LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse septembrinumbris on vaatluse all ogaliku käekäik
Kaanefoto tegi Kaido Haagen
Eesti Looduse septembrinumbri kaanel köidab pilku ogalik. Milline on selle liigi roll Läänemeres ja kas tillukest kala tasuks rohkem püüda, saab lugeda Eesti mereinstituudi teadlaste Lauri Saksa, Lagle Matetski, Mehis Rohtla ja Elor Sepa artiklist. Folklorist Marju Kõivupuu kirjutab metsisest, kaunist kuldkingast ja pääsusabast eesti rahvapärimuses.
Linnuteadlane Ülo Väli jätkab loorkullide tutvustamist: seekord on juttu välja- ja stepi-loorkullist. Teaduskirjanik Tiit Kändler filosofeerib võõrtöösipelgate üle. Rubriigis „ Sada rida Eesti loodusest“ mõtiskleb keskkonnateadlane Erik Puura selle üle, kuidas inimese lapsepõlv kujundab tema suhtumist loodusesse.
Timo Palo annab rännusellidele nõu, mismoodi valida magamiskotti. Riho Marja on küsitlenud Eesti ornitoloogiaühingu juhatajat Margus Otsa. 1. märtsil ametisse asunud Margus Ots soovib, et ühing pakuks veelgi aktiivsemalt linnuõpet ja aitaks kasvatada uut põlvkonda, kes peab tähtsaks elurikkust.
Hendrik Relve reisikiri viib lugeja Costa Ricasse ja Aleksander Pototski jagab Lääne-Kapimaa muljeid. Veel on juttu väikelendlastest, Vohnja metsa koopanaistest, läätsedest, suplejate sügelushaigusest, Tallinna nullmeridiaanist ja geodeet Johann Heinrich Schmidtist.
Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
„Loodusajakirja“ saated Kukus
Keskkonnaagentuuri ulukiseireekspert Peep Männil (foto: Karole Kutsar)
23. augusti saates kõlasid soojutud. Ajakirja Eesti Loodus augustinumbris on sooteadlane Edgar Karofeld kirjutanud Ratva raba kaitse alla võtmisest 80 aastat tagasi. Toimetaja Tiiu Rööp vestles temaga sookaitse ajaloost ja uuematest uurimissuundadest sooteaduses. Kas lõpetada turbakaevandamine oleks vaieldava väärtusega tegu? Kumb on suurem süsihappegaasiallikas, kas kuivendatud sood või põlevkivitööstus?
30. augustil on kõne all suurkiskjad. Ajakirja Eesti Mets suvenumbris on avaldatud Ain Alvela artikkel „Hunt tuleb karja, kui teda sealt eemale ei peletata“. Keskkonnaagentuuri ulukiseireekspert Peep Männil räägib saates huntide ja teiste suurte kiskjate saakloomadest ja kärntõve levikust. Juttu tuleb näiteks huntide ja šaakalite omavahelistest jõujoontest ning saame teada, kus elab Lõuna-Eesti ainus šaakal.
6. septembril tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk ajakirja värsket numbrit.
13. septembril on külas Tartu ülikooli vanemteadur Lauri Saks, kes räägib ogalikust.
„Ökoskoop“ alustab
„Ökoskoop“ lahkab keskkonnateemasid (foto: Vikerraadio)
Möödunud septembris alustas Loodusajakiri koostööd Vikerraadio saatega „Ökoskoop“, kus iga kuu tutvustatakse meie loodusajakirjade põnevamaid kirjutisi. 10. septembril on „Ökoskoop“ suvepuhkuselt tagasi; esimeses saates tuleb juttu Eesti Looduse septembrinumbrist.
„Ökoskoopi“saab järelkuulata Vikerraadio kodulehel.
Tuletame meelde: käimas on Eesti Looduse 19. fotovõistlus
2017. aastal pälvis noorte vanuseklassis loomafoto peaauhinna Martin Vesberg
Kuni 1. novembri keskööni saab võistlustöid üles laadida Eesti Looduse kodulehele. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt.
Nõuded fotole
Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates („Koduloom“ ja „Aiataim“). Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ja autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil.
Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF.
Kategooriad
Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ja täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse hulga eriauhindu.
Loe täpsemalt meie kodulehelt.
