LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse novembrinumber: lindude ja inimeste sarnane käitumine, Paganamaa ja maastikupildid
Eesti Looduse novembrinumbris vaatleme täpsemalt, mida näitavad inimese ja lindude geeniuuringud. Ajakirja põhiloost leiab vastuse küsimusele, kuidas geenid mõjutavad meie edukust ja majandamisoskust.
Eesti kõige metsasem maakond on Hiiumaa. Paljud ilmselt ei tea, et nende metsade vahel peitub Eesti suurim liivaväli: Kaibaldi liivik. Saare lääneosas asub aga kogu Lääne-Eesti kõrgeim koht. Järgmisel korral, kui satute Hiiumaale, minge vaadake need paigad oma silmaga üle!
Liikudes Hiiumaa läänetipust diagonaalis Kagu-Eestisse, leiame Paganamaa matkaraja, millega on seotud palju legende. Ajakirjas jagame ka soovitusi, kuidas külmemal ajal matkal riietuda. Reisikirjarubriik viib aga huvilised kaugele põhja: Lofootide saarestikku, mis kuulub Norrale.
Maastikku on mõnikord keerulisem jäädvustada kui taime või looma. Loodusfotode tööjuhendite sarjas jagame seekord nõuandeid, kuidas maastikust teha häid ülesvõtteid ja mida tuleb jälgida, valides kirjutise juurde maastikupilte.
Intervjuu on eesti rahva muuseumi direktori Tõnis Lukasega. Veel saab ajakirjast teada, et Eestist on avastatud uus puravikuliik. Uurime ka kõrvitsate mitmekesist maailma ja küsime, miks kartulimardikas sööb vahel hoopis midagi muud kui kartulit.
Eesti Loodus on saadaval ka meie e-poes!
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Telli ajakirjad ja võida maitsvaid auhindu!
Vormistades Eesti Looduse, Horisondi või Eesti Metsa vähemalt 6 kuu tellimuse ajavahemikul 1.11.–18.12.2016, võid võita ajakirjade kõrvale Loodusväe mahetooteid või Põhjala Teetalu teed.
Iga nädala teisipäeval loosime kõigi nädala jooksul tellimuse esitanute vahel välja 5 pakki Põhjala Teetalu teed. Kõigi kampaania jooksul tellimuse esitanute hulgast selgub 19. detsembril 10 õnnelikku, kes saavad ajakirjade kõrvale nautida Loodusväe eestimaiseid mahetooteid. Kinkepakist leiab hõrgud tatrajahust piparkoogid (120 g), mee mustikaga (300 g), astelpajusinepi (180 ml) ja marineeritud kukeseened (200 g). Kinkepaki väärtus on 23 eurot.
Võitjate nimed avaldame Eesti Looduse, Horisondi ja Eesti Metsa FB-lehel ning Loodusajakirja internetilehel 8.11, 15.11, 22.11, 29.11, 6.12, 13.12 ja 19.12. Esimestena saavad Põhjala Teetalu teed „Helesinine laguun“ nautida Kalle Kiiranen, Reigo Roasto, Meelis Lilleleht, Epp Joala, Merle Rips. Võitjatega võetakse ühendust ja auhinnad saadetakse võitja soovitud aadressile. Loosimises osalevad tellimused, mille algusaeg on 1.12.2016, 1.01.2017 või hiljemalt 1.02.2017 ja mille eest on loosimise ajaks tasutud.
Esita tellimus meie e-poe kaudu või saada e-kiri loodusajakiri@loodusajakiri.ee. Uudisena on nüüdsest võimalik tellida ka digiajakirju!
Mohammad Reza Shah Pahlavi Shahanshah Aryamehr (1941–1979) 1973. aastal (foto: iranpoliticsclub.net/photos/U21-Pahlavi1/index.htm / Wikimedia)
Meenutame Kukus Iraani šahhi ammust visiiti
Kuku raadio iganädalase saate „Loodusajakiri“ intervjueeritav on sel neljapäeval TÜ usuteaduskonna doktorant Andreas Johandi, kes räägib Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi toona rohket tähelepanu pälvinud külaskäigust Eesti NSVsse 1972. aasta sügisel. Andreas Johandi on ise sündinud 11 aastat pärast šahhi visiiti, aga tema isal ja vanaemal on sellest sündmusest ka isiklikke mälestusi. Juttu tuleb nii mõnestki nõukogulikust veidrusest, mis kaasnes kõrgete külaliste käiguga. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Pariisi kliimakokkulepe on jõustunud
Novembrikuu neljas päev on läinud ajalukku sellega, et siis jõustus ülemaailmne Pariisi kliimakokkulepe. See on esimene mitmepoolne siduv leping, mille eesmärk on ohjeldada ohtlikke kliimamuutusi.
