Riigil
puudub täpne ülevaade metsade seisundist ja nende majandamise
ulatusest
Möödunud
aasta lõpul ilmunud Maailma Looduse Fondi hinnangul on Eesti
metsa seisund Euroopa halvimate seas. Eesti metsaametnike hinnangul
Euroopa parimate hulgas. Lisaks puhkes vaidlus selle üle, millal
metsa teha võib ja millal mitte. Looduskaitsjad nõuavad
kevadsuvise raie keelustamist. Metsaametnikud ja -ärimehed on valdavalt
seda meelt, et hooajaline piirang pole Eesti metsamajandusele jõukohane.
Samas hinnatakse metsamajandust nii ja teisiti.
EESTI
METSAVARUDE hinnangu tegi metsakorralduskeskus statistilisel valikmeetodil.
See tõdeb, et metsade pindala, tagavara ja juurdekasv on suuremad
seni arvatust. Kuid ka raiete maht ületab statistika andmeid. Täheldati
okaspuuliikide tagavara osakaalu vähenemist, hall-lepikute pindala
suurenemist ja ebarahuldavat metsauuendamist. “Tulemused on mõneti
küll ootuspärased, kuid oma ulatuselt siiski jahmatavad ning
seavad vähemalt osaliselt kahtluse alla meie võime suunata
metsandust teadlikult,” tehakse tööst kokkuvõte.
Muu hulgas tuleb uuringust
välja, et Eesti metsadest on metsamajanduskavadega hõlmatud
vaid 51,2%. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv
tunnistab, et täpne ülevaade raiest ning metsade seisukorrast
praegu puudub. “Kui me väidame, et raiusime 7 186 000 tihumeetrit,
siis see pole õige – keegi ei oska isegi tuhande tihumeetri täpsusega
määrata, kui palju raiuti,” ütleb ta. Ei teata ka puude
looduslikku väljalangemist ning lisaks annavad metsaomanikud raiemahtude
kohta kaheldavaid andmeid. “Mõnest maakohtast tulevad nii täpsed
arvud, et juba see tekitab kahtlust,” ütleb Talijärv.
Kui maailmas
kaob tunnis 16 ruutkilomeetrit metsa, siis Eestis umbes viie hektari
ehk viie jalgpalliplatsi jagu. See teeb välja, et keskmiselt võetakse
maha 1000 suurt puud tunnis. Maailma Looduse Fondi ehk WWFi arvates
on Eesti metsade olukord Euroopas eelviimane. Eesti metsaametnike poolt
tunnustatud andmed kinnitavad, et okaspuude okaste seisukorra poolest
on Eesti Euroopas paremuselt kolmas. “Andmete võrdlemine on kindlasti
vajalik ja peaks toimuma tihedamini. Kahju on aga sellest, et kuigi
me novembris juhtisime tähelepanu, et arvudel on mingi ebaklapp
sees, neid ei korrigeeritud. Need andmed avaldavad mingil määral
mõju meie metsanduse mainele Euroopas,” ütleb selle kohta
Talijärv.
SERTIFITSEERIMISE
mõte on, et valitsusvälised organisatsioonid peavad andma
metsale hinnangu. Riiklikke raporteid üldiselt laiemalt ei usaldata.
“Kahetsusväärne on, et praeguse hinnangu järgi oleme
sattunud mustale joonele väga lähedale,” kurdab Talijärv.
“Meie olukord ei pruugigi nii halb olla, kuid see halveneb väga
kiiresti,” arvab Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Rainer Kuuba.
Eelmisel aastal raiuti Eestis rekordarv metsa. Talijärve sõnul
oleks sellise koguse võinud maha võtta ka eelnenud aastatel
ja katki polnuks midagi. “Kuna 90 protsenti metsadest on kuusk, mänd
ja kask, siis neid raiutaksegi,” ütleb Talijärv. Tema sõnul
sõltub kõik tulevikus sellest, milline on olukord turul.
1997. aasta metsapoliitikas on sätestatud maksimaalseks raiemahuks
7,8 miljonit tihumeetrit. “Seal oli aga juttu ka puuliikidest, ja sellest
mahust võis olla okaspuuraie vaid 48 protsenti,” ütleb Kuuba.
Tema arvates raiutakse okaspuud 60–70% kogumahust. Raiesmikud ei kasvata
juurde ühtegi tihumeetrit. Sellepärast peaks maksimaalse raiemahu
puhul olema ideaalilähedane ka raiesmike uuendamine. “Langid jäetakse
maha ning selleks ei pea olema metsanduse spetsialist, et arvata, mis
seal kasvama hakkab,” ütleb Kuuba. “Eestis on suhteliselt palju
omanikke, aga väga vähe peremehi.”
“Me ei sea endale eesmärgiks
rakendada muud regulatsiooni, vaid kui mets on saanud küpseks,
siis omanik võib selle ka raiuda,” ütleb Talijärv.
Tema sõnul on erametsades küpsete kuusikute osakaal väga
suur. Metsaseaduse esimene paragrahv ütleb, et metsakeskkonda ei
tohi põhjendamatult kahjustada. “Kui me ütleme, et peame
maksimaalselt raha saama, kas siis võimegi kahjustada?” küsib
Kuuba. “On väga suur vahe, kas küpsed puistud lõigatakse
maha korraga või hajutatakse see tuleviku peale, et metsakeskkonnas
ei tekiks väga järske koosluste muutusi.”
KUI KUUSIK
üle saja aasta seisab, hakkab puit riknema. “Kuidas suudame metsaomanikule
selgeks teha, et ärgu maha võtku?” küsib Talijärv
ning võrdleb olukorda põlluga, kust ka igal sügisel
saak koristatakse. “Meil
on vaja nii kaitse- kui hoiumetsi, kuid see ei tähenda, et tulundusmets
kaitset ei vääriks,” pareerib Kuuba. “Ka tulundusmets on keskkond.
Seal saab majandada, aga omanik peab teadvustama, et mets on eelkõige
keskkond ja alles peale seda kellegi kinnisvara, kust nad saavad teatud
reegleid arvestades tulu.” Seda ütlevad nii põhiseadus,
metsaseadus kui asjaõigusseadus. “Kui meil on metsas midagi kaitsta,
siis peame igal juhul seda kaitsma,” kinnitab Andres Talijärv,
juhtides tähelepanu vääriselupaikade inventuuri käigus
leitud limasamblikule, misläbi vääriselupaigad täienesid.
“Kaitstavate liikide elukohad on niigi kaitstud. Kuid see ei tähenda,
et metsad, kus ohustatud liike poleks, oleksid ainult puidu tootmiseks,”
arvab Rainer Kuuba.