Loodusajakiri osaleb keskkonnahariduse infopäevadel
Loodusajakiri tutvustab infopäevadel oma väljaandeid (foto: Loodusajakiri)
Kuni 27. septembrini saavad huvilised osa võtta maakondlikest infopäevadest, kus keskkonnaamet tutvustab õpetajatele, kooli- ja huvijuhtidele keskkonnahariduse võimalusi.
MTÜ Loodusajakiri on kohal Raplas (5. septembril), Tartus (6. septembril), Võrus ja Tallinnas (12. septembril). Tutvustame oma väljaandeid!
EESTI UUDISED
Ministeerium ühendab keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni
Keskkonnainspektsiooni nimetus kaob ajalukku (allikas: keskkonnainspektsiooni koduleht)
Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni liitmiseks vajalike seadusemuudatuste eelnõu. Ühendasutuse nimeks saab keskkonnaamet. Ministeeriumi teatel on ameti ja inspektsiooni tegevuses kattuvaid valdkondi ning asutuste liitmine võimaldab põimunud ülesandeid paremini täita. Mõlemas asutuses on probleemiks suur tööjõu voolavus ja madal palgatase.
„Oleme koos keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooniga jõudnud järeldusele, et praegusel kujul neid kaht asutust enam nii-öelda õhemaks viilida ei saa,“ ütles keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt. „Ühendasutuse loomisel avanevad aga uued võimalused, seda nii töö tõhusamaks korraldamiseks kui ka teenuse kvaliteedi parandamiseks.“
Ühendasutust luues lähtub ministeerium põhimõttest, et tulevane asutus peab olema esindatud kõikides maakondades, ühtlasi tagatud ööpäevaringne valveteenistus. Uus amet peaks alustama tööd järgmise aasta 1. jaanuaril.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Esimesel Eesti looduse päeval osales üle 10 000 inimese
Eesti looduse päev algas ühismatkaga Tammsaare-maile (foto: Aron Urb / EV100)
Eesti vabariigi 100. aastapäeva suvine peonädal hõlmas ka Eesti looduse päeva, mis korraldati esimest korda. Korraldati üle poolesaja ürituse, millest võttis osa üle 10 000 inimese.
„Kõige populaarsem oli looduse päeval Keila-Joal toimunud valguspidu, samuti olid väga populaarsed hundivaatlused ja nahkhiirematkad. Paljudel matkade puhul oli osaleda soovijaid mitu korda enam, kui võimalust neid vastu võtta,“ ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel.
Eesti looduse päeva korraldasid keskkonnaasutused ja -ühendused Eesti vabariigi 100. aastapäevaks.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Loomaaed tähistas sünnipäeva
Loomaaia sünnipäeval räägiti aasta loomast ilvesest (foto: Inari Leiman)
Tallinna loomaaed pidas 25. augustil oma 79. sünnipäeva. Loomasõpradele tutvustati nii loomaaia eksootilisi asukaid kui ka vabalt elavaid looduslikke liike.
Keskkonnaühendused pakkusid mitmesuguseid huvitavaid tegevusi. Näiteks Eesti jahimeeste selts korraldas jäljekooli, Tartu üliõpilaste looduskaitsering õpetas tundma Eestis kasvavaid teetaimi ja neist mõnusat jooki keetma. Balti keskkonnafoorumi töötajate juhendusel sai valmistada puhastusvahendit ja kehakoorijat.
Õhtul räägiti pikalt aasta loomast ilvesest. Kuulutati välja ka tänavune loomaaia sõber: Eesti maaülikool, kelle veterinaarid on aidanud loomaaial ravida nii jääkaru kui ka elevanti ning sõlmitud koostöölepingu järgi teinud seda tasuta. Samas on saadud hulk väärtuslikke kogemusi.
Tallinna loomaaed / Uudistaja
Meil on uus haudelind – lääne-pöialpoiss
Lääne-pöialpoiss (foto: Goetz47 /Wikimedia Commons)
Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjoni teatel sai sel suvel esimest korda kinnitust lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis: 19. juulil pildistas Irja Tammekänd Pärnumaal Jaagupis toitu kandvat vanalindu ja 31. juulil samas kohas ka pesast lahkunud noorlindu.
Lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapilla) on Lääne- ja Lõuna-Euroopa liik, kelle püsilevila ulatub Leeduni. Veel kümme aastat tagasi oli ta Eestis haruldane eksikülaline, kuid viimastel aastatel on lääne-pöialpoisi vaatluste arv tunduvalt sagenenud. Meie tavalisest pöialpoisist (Regulus regulus) eristub lääne-pöialpoiss värvikirevama näomustri poolest. Samuti on erinev nende kahe liigi laul.
Linnuvaatleja/Uudistaja
VÄLISMAALT
Sir Franklini mehed ei surnud pliimürgistusse
Hukkunud meremeeste hauad Beechey saarel, kus Franklini ekspeditsioon veetis esimese talve
(foto: Ansgar Walk / Wikimedia Commons)
Kanada teadlaste uurimus lükkab ümber arusaama, et 1845. aastal kadunuks jäänud meremeeste tervist oli laastanud plii, mis oli nende organismi jõudnud kehvasti joodetud konservikarpidest.
1845. aastal seilas Sir John Franklini juhitud ekspeditsioon Inglismaalt Gröönimaale ja sealt Põhja-Ameerika arktilistesse vetesse. Kahe laeva – Erebuse ja Terrori – pardal oli 128 meest. Franklin lootis esimesena läbida Loodeväila, mis ühendab Atlandi ja Vaikset ookeani. Paraku laevad jäätusid Kuningas Williami saare lähedal ning uurimisretke osalised jäid sinna kuni 1848. aasta kevadeni. Neil ei õnnestunud elusalt mandrile tagasi jõuda.
Hilisemad uurimisretked on leidnud ekspeditsioonil osalenute säilmeid ja 1980. aastatel analüüsiti nende keemilist koostist. Tollased tulemused lubasid arvata, et meeste surmas oli mänginud suurt rolli pliimürgistus.
Hiljuti uuriti Franklini meremeeste luid sünkrotronkiirgusega ja tehti kindlaks luude pliisisaldus. Seda võrreldi Antigual elanud 19. sajandi Briti mereväelaste luukoostise andmetega. Selgus, et Franklini meeste säilmetes ei olnud pliid märkimisväärselt rohkem kui Kariibi maades elanute luudes.
Samuti tuli välja, et Loodeväila ekspeditsiooni alguses surnud ja Beechey saarele maetud meremeeste luudes ja hammastes oli niisama palju pliid kui nende meeste laipades, kes olid elanud kauem ja sängitatud Kuningas Williami saarele.
Seega ei saa väita, nagu oleks just plii kehasse kogunemine saanud Loodeväila uurijatele saatuslikuks. Franklini meeskonna huku põhjuste üle tuleb ajaloolastel endiselt pead murda. Loe pikemalt PhysOrgist.
PhysOrg/Uudistaja
Kliimasoojenemise tõttu väheneb teraviljade toiteväärtus
Soojenev kliima muudab teravilja koostist (foto: Rastrojo / Wikimedia Commons)
Ajakirjas Nature Climate Change ilmunud uuringu järgi mõjutab üha suurenev süsihappegaasi kogus atmosfääris teraviljade toiteväärtust: mineraalainete sisaldus väheneb. Aastaks 2050 on CO2 tase tõenäoliselt juba nii kõrge, et selle tõttu väheneb põllukultuuride raua- ja tsingisisaldus ligi 15%. Samuti väheneb teraviljade valgusisaldus.
Arvutused on nukrad: käesoleva sajandi keskpaigaks võib tsingipuuduse all kannatavate inimest hulk suureneda 175 miljoni võrra. Ligemale 1,4 miljardit viljakas eas naist ning alla viie aasta vanust last elab siis Maa piirkondades, kus neid ähvardab rauanappus.
Raud ja tsink on kaks enim levinud mikroelementi inimese organismis. Rauapuudus tekitab kehvveresust, tsingivaegus häirib kudede uuenemist ja immuunsüsteemi talitlust. Kliimamuutuste mõju inimese toidulauale on seega palju keerukam ega piirdu äärmuslike ilmastikuolude tõttu väheneva saagiga. Loe pikemalt Guardianist.
Nature/Guardian/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse infopäevadele
2017. a keskkonnahariduse infopäev Raplas (foto: Piret Eensoo)
Kuni 27. septembrini saab osa võtta maakondlikest infopäevadest, kus keskkonnaamet tutvustab õpetajatele, kooli- ja huvijuhtidele keskkonnahariduse võimalusi.
Infopäevadel saab kohtuda looduskeskuste esindajatega ja teiste keskkonnahariduslike tegevuste pakkujatega nii oma maakonnast kui ka lähiümbrusest.
Keskkonnahariduse infopäevadel tutvustatakse ka rohelise kooli programmiga liitumise võimalusi ning igas maakonnas pakutakse osalejatele üht loengut või praktilist tegevust looduse ja tervise või elurikkuse teemal. Näiteks Tartus saab kuulda ämblikest, Jõgeval tervist turgutavatest taimedest, Võrus toidu ja tervisega seotud müütidest ja Hiiumaal jagatakse praktilisi näiteid, kuidas tutvustada lastele kivimeid.
Infopäevadele on oodatud lasteaia- ja kooliõpetajad, huvi- ja koolijuhid ja teised keskkonnahuvilised. Osaleda saab tasuta, ent tuleb varem registreeruda.
Infopäevade toimumiskoha, aja ja päevakava leiab keskkonnaameti kodulehelt.
Keskkonnaamet /Uudistaja
Loodusõhtul tutvustatakse puuseeni
Tuletael on 2018. aasta seen (foto: Külli Kalamees)
Tartu ülikooli loodusmuuseumis korraldatava esimese sügisese loodusõhtu külaline on Indrek Sell, kes jutustab ja näitab pilte puuseente maailmast.
Tavaliselt oleme harjunud mõtlema seentest kui maitsvatest toiduobjektidest, kuid sel korral vaatleme seeneriiki veidi teise nurga alt.
Indrek Sell on mükoloog, metsaökoloog ja loodusfotograaf, kes on aastate vältel uurinud puitu lagundavate seente süstemaatikat ja ökoloogiat ning tegelenud aktiivselt looduskaitse mõttes oluliste seeneliikide seirega. Kõik huvilised on oodatud kuulama.
Loodusõhtu algab 5. septembril kell 18 Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46). Pilet 3 maksab eurot.
Loodusõhtu avab loodusmuuseumi sügisese seenenädala.
TÜ loodusmuuseum / Uudistaja
Sügisesed looduskeskuste päevad „Terve Eesti“
Palupõhja looduskool avab huvilistele uksed 9. septembril (foto: Piret Pappel)
8.–9. septembril korraldatakse esimest korda sügisesed looduskeskuste päevad, mille siht on õpetada märkama looduse ja tervise seoseid. Pakutakse võimalusi osaleda matkamängus, valmistada taimepaberit, koguda põnevaid teadmisi loodusest või seada sammud seenemetsa.
Põnevat tegevust leiab kõikides maakondades. Kava vaata internetist.
Keskkonnaamet/Uudistaja
TÜ loodusmuuseum kutsub seenenäitusele
Seekordne seenenäitus keskendub pikale põuale (foto: TÜ loodusmuuseum)
Tartu ülikooli loodusmuuseumis algab seenenädal. Loomulikult toimub ka traditsiooniline seenenäitus, mis seekord kannab nime „Kuumalaine“. Näituselt saab teada, milline oli kuuma suveilma mõju seeneriigile ja miks on just sel aastal metsas eriti suured puravikud. Näha saab erinevaid sügisseeni ja küsimustele vastavad seeneteadlased.
Näitus on avatud 7. ja 8. septembril kell 10–18 Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46). Pilet maksab 4 eurot, lastele 2 eurot. Gruppidel palume külastussoovist ette teatada e-kirjaga loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 7376076.
TÜ loodusmuuseum / Uudistaja
Maailmakoristuspäev otsib talgujuhte
Maailmakoristus on Eesti juubelikink maailmale (foto: Maailmakoristuse koduleht)
15. septembril toimuva Maailmakoristuspäeva meeskond otsib keskkonnast hoolivaid aktiivseid vabatahtlikke, kes sooviksid hakata koristuspaikade talgujuhtideks.
Talgujuht peaks olema valmis võtma ühe koristusala oma hoole alla ning olema seal Maailmakoristuspäeva Eesti meeskonna ning koristajate peamine kontaktisik.
Talgujuht võtab koristusalale määratud prügikotid kokkulepitud kohast välja ning toob need talgukohta. Ta vaatab ta koristusala eelnevalt üle ja tutvub koristus- ja ohutusjuhenditega. 15. septembril instrueerib ta talgulisi, korraldab tööd ning võtab tulemused kokku.
Vaata lähemalt ürituse kodulehelt.
Maailmakoristus/ Uudistaja