgootipärase nüüdisilme sai 1887–89. Aastatel 1815–1832 töötas Äksis pastorina eesti kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing (1763–1832). Sel ajal avaldas ta kaks aabitsat, mitmeid raamatuid, toimetas “Marahwa Näddala-Lehte” ja võttis keelde kasutusele õ-tähe. Tänavu möödub 10 aastat O. W. Masingu mälestuskivi paigaldamisest ja Vabadussõja ausamba taastamisest Äksi kirikaias. Äksi surnuaeda on maetud Eesti tituleerituim sportlane, 14kordne maailmameister laskmises, põline tabiverelane Elmar Kivistik, kirjanik Mait Metsanurk, riigimees Kaarel Eenpalu. Loodusmälestisena on kaitse all Kalevi poegade liisukivid, mille alusel nad endi hulgast Eesti kuningat loosisid. Selle legendaarse sündmuse mälestuseks on Äksis juba viiel aastal peetud kiviviskevõistlust “Äksi Äss”. Idee autori Ants Paju eestvedamisel sai esimesele rattaretkele kividest mälestusmärk Rakvere Vallimäele. Kuuendat korda selgitatakse “Äksi Äss” tänavu 11. juulil.

Kukulinna küla. Mainitakse esmakordselt 1299, mõisa kohta on teateid alates 1553. aastast. 1921–24 oli mõisa härrastemaja Pallase suvekodu. Nõukogudeajal asus mõisas pioneerilaager. Praegu on siin Baltimaade moodsaim tenniseväljak, kompleks kuulub Magnum Grupile. Kukulinnast paar kilomeetrit edasi jääb rajast mõnesaja meetri kaugusele paremat kätt Saadjärve Kalevipoja säng ja linnamägi II aastatuhande algusest (84 m).

Elistvere. Esmakordselt mainitud 1355. aastal, suuremaid ja esinduslikumaid mõisaid Vooremaal. 1997. aastal loodi siia vana mõisapargi ja parkmetsa baasil Elistvere loomapark, kus saab metsloomi näha võimalikult looduslähedastes tingimustes. Tänavu on plaanis rajada Elistvere järve äärde linnutorn ning alustada kämpingu ehitamisega. Mõisapargis asub pori-nõiakolla ainuke kasvukoht Eestis. Elistverest paari kilomeetri kaugusele loodesse jääb Raigastvere vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaade kaunile Vooremaale, pilk haarab korraga nelja järve.

Kaiavere. Siin asutati 1976. aastal Kaarepere metsakatsejaama põldvutifarm, kus alustati ühtlasi selektsiooni- ja uurimistöödega. Ristates omavahel munatõugu jaapani isasvutte ja lihatõugu vaarao emasvutte, nende järglasi omakorda inglise valgete isasvuttidega ning saadud populatsiooni selekteerides aretati lõpuks 1987. aastaks välja esimene ja seni ainus Eestis aretatud linnutõug – eesti vutt. Kümneaastase tööga suudeti parandada vuttide munatoodangut 23,2%, emasvuttide keskmist kehamassi suurendada 27,5% ja noorlindude säilivust 29,3%. Eesti vutitõu loomise eest määrati 1988. aastal selle autoritele ENSV Ministrite Nõukogu preemia. Eesti vutt saavutas kiiresti populaarsuse kõikjal endises Nõukogude Liidus ning praegu kasvatatakse endistes liiduvabariikides eesti vuti järglasi. Kuid Kaiavere kompleks on tühi ning laguneb.

Pataste. Siin asub Arnold Aadusoo rajatud dendroaed 150 erineva puu- ja põõsaliigiga. Retkelistel on võimalus külastada ka vanade autode näitust ning teha lõbusõitu krusal GAZ AI-AI.

Välgi. Kõrgel kuplil asub Püha Aleksander Nevski õigeusu kirik, ehitatud 1859. Kiriku lähedal on rohkesti vadjapäraseid kalmeid (13. saj).

