UUDISTAJA 

28. detsember 2016
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Seekordne näitusesaal on väga eriline: peale suurepäraste fotode saab imetleda uhket Tallinna panoraamvaadet (foto: Aivar Pärtel / Tallinna teletorn)

Teletornis saab nautida Eesti parimaid looduspilte

Tallinnas teletornis on kuni 16. aprillini 2017 Eesti Looduse fotovõistluse looduspiltide ülevaatenäitus. Väljapanek hõlmab viimasel kolmel aastal auhinnatud 60 fotot, tänavusi võistluspilte on nende hulgas kümme. Näituse raames korraldatakse teletornis ka kohtumisõhtuid, vt lähemalt http://www.teletorn.ee/event/10210/.

Jätkub Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoon“

12. detsembri saates esitas „Osooni” meeskond Eesti Looduse lugejamängu 4. küsimuse, vaata ETV portaalist ja loe Eesti Looduse detsembrinumbrit. Vastus küsimusele tuleb saata hiljemalt 2. jaanuaril 2017 aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu.

Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja sisuka loodusraamatu. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi ajakirja aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kuke juhendusel. Ühtlasi loosib „Osooni” meeskond kõigi osalejate vahel välja tänavu ilmunud „Koržetsi suure kalaraamatu”.

Logistikaekspert Karli Lambot räägib Kukus ja kirjutab Eesti Looduses Rail Balticu probleemidest (foto: erakogu)

Räägime Rail Balticust ka Kuku saates „Loodusajakiri“

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustame sel neljapäeval aasta viimase Eesti Looduse kaaneartiklit, mille on kirjutanud Karli Lambot. Ta analüüsib, miks Rail Balticut pole praegu kavandatud kujul arukas ehitada.

Uue aasta esimeses saates 5. jaanuaril saab sõna TÜ füüsikainstituudi vanemteadur, sensortehnoloogiate töörühma juhataja Raivo Jaaniso: kõne all on uuringud, mille siht on luua miniatuurne grafeenist gaasisensor. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

PILDILINE TAGASIVAADE AASTALE 2016 

1. jaanuaril algas rasvatihase aasta, mida sisustas suur hulk kõikvõimalikke ettevõtmisi (allikas: www.eoy.ee)

15. jaanuaril avati pidulikult TÜ loodusmuuseumi uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“

22. jaanuaril kuulutati välja Vikipeedia 2015. aasta teadusfotode võistluse tulemused. Aasta teadusfotograafiks nimetati TÜ rakenduselektrokeemia õppetooli teadur Tavo Romann, kelle fotod pälvisid mitu auhinda või jõudsid oma kategoorias finaali. Romanni foto jaanimardikatest võitis üldkategooria teise auhinna ja Eesti Looduse eriauhinna

29. jaanuaril tähistati ajakirja Horisont ilmumise 50. aastaringi algust. Fotol on (paremalt) endised peatoimetajad Feodor Feodorov ja Indrek Rohtmets ning praegune peatoimetaja Ulvar Käärt (foto: Terje Lepp)

2. veebruaril tähistati tavapäraselt maailma märgalade päeva ehk Ramsari lepingu sõlmimise aastapäeva. Fotol on liustike sulamisel tekkinud järved Stordalenis Põhja-Rootsis (foto: Jo Uhlbäck / AlphaGalileo)

5. veebruaril alustas Eesti loodusmuuseumis tegevust seenioride loodusklubi (foto: Eesti loodusmuuseum)

10. veebruaril kuulutati Stockholmis välja Global Change Award’i viis võitjat. Kolmandale kohale jõudis Eesti idufirma Reverse Resources, kes toob veebikeskkonna kaudu turule Aasia rõivatootmises tekkivad jäägid. Pidulikul tseremoonial andis Rootsi kroonprintsess Victoria auhinna kätte Reverse Resources’i eestvedajale Ann Runnelile (foto: www.kungahuset.se)

Eesti keskkonnaühendused saatsid 25. veebruaril riigikogu liikmetele seisukohad ja ettepanekud „Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise arengukava 2016–2030“ eelnõu kohta. Fotol on segi paisatud maa kunagises Aidu karjääris

