UUDISTAJA
27. veebruar 2013
LOODUSAJAKIRJA VÄRSKED VÄLJAANDED
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Loodusõhtu „Sammud omas Eestis”
Täna õhtul kell 16–18 toimub Jõhvi keskraamatukogus (Rakvere 13a) loodusõhtu, kus Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp räägivad oma retkedest ja raamatust „Sammud omas Eestis” (ilmunud 2012. aastal Loodusajakirja raamatusarjas „Looduse raamatukogu”).Näha saab Ingmar Muusikuse fotosid ja kuulda mõlema rännumehe muljeid sellest, missugune paistab Eestimaa siis, kui võtta aega ja kõndida see üht- või teistpidi läbi.
Osaleda saab tasuta. Kohapeal on võimalik osta ka kõnealust raamatut.
Teavet loodusõhtu kohta jagab keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnahariduse spetsialist Heldi Aia: tel 534 75 093 või e-post heldi.aia@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
Kukus räägib Eesti Looduse veebruarikuu kaaneloost Taavi Pae
Homses, 28. veebruari saates pajatab geograaf Taavi Pae Tartu maratonist. Ligi tosin korda maratonil käinud Pae räägib nii ettevõtmise tasapisi muutunud õhustikust, rahvaspordi populaarsusest maateadlaste seas kui ka mõnest paigast suusarajal ja selle kõrval. Eesti Looduse veebruarinumbrist võtavad maratonilood enda alla tubli kolmandiku ja lõviosa neist on kirjutanud just geograafid. Taavi Pae on avaartikli „Tartu suusamaraton kulgeb kaunil maastikul” autor. Küsimusi esitab Taavi Paele Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Tallinna tehnikaülikooli poojuhtmaterjalide professor Enn Mellikov sai vabariigi valitsuselt väärika teaduspreemia (foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo)
Anti kätte tänavused teaduspreemiad
Vabariigi aastapäeval avaldas valitsus tänu ja jagas teaduspreemiaid meie silmapaistvatele teadlastele. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai 40 000 euro suuruse preemia kirjandusteadlane Maie Kalda ja Tallinna tehnikaülikooli professor akadeemik Enn Mellikov (pildil).
Maie Kalda on eesti kirjandusteaduse grand old lady, kes on sihikindlalt ja süsteemselt uurinud eesti kirjandust. Peale arvukate uurimistööde on ta mitmeköitelise „Eesti kirjanduse ajaloo” põhilisi kaasautoreid, samuti on Maie Kalda kaastöid ilmunud koguteoses „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil”.
Enn Mellikovi uurimistööd on seotud päikeseenergeetika kui olulise alternatiivse energeetika valdkonnaga, ühtlasi on ta andnud suure panuse vastava koolkonna loomisesse Eestis. Mellikov on kollektiivi juhina saanud teaduspreemia ka 1998. ja 2006. aastal.
Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti 20 000-eurosed teaduspreemiad täppisteaduste alal aga Tartu ülikooli professorile Mikhail Brikile, keemia ja molekulaarbioloogia alal Jaanus Remmele (TÜ). Tehnikateaduste valdkonnas pälvis tunnustuse TTÜ juhtteadur Tarmo Soomere, arstiteaduse alal Jaan Eha ja Mihkel Zilmer (TÜ), geo- ja bioteaduste vallas TÜ professor Peeter Hõrak, põllumajandusteaduste alal Eesti maaülikooli dotsent Veiko Uri. Sotsiaalteaduste valdkonnas sai teaduspreemia TTÜ professor Rainer Kattel ning humanitaarteaduste alal TÜ vanemteadur Andres Tvauri.
Vabariigi valitsus
Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust on jahikultuuri aasta patroon (foto: EJS)
Jahikultuuri ja -eetika aasta
Eesti jahimeeste selts (EJS) on tänavuse aasta nimetanud jahikultuuri ja -eetika aastaks. Jahikultuuri aasta patroon on EJS president Margus Puust, kes on aastaid juhtinud tähelepanu jahikultuurile ja -eetikale ning taunivalt suhtunud nendesse, kes seda rikuvad. Puusti sõnul on kultuurne jahimees see, kellel on austus looduse vastu.
Koos ajakirjaga Eesti Jahimees püütakse aasta jooksul pöörata rohkem tähelepanu jahindussõnavarale, mis väikerahval on võrdlemisi kasin. Ühtlasi jagatakse jahindusteadmisi ning -kombeid laiemalt: nii erisuguste väljaaanete kui ka koolituste kaudu. Plaanis on sõnastada Eesti jahinduse hea tava.
