LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduses on kõne all von Baeri koljukogumiskirg ning riigi- ja looduskaitse ühitamise vastuolud Nursipalus
Tänavu veebruari lõpus möödus Karl Ernst von Baeri sünnist 225 aastat. Ta oli väga mitmekülgsete huvidega loodus- ja arstiteadlane. Baeri üle tasub uhkust tunda igal eestlasel: siit pärit teadlane on maailmas kuulsust kogunud muu hulgas imetajate munaraku avastajana. Ent tal oli ka palju muid kirgi. Näiteks võib von Baeri pidada koljukütiks. Inimeste pealuid oli mõistagi keeruline koguda ja vahel tuli innukal mehel suisa kõlvatuid tegusid teha. Baeri teadushuvist füüsilise antropoloogia vastu kirjutavad teadusloolased Ken Kalling ja Erki Tammiksaar.
Teravates päevakajalistest teemadest on vastses numbris vaatluse all riigi- ja looduskaitse ühitamisega kaasnevad mured. Eesti Looduse toimetaja Katre Palo vaeb kaitseväe ja looduskaitse suhteid Võrumaal Nursipalu-Keretü piirkonnas. Kaitseministeeriumil on soov rajada Nursipalu harjutusväljale uusi õppevälju ja hakata harjutama võimsamate relvadega. On ilmne oht, et sellega kahandatakse piiirkonna loodusväärtusi: Nursipalu-Keretü loodusmaastikel elutseb mitu väga tundlikku ja rangelt kaitstavat liiki. Uurime ministeeriumi keskkonna- ja planeeringute nõunikult Tuuli Vorsilt, miks on Nursipalu harjutusväljale vaja uusi rajatisi ja kas siiski ei ole võimalik korraldada miinipildumisõppusi keskpolügoonil või mujal, kus loodus ja maastik on juba varem inimtegevuse tõttu segi pööratud. Samuti uurime keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialistilt Kerttu Elmilt, kui kaugel on uue, Keretü looduskaitseala loomine. Nimelt on kaitseala rajamine jäänud toppama just harjutusvälja arendusplaanide tõttu.
Nursipalu temaatikaga seostub artikkel metsa vääriselupaikadest. Harjutusvälja südamesse kavandatavale miinipilduja sihtmärgialale jääb mitu vääriselupaika. Kuna sel 150 ha suurusel alal tuleks mets raadata, tekib küsimus, mis saab neist elupaikadest. Kirjutise autorid Anneli Palo ja Thea Kull selgitavad, miks on vääriselupaiku vaja ning mis on nende mõte.
Metsa kohta saab lugeda veelgi: ajakirjast leiab norra ökofilosoofi Arne Næssi essee metsa südamest ja Tiit Kändleri kirjutise tema olulisematest mälestustest metsa kohta. Suhetest loodusväärtustega ja eestlaste loomusest on juttu ka usutluses Valdur Mikitaga. Vabade kunstide professor leiab, et Eesti märk peaks olema hoopis igav liiv ja tühi väli, sest just need on meie suurimad väärtused.
Kodumaa kaunitest looduspaikadest soovitame sel korral tutvuda Saadjärve ääres kõhutavate Kalevi poegade kividega, Avaste astanguga Lääne-Eestis ning Pandiveres Järva-Jaani ümbruses asuvate järvekestega, mis on näha üksnes kevaditi. Läheneva kevade tõttu on paras aeg valmis panna aga vahtra- ja kasemahla kogumisnõud, sest kosutav jook juba mõnel pool jookseb.
Maailma loodusest on kõne all Kaziranga rahvuspark Indias ning tutvustame ka kallihinnalist tsiibetikohvi. Möödunud numbris alguse saanud lugu salapärastest aukudest Limo rannaliivas Ruhnul viib samuti välismaale. Selgub, et samalaadseid moodustisi leidub mitmel pool maailmas. Leho Ainsaar selgitab luidete püstiste aukude tekkepõhjusi Ameerikas Victoria pargis leiduvate loodusnähtuste näitel. Toimetaja Helen Külvik vahendab aga USA Indiana Northwesti ülikooli geoloogi Erin Argyilani töörühma uurimistulemusi. Sealne töörühm asus luiteliivas peituvaid puutüvesid uurima pärast seda, kui Michigani järve populaarsel rannal leidis 2013. aasta suvel aset peaaegu traagiline juhtum: luitepind neelas kuueaastase poisi. Fotohuvilistele pakume kauneid kaadreid pildikogumisaktsioonist HELP, pildistamise tööjuhendist leiab aga näpunäiteid valguse kohta.
Märtsinumber on saadaval nii paber- kui ka e-ajakirjana, uuri lähemalt meie e-poest!
