Uudistaja 28.08.2013

UUDISTAJA

28. august 2013

 LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

LOODUSAJAKIRJA UUDISED

Raadiosaates on kõne all fotovõistlus

Alates 1. septembrist saab üles laadida tänavuse Eesti Looduse loodusfotovõistluse töid.
Aega on selleks 1. oktoobrini. Homses „Loodusajakirja” saates Kuku raadios räägib võistlusest Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Jutuks tuleb seegi, et toimetus ootab lugejate ülestähendusi ja fotosid looduses tehtud tähelepanekute kohta. Samuti selgitatakse, miks oleks mõistlikum ajakiri tellida, kui seda üksikmüügist osta. Toomas Kukke on usutlenud Toomas Jüriado.

Järgmine saade 5. septembril tutvustab Loodusesõbra põimukuu-sügiskuu numbrit: ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo kõneleb siis kolmest ajakirja põhiloost. „Loodusajakirja” saade algab Kuku raadios hommikul pärast kella kümneseid uudiseid.

Susi karjas

Ajalehtedest võib taas lugeda teateid huntide rüüsteretkede kohta lambakarjades. Paraku on see sügise lähenedes võrdlemisi tavaline. Suvekuudel ei näe hundi tegutsemisjälgi kuigi sageli, sest pesakond on veel väike ning hundid on siis üsna varjulise eluviisiga. Aktiivsemaks muutuvad nad aga augustis ja septembris, kui on vaja hundihakatistele jahti ja murdmist õpetada. Nõnda minnaksegi kambakesi lambakarjadesse harjutama. Meil, inimestel, tuleb vaid nentida, et loodusel ja loomadel on omad soovid, vajadused ja sihid.

Siinkohal meeldetuletus loodusehuvilistele: ajakiri Loodusesõber ootab lugusid aasta looma hundi kohta. Jugelt võib saata jutukesi kohtumisest soega, olgu see lugu sündinud eile või üle-eelmisel sajandil; oodatud on kõiki pajatused, mis vaaremadest tänapäevani meie kõrvu ulatunud, ka mälestuste mälestused. Oma kirjatükid saab edastada e-posti teel toimetus@loodusesober.ee või aadressil: ajakiri Loodusesõber, Endla 3, 10122 Tallinn.

EESTI SÕNUMID

Saidafarmi juht Juhan Särgava (foto: Saidafarm)

Läänemerehoidlik talunik on Saidafarm

Eile selgus Helsingis tänavune läänemerehoidlik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav Saidafarm Harjumaal. Üheksa riigi talunike seas paistis mahetootja Saidafarm silma uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste tarvituse poolest suurtootmises, näiteks võeti seal hiljuti kasutusele loodusvarusid säästev vee taaskasutuse süsteem. Saidafarm on üks Eesti suuremaid mahetootjaid, kes on tegutsenud alates 1992. aastast, ühtlasi võib
ettevõtet pidada säästva tootmise pioneeriks Eestis.

Neljandat aastat Läänemere-äärsetes riikides korraldatud võistluse võit tuli meile esimest
korda. Peale tunnustuse sai mahetootja 10 000 eurot auhinnaraha.

Läänemeresäästlik talunik kuulutati välja rahvusvahelisel konverentsil „A Greener Agriculture for a Bluer Baltic Sea”. Võistluse siht on pöörata heade eeskujude kaudu tähelepanu põllumajanduse mõjule ning vajadusele keskkonnahoidlikuma põllumajanduse järele kogu Läänemere piirkonnas. Auhinda antakse välja 2009. aastast ning parimat ettevõtet aitavad välja selgitada maailma looduse fond, Eestimaa looduse fond, Läänemere maade talunike keskkonnafoorum ja teised partnerid. Võistlusel osalevad Saksamaa, Rootsi, Soome, Taani, Venemaa, Läti, Poola, Leedu ja Eesti talunikud. Varem on tiitli pälvinud Poola, Rootsi ning Soome põllumajandustootjad.