Eesti betooniühing kuulutas 15. märtsil Tallinnas välja võistluse „Aasta betoonehitis 2015“ võitjad. Aasta betoonehitiseks nimetati Ihaste sild Tartus. Niiviisi seda silda ehitati

16. märtsil avati Tallinnas riigimetsa majandamise keskuses näitus, kus sai imetleda Eesti Looduse mitme fotovõistluse parimaid pilte. Näitus oli lahti mai lõpuni

12 414 last kogusid keskkonnakampaania „Küünlaümbriste jaht“ käigus nelja kuuga 3,9 miljonit teeküünlaümbrist, 18. märtsil jagati parimatele kogujatele auhindu. Eesti suurim ringlusteenuste pakkuja Kuusakoski korraldas kampaaniat kolmandat aastat järjest. Laste kogutud küünlaümbriste kuhi on kasvanud täiskasvanud mehe kõrguseks (foto: Eti Lillemäe / Kuusakoski)

Rahvusvahelisel meteoroloogiapäeval, 23. märtsil, avaldas keskkonnaagentuur „Eesti meteoroloogia aastaraamatu 2015“

1. aprillil lasi Omniva käibele Otepää suurt juubelit tähistava margi, mille on kujundanud Indrek Ilves (allikas: http://www.filateelia.ee/).

Ajakiri Eesti Mets tähistas 6. aprillil oma 95. sünnipäeva. Paremalt praegune Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron, endine peatoimetaja Hendrik Relve ja Eesti Metsa keeletoimetaja Merle Rips, nende taga Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk (foto: MTÜ Loodusajakiri)

7. aprillil avati Eesti loodusmuuseumis uus näitus „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal”. Näituse ajal oli mitu Öökulli akadeemia kokkusaamist samuti samblike ja sammalde teemal. Näituse kuraatorid Loore Ehrlich (vasakul) ja Marja-Liisa Kämärä Sammalhabeme heatahtliku pilgu all

Rohukonn (foto: ELF / Konnad teelt). Aprillis algasid ELF-i traditsioonilised konnakaitsetalgud ehk üritus „Konnad teel(t)“. ELF-i  20. mai teate järgi päästsid vabatahtlikud sel kevadel 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu

18.–24. aprillil olid Tartus juba viieteistkümnendad Supilinna päevad. Traditsioon on valida linnaosa kõige paremini korda tehtud maja. Sedapuhku naelutati tunnustusmärgis Lepiku 5 asuva maja seinale

Tavapäraste Euroopa-markide teema oli seekord „Ökoloogia Euroopas – mõtle roheliselt“ (Ecology in Europe – Think Green). Eesti Euroopa-margid nimiväärtusega 1.40 ilmusid kümnemargistes väikepoognates 9. mail (allikas: europa-stamps.blogspot.com.ee)

9. mail, looduskaitsekuu avamisel, anti Tallinna loomaaia kauaaegsele direktorile Mati Kaalule Eerik Kumari loodukaitsepreemia ja looduskaitse kuldmärk

Maikuu teisel nädalal peeti Tartus 14. Euroopa Liidu kuni 16-aastaste õppurite loodusteaduste olümpiaad (EUSO), kus konkureeris 23 riigi 48 meeskonda; Eestil kui korraldajamaal oli võimalus välja panna neli triot. Neist üks võitis kuld- ja kaks hõbemedali. Eesti kuldne esindus autasustajate seltsis: (vasakult) HTM kantsler Janar Holm, Richard Luhtaru, Kaarel Hänni, Karl Paul Parmakson ja EUSO president iirlane Michael Cotter (foto: Andres Tennus / TÜ)

20. mail avati Tallinnas Tornide väljakul järjekordne lillefestival. Aedade teemad olid seekord „Kired aias“ ja „Terrassiaed“. Osales 31 aeda, neist neli oli välismaalaste, nimelt Ungarist, Lätist, Soomest ja Saksamaalt pärit aednike rajatud. Osaühingu Protective Coatings Contractor „Kuninganna fantaasiaaed“ valiti parimaks terrassiaiaks