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
Meile meeldib käia rabas, pildil Meenikunno (foto: Ruta Badina / Wikipedia)
Eestlastele meeldivad rabad ja saared
Eesti Loodus kogus 23. veebruarist kuni 5. märtsini oma Facebooki-lehel teateid eestlaste matkapaikade kohta. Oma lemmikkohti nimetas kokku 160 inimest. Saadetud vastuste põhjal saab teha üldistuse, et eestlased eelistavad matkasihtkohtadena rabasid ja saari. Kõige sagedamini on rabadest mainitud Meenikunnot ja Kakerdaja raba, saartest osutusid menukaimaks Hiiumaa ja Saaremaa. Väikesaartest on nimetatud Osmussaart, Vormsit, Muhu, Naissaart, Ruhnut ja Kihnut. Mitu inimest tõdes, et Eesti saari pole nad veel avastama jõudnud ja võtavad selle lähituleviku reisiplaani. Väga meeleolukat hetke suviselt süstamatkalt Hiiumaa laidudele on jaganud Raimo Sindonen. Vaata, keda ja mida ta lainetel loksudes kohtas: http://bit.ly/2n7hjPB. Metsarahvana peavad eestlased lugu ka männimetsast: mainitud on nii Nõva, Pivarootsi, Aegviidu, Vapramäe, Värska ümbruse kui ka Taevaskoja metsaseid paiku.
Loosiauhinnad jagunesid järgmiselt: ajakirja logoga termosed said Maris Põkka, Liisi Siibak ja Toomas Tammik. Raamatu „Sammud omas Eestis“ omanikud on Kristina Orion, Veeda Kala ja Raimo Sindonen.
Eesti Loodus
Martin Malve (foto: www.flaj.ut.ee)
Loodusajakiri Kukus: kolju-uuringud ja paigakesed Eestis
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ jätkub sel nädalal intervjuu TÜ ajaloo- ja arheoloogiainstituudi doktorandi Martin Malvega. Malve on kirjutanud Horisondi talvenumbri kaaneloo „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“ ja just sellest veidi õudsest, aga samas põnevate tulemustega uuringust ta pajatabki.
Nädala pärast, 16. märtsil, tutvustab kirjanik, loodusemees ja koolitaja Juhani Püttsepp oma lühilugude sarja „Üks Eesti paigake“, mis ilmub Eesti Looduses ja mille juures on Ingmar Muusikuse suurepärased fotod. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.
EESTI UUDISED
Sookurg Ahja 5 on pildil vasakpoolne: foto on tehtud 6. juulil 2016, mil noored kured rõngastati ja Ahja 5 sai jala külge satelliitsaatja (foto: Aivar Leito)
Kuulus sookurg Ahja 5 on teel koju, tehes taas ajalugu
Eelmisel suvel Põlvamaal Ahjal satelliitsaatjaga märgistatud noor sookurg Ahja 5 rändas oma esimesel sügisrändel üle Ungari, Serbia, Kreeka lääneranniku, üle Vahemere ja Sahara kõrbe Sululta talvituspaika Etioopias, pisut põhja pool Addis Abebat. Samas talvitas eelmistel talvedel ka tema eelkäia Ahja pesapaigast: sookurg Ahja 4. Ent erinevalt Ahja 4-st, kes rändas sinna tavapäraselt mööda Ida-Euroopa rändeteed üle Musta mere, Türgi, Iisraeli ja Egiptuse, kasutas Ahja 5 hoopis Kesk-Euroopa rändeteed, ületades teadaolevalt esimest korda Sahara kõrbestiku. Sellegipoolest jõudis ta mullu 27. novembril Tana järvele, kus peatus umbes kuu aega. Seejärel liikus ta lõuna poole Sulultasse, kus talvitas kuni tänavu 21. veebruarini. Sookure sügisrände kogupikkus oli ligikaudu 7000 km!
21. veebruari hommikul alustas Ahja 5 oma esimest kevadrännet kodu poole. Esmalt lendas ta jälle Tana järve äärde ja peatus seal kaks päeva ning jätkas seejärel rännet põhja poole. Ta suundus läbi Egiptuse idaosa, üle Suessi kanali ja Siinai poolsaare ning on nüüdseks jõudnud Iisraeli põhjaossa Hula orgu. Nõnda on Ahja 5 esimese kevadrände pikkus ligikaudu 3000 km.
Hula orus, mis on tuntud sookurgede rändepeatuspaik ja ka talvitusala, oli märtsi esimestel päevadel ligikaudu 40 000 kurge. See teave pärineb prantsuse filmirühmalt, kes teeb dokumentaalfilmi sookurgedest ja kurgedega seotud rahvapärimusest. Filmi idee on nad saanud meie sookure Ahja 4 järgi, kes kahjuks sai eelmisel kevadel Sudaanis surma. Ent dokumentalistid jätkavad nüüd Ahja 5 radadel: ta on sündinud samas pesapaigas Ahjal. Filmilindile on salvestatud Ahja 5 märgistus, tema esimesed elukuud eelmisel aastal Eestis, kure rändetee Ukrainas ja Türgis ning talvitamine Sulultas. Saabuval suvel on plaanis filmida kurgede pereelu Ahja pesapaigal.