Eestimaa looduse fond

 

Kultuuripärandi aasta tõttu otsustas erametsakeskus suurendada metsandusliku pärandikultuuri toetuse eelarvet (foto: RMK)

Metsa- ja pärandkultuuri toetuste eelarve suureneb tunduvalt

Erametsakeskuse otsus toetusi suurendada tuleneb erametsaomanike aktiivsusest oma metsade hooldamisel. Seda näitab tänavu esimesel poolaastal laekunud toetuseavalduste suurem hulk, võrreldes eelmiste aastatega: kokku laekus 255 taotlust kogusummas 849 200 eurot. See ületas kaks korda metsa uuendamise toetuse esimese taotlusvooru eelarve (390 000 eurot).

Erametsakeskuse nõukogu otsuse kohaselt suureneb metsa uuendamise toetuse vooru eelarve
195 000 euro võrra ehk 585 000 euroni. Raha selleks tuleb metsamajandamiskavade koostamise toetuse eelarvest, kuna huvi selle järele on tänavu olnud prognoositust tagasihoidlikum.

Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul rahastatakse täismahus peaaegu kõigi
füüsilisest isikust metsaomanike toetustaotlused, seevastu vähendatakse 17 juriidilise isiku toetustaotluse summat.

Kultuuripärandi aasta tõttu otsustas erametsakeskuse nõukogu suurendada pärandkultuuri toetuse selle aasta eelarvet: senisele 20 000 eurole lisati 12 341 eurot.
Nõnda saavad kõik toetusetaotlejad metsanduslikud pärandkultuuriobjektid korda teha. Peamiselt toetatakse metsastunud parkide hooldust.

Täpsemat teavet toetuste kohta leiab www.eramets.ee/toetused.

Erametsakeskus

EMÜ pereülikool laieneb pealinna

Eelmisel aastal Eesti maaülikooli juures tegevust alustanud pereülikool jätkab ka sel hooajal.
Tänavu saavad õppepäevadest osa ka huvilised Tallinnas.

Pereülikoolis antakse täiskasvanutele uusi teadmisi akadeemilistes loengutes ja samal ajal
korraldatakse lastele huvitavaid praktilisi töötubasid ja õppekäike.

Eelmisel aastal kuulusid õppepäevade teemaringi aiandus, loomad, energiatõhusus, samuti pere eelarve koostamine. Uuel õppeaastal räägitakse pereülikoolis maast ja metsast,
linnaruumist ja loomadest, aga ka tervislikust toidust ning suhetest perekonnas.

Õppepäevad toimuvad Tartus septembrist maini iga kuu teisel laupäeval ja Tallinnas
oktoobris, novembris, märtsis ja aprillis kuu viimasel laupäeval kell 11–14.

Täpsem ajakava ja registreerumine kodulehe kaudu http://avatudylikool.emu.ee/pereulikool-2013-2014 või e-posti teel pereylikool@emu.ee.
EMÜ

Soomaa rahvuspargil täitus kahekümnes tegutsemisaasta

Soo- ja rabarohkuse ning nn viienda aastaaja poolest tuntud Soomaa rahvuspark tähistas möödunud nädalavahetusel oma kahekümnendat sünnipäeva: rahvuspargiks sai Soomaa 1993.
aastal.

Enamiku selle alast hõlmavad suured sood: Kuresoo, Öördi, Kikepera ja Valgeraba. Neid
eraldavad üksteisest Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Oma viienda aastaaja poolest on tegu väga tuntud ja menuka piirkonnaga.

Soomaa rahvuspark kuulub rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade nimekirja ning on
üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala.

Tänavu tähistavad kahekümendat tegutsemisaastat ka Karula ja Vilsandi rahvuspark.
Keskkonnaamet / Uudistaja

 

Sinikael-part hõlmab suurima osa meie kütitavatest jahilindudest (foto: Katre Palo)

Pliihaavlitega veelinnujaht on keelatud

Möödunud nädala teisipäeval, 20. augustil, algas Eestis veelinnujahi hooaeg. Seetõttu juhib
keskkonnaministeerium tähelepanu, et juuni algul jõustunud uue jahiseaduse järgi ei tohi veelinnujahil enam kasutada pliihaavleid.

Uus keeld tuleneb plii kahjulikkusest veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli
neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse. Peamiselt mõjutab see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid röövloomi. Tuntumates linnujahikohtades võib pliihaavlite hulk veekogu põhjas olla väga suur.

Pliihaavlite keelustamise nõue tuleneb Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelisest kokkuleppest (AEWA), millega Eesti liitus 1. novembril 2008. Eestile anti kõnealuste haavlite keelamiseks ajapikendust kuni tänavuse aastani.

