Uudistaja 27.11.2013

UUDISTAJA

27. november 2013

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Loodus tähistab rahvuspargi sünnipäeva

Selleks ajaks, kui esimest korda taimkatteuuringutel Soomaale juhtusin, olin enda teada läbi käinud põhiosa meie huvitavamatest paikadest. 1958. aasta suvel soovitas professor Eerik Kumari mul teha lühimatka Halliste puisniidule, et koguda andmeid kavandatava kogumiku „Looduskaitse teatmik” jaoks (ilmus 1960). Sellel käigul avastasin enda jaoks justkui uue maailma.

Halliste jõe lammiäärsed puisniidud olid nii liigirikkad ja kaunid, et pidin neid kahe päeva asemel peaaegu terve nädala analüüsima. See töö tehtud, läksin rabamatkale. See, mida ma seal nägin ja tundsin, hämmastas mind hingepõhjani. Et jõuda Kuresoo rappa, tuli kõigepealt kahlata läbi peaaegu läbimatu servamäre ja siis tõusta rabarinnakul 8–10 meetrit nagu mäkke!

Siit avanes vaade kümnetele laugastele, älvestele ja värvilistele turbasammalde mätastele. Lummav vaikus. Kordumatud rabalõhnad. Olen pärast seda retke soid uurinud peale Eesti paljudes kohtades Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, aga see matk seisab kustumatult meeles.

Niiviisi algab novembrikuu Eesti Looduse avaartikkel, akadeemik Hans Trassi kirjutatud „Erakordne kogu Euroopas: Soomaa rahvuspark 20”. Soomaa rahvuspargist jutustavad samas ajakirjas ka Uudo Timmi ja Algis Martsoo kirjatööd.

Horisont kirjutab Johann Köleri freskomaalist

Novembrikuu Horisondi kaaneartikkel, Eesti kunstimuuseumi konserveerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiopi „Kunstniku käepuudutus. Uue säraga Johann Köleri freskomaal „Tulge minu juurde kõik …”” algab osundusega 22. augusti 1879. aasta Eesti Postimehest:

„Hilja aja eest on ühelt Eesti mehelt Tallinnas kunsttöö walmistatud, mis jäädawaks mälestuseks ja armastuse tunnistuseks Eesti Doompää Kaarli-kiriku kogudusele saab jääma. Tahad sa, armas lugija, teada saada, mis kunsttöö see on, siis mine Eesti Doompää Kaarli-kiriku, säält leiad uksest sisse astudes altari laua ülewal seina külge maalitud Kristuse kuju pilwedes, wälja lautatud kätega, liigutatud, wesiste silmadega sinule vastu hüüdwat: „Tulge kõik minu juure, kes teie koormatud ja waewatud, ma tahan teile hingamist saata …”

Hilkka Hiiop jätkab: „Johann Köleri Kaarli kiriku apsiidimaal on eestlaste jaoks krestomaatiline kunstiteos, mille märgi-staatus ei tulene üksnes töö kunstilisest kvaliteedist, vaid ka ajaloolisest, rahvuslikust, kohaspetsiifilisest ja kontekstuaalsest identiteedist. See põhjendab ka asjaolu, et teost on palju uuritud, sellest on kirjutatud nii teaduslikus kui ka populaarses formaadis, töö on visuaalse kujundi ja kuvandina sööbinud iga eestlase mällu. Mis ajendab aga teosele veelkord tähelepanu pöörama?”

Vastuse sellele küsimusele leiate rohkesti illustreeritud loost ajakirja lehekülgedel 14–22.

„Looduse raamatukogu” uued raamatud

Detsembris ilmub sarjas „Looduse raamatukogu” kaks uut raamatut: „Roheliste Rattaretk 25” ja „Ameerika metsad”. Esimese raamatu saavad kingituseks Loodusesõbra ja teise Eesti Metsa tellijad: ajakirjade tellimused tuleb vormistada novembri jooksul. Ent uusi raamatuid saab pärast ilmumist soetada ka meie toimetustest Tartus ning Tallinnas ja e-poe kaudu.

Tellimusi saab vormistada veebilehel https://www.loodusajakiri.ee/tutvustus/ajakirjade-tellimine ja Loodusajakirja raamatuid osta https://loodusajakiri.ee/raamatud/.

LOODUSAJAKIRJA UUDISED

Aleksandr Abrosimovi võidufoto

Eesti Loodus jagas auhindu fotovõistluse parimatele

Ajakirja Eesti Loodus neljateistkümnenda fotovõistluse lõpuõhtu oli 21. novembril Tartu ülikooli raamatukogu saalis.

179 autorit saatsid võistlusele 1043 pilti; noorim osaleja oli nelja-, vanim kaheksakümneaastane. Erinevalt teistest võistlustest keskendub Eesti Looduse fotovõistlus looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde foto saamisloo. Tavapärane kategooria „maastik” Eesti Looduse võistlusel puudub, kuid sel aastal oli koostöös Wikimedia Eestiga eraldi kategooria „kaitseala” ning keskkonnaministeerium pani välja eriauhinna parima elurikkust jäädvustanud foto eest.

Üldarvestuses pälvis loomafotode peaauhinna, s.o 500 euro eest Canoni tooteid firmalt Overall, Aleksandr Abrosimov. Noorte hulgas sai loomafotode peaauhinna, 500 euro väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall, Annaleena Vaher (15).

Taimefotode peaauhinna, 400 euro eest fototarbeid fotokaupluste ketilt PhotoPoint, sai Ireen Trummer. Noortest pälvis taimefotode 1. auhinna (peapreemia otsustati jätta välja andmata) Grete Johanna Korb, kes on nelja-aastane.

Seenefotode peaauhinna (250 euro eest fototarbeid PhotoPointilt) võitis Peep Loorits ning noortest 1. auhinna Mati Lepikson. Anti välja rohkesti eriauhindu, näiteks käituva looma, väikese, vee- ja kodulooma, väikese taime, aia- ja veetaime, elurikkuse jm jäädvustamise eest, samuti Eesti Looduse, Eesti Jahimehe ja keskkonnaministeeriumi eriauhinnad.

Fotovõistluse suurtoetajad olid Canon Overall ning Photopoint, tublisti toetasid ka keskkonnainvesteeringute keskus, keskkonnaministeerium, ilm.ee, looduskalender.ee, Eesti Jahimees ja Wikimedia Eesti.

Lõpuõhtule tulnud said kuulata kaht ettekannet. Kaido Haagen rääkis allveefotograafiast ning kuna üksiti märgiti Eesti Looduse 80. aastapäeva, tegi teadusloolane Erki Tammiksaar tagasivaate ajakirja sünnilukku. Musitseeris Jaak Tuksam.

Eesti Looduse algusaegadest ja fotovõistlusest tuleb juttu ka homses, 28. novembri Kuku saates „Loodusajakiri”. Kõnelevad Erki Tammiksaar ja Urmas Tartes, intervjueerib Toomas Jüriado.

Loodusajakiri messil „Elukvaliteet 2013”

6.–7. detsembril on Tartu Näituste messikeskuses (Fr. R. Kreutzwaldi 60) keskkonnamess „Elukvaliteet 2013”, mille põhiteemad on roheline majandus ja roheline eluviis. Messi idee sai alguse aastal 2001 ning tänavu toimub juba 13. mess. Oma boks on messil ka Loodusajakirjal.

Vt ka www.tartunaitused.ee/elukvaliteet.

Ilmunud on Laelatu kogumik

19. novembril esitleti Tartus sarja „Estonia Maritima” üheksandat köidet, kogumikku „Laelatu ajalugu ja loodus”, mis tutvustab Eesti tuntuima ja liigirikkaima puisniidu loodust ja selle uurimise ajalugu.

1961. aastal rajatud püsivaatluskatse on maailmas omataoliste hulgas üks kestvamaid. Sellest ajast saadik on Läänemaal Virtsu lähedal asuva Laelatu puisniidu loodust tundma õppinud paljud loodusteadlased Eestist ja välismaalt, seetõttu võib Laelatut pidada üheks paremini uuritud alaks Eestis.

Kogumikus on 22 autori kirjatööd, kogumiku koostajad on Rein Kalamees, Toomas Kukk ja Marek Sammul, toimetaja pärandkoosluste kaitse ühingu (PKÜ) juhatuse liige, ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Raamatut saab PKÜ kontorist LUSi majas ning peagi jõuab raamatu PDF-fail ka PKÜ kodulehele www.pky.ee.

Vaike Hang näituse avamisel

Baeri majas on Heino Jõe mälestusnäitus

Ajakirja Eesti Loodus toimetuse hea naaber, väsimatu Vaike Hang on Baeri maja saali üles pannud järjekordse näituse. 22. novembril avatud väljapanek on pühendatud Kanadas tegutsenud ajakirjaniku, pedagoogi, skaudijuhi, loodusehoidja, kunstniku, ühiskonnategelase, maailmas esimese eesti keele ausamba looja Heino Jõe 100. sünniaastapäevale. Näituse avamisel kõneles Heino Jõe tütretütar Riina Kindlam.

EESTI SÕNUMEID

Helle ja Jaak Jaaniste (foto: teadus.err.ee)

Helle ja Jaak Jaaniste pälvisid elutööpreemia

15. novembril autasustati teadusmeedia konverentsil „Teadushimuline meedia” parimaid teaduse populariseerijaid.

Tiiu Silla nime kandev elutööpreemia anti Helle ja Jaak Jaanistele pikaaegse astronoomia populariseerimise eest. Helle ja Jaak Jaaniste on olnud Tartu tähetorni alustalad alates 1990. aastate algusest. Nende käe all on kasvanud üles mitu põlvkonda astronoome, nende juhatusel on korraldatud vaatlusõhtuid ja astronoomiaringi avalikke loenguid ning nende algatatud on astronoomiahuviliste iga-aastased kokkutulekud.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia Kuku teadussaate „Kukkuv õun” toimetaja-saatejuht Margus Maidla. Teise preemia vääriliseks arvati Raadio 2 saade „Puust ja punaseks”, mille saatejuhid-toimetajad on Madis Aesma, Helen Sürje ja Arko Olesk.

Peapreemia teaduse ja tehnoloogia populariseerimise valdkonnas trükisõna abil väärisid „Teistmoodi füüsikaraamatu” autorid Kertu Saks ja Aare Baumer. Teise preemia said „Looduse raamatukogu” sarjas ilmunud raamatu „Higgsi bosoni lugu” autorid Andi Hektor ja Kristjan Kannike.

Parima tegevuse või tegevuste sarjana teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel auhinnati MTÜ Robootika tegevust kooliõpilaste seas. Teise preemia võitis selles kategoorias Saaremaa ühisgümnaasiumi kujundamine teaduskooliks. Selle eestvedajad on olnud Viljar Aro, Inge Vahter ja Anne Teigamägi.

Parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva teadlase, ajakirjaniku või õpetaja tiitel 2013. aastal kuulub Saaremaa ühisgümnaasiumi õpetajale Indrek Peilile õpilasteaduse ja teaduse populariseerimise eest Saaremaal. Teise preemia sai Ivo Juurvee selle eest, et ta on tutvustanud Eesti lähiajaloo värskemaid uurimistulemusi üldsusele Eestis ja maailmas, sealhulgas Sofi Oksaneni raamatute ajaloonõustajana.

Parima uue algatuse peapreemia pälvis elektrit, elektroonikat ja robootikat tutvustav ning populariseeriv internetikeskkond Skeemipesa, mille eestvedaja ja toimetaja on Heigo Mõlder. Teise preemia sai videosari „Ühe minuti loeng”, mille produtsent on Airi Ilisson-Cruz Tallinna ülikoolist.

Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot ning Stanislav Netchvolodovi skulptuuri „Möbiuse leht”. Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia suurus 2200 ja teine preemia 800 eurot. Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija”.

Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti teaduste akadeemia ja Eesti teadusagentuur.

Eesti teadusagentuur / Uudistaja

Helmi Kaljurand

Kanepkaula kivi (foto: www.maavald.ee)

Aasta hiie sõbra aunime pälvisid Vaivara kihelkonna elanikud

23. novembril Tartus toimunud hiie väe tunnustamise sündmusel kuulutati aasta hiie sõbraks Ida-Virumaa Vaivara valla elanikud Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov. Tunnustus pälviti Hiiemetsa küla hiies asuva pärimustega seotud Kanepkaula kivi kaitsmise eest.

2005. aastal Tallinna–Narva maantee remonditööde ajal kaitsesid hiie sõbrad maantee ääres asuvat kivi äraveo eest. Kohalikule rahvale märgilise tähtsusega rahn õnnestus päästa järjekindla selgitustöö tulemusena. Kanepkaula kivi on ainus rändrahn, mis asub suure riigimaantee tammis. Kohalike elanike saavutusele lisab kaalu see, et kivi ei ole muinsus- ega looduskaitse all.

Tunnustust vastu võtma tulnud Helmi Kaljurand vöötati rahvariidevööga. Austuse ja usalduse märgina anti talle üle hiie sõbra kirves. Hiie sõbrale esitatud liigutava tänu-regilaulu ajal tõusis saalis viibinud rahvas püsti.

Kuni eelmise aastani Vaivara vallas keskkonnanõunikuna töötanud Helmi Kaljurand kutsus oma sõnavõtus eesti rahvast üles hiiepaikasid hoidma. „Meie Vaivara vald ja samuti Hiiemetsa hiis on eelnevatel aegadel palju kannatanud. Me saame kaitsta vaid riismeid, mis on jäänud meie hiiest. Eesti rahvas, hoidke oma hiiepaikasid,” ütles Helmi Kaljurand.

Hiie sõbra aunime võib anda inimesele, ühendusele või asutusele, kelle sihikindla tegevuse tõttu on ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Hiie sõbra aunime saaja valib esitatud isikute hulgast välja Maavalla koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste sihtasutuse loodud valimiskogu.

Kuvavõistluse võidutöö, mari Sergei Tanõgini „Maailmapalvus”

Tavapäraselt anti samal üritusel üle järjekordse kuvavõistluse auhinnad. Võistlus on kujunenud rahvusvaheliseks ja peaauhindki (400 eurot) läks võõrsile. Selle sai Venemaa Mari Eli vabariigi Joškar-Ola teatri peakunstnik Sergei Tanõgin ülesvõtte „Maailmapalvus” („Мировой молебен”) eest. Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv ülemarimaaline hiiepüha, mis leidis aset Marimaa Sovetski rajooni Kukmari külas asuvas Tsokmoto hiies.

Noorte peaauhinna, 200 eurot, pälvis Dan Müüri ülesvõte Jõgevamaa Põltsamaa vallas asuvast Kalme hiiemäe ohvrikivist. Tallinna–Tartu maantee ääres paiknev Kalme hiiemägi on tähistatud ka kui Eesti keskpunkt. Dan Müür õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumi 7. klassis.

Kokku anti välja 18 auhinda, mille hulgas ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning ERM-i eriauhinnad. Auhinna pühapaikadega seotud tavade jäädvustamise eest sai ajakirja Loodusesõber toimetaja Mats Kangur.

Auhinnatöid saab vaadata võrgupaigast www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=5031&op=lugu.

Maavalla koda / Uudistaja

Loodusakadeemialastel on käsil kodujäätmete sortimine

Vapramäel töötab seenioride loodusakadeemia

Sel sügisel alustas Vapramäe loodusmajas esimest korda tööd Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse „Seeniorite loodusakadeemia”, kus osalevad Konguta, Nõo, Palupera ja Rõngu valla seeniorid.

Loodusakadeemia õppused toimuvad korra kuus kuni tuleva aasta aprillikuuni. Esimesel korral, 31. oktoobril, rääkis Ain Kallis kliimamuutustest. Läinudneljapäevane õppus toimus üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädalal ja üks kavas olnud teema oligi jäätmetekke piiramine; juhendas Annereet Paatsi. Päeva teisel poolel rännati UNESCO maailmapärandi paikades Euroopas.

Järgmistel õppustel võetakse kõne alla mesi, kemikaalid ja kodukeemia, taimede kasvatamine toas ja õues ning kevadlinnud. Projekti toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vabaühenduste fond ja kodanikuühiskonna sihtkapital.

VVV SA / Uudistaja

Amuuri leopard Akra (foto: Signe Kalgan)

Amuuri leopardi kutsikad alustavad iseseisvat elu

23. novembril peeti Tallinna loomaaias lahkumispidu, mille korraldasid amuuri leopardide vader aktsiaselts DBT ja loomaaia sõprade selts: 2012. aasta kevadel sündinud kolm amuuri leopardi kutsikat Akra, Freya ja Vlada on suureks saanud ja valmis iseseisvat elu alustama.

Esimese kutsikana lahkub Tallinnast Akra, kelle uueks koduks saab juba sel nädalal Moskva loomaaed. Lahkumispidu on ühtlasi uute ootuste algus: kutsikate supermammana tuntud Darla ja tema kaasa Freddi saavad jälle üle kahe aasta omavahel kokku.

Tallinna loomaaed

TASUB OSALEDA

Mart Külvik (foto: erakogu)

LUS-is saab kuulda ökovõrgustikust

28. novembril kell 17.15 algab Eesti looduseuurijate seltsi maja saalis Tartus (Struve 2) üldkoosolek. Kavas on Mart Külviku ettekanne „Ökovõrgustik – Eesti „Nokia” looduskaitsekorralduses”.

Juba 1970.–1980. aastatel planeeriti Eestis territooriumi maastikuökoloogilistest printsiipidest lähtudes, praeguseks on samu printsiipe hakatud uuenduslikena kasutusele võtma Euroopa Liidu tasemel. Toonast nimetati „ökoloogiliselt kompenseerivaks võrgustikuks”, praegust „rohetaristuks”. Ettekanne annab ülevaate ökovõrgustiku kontseptsiooni ja rakenduste kujunemisest.

Uudo Timm (foto: EL arhiiv)

Keskkonnaameti loodusõhtuid

on sel nädalal jälle mitmel pool Eestis. Eile rääkisid Jõgeval „Sammudest omas Eestis” fotograaf Ingmar Muusikus ja kirjanik Juhani Püttsepp. Neljapäeval, 28. novembril, saab kell 16 Pärnu keskraamatukogus (Akadeemia 3) kuulata looduskaitsja Uudo Timmi pajatusi „Tulnukliigid maismaal”, kell 18 Kuressaares keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22) aga Tartu ülikooli teaduri, evolutsioonibioloogia ja immunoloogiliste protsesside seoste uurija bioloogiadoktor Tuul Sepa ettekannet „Parasiidid ja paratamatus”, kell 17.30 Rapla maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) ornitoloog Aarne Tuule loodusõhtut „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?” ning samal kellaajal Narva keskraamatukogu suures saalis venekeelset vestlust „Lindude talvine toitmine – heategu või karuteene?”, esineb Indar Zeinet Ida-Viru linnuklubist.

KIK toetatud loodusõhtutel saab osaleda tasuta, aga kuna mõnele üritusele tuleb varem registreeruda, siis tasub keskkonnaameti veebilehelt www.keskkonnaamet.ee lähemalt järele vaadata.

2014. aasta lind jäälind on ka Eesti ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmunud seinakalendri „Eestimaa linnud“ kaanel. Kalendri kaunite fotode autor Ingmar Muusikus

Ornitoloogiaühing kutsub suurele linnuõhtule,

mis algab Tallinnas Eesti rahvusraamatukogu suures saalis 4. detsembril kell 18. Räägitakse, mida me saime sel aastal teada nurmkanadest ja seejärel läheb jutt juba jäälinnule, kellest saab vaadata Sven Začeki pildiprogrammi. Musitseerib ansambel Pööriöö. Sissepääs on tasuta.

Allikas: www.meremuuseum.ee

„Laevapostkaartide lummuses” on Eesti meremuuseumis,

Paksus Margareetas, 19. novembril avatud näitus, mis on koostatud soomlase Keijo Polòni kuulsa kollektsiooni põhjal.

Näitusel on üle 600 postkaardi, peale selle mõne laeva menüüd ja muid dokumente. Väljapanek kajastab eri ajastuid ja koosneb neljast osast: Põhja-Atlandi reisilaevad 1896–1957, muud tänapäevased reisilaevad ning kauba- ja sõjalaevade ehitus kuni tänapäevani.

Näitust saab vaadata kuni 26. jaanuarini, Paks Margareeta on lahti T–P 10–18.

Alto Douro veinipiirkond on üks 15 Portugali maailmapärandi paigast

UNESCO maailmapärandi Euroopa paikades

saab rännata Tartu Annelinna raamatukogu järjekordsel reisimuljeõhtul 4. detsembril kell 17.30. Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado on oma rohkete fotodega illustreeritud vestluse pealkirjastanud „Euroopa pärle UNESCO maailmapärandi kees”.

MAAILMAST

Laysani sinikael-pardi omapärane söömistehnika, nn kärbsepüügisprint: nokka kiirelt avades ja sulgedes jookseb lind rutuga läbi mudavälja kohal tunglevate kärbsepilvede (foto: James H. Breeden Jr / worldsrarestbirds.com)

Teadlased panid kirja maailma asendamatuimad kaitsealad

Ajakirja Science äsjases numbris on avaldatud teadusuuring selle kohta, millised maailma kaitsealad on kõige tähtsamad, et vältida imetaja-, linnu- ja kahepaikseliikide kadu. Kokkuvõttest leiab praktilisi juhiseid, kuidas muuta kaitsealasid tõhusamaks globaalse elurikkuse hoius.

Uuringu aluseks on 173 000 maismaakaitseala andmed, samuti maailma looduskaitseliidu (IUCN) punases raamatus esitatud hinnangud 21 500 liigi kohta. Analüüsiti iga kaitseala panust liikide pikaajalisse säilimisse.

73 piirkonda, mis hõlmavad 137 kaitseala 34 riigis, peetakse täiesti asendamatuks. Need piirkonnad on koduks suuremale osale üle 600 linnu-, kahepaikse- ja imetajaliigist, kellest pooled on kogu maailmas ohustatud.

Paljudel juhtudel kaitstakse neil aladel liike, keda mujal ei leidugi. Selline on näiteks USA Hawaii saarte loodusreservaadis elav kriitiliselt ohustatud endeemne laysani sinikael-part (Anas laysanensis) ning 13 kahepaikseliiki, kelle areaal piirdub Canaima rahvuspargiga Venezuelas.

Mitu neist asendamatutest aladest kuulub ka UNESCO maailmapärandi paikade loendisse, näiteks Ecuadori kuulsad Galápagose saared, Peruu Manú rahvuspark ja mullu sellesse nimekirja arvatud India Lääne-Ghatid.

Paraku tervelt poolel sellest pindalast, mida need asendamatud alad katavad, ei ole maailmapärandi tunnustust. Sellised on Tansaania Udzungwa mägede rahvuspark, Kuuba Ciénaga de Zapata rahvusvahelise tähtsusega märgala ning koguni kõige asendamatuks peetav Colombia Sierra Nevada de Santa Marta rahvuspark.

Erinevalt mõnestki varasemast uuringust polnud seekord fookuses kaitsealade arvu suurendamine, vaid see, kuidas parandada sageli ebapiisavat kaitsekorraldust juba tegutsevatel kaitsealadel.

BirdLife/Uudistaja

NOVEMBRI(ILMA)PILTE