Selgise mäed. Metsastunud mõhnastik mitmete kuplite, kühmude, sulglohkude ja seljakutega, kõrgus kuni 107 m. Põlismetsaalused põllupeenrad ja perede asemed viitavad varasemale maaviljelusalale. Alatskivi-Padakõrve laanekuklaste looduskaitseala. Üks Eestimaa suuremaid sipelgakolooniaid. 300 hektaril paikneb ligi 2000 kuhilpesa. Kaitseala moodustati 1964. aastal esimese sipelgakaitsealana kogu tollase NL territooriumil (teinegi samalaadne kaitseala loodi Eestis 1977. aastal Kiidjärve metskonnas Akstes).

Kuningvere järv. Kaunis Pala-Alatskivi ürgorus asetsev 24,3 hektari suurune ja 8 meetri sügavune ümberkaudsete elanike poolt armastatud supluskoht. Rahvamuistendi järgi on järv nime saanud järve uppunud või järve lähedal elanud kuningast.

Kallaste. Linn on alguse saanud 1720. aastal Venemaalt põgenenud vanausulistest, kes rajasid siia asula Krasnõje Gorõ. Nii selle kui praegusegi nime on asula saanud kohati kuni 11 m kõrguse ja ca 700 m pikkuse murrutusastangu järgi. See on tekkinud aegade jooksul, kui Peipsi järve lainetus ja kevadine jäälagunemisaegne suurvesi on kulutanud vana punast liivakivi. Rannaastang on pinnavee uuristustest tekkinud sälkorgudega liigestatud mitmeks pangaks. Kõrgvee ajal, mil veetase tõuseb 1–1,5 m üle keskmise, murravad järvelained panku, mistõttu liivakivisse on tekkinud hulgaliselt koopaid. Suuremaid koopaid, kuhu saab siseneda, on üheksa. Kõrges liivakivikaldas asub Eesti suurim kaldapääsukeste koloonia. Endises Torila külas, praeguse Kallaste territooriumil on sündinud maailmamainega helilooja ja dirigent Eduard Tubin, kelle auks püstitati 1990. aastal tema sünnikohta mälestuskivi.

Alatskivi. Eesti üks kaunemaid mõisaid – nn šoti parunite stiilis ehitatud Alatskivi loss (1885). Lossi ümbritseb Hirveaed parkmetsa ja järvega. Ainulaadse ristlööviga Alatskivi kirik omandas praeguse välimuse 1890. a. Alatskivil on kirjanik Juhan Liivi (1864–1913) sünni- ja kodupaik, sünnikohas Riidma külas on mälestuskivi. Rupsi külas asuv Liivi muuseum tutvustab külastajatele kirjanike Juhan ja Jakob Liivi elu ja loomingut. Avatud on helilooja Eduard Tubinale pühendatud mälestustuba. Oja talu rehielamus on võimalus tutvuda eelmise sajandi Peipsi-äärse talueluga. Muuseumi juures asuv turismiinfopunkt tutvustab Peipsi-veere kuut valda. Endine Alatskivi paruni jahiloss Rupsi külas on riiklik arhitektuurimälestis. Alatskivi kalmistu värava ees asub Vabadussõja ausammas. Kalmistul püüab pilku Juhan Liivi kõrge hauasammas. Viie kilomeetri pikkune tähistatud looduse õpperada kulgeb läbi Alatskivi maastikukaitseala. Õpperaja üks tuntumaid kohti – Kalevipoja säng – on muistne eestlaste linnus.

Nina küla. Esimesed teateid 1582. aastast. 17. saj teisel poolel kujunes Ninale püsiv vene küla. Tähelepanu väärib õigeusu Jumalaema Kaitsmise kirik (ehitatud 1827–28), kalmistu ning tuletorn (ehit 1936). Tuletorni juures järve ulatuvat kivikülvi nimetatakse Kalevipoja sillaks.

Peipsiääre vald. Hõlmab kolm ligi 400 aasta eest siia asunud põliste kommetega vene vanausuliste ridaküla: Kolkja, Kasepää, Varnja. Kahel pool asulaid läbivat tänavat paiknevad tihedalt kõrvuti eriilmelised nikerdustega kaunistatud elamud. Aastasadu on siinsed elanikud püüdnud säilitada oma kultuuri, usku, traditsioone. Vallakeskuse Kolkja uues koolimajas on avatud väike vene vanausuliste muuseum. Vallas tegutseb neli vanausuliste palvemaja. Varnjas paikneb Peipsi piirivalvekordon.

Kavastu. Siin ületame Emajõe – Tartumaa sümboli. Emajõgi saab alguse Otepää ligidalt Väikese Munamäe nõlvaallikast. Pühajärvest kuni Võrtsjärveni kannab jõgi Väike-Emajõe nime, kuigi on 82 kilomeetrit pikk. Suur-Emajõe pikkus Võrtsjärvest Peipsini oli 1927. aasta andmetel 117 km, pärast õgvendamisi on see lühenenud 100 kilomeetrini. Jõgi ühendab 1590 km vooluveekogusid ning 130 järve. Emajõgi kogub oma veed valgalalt, mis hõlmab valdava osa Tartumaast ning suure osa naabermaakondadest – kokku 22% Eesti pindalast.

Kastre. Looduskaitsealune mõisapark. Mõisast pisut allavoolu peeti Põhjasõja ajal Emajõel Kastre lahing, kus Vene korpus piiras ümber Rootsi eskaadri (13 laeva). Eskaadri komandör C.G. Löschern von Hertzfeldt laskis enda koos lipulaevaga Carolus õhku, ülejäänud laevad langesid sõjasaagiks.

Võnnu. Lihtsa kujundusega Võnnu park on rajatud 19. saj algul kirikuõpetaja Eduard Philipp Körberi poolt. Tema istutatud on ka 34 m kõrgune Vabaduse tamm pargi servas. Piiskop Hermanni korraldusel 1236. a rajatud üks Eesti vanemaid ja suuremaid kirikuid – Võnnu Jakobi kirik – on praegugi heas korras. Kiriku vastas asuvas leerimajas tegutsenud endine Võnnu kodumajanduskool (kutsuti ka pudrukooliks) oli esimesi omataolisi Baltimail ja arvatavasti ka kogu Tsaari-Venemaal. Võnnus sündis ja kasvas eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Gustav Suits (1883–1956).

Riidma talu. Vastse-Kuuste lähedal, rattaretke teine ööbimispaik, põline metsavahikordon. Ka talu praegune peremees Tõnu Lumi pidas siin metsavahi ametit, kuni see auväärne ja põline elukutse Eestimaa metsamajanduse juhtide otsusega 1997. aasta lõpul likvideeriti. Mullu 3. jaanuaril korraldas Tõnu Lumi Eesti Rahva Muuseumi teaduri Anzori Barkalaja abi ja suure hulga saatusekaaslaste osavõtul Riidma talus metsavahiameti sümboolse matuseriituse. Siit 5 km kaugusele jääb Akste sipelgakaitseala.

Karilatsi. Siin asub suurepärase väljapanekuga Põlva Talurahvamuuseum, mis on suurim vabaõhumuuseum kogu Lõuna-Eestis. Vana-Kuuste. Mõisaansambel ja vallakohtumaja. 1878. a ehitatud meierei on Eesti vanimaid. Vana-Kuustes töötas aastatel 1834–39 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, mis oli Vene riigis esimene põllumajanduslik kõrgkool ja uurimis-katseasutus.

Reola. Siin asub EPMÜ Ülenurme õppe-katsemajandi tootmiskeskus.

Aardla küla. Selle järgi on nime saanud lõunast Emajõe ürgorgu suubuv Aardla org (Reola luht), mida veestavad Porijõgi, Aardla järv (16,3 ha) ning Aardla jõgi ehk Savijõgi. Vältimaks luha üleujutusi, kujundati osa Aardla orust 1972–83 maaparandustöödega Aardla poldriks (1271 ha, Eesti suurimaid).

Ülenurme. Siin asub Eesti Põllumajandusmuuseum. Alevikust läänes asub Tartu Ülenurme lennujaam ning Tartu ilmajaam.

Ropka-Ihaste luht. Loomisel on maastikukaitseala, mille peaeesmärgiks on kaitsta arvukat ja omapärast luhalinnustikku. 350 hektari suurusel alal on kohatud ca 130 linnuliiki. Huvitavamad pesitsejad on rohunepp, kukkurtihane (kolooniana), rääkspart, roo-ritsiklind. Niitmise vähenemise tõttu 90. aastatel on mitmete oluliste liikide arvukus vähenenud.