AEWA-ga on praeguseks liitunud 71 riiki ja Euroopa Liit; ühiselt kaitstakse märgaladega seotud rändlinde, täpsemalt 255 linnuliiki.

Samuti on jahiseadusega keelatud elektrooniliste peibutiste kasutus, ühtlasi on keelatud peibutada elusa looma abil.

Loendi meie jahilindude kohta leiab Eesti jahimeeste seltsi veebilehelt www.ejs.ee/jahimehele/ulukid/37-jahilinnud.html.
Keskkonnaministeerium / Uudistaja

Pilt: www.qualenergia.it
 

Alates 20. augustist elame jälle võlgu

Organisatsiooni Global Footprint Network (GFN) arvutuste järgi saabus tänavu juba 20. augustil nn maailma võlguelamise päev (Earth Overshoot Day): maakera loodusvarud, mis olid ette nähtud aastaks 2013, said otsa.

GFN võrdleb inimkonna vajadust loodusvarude, toidu- ja tooraine järele looduse võimekusega
neid varusid taastada ja saada jagu inimtekkelistest jäätmetest. Need arvutused näitavadki, et oleme vähem kui kaheksa kuuga kulutanud kõik selle, mida koduplaneet suudab sel aastal kestlikult pakkuda.

1961. aastal kasutas inimkond vaid kahte kolmandikku kättesaadavaist maakera ökoloogilistest
ressurssidest; enamik riike oli kaugel loodusega võlguelamisest. Paraku on pärast seda inimkond aina kasvanud, üksikisiku vajadused üha suurenenud ning juba 1970. aastate alguses ületasid süsinikuheide ja inimeste nõudlused piiri, millega planeet suudaks toime tulla. GFN on tõestanud, et praegu ületab varude ja teenuste tarbimine kestlikkuse piiri juba poolteist korda ning ennustuste järgi vajaksime juba sajandi keskpaigas kaht Maad, et kõiki oma vajadusi
rahuldada.

Võlguelamise päev on väheste eranditega aastast aastasse nihkunud aina varasemale kuupäevale: kui 1987. aastal oli see veel 19. ja 1990. aastal 7. detsembril, siis 1995. aastal 21. ja 2000. a 1. novembril, 2005. a 20. ja 2007. a 26. oktoobril, 2008 ja 2009 vastavalt 23. ja
25. septembril, 2010. a 21. augustil, 2011. aastal eelkõige suurest majanduslangusest tingituna erandlikult 27. septembril ning mullu 22. augustil.

GFN on välja arvutanud ka üksikriikide varud ja ökoloogilised jalajäljed. Suurim on mõistagi
Hiina jalajälg, esmajoones muidugi tohutu rahvaarvu tõttu. Hiina ökoloogiline jalajälg inimese kohta jääb Euroopa ja Põhja-Ameerika vastavatele näitajatele suuresti alla, aga ometi on see viimaste aastate jooksul sedavõrd kasvanud, et kui kõik maakera elanikud tahaksid elada samal moel, vajaksime 1,2 koduplaneeti, et elu oleks kestlik. Kui kõik elaksid nagu ameeriklased,
vajaksime vajaduste toetuseks nelja, Qatari elustandardi puhul lausa kuut maakera.

Tänapäeval elab üle nelja viiendiku maakera rahvastikust riikides, mis ületavad omaenda
ökosüsteemi suutlikkuse: šveitslased tarbivad üle nelja Šveitsi ja itaallased nelja Itaalia ökoogilisi varusid; Kreekas on see arv 3,1. Eesti kuulub nende riikide sekka, kes vähemalt selles mõttes üle jõu ei ela.

Alessandro Galli GFN-i Vahemeremaade kontorist on toonud huvitava võrdluse: „Praegune igapäevaelu Vahemere maades näitab, mida toob kaasa elu üle oma rahaliste võimete. Aga ökoloogiline ja finantsdefitsiit on lihtsalt sama mündi kaks külge. Pikema aja jooksul ei saa ühest puudujäägist üle, tegelemata teisega.”