Nüüdseks on selge, et Ahja 5 teeb uut teadusajalugu. Nimelt on ta teadaolevalt esimene sookurg, kellel on käsil nn silmusränne, kasutades sügis- ja kevadrändel eri rändeteed. Sügisel rändas ta kuni Vahemere keskosani mööda Kesk-Euroopa rändeteed, kuid ei pööranud seejärel mitte tavapärast teed lääne poole Tuneesiasse, kuhu rändasid samal ajal edasi meie kaks satelliitsaatjaga kurge Savimäe ja Ivar, vaid hoopis itta, rännates kuni talvituspaigani Sulultas Etioopias (nagu tegi Ahja 4). Nüüd kevadrändel lendab Ahja 5 kodu poole mööda tavapärast Ida-Euroopa rändeteed, mida on seni kasutanud kõik teised sookured, keda saatja abil on jälgitud ja kes on talvitanud Etioopias.
Sookurgede ja mitme teise linnu rändeid saab jälgida rändekaardilt.
Aivar Leito
Männiokste varjus asuv merikotka pesa jääb loodavast kaudtule sihtmärgialast u 400 meetri kaugusele (foto: Katre Palo)
EMA: kaitseministeerium pilluks miine üle merikotka ja metsise elupaikade
Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) on teinud veebruaris ja uuesti möödunud reedel avaliku pöördumise, et juhtida tähelepanu ohtudele, mis ähvardavad Keretü-Nursipalu suure väärtusega looduspaikkonda. Tegu on piirkonnaga kaitseväe harjutusväljal ja selle naabruses. Sealseid loodusväärtusi ohustab kaitseministeeriumi soov raadata ulatuslikult metsa, süvendada kuivenduskraave ja rajada teid, et teha ruumi uutele õppealadele ning võtta kasutusele senisest võimsamad relvad.
EMA palus oma veebruarikuises pöördumises peatada Nursipalu harjutusvälja projekt ja koostatav keskkonnamõjude hinnang (KMH), kuni on lõpetatud juba kaks aastat tagasi keskkonnaministri käskkirjaga algatatud Keretü looduskaitseala loomine. Kodanikuliikumine ei soovi kaitseväe arengut takistada, ent leiab, et areng ei tohiks toimuda hindamatute loodusväärtuste kahjustamise arvelt. Kohaliku looduse kaitsmine on samuti üks osa Eestimaa üldisest kaitsest.
Keskkonnaamet ning keskkonna- ja kaitseministeerium väljendasid pöördumise peale seisukohta, et harjutusväljaku arendusprojektile tehtav KMH võib plaanitava looduskaitseala arengule hoopis kaasa aidata. Vastukaaluks koostas kodanikuliikumine möödunud reedel uue avaliku pöördumise, paludes polügooni arendusprojekti KMH-s lähtuda eelkõige Keretü looduskaitseala sihtidest. Ühtlasi leiab EMA, et looduskaitseala tuleks kehtestada algsete, 2013. aasta eksperdihinnanguga sätestatud piiride järgi. Paraku on neid piire nüüdseks tunduvalt kärbitud. Samuti on kodanikuliikumine seda meelt, et tuleb hoiduda raadamast kaitseala ümbritsevaid metsi ning kõigiti tagada sealsete ohustatud liikide kaitse.
Praegu seisab Keretü kaitseala loomine vahetult selle kõrval asuva Nursipalu polügooni arenduse taga. Kaitseministeerium tahab polügooni arenduse tarbeks raiuda lagedaks ja raadata ligi kahe ruutkilomeetri suuruse maatüki kavandatava kaitseala kõrval. Üle looduskaitseala, kus elavad häirimise suhtes tundlikud metsised ja merikotkas, hakataks laskma miinipildujatega. Üha väheneva arvukusega metsised saaksid isegi kaitseministeeriumi enda ekspertiisi järgi kannatada.
Võru maakonda Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandatava looduskaitseala piirkonda on seni loodud kaksteist püsielupaika ja teada vähemalt üheksa vääriselupaika. Keskkonnaameti tellimusel valminud eksperdihinnangus leiti juba neli aastat tagasi, et need elupaigad on killustumise tõttu ohus.
