KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Eukalüpt iseloomustab Austraaliat

Austraalia looduse hämmastavad iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Algul parasvöötmelise Lõunamandri osana, siis triivimas üha troopika poole, kuni põrkus vastu Kagu-Aasia saarestikke. Selle triivi vältel muutus mandri kliima järjest kuivemaks ja palavamaks. Kaasa tulnud metsataimed hävisid või pidid peituma mäestikesse. Kõrbeline keskosa jäi täiesti tühjaks. Ja siis, umbes kolmekümne miljoni aasta eest, sattusid sinna (võibolla lindude tooduna Malaiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri, tekitades järjest uusi liike, nende seas pisikesi, keskmisi ja väga suuri puid. Ei ole maailmas teist mandrit, mille taimkattest  90% moodustab üksainus puude perekond.

EUKALÜPTIDE LIIKIDE arvu ei ole võimalik täpselt öelda; see on 450 ja 800 vahel, olenevalt liigitunnuste eristamise detailsusest. Uusi liike kirjeldatakse üha juurde. Nii leidis üks farmer Kagu-Austraalia kiltmaa nõmmel viis väikeselehelist eukalüptipõõsast, mida pole õnnestunud kusagilt mujalt leida. Seda väga dekoratiivset liiki on väga raske seemnest paljundada, sest idanemisvõimelisi seemneid on vähe ja nende idanemine nõuab eritingimusi. Arvatakse, et see populatsioon avastati viimasel hetkel enne väljasuremist. Mõningaid laialtlevinud eukalüpte on hõlbus juba kaugelt ära tunda valgete ja helehallide tüvede poolest. Kord aastas vabaneb nende koor pikkade latakatena. Kuid see pole perekonna üldine tunnus, sest on ka pruuni, musta ja isegi punaseviirulise koorega eukalüpte. Lehed on rohekashallid, jäigad, igihaljad, meenutades kujult paju lehti. Nad ripuvad võrsetel allapoole, lastes päikesekiirgust läbi võra – need puud varju ei anna. Kuid ka see pole oluline tunnus, sest noortel puudel on lehed teistsuguse kujuga, laiad ja vastaku leheseisuga, nagu mõnel sugulasel mürdiliste hulgast. Määrav tunnus on õie ehituses. Õienupud on torbikud, mille seest õrnad valged, kollased või punased tolmukad nähtavale tulevad, kui torbiku kaas eemaldub. Siit on perekond saanud nime Eucalyptus, mis kreeka keeles tähendab "hästi suletud". Nagu paljudel Austraalia taimedel, puitub vili nii kõvaks, et ainult papagoinokk seda avada suudab.

MÕNE LIIGI tüvest immitseb tumepunast vaiku, millest inglasest kuberner lootis kummi saada ja pani puule nimeks gum tree (kummipuu). See eksitav nimetus on rännanud ka eestikeelsesse reisikirjandusse. Tegelikult kuulub õige kummipuu viigipuude hulka, millest mõnda saab ka toas kasvatada. Liigispetsiifiline on ka eukalüptiõli, mis annab lehtedele hõõrumisel iseloomuliku lõhna, peletab putukkahjureid ja teatab koaaladele, missuguse puu lehed annavad neile nende ainsat toitu. Katsed koaalad ümber asustada kaugematesse metsadesse ei andnud tulemusi – koaalad olid eukalüptiõlide eristamisel nõudlikumad kui õpetatud keemikud. Eukalüptiõli on tuntud kui hingamisteede ravim ja malaaria tõrjevahend. Õliga läbi imbunud lehekulu ja koorelatakad põlevad kuival ajal hästi. Nii on suurem osa metsi, mäestike ja ranniku segametsad välja arvatud, korduvalt põlenud. Puud põlevad kui tõrvikud ja pärast põlengut on järel vaid söestunud tüved. Kuid juba järgmisel aastal algab võrade kiire taastumine uinupungadest ning mõne aasta pärast on loodus ravinud kõik põletushaavad. Mõned puud just põlengut ootavadki, sest nende kõvad viljad avanevad alles pärast ülepõletamist ning nende seemned pääsevad välja, et tuhas hästi idaneda. Nii on metsapõleng metsa arengus loomulik nähtus, millega metsataimed on jõudnud aastatuhandetega kohastuda.

TASMAANIAT külastades oli minu suurim soov näha ja pildistada maailma kõrgemaid lehtpuid. Selgus, et metsaminek polegi sellel maal nii hõlbus. Parimad puistud on metsavarujate eraomand ja need ei taha vastutada matkajate tervise eest siinses murdmaastikus. Kolleeg Hobarti ülikoolist muretses vajaliku loa, maastikuauto ja asjatundliku teejuhi. Kui olime läbinud raiestikud kahemeetriste kändudega, leidsime ka kaitsealuse hiigelpuudega metsatuka. Rada rekordpuu juurde oli pildistamise soodustamiseks lahti raiutud ja laotud sõnajalgpuude tüvejuppidest. Mõõtandmed olid antud eraldi laudtahvlil. Nii on kombeks ka teiste osariikide rekordpuude tähistamisel. Kui see metsahiiglane lõpetab oma mitmesaja-aastase elukäigu, kust leitakse siis troonipärija, jäi selgusetuks. Üle sajameetrise kõrgusega puid, millest kirjutasid möödunud sajandi reisimehed, ei õnnestu enam leida. Kuid 90 meetri kõrguseni ulatub vähemalt kolm eukalüptiliiki ja neid näidatakse uhkusega kolmes kagu-osariigis, nagu ka kunagiste rekordpuude mitmemeetriseid kände. Eukalüptid on Austraalia põhiline puiduandja. Nad on andnud mitmesuguste omadustega ehituspuitu majade, sildade ja sideliinide jaoks, neist valmistati mööblit, laevu ja tarbeesemeid, ülejäägid läksid kütteks. Vähenõudlikud eukalüptid on paelunud metsakasvatajate tähelepanu kogu maailmas. Nad on osutunud kõige edukamateks võõrliikideks Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Pürenee poolsaarel ja Californias. Itaalias metsastati nendega malaariasood. 

Neid kiidetakse ka Gruusias, Musta mere rannikul. Erosiooni tõttu vaesunud muldadele Hiinas on istutatud 400 miljonit puud teede äärde, jõgede kallastele ja taluõuedele. Lühikiuline puit sobib oivaliselt parimate paberisortide tootmiseks. Brasiilias tarbivad suurel hulgal puitu kaevandused ja metallurgiatehased. Laienev eukalüptikasvatus nõuab suurel hulgal kvaliteetseemet. Peene eukalüptiseemne varumine on tülikas. Kõrgete puude võradest lastakse vilju püssist. Seemne ühe kilo hind ulatub 1000 kuni 2000 dollarini. Bioloogid ei ole rahul, et kunagised liigirikkad metsad asendatakse üksluiste ja eluvaeste eukalüptide monokultuuridega. Mullateadlased väidavad, et need metsad mürgitavad mulda. Vahemeremaade talunikud eelistavad eukalüptide asemel kasvatada viinamarju, oliive ja granaatõunu – nii on alanud kohalikud "eukalüptisõjad", mille käigus kistakse võõrliigi istikud välja. Taolisi signaale on ka teistest riikidest.