EJS
„Rajalugu” Järvakandi terviserajal (foto: Eesti Terviserajad)
Vabariigi aastapäeval tehti „rajalugu”
Möödunud pühapäeval, Eesti vabariigi 95. aasta juubeli päeval said huvilised anda panuse oma tervise edendusse ning sellest ka teada anda: toimus üritus „Eesti terviseradadel ümber maakera”. Suurepärast talveilma ja Eesti arvukaid terviseradu käis tänavu nautimas rekordarv inimesi. Oma osalusest andis märku 11 059 inimest, kes kokku läbisid 111 503,2 kilomeetrit. Täpsema ülevaate, kus Eesti radadel kilomeetreid koguti, leiab veebilehelt http://terviserajad.ee/statistika_2013.htm.
Üritus „Eesti terviseradadel ümber maakera” korraldati tänavu kaheksandat korda. Päeva jooksul sai registreerida enda läbitud kilomeetrid nii terviseradadel kohapeal kui ka www.terviserajad.ee kodulehe trennipäevikusse. Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kui ühiselt läbiti 98 268 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Eelmisel talvel võttis üritusest osa 6800 inimest ning läbiti 60 794 tervisekilomeetrit.
Eesti Terviserajad
Riiklikul keskkonnaseirel on uuenenud veebileht
Veebruari alguses hakkas tööle riikliku keskkonnaseire uuendatud internetileht http://seire.keskkonnainfo.ee. Nüüdsest saab seirearuandeid paremini kätte ning mugavamalt kasutada; otsingusüsteem võimaldab aruandeid otsida seireprogrammi või aasta järgi, saab kasutada ka märksõnaotsingut. Lihtsamaks on muutunud seireveebi ülesehitus, hõlpsam on leida seirenõukogu istungite ning seirefoorumite materjale ja õigusakte keskkonnaseire kohta. Samamoodi kui varem sisaldab ka uus internetileht teavet riikliku keskkonnaseire allprogrammide ja nende elluviimise kohta ning juhatab kätte keskkonnaseire tulemusi kajastavad väljaanded.
Keskkonnateabe keskus
Juttselg-kärnkonna noor isend (foto: Piet Spaans/wikipedia)
Harilaiul taastatakse juttselg-kärnkonna elupaigad
Tänavu taastab riigimetsa majandamise keskus Vilsandi rahvuspargis Harilaiul poolsaare algupäraseid rannikumaastike, parandades seeläbi haruldase juttselg-kärnkonna ehk kõre elupaiku.
Harilaidu asustab üks kolmest veel säilinud Saaremaa juttselg-kärnkonna asurkonnast. Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Tõnu Talvi sõnul on tegu liigiga, kellele sobivad avatud luited ja madala või vähese taimkattega rannaniidud. Praegu aga vohab poolsaarel tihe männimets, samuti ei sobi kõrele kinnikasvanud luitestiku vee- ja valgusolud. Sestap on haruldase liigi püsimajäämiseks vaja eemaldada 36 hektaril kasvav männikultuur, mis rajati Harilaiule 1970. aastatel, raiutakse ka suhteliselt avatuna säilinud Harilaiu kaelal kasvavad männid (21 ha). Noore kultuurmänniku osaline eemaldamine on vajalik, et taastada haruldasele kahepaiksele sobilik rändekoridor erisuguste elupaigapiirkondade vahel ning tagada liigi säilimine Harilaiul. See mõjub kindlasti soodsalt ka paljudele teistele luiteid asustavatele liikidele, näiteks kaitsealusele rand-ogaputkele.
RMK
Ühemastiline lodi Jõmmu Tartu hansapäevadel (foto: vikipeedia)
Algab kahemastilise lodja ehitus
Üheksa aastat tagasi hakati Emajõel ja Peipsil taastama lodjandust: maailma ajaloos ainulaadset laevanduskultuuri. Lodi Jõmmu valmis 2006. aastal. Tänavu võetakse ette aga järgmine tähtis samm: toetajate ja vabatahtlike abiga algab lodjakojas uue ja suurema, kahemastilise looduslodja ehitus. Pidulik kiilupuu tahumine toimub sellel neljapäeval kell 15 lodjakojas. Üritusel antakse ülevaade ka ehituskavast ja laeva kasutamisest edaspidi.
Emajõe lodjaselts
SÕNUMEID MAAILMAST
Rohelised tänasid pärast hääletust kalanduspoliitikat toetanud Euroopa Parlamendi liikmeid asjakohaste loosungitega (foto: Patrick Seeger/ EPA / Birdlife)
Euroopa kalanduspoliitika põhjalik reform leidis toetust
6. veebruar oli rõõmupäev neile, kes on seisnud sellise EL kalanduspoliitika eest, mis aitaks paremini kaitsta merekeskkonda ja piirata kalapüüki. Reformikava näeb ette lõpetada aastakümneid väldanud ülepüük aastaks 2015 ja lasta enim kannatanud kalavarudel taastuda aastaks 2020: selle poolt hääletas Euroopa Parlamendis (EP) esimesel lugemisel 502 EP liiget ja vastu oli 137. Kavale andsid poolthääled ka kõik kuus Eestist valitud EP liiget.
Just ülepüük on olnud 2002. aastal jõustunud praeguse ühise kalanduspoliitika suurim läbikukkumine. Euroopa Komisjoni statistika näitab, et ligi 80% Vahemere ning 47% Atlandi kalavarudest on ülepüütud. Uus ühine kalanduspoliitika peaks hakkama kehtima 2014. aastal.
Muudatuste keskmes on kestlikkus. Peale selle, et kalavarud peavad taastuma vajalikul tasemel, on tähelepanu pööratud sellele, et ligi veerand praegusest kogupüügist on oma suuruse või kalaliigi tõttu nn soovimatu püük ning need kalad lastakse vette tagasi. Paraku enamik tagasi lastud saagist sureb. Et selline raiskamine lõpetada, soovivad saadikud alates 2014. aastast kehtestada üldise lossimiskohustuse. Alamõõduline saagiosa võidakse kasutusele võtta mujal kui inimtarbimises.
Alates 2015. aastast ei tohi liikmesriigid määrata kalapüügi kvoote, mis ei võimalda tagada kalavarude kestlikku saagikust. Kindlat kalaliiki ei tohi püüda rohkem, kui on selle liigi reprodutseerimisvõime ühe aasta kohta. Selle asemel et määrata iga-aastased kvoodid, tuleb tulevikus tugineda mitmeaastasele kalavarude planeerimisele. Mitmeaastased plaanid peavad omakorda lähtuma usaldusväärsetest teadusandmetest, mida liikmesriigid on kohustatud koguma ja avalikustama.
Euroopa Parlament alustab nüüd läbirääkimisi nõukogu ja komisjoniga enne reformiplaani teist lugemist. Euroopa Liidu eesistujariik Iirimaa on mitu korda väljendanud soovi saavutada kokkulepe juuni lõpuks.
Vt ka Euroopa Komisjoni ühise kalanduspoliitika reformi kodulehte ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm.
EP infobüroo Eestis / Loodusajakiri
Piiritaja (foto: Pau Artigas/ wikipedia)
Miks piiritaja tõuseb hämaruses kõrgustesse
Amsterdami ülikooli elurikkuse ja ökosüsteemide dünaamika instituudi teadlased on koostöös Madalmaade kuningliku meteoroloogiainstituudi, riigi õhujõudude ja Lundi ülikooliga tehtava uuringu käigus märganud piiritajate kummalist käitumist päikeseloojangu ja -tõusu ajal: linnud tõusevad kuni 2,5 kilomeetri kõrgusele.
Piiritajad on põnevad linnalinnud, kelle lühikest kohalolu meie suves märkavad ilmselt ka muidu küllalt looduskauged inimesed, esmajoones muidugi lindude valjude häälitsuste tõttu. Küllap mõneti vähem teatakse pikatiivaliste meisterlendurite iseäralikust eluviisist. Nimelt on nad n-ö kindlal pinnal ainult pesitsedes kusagil katusekivide all, maja ülemiste osade pragudes või pesakastides. Kogu ülejäänud piiritaja elu möödub õhuvallas: sealt saadakse toit, seal peetakse pulmi ja koguni magatakse. Hollandlase Adriaan Dokteri juhitud töörühm uuris uusimat tüüpi ilmaradarite abil piiritajate käitumist hämaruses.
See, et piiritajad õhtul kõrgustesse tõusevad, polnud mõistagi saladus. Dokteri sõnul on seda aga ikka seostatud nende lindude unetsükliga. Ent radariinfo andis nüüd teada, et samasuguse tõusu ei võta piiritajad ette mitte ainult öö alguses, vaid ka lõpus. Järelikult peab sellisel käitumisel olema mingi muu põhjus.
Videviku ajal on võimalik saada mitmekesist infot, mida paljud loomaliigid kasutavad navigeerimiseks ja orienteerumiseks. Piiritajate kohta arvavad uurijad, et linnud võivad sõna otseses mõttes teha ilmavaatlusi, näiteks jälgida temperatuuri ja tuult eri kõrgustel, ning ennustada selle põhjal ilma. Täpne ja kiire reageering ilmamuutustele on selle liigi puhul elutähtis, sest piiritajad toituvad eranditult õhus lendavaist putukaist, keda on küllaldaselt ainult hea ilmaga.
Uuringu tulemused on avaldatud ajakirja Animal Behaviour märtsinumbris.
AlphaGalileo/Loodusajakiri
TASUB OSALEDA
Loodusõhtul räägitakse varakevadistest loodushäältest
Neljapäeval, 28. veebruaril kell 18 toimub Otepää gümnaasiumi aulas loodusõhtu, kus Urmas Abel ja Tarmo Evestus Eesti ornitoloogiaühingust räägivad varakevadistest häältest Otepää metsades. Lähemalt tutvustatakse rähne ja kakkusid ning õhtu lõpeb väikese mälumänguga.
Üritus on tasuta. Teavet võib küsida keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistilt Margit Turbilt: tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.
Näitus inimahvide kunstitöödest
Kui anda loomadele, näiteks šimpansitele, gorilladele või elevantidele võimalus, oskavad nad luua abstraktseid kujutisi, mis on vaieldamatult kunstipärased. Seetõttu ei saa öelda, et loovus on omane vaid inimesele. Loomade loodud kunstiga on võimalik tutvuda Tallinna loomaaias alates 1. märtsist kell 15, kui avatakse näitus „Looma loodud”.
Esimest korda Eestis saab näha inimahvide kunstitöid, mis mujal maailmas on näitustel juba tuntust kogunud ja imetlust äratanud. Näituse korraldamiseks sai loomaaed innustust Helsingis elavalt loomakunstihuviliselt Heikki Lehtosaarilt, kelle kogust pärineb suur osa väljapanekust. Näha saab orangutanide, šimpansite, gorillade ja ühe vaieldamatult andeka ja omapärase kaputsiinahvi taieseid.
Peale nende on näitusel Tallinna loomaaias elavate šimpansite Betty ja Quincy ning aastatel 1965–1968 elanud šimpans Peetri joonistused. Šimpans Peetril õnnestus oma lühikesest elueast hoolimata osaleda ka 1966. aasta Eesti telefilmis „Peegliahv”. Oma esimesed joonistamiskatsetused on teinud ka Tallinna loomaaia aafrika savannielevandid: näitusel leiab elevant Fieni töid, elevant Draay kogub veel inspiratsiooni.
Alates 1. märtsist on loomaaia kassad lahti 9–17, elevandimaja on lahti 10–18.
Tallinna loomaaed
Timo Palo ja Audun Tholfsen kasutasin põhjapooluselt Teravmägedele jõudmiseks suuski ja süstasid (foto: Timo Palo)
Loodusõhtu põhjapolaarretkest
Tipu looduskool kutsub 8. märtsil kell 18 Viljandisse Bonifatiuse Gildi hoonesse, kus rändur Timo Palo pajatab põnevaid lugusid ja näitab kauneid pilte oma eelmise aasta ekspeditsioonist põhjapooluselt üle Põhja-Jäämere Teravmägedele.
Teavet ürituse kohta saab küsida e-posti teel info@tipulooduskool.ee või telefonitsi 5353 6961.
Tipu looduskool
Üks keeleteo kandidaat on Eesti murrete ja sugulaskeelte digitaalseks muudetud arhiiv
Milline võiks olla mullune keeletegu?
Igal aastal valitakse üks emakeelt ja eesti kultuuri edasi viinud tegu. Kui peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, siis rahvaauhind selgub kõigi huviliste arvamuste põhjal.
Parima keeleteo konkursile on esitatud järgmised keeleteod: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara”, eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk”, sõnaraamat „Eesti keele sõnapered”, eestikeelsete helisalvestiste leidmine ning teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine, eestikeelne Anni lasteaed Helsingis, „Eesti etümoloogiasõnaraamat”, eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv, eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel, käsiraamat „Keelemeel”, metoodiline kogumik „Keelemängud”, „Võõrsõnade leksikon”, kaheosaline eesti keele riigieksam, eesti punktkirja käsiraamat, Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd” ning kokkuvõttevõistlus „Tuum”.
Oma hääle saab edastada välkpostiga keeletegu@hm.ee, haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/index.php?0513172 või tavaposti teel (Haridus- ja teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu”). Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl.
Mullune parim keeletegu tehakse teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil.
Haridus- ja teadusministeerium
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com