Möödunud aasta detsembris sõlmitud ja nüüdseks jõustunud Pariisi kokkuleppe järgi peavad riigid vähendama kasvuhoonegaaside heidet. Kokkulepe tuleb riikidel ratifitseerida, praeguse seisuga on seda teinud 103 riiki 197st, Eesti ratifitseeris leppe 31. oktoobril.
Eesti pikaajaline siht on saavutada vähese süsinikuheitega majandus; selleks tuleb majandus- ja energiasüsteem etapiviisi ümber kujundada tõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2050 on meil plaanis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Hinnangute järgi on see siht saavutatav. Kui need suunised suudetaks ellu viia, väheneb kasvuhoonegaaside heide aastaks 2050 enim energeetikas ja tööstuses, seejärel transpordis: vastavalt 67% ja 52%.
Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutusi hõlmav mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe põhisiht on hoida keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2 °C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Muu hulgas on Pariisi kokkuleppega määratud kindlaks kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem ning paindlikud moodused, mis võimaldavad võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti asjaomane rahastamine ja kliimamuutustega kohanemise pikaajaline kava.
Keskkonnaministeerium
Lodutarjak (Rigidoporus crocatus ) on seeneliik, keda Põhjamaades leiab enamasti vaid kaitsealustest põlismetsadest, muudes metsades kohtab teda haruharva. Seevastu Eestis võib lodutarjakut (veel) kohata ka majandusmetsades (foto: Urmas Ojango)
Agar kuusikute raie ohustab haruldasi puiduseeni
TÜ looduskaitsebioloogide hiljutise uuringu järgi ilmnes, et mida rohkem soovime metsi majandades järgida Põhjamaade eeskuju, seda enam oleneb elustiku seisund kaitstavate põlismetsade pindalast ja kvaliteedist. Enim ohustatud on vanades kuusikutes elavad liigid.
Puitu lagundavatel seentel on metsaökosüsteemis tähtis roll: eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse. Ajakirjas Fungal Ecology ilmuvas artiklis võrdlevad TÜ looduskaitsebioloogid puiduseente levikut 112 Eesti metsaeraldises (põlismetsades, küpsetes majandusmetsades ja raiesmikel). Uurimuses selgus, et erinevalt Põhjamaadest, kus majandusmetsad on juba ulatuslikult vaesunud, leidub Eestis enamikule liikidele elupaiku ka väljaspool põlismetsa. Seda võimaldavad mõned eelnenud aastakümnete metsamajandustavad. Kõigepealt raiejärgne looduslik uuenemine: kujunevates segapuistutes elab palju põlismetsale omaseid lehtpuuseeni. Teiseks ei ole harvendusraiet meil tehtud kuigi intensiivselt, mistõttu leidub puistutes võrdlemisi palju lamapuitu.
Uurimuse põhjal on kõige ohustatum elupaik jämedad kuuse lamatüved. Nendega seotud liigid on Eestiski pigem haruldased ja leidnud elupaiga vaid põlismetsades. Uuringu ühe koostaja, juhtteadur Asko Lõhmuse sõnul tuleb kuusikute majandamine juba praegu muuta loodussäästlikumaks. Säilikpuuna tormihella kuuske ju ei jäeta, kaitsealadel kaitstavate viljakate kuusikute pindala on aga liiga väike ja majandusmetsas soovitakse kuusikuid raiuda üha nooremas eas.
TÜ looduskaitsebioloogia töörühm
Hundi jalajälg (foto: Wikipedia)
Alanud on hundijaht
Novembri alguses alanud hundijahi eesmärk on hoida vaos huntide arvukus ja seeläbi vähendada nende põhjustatud kahjustusi, üksiti jälgides hundipopulatsiooni tervikseisu. Samamoodi kui varasematel aastatel on küttimislimiit maakonniti erinev. Harju-, Järva-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Saare- ja Viljandimaal on maakond jagatud kaheks või kolmeks ja igale alale on määratud oma küttimisnorm, mis oleneb huntide arvukusest. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
Esialgu tohib küttida kokku 67 isendit. Ent see hulk võib muutuda, sest hundijahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet, kui palju on asurkond aasta jooksul suurenenud. Keskonnaagentuur kavatseb laekuvate andmete põhjal küttimisnormid üle vaadata ja vajaduse korral muuta (suurendada). Siin on tähtis roll jahimeestel, kellelt oodatakse operatiivselt infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta.
