UUDISTAJA
31. detsember 2014
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
10. Gorizontõ Estonii 2014/2015
Gorizontõ Estonii on seni ainus Eestis kirjastatav venekeelne ajakiri, mis annab ülevaate Eesti loodusest, ajaloost ja kultuurist ning ühtlasi sisaldab ohtralt pildimaterjali, graafikuid ja kaarte. Igal aastal on almanahhi ilmumist toetanud KIK; haridus- ja teadusministeerium on võimaldanud saata almanahhi venekeelsetele koolidele, et muuta meie looduslugu lähedasemaks teises keeles lugejale.
Nüüd on ilmunud almanahhi 10. number, mis käsitleb Eestimaa saari, täpsemalt Lääne-Eesti saari, kus on paljuski säilinud traditsiooniline elulaad oma kombestiku, külaelu ja tavadega, ning kindlasti palju ainulaadset puutumatut loodust. Mitmel saarel on rikkalik ajalugu, neil on pikka aega olnud püsiv inimasustus, sealt on üle käinud hulk sõdu, aga samas on üles kasvanud ka mitu põlvkonda inimesi, kes on toonud kuulsust oma kodukandile.
Eestis on saari kokku üle 1500, neist 27 on suuremad kui 1,5 km2.
Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Loodusest järjest kaugeneva ühiskonna liikmetena ei oska me sageli käituda keskkonda arvestavalt, see põhjustab loodusväärtuste kadu. Et seda ei juhtuks, tuleb saari kasutada säästvalt: nõnda püsiksid siinsed maastikud, väikesed inimasulad, taime- ja loomaliikide kasvukohad ja elupaigad. Almanahhis on kokku 21 artiklit meie saarte elusloodusest, geoloogiast ja saarte ajaloo mitmesugustest aspektidest.
Millisena võiks näha meie saarte tulevikku? Geograaf Aado Keskpaik ja looduskaitsja Toomas Kokovkin pakuvad oma stsenaariume.
Loodusajakiri
Loodusesõber kõnnib ilveste järel Poola
Ajakirja jõulukuunumbris uurime, kui raske on üht ilvest Eestist Poola viia, kes sellega tegelevad ning miks ilveseid üldse peab Poola transportima. Ligi kümme aastat kestnud ettevõtmise põhjus on lihtne: Eesti ilvestel läheb hästi, Poola ilvestel kehvasti. Masuuria metsade kunagine väga arvukas metsakiisude asurkond on hävinud üleküttimise tagajärjel ja et seda taas elule aidada, tuleb kohalikku genofondi rikastada Eesti loomadega. Vastutasuks võime Poola juhtumit võtta kui õppetundi suurkiskjate hapruse kohta.
Õppetundidest on ajakirjas juttu veelgi: Loodusesõber veendus Tallinna loomaaias avatud uues keskkonnahariduskeskuses, et raagritsikad, rotid ja alpakad mõjuvad lastele hästi. Ehk teisisõnu, loomaaia uus looduskool oma võimsa loomanurga, elavklassi ja õppekeskkonnaga leevendab tublisti pealinna aastatepikkust puudujääki loodushariduses. See teeb rõõmu looduspisikuga lastele ja lastevanematele.
Ent lastevanemad leiavad ajakirja kaante vahelt ka muret tekitavaid sõnumeid: Balti keskkonnafoorumi teavitusprojekti raames kontrollitud mänguasjad meie poodides sisaldavad liiga palju keskkonnamürke. Milliseid? Seda ja paljut muud olulist, mida pidada silmas mänguasjade valikul, näiteks kuidas hinnata keemilist koostist, õpetame ajakirja veergudel. Peale selle kõnnime loodusesõpradega Aidu karjääris, uurime, kuidas tigu end lemmikloomana üleval peab, teeme tiiru toorleivakeste turul ning vaatame Ingmar Muusikuse talvepilte.