24. mail Rakveres peetud KIK-i tudengite ressursisäästukonkursi Negavatt finaalis sai võidu Tartu ülikooli meeskond Karbiketrajad, kes töötavad laborites kasutatavad pipetiotsikute karbid ümber 3D-printerite niidiks (fotod: Meelis Meilbaum / KIK)

1. juunil avati Eesti maanteemuuseumis hooajanäitus „Loomad teel“, mis tutvustas teel ja selle ääres kohatavaid loomi

3. juunil jagati Tallinna reaalkoolis pidulikult konkursi Keskkonnakäpp auhindu. Keskkonnakäpad anti välja neljas kategoorias: tubli tegutseja, õnnelik õppija, tark tarbija ja kogukonna kaasaja, välja selgitati ka rahva lemmikud ja innuka innovaatori eriauhinna saaja (foto: keskkonnaamet)

7.–20. juunil peeti Kirde-Eestis ja Soomaal metsisetalguid, mille käigus kandsid vabatahtlikud kaardile kõik metsisega (ja teiste kanalistega) seotud elumärgid (foto: Tõnu Pani / Wikipedia)

13. juunil anti Tartu loodusmajas avalöök kogu suve kestnud H₂O külastusmängule, kuhu on kaasatud tosin Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskust. Mängu korraldajad pälvisid lõpuks riikliku teaduse populariseerimise auhinna

RMK otsustas eemaldada kaitse- ja puhkealadelt tõkkepuud, mis keelavad autodega liikumist. Esimesena eemaldati keskkonnaminister Marko Pomerantsi osavõtul tõkkepuu 16. juunil Neeruti linnamäe juures Lääne-Virumaal (foto: Rasmus Jurkatam / RMK)

29. juunist 2. juulini peeti rikkaliku programmiga Tartu loodusfestival

2. juulil kuulutati Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevadel välja 2017. aasta lind – turteltuvid. Fotol on kaelus-turteltuvi (foto: Paul Chesterfield / rspb-images.com)

13. juulil teatas Eesti sookureuuringute eestvedaja Aivar Leito linnuhuviliste arvutilistis, et uute satelliitsaatjatega on märgistatud neli noort sookurge. Ajaloolisel fotol on Leito küll koos nime Ahja 4 saanud väikese sookurega, kes paraku läinud kevadel sünnimaale tagasi ei jõudnud (foto: Aivar Leito erakogu)

Vaade Väikse väina tammi parkimisplatsilt Saaremaa poole (foto: HendrixEesti/Wikimedia). Juulis oli võimalik allkirjaga toetada kampaaniat väina elukeskkonna tervendamise eest

Alates 3. augustist hakkas Euroopa Liidus kehtima esimene ühtne looduskaitse seisukohalt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri. Selles leiduvaid liike ei tohi importida, vedada, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. Välimuselt kährikut meenutav pesukaru saaks Eesti oludes kenasti hakkama, ent tegu on ühe kardetavama võõrliigiga, kelle sattumist meie loodusesse tuleb vältida (foto: keskkonnaministeerium)

12.–21. augustil sai matkata üle-eestilise matkanädala raames: osaleda võis nii päevastel kui ka öistel kanuumatkadel, süstamatkadel merel ja järvel, tervislikel jalgsimatkadel ja kinoõhtutel

Augusti keskel rajas tuntud portugali seinaskulptor  Bordalo Segundo koos abilisega Telliskivi loomelinnaku A2-hoone otsaseinale väga uhke ja suure prügist kujutise: Eestimaa looduse fondi vapilooma lendorava (foto: www.facebook.com/telliskiviloomelinnak)

19.–21. augustil sai Tallinna botaanikaaias traditsioonilisel suvelõpunäitusel tutvuda elulõngade, püsilillede ja viinamarjadega (foto: Tallinna botaanikaaed)

September oli traditsiooniliselt seenenäituste kuu, Tartu loodusmajas oli näitus 13.–16, Eesti loodusmuuseumis 16.–25. septembril (foto: Eesti loodusmuuseum)