Seireandmete põhjal on huntide arvukus tänavu vähemalt 10% kahanenud. See on põhiliselt tingitud möödunud hooaja võrdlemisi suurest jahilimiidist ja laialt levinud kärntõvest. Mullusel jahihooajal kütiti Eestis 103 hunti lubatud 116st. Väiksem arvukus kajastub ka hundikahjustuste statistikas. Võrreldes mulluse oktoobri alguse seisuga on sel aastal lambaid murtud peaaegu kolmandiku võrra vähem. Mõnes maakonnas, näiteks Harju-, Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal, on kiskjakahjustused siiski suuremad kui eelmisel aastal. Huntide küttimismahu maakonniti saab teada keskkonnaameti kodulehelt.
Keskkonnaamet
Toeta kalendriostuga Eesti linnukaitset
Eesti ornitoloogiaühingul on ilmunud 2017. aasta seinakalender „Eestimaa linnud“. Kalendri fotode autor on hobifotograaf ja linnuhuviline Kilvar Kessler. Tavapäraste pühade, tähtpäevade jm kõrvalt leiab sellest kalendrist linnuvaatluspäevade jm lindudega seotud sündmuste toimumisajad ning tavalisemate linnuliikide keskmised saabumisajad. Kalendrit saab osta suurematest raamatupoodidest. EOÜ-st on võimalik kalendrit soetada soodushinnaga ja tellida ka postiga koju: nii toetad ühingu tegevust ja Eesti linnukaitset. Uuri lähemalt EOÜ kodulehelt.
EOÜ
Läänemeri vajab paremat kaitset
Maailma looduse fond (WWF) koos Eestimaa looduse fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioonidega avaldasid möödunud reedel analüüsi (loe analüüsi), millest selgub, et Läänemere riigid ei ole meie merd kaitstes piisavalt pingutanud. Eesti peab Läänemeres looma juurde elutähtsaid kaitsealasid ja parandama kaitsekorraldust. ELF-i mereprogrammi juhi Aleksei Lotmani sõnul aitavad kaitsealad hoida mere elurikkust ja suurendada selle vastupidavust inimtegevusele.
Analüüsis on hinnatud, mil moel on iga Läänemere riik aidanud kujundada kogu merd katvat looduskaitsevõrgustikku, sh on toodud esile, kui palju kaitsealasid on loodud ja kui tõhusalt seal kaitset korraldatud. Eestil on vajakajäämisi nii piisava ja sidusa võrgustiku kujundamisel kui ka kaitse korralduses. „Juba ammu tehtud kaitse-ettepanekute (Kõpu, Apollo, Neugrund jt) menetlemine on veninud liiga pikalt, samuti pole astutud samme merealade kaitseks majandusvööndis. Paraku on tagamata ka juba kaitse all olevate alade hea seisukord, kuna siiani pole lõplikult loobutud neid ohustava taristu, näiteks Suure väina silla loomise kavadest,” selgitas Lotman.
Riikide tegevust analüüsides on keskendutud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni täitmisele. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul on antud hinnang ka asjaomaste õigusaktide (merestrateegia raamdirektiiv, loodusdirektiiv ja linnudirektiiv) rakendamise kohta.
Keskkonnaministeeriumi tänavu avaldatud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu järgi arvab enamjagu elanikkonnast, et loodust säästmata pole võimalik järjepidevalt majandust arendada (sellega nõustub 92%). Seega on ministeeriumil rahva mandaat korraldada mere kaitset senisest tõhusamalt.
ELF
TASUB OSALEDA
Looduskaitse ja elurikkus linnas
Täna kell 18 räägib bioloog Aveliina Helm Tartu loodusmajas (Lille 10) looduskaitsest ja elurikkusest linnakeskkonnas. Kõne all on linnade roll elurikkuse säilimisel ja kas on üldse tähtis, et linnad oleks elurikkad. Uuritakse, millised liigid saavad linnas hakkama, kas loodus linnas on ka inimesele kasulik ja kuidas leida tasakaal soovitud ja soovimatu elurikkuse vahel.
Järgmine loodusõhtu on 23. novembril, siis räägib Mart Jüssi Läänemerest. Loodusõhtud on tasuta.
Tartu loodusmaja
Rajakaamera pilt Tammesoo karust (allikas: youtube.com)
Öökulli akadeemias räägitakse rajakaameratest ja metsaasukatest
Homme, 10. novembril kell 18 on Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas zooloog Peep Männil. Juttu tuleb rajakaameratega jälgitud huntidest, šaakalitest, metssigadest, mägrast, metsisest jne ning sellekohasest uuringust. Akadeemias näeb ka rajakaamerate tehtud salvestisi eri paikadest.
Osavõtuks ei ole vaja registreeruda, sisse pääseb muuseumipiletiga (3 eurot / 5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuuseum
Tihaseõhtu Jõhvis
algab homme kell 18: tihastest räägib tihaseaasta eestvedaja Margus Ots. Tasuta üritus toimub Jõhvis Kersti Võlu koolituskeskuses (Kooli 7).
EOÜ
Linnukonverents Tartus
Eesti ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta puhul peetakse 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased räägivad oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Muu hulgas on kõne all meditsiiniabi looduslikele linnuliikidele ja ikka veel tundmatu metsis. Täpsema päevakava leiab ühingu veebilehelt. Osaleda saab tasuta. Konverentsi ja EOÜ tegevuse toetuseks on oodatud annetused.
EOÜ
Merefoorum: rännak mööda viikingite idateid
Uue nädala teisipäeval, 15. novembril kell 18‒20 tuleb meremuuseumi merefoorumile kõnelema Venemaa teaduste akadeemia slaavi-soome arheoloogiaosakonna vanemteadur Pjotr Sorokin. Jututeema on viikingiaegsed meresõidud: tolleaegsed laevad, meeskonnad, seilamiseripärad ja idapoolsed laevateed. Arheoloog Pjotr Sorokini ajaloolisi teadmisi täiendavad vahetud kogemused eksperimentaalarheoloogina: ta on uurinud viikingite kaubateid. Üritus on vene keeles ja kõigile tasuta. Kogunetakse lennusadama kassa juures. Registreeruda saab meremuuseumi veebilehel.
Meremuuseum
GIS päev rahvusraamatukogus
Nädala pärast, 16. novembril kutsuvad geograafid ja geoinformaatikud GIS teabepäevale Tallinna Eesti rahvusraamatukokku. Sel korral on peaesineja tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Varem on ta olnud tegev ajakirjas Digi, praegu töötab tehnoloogiauudiseid vahendava portaali geenius.ee peatoimetajana. Henrik Roonemaa räägib sellest, kuidas me oleme oma füüsilise maailma väga kiiresti virtuaalseks muutnud, saamata sellest võib-olla ise arugi. Üritus kestab 10‒17, täpsema ajakava leiab GIS päeva internetilehelt. Soovitatav on registreeruda hiljemalt 14. novembril GIS päeva portaalis. Üritus on tasuta!
Muuga sadam ja laht: uuringus selgus, et enim on reostunud Muuga lahe kalad (foto: Wikipedia)
Merereostuse ja õhusaaste uuringute tutvustuspäevad
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) korraldab koos Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooliga novembris ja detsembris kaks teabepäeva, kus tutvustatakse keskkonnaprogrammi kaudu rahastatud uuringuid.
Neljapäeval, 17. novembril kell 11‒14 räägitakse Tartus Eesti maaülikooli Metsamaja auditooriumis D-143 uuringust „Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu“. Aastatel 2014–2016 koguti vee reostust näitavate biomarkerite kaudu andmeid Eesti rannikumeres elutseva räime, lesta ja ahvena toksilisuse kohta. Selgus, et enim on reostunud Muuga ja Tallinna lahe kalad. Purtse jõe suudmeala kaladel ilmnes aga põlevkivireostuse märke, iseäranis hakkas silma püreeni metaboliitide suurem sisaldus kalade sapis.
Teisipäeval, 6. detsembril kell 13.30‒17 esitletakse Tallinnas rahvusraamatukogu kuppelsaalis Tartu ülikooli uuringut „Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang“. Selle projekti siht oli välja selgitada, kuivõrd on Eesti inimesed ohustatud maapinnalähedasest osoonist ja milline on selle mõju tervisele ja majanduslikud tagajärjed. Uuringu järgi saavad elanikud olulist teavet kõnealusest saastest tingitud terviseohtudest ja ohu suurusest nende elukohas. Ühtlasi on kirjas abinõud, mis aitavad ohtusid vähendada.
Uuringute tutvustusele on oodatud kõik, kellele teemad huvi pakuvad. Osalus on tasuta, kuid tuleb enne registreeruda: viite registreerimisvormile leiab KIKi portaalist.
KIK
Meie jahiuluk on ka šaakal (foto: keskkonnaagentuur)
Jahiulukite seirefoorum Tartus
Keskkonnaagentuur ootab huvilisi 23. novembril Tartusse: Ahhaa teaduskeskuses peetakse seirefoorum „Jahiulukid – elu, olu ja mõju“. Võimalus on saada värskeimat teavet jahiulukite uuringute ja seiretööde tulemuste kohta. Antakse ülevaade jahiulukite seisundist; selgitatakse, mis nende elu praegusel ajal enim mõjutab ja kuidas nemad meid mõjutavad.
Seirefoorumil saab peale levinuimate jahiulukite kuulda ka hallhülgest kui uuest jahiloomast, samuti šaakalist, keda alguses peeti võõrliigiks, kuid nüüd on tunnistatud omaks. Räägitakse ka seakatkust: mida see õigupoolest endast kujutab ja mil moel sellest vabaneda. Tegu on avaliku üritusega, kuhu oodatakse kõiki neid, kellele läheb korda ulukite seisund ja kes tahavad sel teemal sõna sekka öelda. Eelregistreeruda saab 16. novembrini või kuni kohtade täitumiseni keskkonnaagentuuri veebilehel. Päevakava on samuti agentuuri lehel.
Keskkonaagentuur
Eestile on vaja teadussaadikuid
Neljapäeval, 24. novembril peetakse Tartus Dorpati konverentsikeskuse Baeri saalis kell 9.30‒16.30 inspiratsiooniseminari „Eesti otsib teadussaadikuid“.
Et süvendada Eesti teaduse head mainet maailmas vajab Eesti teadussaadikuid. Seminaril otsitakse inspiratsiooni, et hakata järgmisel aastal teadusagentuuri algatuse „Research in Estonia“ raames ette valmistama Eesti teadussaadikute programmi. Kuulatakse teadlaste kogemusi, vaadatakse üle Eesti brändi pagas ja tutvutakse Eesti konverentsibüroo saadikute programmiga. Katja Lasch räägib Saksamaa teadussaadiku programmist („Research in Germany“).
Seminarile on kaasa mõtlema ja arutlema oodatud inimesed, kes peavad tihti tutvustama Eestit ja Eesti teadusmaastikku oma välismaa partneritele ja -kolleegidele või teistele huvilistele ning tunnevad vajadust heade tutvustusmaterjalide järele. Üritust juhib Kristin Kraav Eesti teadusagentuurist, seminar on inglise keeles. Täpsema programmi ja registreerumisvormi leiab teadusagentuuri võrgupaigast.
Eesti teadusagentuur
Alanud on parimate keskkonnategude ja keskkonnahoidlike ettevõtete võistlus
Aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte võistluse siht on tunnustada neid, kes on oma tegudega enim panustanud keskkonna heaks, leidnud uudse lahenduse mõnele keskkonnaprobleemile või osanud majanduskasvu siduda keskkonnahoiuga. Mõlema tiitli kandidaate saab esitada 1. detsembrini. Täpsema teabe leiab keskkonnatunnustuste portaalist ja Facebooki-lehelt. Veebilehel on toodud ka osalemisankeet.
Võitjad kuulutatakse välja 2017. aasta jaanuari keskpaigas. Parimate keskkonnahoidlike tegude ja ettevõtete väljaselgitamisel saavad kaasa rääkida kõik inimesed, sest esitatud tegudele saab anda oma hääle Delfi portaalis. Rahvahääletus algab detsembri keskel.
Keskkonnahoidlikke ettevõtteid tunnustatakse kolme alamkategooria põhjal: keskkonnajuhtimine, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumine ja keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamine. Välja antakse ka üldpreemia ning esimest korda võistluse ajaloos valitakse rahva lemmik.
Üldvõitja saab keskkonnainvesteeringute keskuselt kuni 35 000 euro suuruse preemia, mille eest saab valida auhinna, et edendada keskkonnatulemuslikkust või ennast täiendada. Ühtlasi saavad kõik võitjad õiguse kasutada keskkonnamärgist oma teabematerjalidel ja teenuste või toodete reklaamimisel. Võitjatel ja tunnustatutel on võimalus pääseda üleeuroopalisele keskkonnavõistlusele. Aasta keskkonnateo auhind on 5000 eurot ja õigus kasutada keskkonnamärgist.
Eelmisel aastal pälvis aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte üldvõidu aktsiaselts Baltic Fibres, kes toodab keskkonnahoidlikke tekke ja patju. Mullune parim keskkonnategu oli aga Eesti kalastajate seltsi korraldatud aktsioon kaitsta kudevaid kalasid röövpüüdjate eest.
Keskkonnaministeerium
MAAILMAST
Süsihappegaasi sisaldus kuivas õhus Mauna Loa observatooriumi mõõtmisandmete põhjal (allikas: NOAA)
Süsihappegaasi tase Maa atmosfääris on ületanud muret tekitava piirväärtuse
USA ookeani- ja atmosfääriadministratsioon (NOAA) teatas, et tänavu suvel on süsihappegaasi tase Maa atmosfääris ületanud muret tekitava piirväärtuse 400 miljondikosa (ppm).
Igal aastal suureneb süsihappegaasi kogus atmosfääris talve jooksul ja kahaneb seejärel põhjapoolkera kasvuperioodil, kui taimed tarbivad seda kasvuhoonegaasi fotosünteesi käigus. Sel aastal CO2 tase alla 400 ppm enam ei langenud. Veelgi enam, NOAA globaalse kasvuhoonegaaside referentsvõrgustiku juhtteadlase Pieter Tansi sõnul on ebatõenäoline, et meie oma eluajal veel näeme alla 400 ppm jäävat CO2-taset.
Miks on see piir nii tähtis? Nelisada osakest miljoni kohta on mõneti meelevaldne verstapost, aga see võib siiski anda vihje meie tuleviku kohta. Viimati oli süsihappegaasi tase nii kõrge jääajaeelse ajastu (pliotseeni) soojal ajavahemikul umbes kolm miljonit aastat tagasi. Paleokliima uuringute põhjal oletatakse, et tol ajal oli maakera jahutava jääkatte ulatus märksa väiksem ja merevee tase praegusest kuni 20 meetrit kõrgem. Põhjapoolsete tundrate asemel laiusid metsad ning troopilised vihmametsad ümbritsesid vaid kitsa vööna ekvaatorit. NOAA teadlase Bruce Baueri sõnul oli toona küll mandrite asetus ja Maa liikumisorbiit ümber Päikese teistsugune, kuid pliotseeni on siiski peetud peamiseks suunanäitajaks tuleviku kliima kohta.
Inimese evolutsiooni ajal on CO2 tase olnud pikka aega 278 ppm kandis. Suured muutused algasid 1850. aastatel, kui kogu maakera eri paikades asuti üha agaramalt metsi raiuma. 1950. aastatest peale lisandus fossiilkütuste põletamine: aasta-aastalt aina suuremates kogustes.
Väga ilmekalt kajastavad CO2-sisalduse taset atmosfääris Hawaii Mauna Loa observatooriumis mõõdetud kuu keskmised andmed (vt joonist): punane joon tähistab mõõdetud ja must joon aastaaegade kaupa korrigeeritud andmeid. Observatoorium asub Mauna Loa vulkaani põhjaküljel, 3400 meetri kõrgusel. Seega kirjeldavad mõõteandmed väga suure ala seisundit. Süsihappegaasi taset hakati Mauna Loas mõõtma juba 1958. aastal: see on kõige pikem mõõdetud andmerida CO2 kohta.
NOAA/Ilmateenistus/Uudistaja
Loodetavasti suudab Rossi mere kaitseala tagada ka adeelia pingviini heaolu (foto: Wikicommons)
Antarktikas on loodud maailma suurim merekaitseala
Pärast üle kümne aasta väldanud pingelist teadlaste, üldsuse ja poliitikute veenmistööd jõudis veerandsaja riigi esindajaid koondav Antarktika mereelustiku varude kaitse komisjon (CCAMLR – Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources) oktoobri lõpus kokkuleppele: 1,55 miljoni ruutkilomeetri suurusest piirkonnast Rossi meres saab merekaitseala (MPA – marine protected area). Teist nii suurt merekaitseala maailmas ei ole. Üle 70 protsendil sellest alast on nüüd 35 aastaks keelatud töönduslik kalapüük.
Esimest korda oli Rossi mere MPA loomine komisjonis päevakorras 2012. aastal. See on kümme aastat pärast seda, kui teadlased ja looduskaitsjad oli teinud asjaomase ettepaneku. 2012. aastal toetas ideed üle poole komisjoni liikmesriike, aasta hiljem oli selle vastu ainult kolm riiki ja 2014. aastal jäid otsust blokeerima üksnes Hiina ja Venemaa. Hiinlased suudeti nõusse saada mullu, kui Rossi merest läänes asutati krillipüügipiirkond. Venemaa keeldus endiselt, muu hulgas ilmselt seetõttu, et MPA asutamise ettepaneku oli teinud USA (koos Uus-Meremaaga).
Ajendiks, miks Venemaa nõustus just nüüd, kui Venemaa ja USA suhted on eriti halvad, peetakse venelaste soovi näidata ennast eestvedajana: Venemaa on tänavu komisjoni eesistuja, 2017. aasta on seal kuulutatud ökoloogia-aastaks ja pealegi valmistutakse tähistama 200 aasta möödumist Antarktika kontinendi avastamisest vene (pigem küll baltisaksa) teadlaste poolt. Aga küllap on mõju avaldanud ka üldsuse surve.
Nii õnnestus veel kord näidata, et Antarktika on piirkond, mille kaitses suudab maailm kokku leppida. Sõlmiti ju Antarktika leping, mis lubab kõigil riikidel lõunamandrit üksnes rahumeelel kasutada ja teaduslikult uurida, külma sõja haripunktis, 1959. aastal.
Rossi MPA on merileopardi (Hydrurga leptonyx), mõõkdelfiini (Orcinus orca), ligi saja kalaliigi ja umbes tuhande selgrootu tähtis elupaik. Eriti oluline on piirkond aga lindudele: neis vetes tegutseb 155 000 keiserpingviini (Aptenodytes forsteri) ja üle 2,5 miljoni adeelia pingviini (Pygoscelis adeliae), mõlemad kuuluvad IUCN punase raamatu ohulähedaste liikide kategooriasse. Üleilmse tähtsusega on see ala ka pikki rändeid tegevale antarktika ännile (Catharacta maccormicki) ja hõbe-tormilinnule (Fulmarus glacialoides), seal toitub mitut liiki albatrosse ja tormilinde.
news.nationalgeographic.com / BirdLife International / Uudistaja
Sellise #CityTree siseruumiversiooni on Green City Solutions paigaldanud Berliini keskraudteejaama (foto: FB / Green City Solutions)
Dresdeni idufirma sai Euroopa asutaja auhinna ringkasutuse vallas
Dresdeni idufirma Green City Solutions kuulutati 27. oktoobril tänavuse rahvusvahelise Green Alley auhinna ehk Euroopa asutaja ringmajanduse auhinna võitjaks.
Kuue Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist lõppvõistlusele jõudnud finalisti seast välja valitud lahendus #CityTree seob samblainstallatsiooni IoT- (asjade interneti) tehnoloogiaga: see puhastab õhku ja leevendab linnapalavust. Üksainus #CityTree suudab seda, milleks muidu oleks vaja 275 puud: ta seob aastas 100 kilo süsihappegaasi. Green City Solutionsi seadmed on juba kasutusele võetud peale Euroopa ka Aasias. Idufirma sai auhinnaks kokku 30 000 eurot, osalt sularahas, osalt teenuste kujul, samuti on tal võimalus saada rahastustoetust.
Green Alley auhind on kord aastas ringmajanduse ettevõtjatele ja idufirmadele antav auhind, mille on asutanud ringmajanduse ja Euroopa ettevõtjate kogukonna koostöövõrgustik. Tänavu anti see auhind välja kolmandat korda; taotlusi oli saatnud kokku 200 kandidaati 52 riigist.
green-alley-award.com / Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com