GFN töödest ja maailma võlguelamise päeva kohta tasub meenutuseks lugeda Helen Arusoo
intervjuud 2009. aasta viiendas Loodusesõbras ökoloogilise jalajälje konseptsiooni ühe autori Mathis Wackernageliga (www.loodusesober.ee/artikkel1510_1506.html).
GFN / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Tänavu aasta lind nurmkana (foto: wikipedia commons)

Aasta linnu näitus Sagadis

Riigimetsa majandamise keskus avab homme Sagadi metsamuuseumis näituse „Nurmkana – aasta lind 2013”. Peale nurmkana saab tutvuda ka varasemate aastate lindudega.
Ühtlasi on võimalus mikroskoobi alla uurida nurmkana sulgi, osaleda mõttemängudes jm.

Näitust saab vaadata aasta lõpuni.
EOÜ

Nahkhiireööd Tallinnas

Möödunud laupäevast kuni selle nädala neljapäevani tähistatakse Tallinnas Eesti loodusmuuseumis rahvusvahelist nahkhiirteööd. Selle raames korraldatakse Kadrioru pargis eesti- ja ingliskeelseid vaatlusretki. Jalutuskäigul räägib Triinu Tõrv (MTÜ Suurkõrv) nahkhiirte elust, retkel kaasas oleva spetsiaalse detektori abil saab aga kuulata nahkhiirte tekitatud helisid.

Veel on võimalik ennast kirja panna tänasele ingliskeelsele retkele ning laupäeval, 31. augustil
toimuvale eestikeelsele vaatlusretkele. Poolteisetunnine jalutuskäik algab kell 21.30.

Üritusele saab ennast kirja panna ning teavet küsida e-posti teel agnes@loodusmuuseum.ee. Osalustasu on 5 eurot.

Rahvusvahelist nahkhiireööd tähistatakse Euroopas ja meie naaberaladel augusti lõpus. Ürituse eestvedaja on EUROBATSi (Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitse leping) administratsioon ning selle raames korraldatakse nahkhiirteteemalisi loenguid, töötubasid ja jalutuskäike, et tutvustada nahkhiirte eluviise ja rääkida sellest, kuidas neid loomi kaitsta.
Eesti loodusmuuseum

Nahkhiireõhtu toimub ka Saaremaal

Reedel, 6. septembril kell 19–22 kutsub Mihkli talumuuseum Vikil väliseminarile, kus nahkhiirtest räägib Rauno Kalda. Pärast kella 20 minnaks nahkhiiri välja kuulama ja vaatama.

Bussid loodusõhtule väljuvad marsruudil Kuressaare bussijaama tagune parkla (18.30) –
Kärla teerist (18.45) ja Karala küla (18.30) – Lümanda alevik (18.40) – Kihelkonna alevik (18.50).

Väliseminar on huvilistele tasuta. Registreeruda saab kuni 4. septembrini või kuni kohad täituvad. Info ja registreerimine: Maris Sepp, 5304 7882, maris.sepp@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet

Ööle annavad valgust muinastuled

Laupäeval, 31. augustil kell 21.30 süttivad mitmel pool rannikul lõkked. Nõnda meenutatakse Läänemere ääres elanud esivanemaid, kes tihti süütasid tuled, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele. Ühtlasi kannab see üritus mererahva ühtsustunnet, tuletab meelde ajalugu ja kultuuripärandit. Antakse märku, et hoolitakse merest ja loodusest ning side merega ei ole kadunud. Tuled süüdatakse ka nende mälestuseks, kes on igaveseks merele jäänud.

Lõkked süttivad Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades, meil ka siseveekogude ääres.

Muistsete iidetulede taaselustamise algatas Turumaa kultuurinõukogu ja esimesed lõkked
süüdati 1992. aastal Soomes ning Eestis. Iidetulede süütamise õhtut hakati nimetama muinastulede ööks. Lõkkepaikade ja muinastulede öö kohta saab teavet internetilehelt http//:muinastuled.ee.

Omnibuss reisib Liivimaale

Reedest, 30. augustist kuni 1. septembrini toimub bussireis Liivimaale. Retke juhib Jaak Prozes Fenno-Ugria asutusest.

Teel Kuramaale külastatakse Ainaži (Heinaste) meremuuseumi ja Staicele linna. Tutvutakse linna
vanimas majas asuva liivlaste kõrtsmuuseumi-infokeskusega Pivālind (Toonekurg, sõna-sõnalt Pühalind). Seejärel viib teekond läbi Limbaži, Sabile ja Talsi. Sabile linnas asub Euroopa kõige põhjapoolsem viinamarjakasvatusala, seal degusteerime kohalikke veine. Õhtuks jõutakse Rojasse, kus ööbitakse kahel ööl.

Laupäeval tutvutakse Kuramaa liivlaste rannaküladega, käiakse Mazirbes ja liivlaste rahvamajas ning kirikutes. Pikemalt peatutakse Dundaga lossis. Sõidetakse ka Kolka neemele.

Õhtupooliku täidab kaluritraditsioonide programm, rahvustoidud ja -joogid, rannarahva
laulud ja tantsud. Päeva lõpetab muinastulede öö, kus saab nautida tuleskulptuuride vaatemängu.

Pühapäeval tagasiteel peatutakse Tukumsis ja Jūrmalas.

Väljasõit algab rahvusraamatukogu eest 30. augustil kell 7, tagasi Tallinna jõutakse 1. septembril kella 20 paiku.

Sõidu hind on 130 eurot, see hõlmab majutust koos hommikusöökidega, kaht lõunasööki,
üht õhtusööki ja muuseumide pileteid. Kaasa tuleb võtta ID-kaart või pass ning taskurahaks Läti latte.

Reisile saab registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss

Eesti reisiraamatutest ilmus raamatu kujul esimestena Mattias Johann Eiseni „Teekond Soome maale” (1881)

Näitus Eesti reisiraamatutest aastatel 1867–1991

Kuni 9. novembrini on rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus
„Mööda maad ja merd. Eesti reisiraamatuid 1867–1991”. Näituse pealkiri on laenatud väsimatult rännumehelt Eduard Vildelt.

Esimene pikem reisikiri eesti kirjandusloos oli mereväeohvitser Jüri Jürisoni „Eestimehhe
teekond ümber mailma „Askoldi” laeva peal”, mis ilmus Johann Voldemar Jannseni Eesti Postimehes 1867–1869. Raamatutena on esimestena avaldatud Soome-reise kirjeldavad Matthias Johann Eiseni „Teekond Soome maale” (1881) ja Jakob Martin Sommeri „Teekond Soome laulu pidule” (1885).

Eduard Bornhöhe „Usurändajate radadel” (1899) on juba tänapäeva mõõtu reisiraamat. Ta on
maalinud värvikaid pilte Türgi, Palestiina, Egiptuse, Kreeka ja Itaalia maastikest, linnadest ja inimestest.

Pärast Teist maailmasõda oli esimene päris reisiraamat Voldemar Panso „Laevaga Leningradist
Odessasse, ehk, Miks otse minna, kui ringi saab” (1957). Ent 1950ndate lõpus ilmus juba palju reisikirju, kuna hoogustus välisturism. Edaspidi ilmus aastas kaks-kolm reisiraamatut. Teekondi NSV Liidu territooriumil kirjeldavatest teostest tõusevad esile Lennart Mere matkapäevikud Kesk-Aasiast, Siberist ja Kaug-Idast.

Praegu hõlmab näitus 1991. aastani ilmunud raamatuid, kuid tulemas on ka väljapanek 1990. ja 2000. aastatel avaldatud arvukast ja mitmekülgsest reisikirjandusest.

Näituse on koostanud Tiina Ritson.

Eesti rahvusraamatukogu

Taas on tulekul keskkonnaameti maakondlikud teabepäevad

Keskkonnaharidusvõimalusi tutvustavad teabepäevad korraldatakse maakondades 3.–12. septembril. Oodatud on üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajad, kuid ka teised huvilised. Üritusel antakseülevaademaakonnas pakutavate keskkonnaharidustegevuste kohta algaval õppeaastal, ühtlasi on võimalik registreeruda osalejaks looduskeskuste õppeprogrammides.

Teabepäevale palutakse end varem kirja panna e-posti teel vastava maakonna kontaktisiku
kaudu. Ürituste toimumiskohad, -ajad ja kontaktisikud leiab veebilehelt www.keskkonnaamet.ee/public/images/banners/KH_infop2ev_yld.pdf.
Keskkonnaamet

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake
järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja
aadressireale: https://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2