EMA arvates on kaitseväel olemas alternatiivne paik, kus raskemate relvadega õppusi korraldada: 238 km kaugusel asuv Sirgala harjutusväli. Tegu on endise põlevkivikaevandusalaga, seega on Sirgala juba tugevasti kahjustatud loodusega paik, mistõttu ei tekitaks kaitseväe õppetegevus seal enam suuri lisakahjusid. Sirgala sobib alternatiiviks ka seetõttu, et Keretü piirkond on oma niiskuse tõttu polügooniarenduseks sobimatu. Nursipalu kuivendamiseks näeb kaitsevägi ette maaparandustöid, ent need tekitavad uusi ohte piirkonna loodusväärtustele: juba 2013. aasta eksperdihinnangus on märgitud, et ala veerežiimi rikkumine võib kahjustada kaitsealust piirkonda.
Keretü-Nursipalu piirkonna loodusväärtuste ja harjutusvälja arendusprogrammi kohta saab rohkem lugeda äsja ilmunud Eesti Looduse märtsinumbrist.
Uudistaja/EMA
Ilmunud on rahvuskalaga postmark
Kümme aastat tagasi Eesti rahvuskalaks valitud räim on nüüdsest jõudnud meie postmargile. Omniva andis räimemargi välja vabariigi 99. aastapäeva eel, 23. veebruaril. Margi, mille on nominaalväärtus on 0,65 eurot, on kujundanud Indrek Ilves. Viimati said kalad meie postmargile 2000. aastal, kui ilmus Peipsi kalade mark.
Räim on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik, keda võib kohata peaaegu kõikjal Läänemeres. Nad on parvekalad, kusjuures nooremate isendite parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad aga sügavamatesse. Talvel räimed ei toitu, olles väheliikuvates tihedates parvedes mitmekümne meetri sügavuses merepõhja lähedal. Varakevadest hilissügiseni liiguvad räimed igal õhtul ülemistesse veekihtidesse, kus on soojem ja hapnikurikkam ning rohkem toitu. Hommikul suunduvad nad sügavustesse tagasi, sest ei talu eredat päikesevalgust.
Uudistaja/Omniva
Rangelt kaitstud metsade (punasega) paiknemine Eestis 2015. aasta seisuga (allikas: Asko Lõhmuse analüüs, 2016)
Salu- ja laanemetsade kaitseks rajatakse viis uut looduskaitseala
Keskkonnaminister Marko Pomerants on algatanud riigimaadel salu- ja laanemetsade kaitseks viie uue looduskaitseala loomise. See on üks metsaseaduse arutelude käigus tehtud kokkulepe, et tagada salu- ja laanemetsade range kaitse kokku 27 000 hektaril. Võrumaal rajatakse Karisöödi, Viljandimaal Kariste, Jõgevamaal Kursi, Jõgeva- ja Lääne-Virumaal Laekannu ja Pärnumaal Massumetsa looduskaitseala. Kõik loodavad kaitsealadel asuvad riigimetsas.
Järgmise sammuna teeb riigimetsa majandamise keskus (RMK) ettepaneku kaitsealade piiride ja kaitsekorra kohta, misjärel hakkab keskkonnaamet menetlema kaitse-eeskirjade eelnõusid.
RMK juhatuse otsusega peatati jaanuaris metsamajandamine peale loodavate kaitsealade veel riigimaal hoiualadel ning kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites asuvates salu- ja laanemetsades. Ka neis kohtades on hakatud üle vaatama seadusest tulenevat kaitsekorda. Kõne all on mitu võimalust: määrata need laane- ja salumetsad sihtkaitsevööndisse, luua neist vääriselupaigad või teha hoiualadest kaitsealad.
Keskkonnaministeerium
Kaelushakid valivad pesitsemiseks kergesti ligipääsetavaid tehisõõnsusi (foto: Uku Paal)
Majaomanikel on aeg ennetada konflikte linnalindudega
Isikutel, kellel on linnades kinnisvara, on praegu sobiv aeg mõelda läbi, mismoodi vältida konflikte peagi majakatustel ja hoonete juures pesitsevate lindudega. Linde meelitab linnakeskkonda peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõimalused (lisasöötmine ja avatud prügikastid, kompostihunnikud), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud.
Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, varblaste, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Seetõttu tuletab tõkestada lindude ligipääs sinna, kus ei soovita nende pesitsemist, või neid kohti varakevadel järjepidevalt kontrollida ja hooldada: tähelepanu tuleb pöörata pööningutele, tehisõõnsustele, räästaalustele, rõdudele jmt. Juba hiljem, pesitsusajal, on seaduse järgi keelatud linde häirida. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.
Kui hoonetes plaanitakse teha ulatuslikumaid ehitus- ja remonditöid, tuleks ka see varakult läbi mõelda, et hiljem ei tekiks pesitsevate lindudega probleeme. Samuti tuleb korras hoida prügikastide ümbrus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi, ning vältida lindude lisasöötmist.
Keskkonnaamet
Toitlustajate ökomärgil saab tarbijatele näidata ettevõttes kasutatava mahetooraine osakaalu protsentides
Alates märtsist on kasutusel uus toitlustajatele mõeldud ökomärk
Eestis on nüüdseks kasutusel uus ökomärk, mis on mõeldud toitlustajatele, kes saavad selle abil teavitada tarbijaid mahetooraine tarvitusest oma toodangus. Ühtlasi aitab ökomärk soodustada mahetooraine eelistamist toitlustusettevõtetes.
Märki saavad kasutada kõik toitlustusettevõtted, kus mahetoodete protsentuaalne osakaal kogu sisseostetud toorainest hõlmab igas kuus vähemalt 20 protsenti. Kui soovitakse märki kasutada, tuleb sellest teavitada veterinaar- ja toiduametit, kes kontrollib ka märgi tarvitust.
Toitlustajad saavad ise valida, kas mahepõllundustoodete protsentuaalne osakaal arvestatakse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Ökomärgil saab tarbijatele näidata ettevõttes kasutatava mahetooraine osakaalu kolmes vahemikus: 20–50%, 50–80% või 80–100% toorainest on mahe.
Maaeluministeerium
Loodusmuuseumi märtsikuu museaal on Girgensohni herbaarium
Tartu ülikooli loodusmuuseumi läheneva 215. sünnipäeva puhul näidatakse märtsikuus virtuaalnäitusel valikut Gustav Carl Girgensohni samblakogust. Tegu on aastail 1849–1856 koostatud herbaarlehtedega, mille alusel pani Girgensohn kokku ka esimese Eesti-, Liivi- ja Kuramaa sammalde nimestiku.
Gustav Carl Girgensohn oli harrastusbotaanik, kelle huvi taimede vastu tärkas üliõpilasena Tartus. Girgensohni meelisobjektid olid samblad; tema esimene ülevaade Balti provintside sammaldest ilmus 1855. aastal. Kogutud samblad korrastas Girgensohn herbaariumidesse; ta on koostanud vähemalt kaks kindla piirkonna täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud taimekogu.
TÜ loodusmuuseum
Eesti vabariigi 99. sünnipäeval, 24. veebruaril valitsesid talvised olud: kuni paar miinuskraadi ja karge tuul, mõnes kohas sai isegi suusatada (allikas: riigi ilmateenistuses)
Eesti vabariigi sünnipäevailma ennustasid täpselt kaks inimest
Keskkonnaagentuur ja riigi ilmateenistus kutsusid vabariigi aastapäeva eel osalema ilmaennustusmängus: ennustada tuli Eesti keskmist õhutemperatuuri 24. veebruaril kell 12 päeval. Täpseid ennustajaid oli kaks: Signe Suurmets ja Kairi Säinas, kes mõlemad pakkusid keskmiseks temperatuuriks ‒1,6 °C. Kokku ennustas õhutemperatuuri 172 inimest ning pakutud temperatuurivahemik ulatus 9,3 soojakraadist kuni 8,5 külmakraadini.
Eesti keskmine õhutemperatuur Eesti vabariigi aastapäeval arvutati aritmeetilise keskmisena. Arvutuses arvestati üle Eesti paiknevast 25 ilmajaamast saadud andmeid 24. veebruari keskpäeva õhutemperatuuri kohta.
Kuigi vabariigi aastapäevaks välja kuulutatud ilmaennustusvõistlus oli meelelahutuslik, on keskkonnaagentuur inimeste panusest ja algatusest väga huvitatud. Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on vabatahtlike edastatud teave tähtis kriiside puhul, kus riigil on oluline saada kahjudest kiire ülevaade.
Keskkonnaagentuur
TASUB OSALEDA
Linnuõhtud Hiiumaal, Iisakus ja Tartus
Eesti ornitoloogiaühing korraldab aasta linnu teemalisi loodusõhtuid Eesti eri paikades. Homme, 9. märtsil kell 18 räägitakse turteltuvidest Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses (Palade, Pühalepa vald). Nädala pärast kolmapäeval, 15. märtsil, on loodusõhtu Iisaku muuseumis (Iisaku, Tartu mnt 58) ja Tartu loodusmajas (Lille 10). Täpsema ajakava leiab ornitoloogiaühingu aasta linnu teemalehelt.
Linnuõhtutel tutvustavad Thea Perm või Jaanus Elts meie kahte turteltuviliiki ja annavad ülevaate sellest, mida on linnu-uurijad nende kahe vähe uuritud linnuliigi eluolu ja kommete kohta teada saanud.
EOÜ
Soome keeleteadlaste uurimisreisid Siberisse
Täna kell 17 koguneb eesti keele instituudi suures saalis (Tallinn, Roosikrantsi 6) hõimuklubi, kus Helsingi ülikooli professor Riho Grünthal räägib keeleteadlaste uurimisreisidest Siberisse. Kuulsad Soome keeleteadlased eesotsas Sjögreni ja Castréniga olid 19. sajandil esimesed uurijad, kes kogusid andmeid sugulasrahvaste kohta ja tõestasid, et Põhja-Venemaa etnilises koosseisus on soome-ugri keeli kõnelevatel rahvastel väga oluline roll.