Helen Arusoo
Eesti Mets: kirju kui Kihnu naise seelik
Selliste sõnadega võiks iseloomustada Eesti Metsa jõulunumbrit. Samamoodi kirju on ju ka Eesti metsandussektor, mida Eesti Mets on kutsutud kajastama. Metsanduses tegutsevad ühel ajal nii metsaomanikud ja -töösturid kui ka looduskaitsjad ja teadlased ning veel mitut laadi tegijad, kellest igaühel on metsanduses omad spetsiifilised huvid. See kirjusus peegeldub ka Eesti Metsa värskes numbris.
Erametsanduse teemast kõneleb avalugu. See on pühendatud metsaomanik Olavi Udamile, kes ise nimetab metsatalu pidamist elustiiliks. Veel valgustavad erametsaomanike keerukaid probleeme rubriigid „Üks küsimus, üks vastus” ja „Arvamus”. Riigimetsanduse tulevikusuundadest kirjutab Kairi Oja; Kristiina Viiron on võtnud vaatluse alla metsatööstusele tähtsa läbimurde: veoautodel on lubatud vedada suuremaid palgikoormaid.
Põhjamaade metsandusest looduskaitsjate pilguga annab ülevaate Kaarin Partsi artikkel. Dendroloogiakirjutisi saab lugeda Heino Kasesalult ja Heldur Sanderilt; maaülikooli metsapatoloogid on pannud kirja värsked uurimistulemused juuremädaniku leviku kohta. Metsandusloo kohta pakub uudset huvitavat informatsiooni Viio Aitsami tagasivaade Eesti vabariigi taasiseseisvumise algusaega, kui riigimetsa taheti pakkuda Eesti krooni kattevaraks.
Küllap leiab iga metsandushuviline Eesti Metsa talvenumbrist midagi huvitavat.
Eesti Mets
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Andrus Mölder (paremal) ja Toomas Tiivel (foto: Horisont)
Andrus Mölder sai Ülo Ignatsi fondi stipendiumi
14. detsembril peetud pidulikul kontsertaktusel Tallinnas Mustpeade majas jagati Eesti rahvuskultuuri fondi järjekordseid elutööpreemiaid ja stipendiume ning toetusi aastaks 2015. Oma 25. tegevusaastal eraldas sihtasutus ERKF 191 stipendiumi ja toetust summas 115 811 eurot. 87 isikut said loome- ja teadustööstipendiumi, 111 isikut aga õppe- või täiendusõppestipendiumi, toetati ka 6 kultuuriprojekti. Nagu mainis fondi nõukogu esimees Eri Klas, on fond tänu lahketele annetajatele aastate jooksul eraldanud kultuuri toetuseks üle 4,4 miljoni euro.
2014 oli teine aasta, kus stipendiume jagas ka Ülo Ignatsi fond, mille lõi 2013. aasta algul Anne Engevik Ülo Ignatsi (1951−2011) testamendi järgi, et edendada vaba ajakirjandust. Fondi kolmeliikmeline halduskogu (Anne Engevik, Toomas Sildam, Toomas Tiivel) valis laekunud taotluste hulgast välja selle aasta stipendiaadi Andrus Möldri, uurimistööks maailma riigita rahvaste kohta ja nende materjalide tutvustamiseks nii kirjutavas kui ka kõnelevas ajakirjanduses.
Andrus Mölder on väikerahvastest, riigita rahvastest ja nende sümboolikast huvitunud juba varasest noorusest, alates 1999. aastast on ta avaldanud kümneid selleteemalisi artikleid ajakirjas Horisont ning teinud ligi sada raadiosaadet Eesti rahvusringhäälingus, kus tal on Vikerraadio programmis oma saatesari „Riigita rahvas“ (vt http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=225&kid=203). Andrus Mölder on riigita rahvaste temaatikat tutvustanud ka Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ ning MTÜ Loodusajakirja „Looduse raamatukogu“ sarjas ilmus Andrus Möldril 2012. aastal raamat „Riigita rahvad. Kaukaasia“. Tunnustust väärib ka asjaolu, et Andrus Mölder on tutvustanud ajakirjanduses paljusid demokraatliku Euroopa riigita rahvaid ja nende probleeme, millele enamasti ei pöörata kuigi palju tähelepanu (nt friisid, kassuubid, kornid, bretoonid). 2014. aastal on Andrus Mölder sõna võtnud sellistel väga päevakajalistel teemadel nagu krimmitatarlaste olukord ja Šotimaa iseseisvusreferendumi tagamaad.
Ülo Ignatsi fondi halduskogu nimel edastas Toomas Tiivel Andrus Möldrile ka Tallinki-Silja annetatud kinkekaardi sõiduks Stockholmi Commodore sviidis ning Ülo raamatu „Vaba mehe vaba sõna“, mis koondab suure osa Ülo Ignatsi artikleid ja esinemisi Eesti jaoks pöördelistel aastatel 1985–1995.
Horisont
Valminud on reisijuht põhjalikule uudishimutsejale
Loodusajakirja endine peatoimetaja ja nüüdne püsiautor, füüsikust teaduskirjanik Tiit Kändler ja arhitekt Tiina Kaljundi on kirjutanud raamatu „Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse“. Osaühing Solnessi Arhitektuurikirjastus andis selle jõulukuul välja teise raamatuna kunagise populaarse reisiraamatusarja „Siin- ja sealpool maanteed“ jätkusarjas; esimene oli Raul Vaiksoo 2011. aastal ilmunud „Tallinn–Narva“.
Nagu Vaiksoo raamatus, on ka Kändleri ja Kaljundi raamatus täpsed Regio kaardid, peale nende Kändleri enda joonistatud skeemid. Selle poolest erineb teos suuresti kunagise pika sarja vihikutest: nõukogude ajal olid korralikud kaardid ju suur haruldus või lausa kättesaamatu saladus. Raamatus on sadu originaal- ja ajaloolisi fotosid, graafikuid, kasutatud allikate loend ning koha- ja isikunimede register; kokku on 208 lehekülge. Trükise on kujundanud Eerik Kändler.
Autorid reisisid enda sõnul „ .. kahe aastaga tuhandeid kilomeetreid, et kohata ja mõtestada ajalugu ja inimesi, ehitisi ja tegevusi, teid ja soid. Nad kirjutasid elanike ja sündmustega seotud vahetuid ja värskeid kohalugusid“. Ja sedastavad, et „ .. südamlik, usutav reisijuht juhatab läbi meie kodumaa oleviku, seostades seda minevikuga. Head ja vead, ohud ja rohud“.
Peeter Lorents (foto: www2.archimedes.ee)
Kuku saated „Loodusajakiri“ jaanuaris
Loodusajakiri on tänavu aasta lõpus andnud peale ajakirjade välja nii mitu trükist, mida on tutvustatud ka Kuku raadios, et viimaste ajakirjade numbrid selle aasta saadetesse ei mahtunud. Neist tuleb juttu uue aasta esimestes saadetes. Homme, 1. jaanuaril, jätkab Hendrik Relve Eesti Metsa tutvustamist. 8. jaanuaril saab sõna EBS professor Peeter Lorents, kes on kirjutanud 2014. aasta viimasesse Horisonti artikli „Vaenlane valguskaablis ehk mida arvata küberkaitsest“, ning 15. jaanuaril Eesti Looduse detsembrinumbri artikli „Tuurakala kolib üle ookeani“ üks autor Meelis Tambets; Tambetsi kaasaautorid on tema kolleegid Eesti loodushoiukeskusest Mart Thalfeldt ja Einar Kärgenberg. 22. jaanuaril jõuab järg Loodusesõbra talvenumbrini, mille olulisematest lugudest räägib ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo. Kolme viimati mainitud saate juht on Toomas Jüriado.
PILDILINE TAGASIVAADE AASTALE 2014
Nagu vahel varemgi, lõpetame Uudistaja-aasta fotode toel väikese tagasivaatega lõppevale aastale. Kindlasti ei maksa seda pidada meie arvates tähtsaimate sündmuste valikuks, pigem on see seekordse toimetaja üsna juhuslik ja kindlasti subjektiivne valik, paar pilti igast kuust. Eelistasin valides Loodusajakirjaga seotud sündmusi
1. jaanuar: algas jäälinnu-aasta. Ornitoloogiaühing on aasta linde valinud alates 1995. aastast, tänavu seega 20. korda. Fotol on jäälinnu isaslind (foto: Vivian Ainsalu)
15. jaanuar – esimene jäine päev Emajõel. Kuu esimesed tosin päeva olid plusskraadidega, alles siis tuli kümmekonnaks päevaks võimule pakane. Maastik oli talve nägu ehk lumine siiski vaid väikeses osas Eestist, põhiliselt põhjas ja kirdes. Mujal oli maas paremal juhul ainult õhuke valge kirme
30. jaanuaril sai Eesti looduseuurijate selts ajaloo esimese naispresidendi. Selleks valiti geoloog Oive Tinn (foto: Loodusajakirja arhiiv)
17. veebruaril avati RMK peahoones Tallinnas ajakirja Loodusesõber ja portaali Looduskalender korraldatud näitus „Susi ja tema tegemised“. Fotol on hetk näituse avamiselt: Mats Kangur (paremal) on kutsunud oma auhinnatud soefoto lugu jutustama Ingmar Muusikuse. Tagaplaanil maja peremees, RMK peadirektor Aigar Kallas
23. veebruar: president Toomas Hendrik Ilves andis Pärnus Endla teatris kätte riigi teenetemärgid. Valgetähe IV klassi teenetemärgi sai üks Eesti paremaid taimetundjaid, ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja, Eesti maaülikooli botaanikaosakonna vanemkuraator botaanik Toomas Kukk (foto: Irene Käosaar)
Koos märtsikuu Eesti Loodusega ilmus „Looduse raamatukogu“ sarjas esimene eestikeelne maismaatigude määraja, mis sisaldab 71 seni Eestis leitud kojaga maismaateo kirjeldusi
20. märtsil algas Eesti looduseuurijate seltsi ja keskkonnaagentuuri loodusvaatluste võistlus. Huvipakkuvate liikide loendis oli ka aasta liblikaks valitud päevapaabusilm (foto: Silja Kana)
25. märts: Tartu ülikooli rändav bioklass alustas oma esimest tuuri Hugo Treffneri gümnaasiumis (foto: TÜ)
4. aprillil sadas Eesti kaguosas maha tubli lumelade, nii et esimesed puhkenud lumikellukesed muutusid tõeliselt lumisteks kellukesteks
Tartus Baeri maja saalis sai vaadata näitust ajakirja Eesti Loodus ajaloost
18. aprillil metsanduse visoonikonverentsil anti kätte metsanduse elutööpreemia, mille sai Läänemaa metsamees ja pärandkultuuri uurija, Loodusajakirja viljakas kaasautor Lembitu Tarang–Twerdjansky (foto: Jüri Kusmin)
Koos maikuu Horisondiga ilmus „Looduse raamatukogu“ järjekordne raamat „Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele“, mille autor on bioloog ja Eesti polaarklubi liige Enn Kaup (fotol)
12. mail avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis looduskaitsekuu ja anti kätte Eesti looduskaitsemärgid. Aasta kõige tähtsama auhinna, Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga sai ornitoloog Aivar Leito (fotol keskel). Veel on fotol keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning looduskaitsemärgi saanud Fredi-Armand Tomps, Helle Kont, Meelis Tambets ja Õie Jagomäe (foto: keskkonnaministeerium)
16.–18. mai: roheliste 25. rattaretk „Kuidas elad, Märjamaa?“. Nagu ikka, tegi suure osa korraldustööd Loodusajakiri (foto: Heiko Kruusi)
4. juunil avati Alatskivi mõisa aidas-kuivatis tegutsevas looduskeskuses Eesti kahepaikseid tutvustavad põhjalikud stendid. Väljapanek valmis LIFE-Nature projekti Dragonlife raames keskkonnaameti toetusel
10. juunil kuulutati galal Tallinnas välja keskkonnaameti keskkonnahoidliku haridustegevuse esimese Keskkonnakäpa konkursi võitjad. Kuues kategoorias jagati kokku 26 auhinda; konkursile oli üle Eesti esitatud kokku 187 algatust ja tegu (foto: Indrek Arula / keskkonnaamet)
28.–29. juunil peeti Valgamaal Helme vallas 37. Eesti loodusuurijate päev
8. juulil tähistati pidulikult Eesti eesistujarolli algust rahvusvahelises Läänemere keskkonna kaitse komisjonis ehk Helsingi komisjonis (HELCOM)
Signe Stokase Raasikult saadetud seenepilt: tema tagaaias mõne päevaga purakaks kosunud hiidmunale on mõõduks kõrvale pandud jalgpall
24.–27. juulil Viljandi pärimusmuusika festivalil koguti joogitopse, millest ettevõttes Rexest Grupp valmib materjal PlastRex, millest tehtud lillekastid kingitakse Viljandi linnale (foto: Rexest)
Augusti alguses hakkasid kehtima uued reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal (foto: Toomas Kukk)
Keskkonnaamet alustas augustis Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmist „Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine“ saadud 393 800 euro toel projekti „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine“. Fotol ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) (foto: Joel Berglund / Wikipedia)
29. augustil kuulutati välja kuuenda rahvusvahelise Tallinna lillefestivali võitjad. Teema „Võluaed“ parimaks osutus Luua metsanduskooli „Laste oma võluaed“
21. septembril lõppenud 12. Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvisid järjekordselt sakslased. Filmi „Austraalia loodus 1 – punakängurute riik“ autorid Thoralf Grospitz ja Jens Westphalen paraku festivalile ei jõudnud, küll aga saatsid videotervituse (foto: Ago Ruus)
Pihlakatel oli tänavu hea marjaaasta
26. septembril tähistati Järvseljal sealse ürgmetsa kaitseala 90. aastapäeva (foto: Järvselja õppe- ja katsemetskond / A. Tuul)
4.–5. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel laekus Eesti linnusõpradelt 98 vaatluste nimekirja, mille koostamisel osales vähemalt 320 inimest. Kirja pandi üle 400 000 linnu 167 liigist
Taimebioloogia tippajakirja The New Phytologist prestiižses Sir Arthur Tansley artiklisarjas ilmus oktoobris kokkuvõte Eesti maaülikooli professori Ülo Niinemetsa juhatusel valminud põhjalikust uuringust, milles selgitati välja lehtede fotosünteesi varieeruvuse piirid. Globaalses uuringus osalesid veel austraallane Trevor Keenan Sydney Macquarie ülikoolist ja Lea Hallik Tõravere observatooriumist (foto: Toomas Kukk)
24.–26. oktoobril peeti Karula rahvuspargis Kaika seltsimajas Eesti terioloogia seltsi XXI terioloogia sügiskool, mis keskendus eelkõige väga aktuaalseks muutunud invasiivsete võõrliikide temaatikale. Fotol on kährikkoer, üks Eesti arvukamaid võõrimetajaid (foto: Karmen Süld)
Novembris ilmus seitsmes Loodusajakirja kogumik „Lehed ja tähed“, seekord alapealkirjaga „Rännakud ajas, looduses ja teaduses“. Raamatu on koostanud Indrek Rohtmets ja Ulvar Käärt
20. novembril Tallinnas peetud teaduskommunikatsiooni konverentsil sai Tiiu Silla elutööpreemia teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise eest TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp. Fotol on Sepp koos auhinna kätteandjate Krista Aru ja Jevgeni Ossinovskiga (foto: http://www.etag.ee)
Samal üritusel kuulutati välja ka tänavune Eesti teadusajakirjanike seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna laureaat: keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli pälvis ilma- ja kliimateadlane Ain Kallis
25. novembril lõpetatud Eesti Looduse 15. fotovõistluse loomafotode peaauhinna tõi see foto Sven Začekile
Keskkonnaminister Mati Raidma andis 7. detsembril Eesti loodusmuuseumis 23 noorele kätte aumärgi, millega tunnustatakse ja seatakse eeskujuks noorte looduskaitsetegevust (foto: keskkonnaministeerium)
11. detsembri varahommikul nähti RMK hirvekaameras korraga 16 looma
Veel mõni päev enne jõule oli vähe neid, kes uskusid, et pühadeks tuleb lumi maha. Ometi olid seekord suurel osal Eestist tõesti valged jõulud. Fotol on näha pärast kolme vaheaastat taas Tartu Raekoja platsil terve jõulukuu loodusharidust pakkunud jõululodi
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/