KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Metsa olukord on vaataja silmades

Riigil puudub täpne ülevaade metsade seisundist ja nende majandamise ulatusest

Möödunud aasta lõpul ilmunud Maailma Looduse Fondi hinnangul on Eesti metsa seisund Euroopa halvimate seas. Eesti metsaametnike hinnangul Euroopa parimate hulgas. Lisaks puhkes vaidlus selle üle, millal metsa teha võib ja millal mitte. Looduskaitsjad nõuavad kevadsuvise raie keelustamist. Metsaametnikud ja -ärimehed on valdavalt seda meelt, et hooajaline piirang pole Eesti metsamajandusele jõukohane. Samas hinnatakse metsamajandust nii ja teisiti.

EESTI METSAVARUDE hinnangu tegi metsakorralduskeskus statistilisel valikmeetodil. See tõdeb, et metsade pindala, tagavara ja juurdekasv on suuremad seni arvatust. Kuid ka raiete maht ületab statistika andmeid. Täheldati okaspuuliikide tagavara osakaalu vähenemist, hall-lepikute pindala suurenemist ja ebarahuldavat metsauuendamist. “Tulemused on mõneti küll ootuspärased, kuid oma ulatuselt siiski jahmatavad ning seavad vähemalt osaliselt kahtluse alla meie võime suunata metsandust teadlikult,” tehakse tööst kokkuvõte.
Muu hulgas tuleb uuringust välja, et Eesti metsadest on metsamajanduskavadega hõlmatud vaid 51,2%. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv tunnistab, et täpne ülevaade raiest ning metsade seisukorrast praegu puudub. “Kui me väidame, et raiusime 7 186 000 tihumeetrit, siis see pole õige – keegi ei oska isegi tuhande tihumeetri täpsusega määrata, kui palju raiuti,” ütleb ta. Ei teata ka puude looduslikku väljalangemist ning lisaks annavad metsaomanikud raiemahtude kohta kaheldavaid andmeid. “Mõnest maakohtast tulevad nii täpsed arvud, et juba see tekitab kahtlust,” ütleb Talijärv.

Kui maailmas kaob tunnis 16 ruutkilomeetrit metsa, siis Eestis umbes viie hektari ehk viie jalgpalliplatsi jagu. See teeb välja, et keskmiselt võetakse maha 1000 suurt puud tunnis. Maailma Looduse Fondi ehk WWFi arvates on Eesti metsade olukord Euroopas eelviimane. Eesti metsaametnike poolt tunnustatud andmed kinnitavad, et okaspuude okaste seisukorra poolest on Eesti Euroopas paremuselt kolmas. “Andmete võrdlemine on kindlasti vajalik ja peaks toimuma tihedamini. Kahju on aga sellest, et kuigi me novembris juhtisime tähelepanu, et arvudel on mingi ebaklapp sees, neid ei korrigeeritud. Need andmed avaldavad mingil määral mõju meie metsanduse mainele Euroopas,” ütleb selle kohta Talijärv.

SERTIFITSEERIMISE mõte on, et valitsusvälised organisatsioonid peavad andma metsale hinnangu. Riiklikke raporteid üldiselt laiemalt ei usaldata. “Kahetsusväärne on, et praeguse hinnangu järgi oleme sattunud mustale joonele väga lähedale,” kurdab Talijärv. “Meie olukord ei pruugigi nii halb olla, kuid see halveneb väga kiiresti,” arvab Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Rainer Kuuba. Eelmisel aastal raiuti Eestis rekordarv metsa. Talijärve sõnul oleks sellise koguse võinud maha võtta ka eelnenud aastatel ja katki polnuks midagi. “Kuna 90 protsenti metsadest on kuusk, mänd ja kask, siis neid raiutaksegi,” ütleb Talijärv. Tema sõnul sõltub kõik tulevikus sellest, milline on olukord turul. 1997. aasta metsapoliitikas on sätestatud maksimaalseks raiemahuks 7,8 miljonit tihumeetrit. “Seal oli aga juttu ka puuliikidest, ja sellest mahust võis olla okaspuuraie vaid 48 protsenti,” ütleb Kuuba. Tema arvates raiutakse okaspuud 60–70% kogumahust. Raiesmikud ei kasvata juurde ühtegi tihumeetrit. Sellepärast peaks maksimaalse raiemahu puhul olema ideaalilähedane ka raiesmike uuendamine. “Langid jäetakse maha ning selleks ei pea olema metsanduse spetsialist, et arvata, mis seal kasvama hakkab,” ütleb Kuuba. “Eestis on suhteliselt palju omanikke, aga väga vähe peremehi.” “Me ei sea endale eesmärgiks rakendada muud regulatsiooni, vaid kui mets on saanud küpseks, siis omanik võib selle ka raiuda,” ütleb Talijärv. Tema sõnul on erametsades küpsete kuusikute osakaal väga suur. Metsaseaduse esimene paragrahv ütleb, et metsakeskkonda ei tohi põhjendamatult kahjustada. “Kui me ütleme, et peame maksimaalselt raha saama, kas siis võimegi kahjustada?” küsib Kuuba. “On väga suur vahe, kas küpsed puistud lõigatakse maha korraga või hajutatakse see tuleviku peale, et metsakeskkonnas ei tekiks väga järske koosluste muutusi.”

KUI KUUSIK üle saja aasta seisab, hakkab puit riknema. “Kuidas suudame metsaomanikule selgeks teha, et ärgu maha võtku?” küsib Talijärv ning võrdleb olukorda põlluga, kust ka igal sügisel saak koristatakse. “Meil on vaja nii kaitse- kui hoiumetsi, kuid see ei tähenda, et tulundusmets kaitset ei vääriks,” pareerib Kuuba. “Ka tulundusmets on keskkond. Seal saab majandada, aga omanik peab teadvustama, et mets on eelkõige keskkond ja alles peale seda kellegi kinnisvara, kust nad saavad teatud reegleid arvestades tulu.” Seda ütlevad nii põhiseadus, metsaseadus kui asjaõigusseadus. “Kui meil on metsas midagi kaitsta, siis peame igal juhul seda kaitsma,” kinnitab Andres Talijärv, juhtides tähelepanu vääriselupaikade inventuuri käigus leitud limasamblikule, misläbi vääriselupaigad täienesid. “Kaitstavate liikide elukohad on niigi kaitstud. Kuid see ei tähenda, et metsad, kus ohustatud liike poleks, oleksid ainult puidu tootmiseks,” arvab Rainer Kuuba.