Kõik huvilised saavad üritusel osaleda tasuta.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
Neljapäeval toimub veebipõhine astronoomiaviktoriin
Stellaarium, TÜ teaduskool, TÜ koolifüüsika keskus ja Eesti füüsika selts kutsuvad homme, 9. märtsil osa võtma astronoomiaviktoriinist Pulsar, mis peetakse veebikeskkonnas õpik.füüsika.ee kell 9–20. Viktoriinist osavõtt on tasuta. See on mõeldud 5.–12. klassi õpilastele ja kõigile asjahuvilistele, kes soovivad oma astronoomiateadmisi proovile panna. Küsimused on eesti ja vene keeles ning ülesannete lahendamiseks on aega 40 minutit.
Viktoriinile ligipääsukoodid avalikustatakse vahetult enne viktoriini algust teaduskooli veebilehel. Auhinnasaajad selguvad 15. märtsil: nimed avaldatakse TÜ teaduskooli Pulsari teemalehel. Oma tulemusi on osavõtjatel võimalik näha juba alates 10. märtsist kell 12. Selleks tuleb viktoriini keskkonnas sisse logida, valides veebilehelt õpik.füüsika.ee ePortfoolio. Viktoriini üldinfo ja korralduse kohta saab teavet ürituse juhendist.
TÜ teaduskool
Vaatlusõhtud Pernova planetaariumis
Sel nädalal kuni 10. märtsini korraldatakse vaatlusõhtuid Pernova hariduskeskuse planetaariumis. Tähistaevast saab uudistada kell 20–22 vaid selge ilma korral. Hariduskeskus asub Pärnus A. H. Tammsaare pst 57.
Pernova loodusmaja
Öökulli akadeemias on kõne all ürgmeri ja mereelustik muutuvas maailmas
Eesti loodusmuuseumis peetakse sel neljapäeval, 9. märtsil kell 18 Öökulli akadeemia loeng: bioloog Jekaterina Pesotski kõneleb vene keeles ürgmere põhjaelustikust. Teada saab seda, kuidas müstilised mereelukad elasid, kes olid esimesed maale ilmunud organismid ning kes elasid ürgmeredes 600 miljonit aastat tagasi. Juttu tuleb veel Eestis leiduvatest meteoriidikraatritest ja nende tekkest. Peale loengu saab akadeemias mikroskoobi all uurida haruldasi mikrokivistisi.
Järgmisel nädalal, 16. märtsil kell 18 tutvustab merebioloog Jonne Kotta mereelustikku muutuvas maailmas; loeng on eesti keeles. Jututeemad hõlmavad Läänemere ja muude merede seotust ning globaalseid protsesse, sh kliimamuutusi ja võõrliikide levikut. Ühtlasi räägitakse teadusuurimise mõtte arengust.
Öökulli akadeemiasse ei ole vaja varem registreeruda, osaleda saab muuseumipiletiga, mis õpilasele ja pensionärile maksab 3 eurot, täispilet on 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuuseum
Reede on Eestist pärit kuulsa teadlase Baeri päev
Loodusteadlase Karl Ernst von Baeri sünnist möödus tänavu 28. veebruaril 225 aastat. Seda sündmust on Tartu ülikool tähistanud mitme üritusega. 13. jaanuarist kuni 30. juunini saab TÜ loodusmuuseumis vaadata näitust „Kaugelt põhjast Vahemere äärde: Karl Ernst von Baer Itaalias 1845‒1846“, mis tutvustab Baeri Vahemere-ekspeditsiooni ja selle käigus avastatud uusi mereelustikuliike. Kuni 12. märtsini saavad huvilised loodusmuuseumis uudistada Baeriga seotud olulisi esemeid, mille hulgas on tema 1872. aastal avaldatud põhiteos embrüoloogiast. Samuti on võimalik näha Baeri surimaski ja herbaarlehti, mida kuulsa teadlase kogudest on säilinud ligi 9000.
Reedel, 10. märtsil kell 13 on huvilised oodatud Baeri konverentsile, mis peetakse samuti TÜ loodusmuuseumis. Ingliskeelsete ettekannete ajakava leiab TÜ internetilehelt. Rahvusvaheline konverents on tasuta. Kell 16.30 kogunetakse austusavalduseks Karl Ernst von Baeri kuju juurde Toomemäel. Sama päeva õhtul kell 19 esitatakse TÜ aulas Baerile pühendatud ooperit „Der nordische Baer“, mille autor on hollandlane Dominy Clements. Ooperit juhatab dirigent Tõnu Kaljuste, lavastanud on Marko Matvere. Ooperi piletihind on üliõpilastele 5 eurot, täispilet maksab 10 eurot.
Karl Ernst von Baer (1792–1876) on Eestis sündinud ning Tartu ülikoolis õppinud loodusteadlane ja embrüoloog. 1827. aastal avastas ta imetaja munaraku, pannes sellega aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. Baeri on kujutatud ka taasiseseisvunud Eesti vabariigi kahekroonisel rahatähel.
TÜ
Märtsikuu huvipäeval keskendutakse mikromaailmale
Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab iga kuu teisel laupäeval huvipäeva. Eeloleval, 11. märtsi huvipäeval „Mikromaailm“ saab mikroskoobi all uudistada muu hulgas kalasoomust, vapsiku karvast keha, linnusulge, maonahka, liblika tiiba ja trilobiiti. Põnevust, uusi teadmisi ning arendavaid tegevusi leidub igas vanuses loodusehuvilisele. Huvipäev on kell 11‒15.30. Esimese pooleteise tunni jooksul tasub kohal olla neil, kes innustuvad eksootilistest asukatest: terraariumist võetakse välja kilpkonn, tarantel ja kuningpüüton. TÜ loodusmuuseum asub Tartus Vanemuise 46, sisse pääseb muuseumipiletiga.
TÜ loodusmuuseum
Türil räägitakse elust peaotäies merevees
Eesti looduskaitse selts kutsub 14. märtsil kell 18 Türi kultuurikeskusesse (Hariduse 1) loodusõhtule „Elu peotäis merevees“. Külas on merebioloog ja Eesti loodusmuuseumi zooloogiaosakonna juhataja Lennart Lennuk.
Loodusõhtul räägitakse imeväikestest olenditest, keda me tavaliselt ei näe ega taju, kuid kes ometi on mere toimimise alus. Lennart Lennuk tutvustab hõljumit ja selle eri rühmi: üherakulisi vetikaid, ripsloomi, aerjalgseid ja vesikirpe. Räägitakse sellest, miks on mikroelustik oluline ning kuidas see mõjutab mere elu ja meie toidulauda. Ühtlasi käsitletakse Läänemere neid probleeme, mis puudutavad loomhõljumit. Loodusõhtule pääseb 2 euro eest.
ELKS
Droonipilt Laukasoost (allikas: ELF)
Arutletakse Laukasoo taastamise üle
Uue nädala reedel, 17. märtsil kell 16 arutletakse Palmse mõisa linnaserehe hoones soode taastamise ja kaitse teemal. Kohtumisel esitletakse Lahemaa rahvuspargis asuva Laukasoo taastamise kava tööversiooni, millega on võimalik tutvuda Eestimaa looduse fondi veebilehel.
Palmses räägivad soode taastamisest Tartu ülikooli, riigimetsa majandamise keskuse ja Eestimaa looduse fondi eksperdid: Jüri-Ott Salm, Marko Kohv, Leevi Krumm ja Ann Kraut. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima. Oma osalemisest palutakse teada anda projektijuht Jüri-Ott Salmile: e-posti teel jott@elfond.ee või telefonitsi 529 5933. Rohkem teavet ürituse kohta leiab ELFi soode teemalehelt.
ELF
Tartus tuleb väitlusseminar kliimamuutustega kohanemise üle
Pühapäeval, 19. märtsil kell 14–16 korraldab Eesti roheline liikumine Tartu loodusmajas (Lille 10) väitluse vormis seminari „Parim viis kliimamuutustega tegelemiseks on nendega kohaneda“. Üheskoos uuritakse kliimamuutustega toimetuleku strateegiaid. Teemat tulevad arutama ning poolt- ja vastuargumente esitama Tartu väitlusklubi väitlejad. Kõik kuulajad saavad aktiivselt kaasa mõelda ja ka enda mõtteid jagada. Pärast seminari oodatakse huvilisi jagama mõtteid keskkonnateemalise väitlusklubi loomise kohta. Vaata ürituse kohta ka Facebooki-lehelt.
ERL
Kaitsealadele keskenduv looduskultuuri seminar toimub Tallinna loomaaia loodushariduskeskuses (foto: Katre Palo)
Looduskultuuri seminar loomaaias
Tallinna loomaaed ja Tartu ülikooli semiootikaosakond korraldavad 23.–24. märtsil loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Kaitsealad“. Looduskultuuri seminarisarja siht on avalikult käsitleda looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumist ning valupunkte. Esimesel seminaril vaadeldakse Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine siht on hoida väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ega ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad eetilistest põhiarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab laialdast suhtlust ühiskonnas. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt 16. märtsil interneti registreerimisvormi kaudu. Ürituse ajakava leiab TÜ filosoofia ja semiootika instituudi kodulehelt.
Tallinna loomaaed
Taas on alanud üks Eesti suurim rahvateadusprojekt: suvine aialinnupäevik
Eesti ornitoloogiaühingu rahvateadusprojekt suvine aialinnupäevik on alustanud neljandat hooaega. Sellega oodatakse liituma kõik loodushuvilised, et üheskoos jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialooduse kohta.
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse http://www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ja fenoloogiliste tähelepanekute kohta. Näiteks tasub üles märkida, millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil on võimalik jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja printida oma päevikusse sisestatud andmeid.
Kolme tegevusaastaga on suvisest aialinnupäevikust kujunenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt, kus mullu osales ligi tuhat loodusvaatlejat, kes panid päevikusse kirja üle 27 000 liigivaatluse. 2016. aastal pesitses suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades ühtekokku 78 liiki linde, neist sagedasemad olid kuldnokk, rasvatihane ja linavästrik. Tulemustest selgus, et hea pesitsusaasta oli mullu rasvatihasel, kuid kehvapoolne metsvindil, linavästrikul ja suitsupääsukesel. Põhjalikumalt saab mulluste tulemustega tutvuda suvise aialinnupäeviku kodulehel. Suvist aialinnupäevikut saab pidada kuni 8. oktoobrini.
EOÜ
MAAILMAST
Karnervalikostüümide põhiline suleallikas on jaanalind (foto: www.change.org)
Ärge kitkuge elusate lindude sulgi!
Sel ajal, kui meie laseme vastlaliugu, on maailmas karnevalide hooaeg. Eriti uhked on need pidustused teadagi Brasiilias. Sellele, kes mõnda karnevali kasvõi kordki näiteks teleriekraanilt on näinud, tulevad ilmselt kohe silme ette rohkete sulgedega ehitud sambatantsijad. Mingil moel on suudetud hinnata, et peakarnevalidele Rio de Janeiros ja São Paulos kulub 19 tonni sulgi! Muidugi on see ka suur äri: selline hulk sulgi maksvat umbes 35 miljonit dollarit.
Lõviosa neist sulgedest on pärit elusatelt lindudelt ja hangitud üsna jõhkral moel. Linde kitkutakse igasuguse anesteesiata. Väheldasematel lindudel, näiteks faasanitel ja partidel, seotakse jalad kokku ja keha pigistatakse põlvede vahele; jaanalinnud pressitakse puust kasti, kus nad ei saa ennast üldse liigutada. Sellise töötluse järel on linnud verised ja sügavas šokis.
Säärane tegevus on pannud tegutsema loomakaitsjad. Näiteks petitsioonilehel www.change.org sai anda allkirja üleskutsele lõpetada mõttetu lindude piinamine: kogutud allkirjad edastati USA Brasiilia suursaadikule. Portaalist ladythinker.org võib aga lugeda reportaaži Paulistana sambakoolist, mis on otsustanud hakkama saada ilma sel moel hangitud sulgedeta. Üks võimalus on kasutada tapamajadest toodud või loodusest sulginud lindude järelt korjatud sulgi, kuigi need on palju kehvema kvaliteediga. Kooli karnevalijuhi Amarildo de Mallo sõnul on ehteid hakatud valmistama ka vanadest PET-pudelitest. Igatahes on võimalusi tegutseda nii, et karneval oleks uhke ja värvikirev, aga linde enam ei piinata.
ladythinker.org/Uudistaja
Ehk on mõnel neist planeetidest ka elu? (allikas: NASA/JPL-CalTech)
Kauge kääbustähe ümber avastati seitse Maa-sarnast planeeti
Belgia kosmoseteadlased ja NASA uurijad esitlesid veebruari lõpus ajakirjas Nature ilmunud artiklit, milles on kõne all kõigi aegade suurim eksoplaneetide avastus: ühe kääbustähe ümber tiirleb koguni seitse Maa-sarnast planeeti.
Uuringu juhtautori, Liege’i ülikooli teadlase Michaël Gilloni sõnul on kõige huvitavam aga see, et neil planeetidel tunduvad olevat sobivad olud atmosfääri tekkeks. Seitsmest planeedist kolmel on väga tõenäoline vedela vee olemasolu, see on aga teadagi elu tekke tähtis eeldus.
Planeedid leiti NASA Spitzeri kosmoseteleskoobiga 39 valgusaasta kaugusel asuva tähe TRAPPIST-1 ümbert. Kõigi seitsme üks külg on pidevalt tähe poole ja seal valitseb kogu aeg päev, teisel pool aga öö. Planeedid leiti, jälgides planeetide möödumist tähe eest.
Nüüd pööravad TRAPPIST-1 poole oma pilgu kõik kosmoseteleskoobid, mis suudavad seda tabada. Otsides sealt elu, peaks järgmise suure sammu võimaldama teha 2018. aastaks valmiv James Webbi kosmoseteleskoop.
novaator.err.ee/Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com