KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Loodusimed ruutkilomeetril

Oma teisel ilmumisaastal otsustas ajakiri Loodus alustada kaht ettevõtmist ehk moodsas keeles projekti, mis seonduvad otsesel kombel meie maa looduse ning selle väärtustamisega.

ESITEKS söandasime pärida, milliseid paiku, üksikobjekte või ilminguid peetakse Eesti looduses kõige imelisemaks. Ning teiseks valisime juhuslikult liisku heites välja Eestist ühe ruutkilomeetri, mida kavatseme aasta jooksul uurida ja puurida. Esimest küll otseses, teist aga kaudses mõttes. Palusime Eesti imelise looduse kohta meile kirjutada 99 looduse asjatundjal. See ei tähenda kaugeltki, et Eestis olekski nii vähe looduse asjatundjaid. Kindlasti on neid vähemasti sadu kordi enam. Kuid mingi piiri pidime ju seadma, ja ega me jätnud arvestamata ühegi huvilise arvamust, kes meile selle saatis. Kokku saime poolsada vastust, millest enamik üllatas põhjalikkusega. Et kuulutasime välja just 33 ime otsimise, polnud muu kui pelk mäng. Tähtis ei ole ju, kas neid tõelisi hingesoojendavaid imesid on kellegi arvates üks või tuhat. Ja tähtis pole ju neid omavahel reastada, sest kuidas sa ikka oskad öelda, mis on suurem ime, kas iidne atlandi tuur või uudne tuhamägi. Et mõlemad neist on loetelus esindatud, pakub kindlasti suuremat huvi kui see, mitmendal kohal nad just parasjagu seisavad. Ometi on igaühel huvitav näha, mida hindavad meie looduses teised loodusesõbrad, ja kuidas nende hinnang enda omaga kokku läheb. Ning ajakirjal Loodus on hea saadud reast välja noppida paiku, mis pakuvad huvi võimalikult enamale hulgale lugejatele.

SUUR PAUK on suureks tegijaks mitte ainult universumi tekke juures, vaid ka Eesti looduse imede seas. Kaali meteoriidikraatriga suutis võistelda vaid Suur-Taevaskoda – kuid eks ole taevaga seotud sedagi paika. Kaali, Neugrundi (vt Loodus, nov 1998) ja Kärdla meteoriidikraatrid kokku on sama vägevad nagu Ahja jõe ürgorg oma Taevaskodadega. Esikümnesse pääses tervelt viis merega nii või teisiti seotud imet. Lisaks Neugrundile veel pankrannik, Matsalu, puisniidud ning kadastikud. Mereteemale sekundeerib muu vesi – Ahja jõgi, Jägala juga, Pühajärv ja Soomaa üleujutusala. Vaid üks kuivamaa ime on end kümnesse sisse saanud – Suur Munamägi. Kõige taevalähedasem paik Eestis. Nii et taevas ja vesi on konkurentsitult esirinnas. Üksiknähtused jäid paratamatult tahapoole. Teisest kümnest leiame Tamme-Lauri tamme, orhideed, Käsmu kivikülvi. Ent ikka ka vett – rabasaared, Tuhala nõiakaevu, loopealsed, Vilsandi linnuriigi. Loomadest pääsesid esindusse lendorav, kotkad ja Akste sipelgad. Ei unustatud ka inimese kangelaslikku tegevust looduse ümberkujundajana. Küll lõpu poole, kuid 33 esindusse pääsesid Valaste juga (vt Loodus, märts 1999) ja tuhamäed, Kirde-Eestis mõlemad. Üks neist suunatud mere, teine taeva poole.

ESINDUSSE küll hõlmikpuu, kopratammid ja atlandi tuur ei mahtunud, kuid neid mainis mõnigi vastanu. Nii nagu metsisemängu, Tori põrgut ja palju muud. Kokku kogunes Eesti loodusest 114 sellist imet, mida vähemasti kolmel korral välja pakuti. Meie loodus on turvaline, mistõttu üleujutused ja suurveed leiavad heatahtlikku äramärkimist imedena, mitte häda ja nuhtlusena, nagu nii mõnelgi pool mujal maailmas. Imede sekka pääsevad ikka need looduse osised, mis meie elu kibedaks ei tee. Sääsed, kärbsed, prussakad ja hiired ei pruugi hellitada vähimatki lootust, et ennast loodusimede hulka välja võitlevad. Kuigi nad on inimesega koos elanud miljoneid aastaid, ei saa nad enda imetlemisest veel unistadagi.

MEIE RUUTKILOMEETER sattus ootamatul moel peaaegu täpselt Eesti keskmesse, Järvamaale Väätsa valda. See on inimese kujundatud maastik, nii nagu suur osa Eestist. Ühte nurka pidi ulatub ruutkilomeeter kogunisti kunagise kuulsusrikka kolhoosi 9. Mai laohooneni. Ruudu sisse jääb paar metsatukka ja Lokuta jõgi, heinamaad ja kuivenduskraave. Ala kuulub paljudele omanikele ja isegi kõrgepingeliin jookseb servapidi läbi, nii et elektrimajanduse erastamine pole sellele paigale võõras.  Pole kahtlust, et sellelt ruutkilomeetrilt leiame samuti vähemasti 33 imet. Nii nagu neid võib leida peaaegu igalt juhuslikult valitud Eesti ruutkilomeetrilt.