22. septembril märgiti maailmas kuuendat korda ülemaailmset ninasarvikute päeva; Tallinna loomaaias tähistati seda 25. septembril. Fotol on Tallinna loomaaia teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma (foto: Signe Kalgan)

Septembrikuu viimasel nädalal peetud Baltikumi suurimal teadusfestivalil teadlaste ööl osales üle 52 000 huvilise (foto: Ahhaa teaduskeskus)

29. septembril avati Tartus pidulikult eesti rahva muuseum

 10. oktoobril avati Rõuge Ööbikuorus Võrumaa kõrgeim ja kahtlemata silmapaistev vaatetorn Pesapuu (foto: Katre Palo)

14. oktoobril vaadeldi Ruhnu saarel Eestis esimest korda siberi raati (Prunella montanella); hiljem nähti veel mitut sama liiki lindu: siberi raatide ootamatu invasioon hõlmas suurt ala Soomest Inglismaani. Siberi raat on 387. Eestis kohatud linnuliik (foto: Mati Kose)

21. oktoobril jõudis Tartusse inglannast looduskaitsja Sacha Dench, kes läbis ligi kolme kuuga terve väikeluikede rändetee, kokku üle 7000 km tiibvarjuga

Kogu oktoobrikuu sai Tartu ülikooli botaanikaaias vaadata näitust „Läätseleemest autokütuseni“, mis tutvustas kaunviljaliste taimede mitmekülgset maailma

8. novembril autasustati Tallinna teletornis ajakirja Horisont, riigi ilmateenistuse, ilmaportaali ilm.ee ja ilmablogi „Ilm ja inimesed“ pilvefotojahi „Pilvepiir 2016“ võitjaid. Võistlusele laekus üle Eesti peaaegu 800 pilvefotot. Võidufoto „Kelvin-Helmholtz mesodel“ on teinud Janek Pärn

Eesti teadusajakirjanduse selts valis kuuendaks teadusajakirjanduse sõbraks Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessori Toivo Maimetsa (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool / Wikimedia)

Novembri viimane nädal kannab juba mitmendat aastat üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala nime. Eesti kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini laboris osalevad üliõpilased panid sel puhul kokku ajutise installatsiooni „Suur prügimüür“. Müür koosnes 20 jäätmetest tehtud kuubikust, mille kogupikkus on 11 meetrit – selline kogus jäätmeid tekib kümne inimese kodumajapidamises igal aastal ehk üks inimene tekitab aasta jooksul kahe kuubiku jagu prügi (foto: Eva Sepping / keskkonnaministeerium)

23. novembril Tartus ERM-is peetud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teadus meediastunud maailmas“ sai Tiiu Silla teaduse populariseerimise elutööpreemia Tiit Kändler

Novembrikuu viimasel päeval oli teletornis Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu; loomafotode peaauhinna pälvis Siret Lahemaa, kes on pildile tabanud kraavi ületava põdra. Samas avati näitus Eesti Looduse fotovõistluste parimatest töödest

Eesti keskkonnaühenduste koda algatas protestikampaania keskkonnaministeeriumi plaanitava metsaseaduse muudatuse vastu, millega soovitakse viljakates kasvukohtades vähendada kuusikute raievanus 80 aastalt 60-ni

Tavapärane hiie väe tunnustamise sündmus peeti seekord Tartus ERM-is 3. detsembril. Kolmeteistkümnendaks hiie sõbraks valiti tulihingeline hiite eestkõneleja Ahto Kaasik

Ebaseaduslik linnujaht Kihnu saarel 2014. aastal (foto: Mati Kose). Keskkonnaõiguse keskuse ja Eesti ornitoloogiaühingu 9. detsembri pressiteade tutvustas analüüsi, mille järgi ei ole Eesti õigusaktid piisavad, et tagada avalikest huvidest lähtuv, säästev, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlik veelinnujaht

Üks Eesti jõulumark oli seekord piparkoogilõhnaline (allikas: pood.post.ee)

Uudistaja toimkond soovib lugejatele toredat aastavahetust ja põnevat uut aastat Loodusajakirja väljaannete seltsis!

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud  ja pildistanud  Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee