Uudistaja 25.05.2016

UUDISTAJA

25. mai 2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Maikuu Horisont: kosmos, kuum kõrb, biomeditsiini ja Eesti majanduse tulevik

Horisondi mai- ja juuninumbri kaaneloos „Teadus maa ja taeva vahel“ on astronoom Laurits Leedjärv võtnud vaatluse alla maailma ainulaadseima ja kalleima rajatise – rahvusvahelise kosmosejaama, mis on olnud pidevalt asustatud juba üle 15 aasta. Artiklist saame lähemalt teada, mida põnevat kosmosejaama teadusprogrammis uuritakse ning millist kasu inimkonnal neist ainulaadsetest uuringutest oodata on.

Pikemas intervjuus usutleb Horisont sel korral Tartu ülikooli majandusprofessorit ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa. Hinnatud arvamusliider räägib majandusteadlase rollist ühiskonnas ning vastab muu hulgas küsimustele, mida meil Eesti majanduse hetkeseisu arvestades tulevikult oodata on. Meil on vaja oma majanduse ergutamiseks suuri ideid, leiab Eamets ning nimetab ühe sellisena Silicon Valley taolise rahvusvahelise innovatsioonikeskuse loomist.

Meditsiiniteaduste eesliinil toimuvat tutvustab Horisondi kevadnumbris geeniteadlane Kaarel Krjutškov, kelle hinnangul tõotab järgmine läbimurre biomeditsiinis tulla pealtnäha vastandlikes valdkondades: loote sünnieelsetes uuringutes ja vähidiagnostikas, mille ühendav lüli on rakuvaba DNA ehk genoomne rämps.

Elamusi, mida pakub loodushuvilisele maailma kõige kuivem paik, Tšiili põhjaosas laiuv Atacama kõrb, kirjeldab 2008. aastal „kõrbete kõrbes“ rändamas käinud bioloog ja ajakirjanik Indrek Rohtmets. Artiklist saab teada, miks Atacama kõrb on nii kuiv ning milliseid imelisi kõrbeasukaid võib sealsetel avarustel kohata.

„Mõtlemise masinavärgi“ sari jätkub Hedvig Sultsoni kirjutisega „Paradoksaalse une funktsiooni otsingul”. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, millist otstarvet täidab paradoksaalseks uneks ristitud unikaalne unefaas, kus magaja ajuaktiivsus meenutab pigem ärkvelolekut kui sügavat und, ning tutvustatakse teooriat, mis pakub vastusena meie emotsioonide reguleerimise.

Tavapäraselt saab värskest Horisondist lugeda „Kosmosekroonika“ rubriiki ning „Sõna lugu“, milles tuleb sel korral juttu sõna „taevalaotus“ tulekust eesti keelde. „Igameheteaduses“ kutsutakse meid üles Shakespeare’i-aegseid tekste lugema; Kanuti meistrid räägivad „teadlastena kabinetis“, kuidas vanadele asjadele uut elu sisse puhuda.

Paar Horisondi rubriiki on läbi teinud uuenduskuuri ja lisandunud on mitu uut. Koostöös Ahhaa teaduskeskusega alustab ilmumist „Ahhaa!“-hetki pakkuv juturubriik. Ajaloouurija Jüri Kotšinevi kirjutis on esimene rubriigist „Huvitav Venemaa“, mis tutvustab meie idanaabri eripärasid; esmalt selgub, miks Vene bojaarid kandsid pikki habemeid ja kasukaid. „Muuseumipärl“ hakkab tutvustama Eesti mäluasutustes tallel olevaid aardeid, sel korral on kõne all kaks loodusmuuseumi; rubriik „Dokument kõneleb“ tuletab meile meelde, et Eesti vabariigil on oma ajaloo vältel tulnud kord juba küllaltki arvukat pagulasseltskonda vastu võtta. Peale selle saab lähivaates imetleda grafeeniliblikaid, nautida Ilmar Trulli teadusluulet, lugeda Eesti laste jõuproovidest bioloogiaolümpiaadil ning ragistada aju, et leida täisruutude maatrikseid, lahendada ristsõna ning „Mälusäru“.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Näituse kuraatorid Loore Ehrlich (vasakul) ja Marja-Liisa Kämärä Sammalhabeme heatahtliku pilgu all

Loodusajakiri Kukus: juhatame sambla ja samblike maailma

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ läheb sel nädalal Eesti loodusmuuseumisse, et vaadata kuraatorite Loore Ehrlichi ja Marja-Liisa Kämärä seltsis kuni järgmise aasta alguseni avatud näitust „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“. Nädala pärast tutvustame koos autori, Tartu observatooriumi vanemteaduri astronoom Laurits Leedjärvega mai-juuni Horisondi kaaneartiklit „Teadus maa ja taeva vahel“, milles on juttu rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Saateid saab järelkuulata aadressil podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

EESTI SÕNUMEID

Eesti kuldne esindus autasustajate seltsis: (vasakult) HTM kantsler Janar Holm, Richard Luhtaru (MHG), Kaarel Hänni (TRK), Karl Paul Parmakson (MHG) ja EUSO president iirlane Michael Cotter (foto: Andres Tennus / TÜ)

Euroopa loodusteaduste olümpiaadilt tuli Eestisse üks kuld- ja kaks hõbemedalit

Maikuu teisel nädalal peeti Tartus 14. Euroopa Liidu kuni 16-aastaste õppurite loodusteaduste olümpiaad (EUSO), kus konkureeris 23 riigi 48 meeskonda; Eestil kui korraldajamaal oli võimalus välja panna neli triot. Absoluutvõitja rändkarika sai Saksamaa võistkond. Olenevalt kogutud punktisummast jagati välja viis kuld- ja kakskümmend hõbemedalit ning lausa kolm medalit jäi Eestisse.

Kuldmedali võitnud Eesti meeskonda kuulusid Kaarel Hänni Tallinna reaalkooli (TRK) 11. klassist ning Karl Paul Parmakson ja Richard Luhtaru Tartu Miina Härma gümnaasiumi (MHG) 9. klassist. Veel pälvisid kulla juba mainitud Saksamaa võistkond ning portugallased, slovakid ja sloveenid.

Ühte Eesti hõbedasse võistkonda kuulusid 10. klassi õpilased Airon Johannes Oravas (TRK) ning Joosep Kaimre ja Loona Volke Hugo Treffneri gümnaasiumist, teise aga 9. klassis õppivad Hannes Kuslap ja Kirke Joamets (MHG) ja Uku Hannes Arismaa (Tallinna inglise kolledž). Peale Eesti pälvisid kaks hõbemedalit veel iirlased, leedulased, rumeenlased, tšehhid ja ungarlased ning ühe hõbemedali Austria, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Rootsi, Saksamaa ja Sloveenia. Ülejäänud 23 võistkonda said osavõtumedali, teiste seas Juri Volodin Õismäe Vene lütseumi 10. klassist, Mihhail Lebedev Tallinna Tõnismäe reaalkooli 11. klassist ja Roman Oleinik Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassist.

EUSO presidendi Michael Cotteri sõnul oli Tartus toimunu kõigi aegade parim olümpiaad ja seda kinnitas osalejate energiline aplaus. Suure tunnustuse pälvis olümpiaadi akadeemiline komitee, mis koosnes suuresti mitmesugustel rahvusvahelistel olümpiaadidel karastunud praegustest üliõpilastest. Olümpiaadi peakorraldaja oli Tartu ülikool ja TÜ teaduskool, olümpiaadi rahastas haridus- ja teadusministeerium (HTM).

euso2016.ee/Uudistaja

Glüfosaadi (N-(fosfonometüül)glütsiini) molekuli mudel (allikas: Vikipeedia)

Riigikogu võttis menetlusse pöördumise glüfosaadi keelustamise kohta

Riigikogu juhatus otsustas 19. mail võtta menetlusse erakonna Eestimaa Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti rohelise liikumise 16. mail algatatud kollektiivse pöördumise „Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.

Pöördumise seletuskirjas viidatakse mitmele uuringule, mis on näidanud, et Euroopa riikide kodanike organismid sisaldavad taimemürgina kasutatava glüfosaadi jääke, kohati on selliseid inimesi üle 90 protsendi. Paraku ei tehta selle kohta mingit regulaarset seiret.

Eestis on mitmesuguste mürgijääkide jälg toidus pidevalt suurenenud. Riigikontrolli 2015. aasta seire kohaselt leidub mürkide jääke 51 protsendis toiduainetes. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, teeäärte hooldamisel, parkides, isegi laste mänguväljakutel. Iga inimene võib sellega ka enda teadmata kokku puutuda.

Glüfosaat tekitab inimesel vähiriski ning hävitab vee- ja mullaelustikku. Eesti saaks olla mahetootmise eeskujuriik ja jätkusuutliku riigi mudel Euroopas.

Riigikogu pressiteenistus / Uudistaja

Fotomälestus 2010. aastast: professor Enn Lust ja president Toomas Hendrik Ilves TÜ Chemicumi laboris (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool / Wikimedia)

Eestisse luuakse esimene vesinikkütusejaam

TÜ keemiainstituut ning projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Bene alustavad koostööd, et arendada tulevikukütuse vesiniku tootmist. 2018. aasta lõpus rajatakse Pärnusse Eesti esimene vesinikutankla ja tootmisjaam. Plaanis on rakendada ainulaadseid lahendusi, mis võimaldavad vesinikuga tankida busse ja tavasõidukeid.

TÜ keemiainstituudi direktor Enn Lust ütles, et Eesti esimene vesinikkütuse tankla ja tootmiskompleks rajatakse Pärnusse, kuna seda läbib Via Baltica maantee. Kaugem plaan on hakata Pärnus kasutama emissioonivabu ühissõidukeid. Praegu kavatsetakse hankida vesinikul töötavad bussid ning ehitada vesiniku tootmise jaam, salvesti ja universaalne vesinikutankla. Vesinikbusside ja -autode paaki tangitakse suure rõhu all vesinik, mis suunatakse kütuseelementi, kust tuleb välja veeaur ning masina liikuma panev elekter.

Lusti sõnul soovitakse projekti tulemina tulevikus lahendada mitu olulist probleemi. Arvestades Eesti energiamajanduse arengukava arutelul selgunut, on Eestil suuri raskusi toota nn taastuvaid transpordikütuseid, lähtudes Euroopa Komisjoni eesmärkidest. Seega võiks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel ja selle kasutus Pärnus vesiniku infrastruktuuri arendamise projektis ning hiljem kogu Eestis, aga samuti vesiniku abil suurendatud kütteväärtusega biometaani tarvitus transpordivahendites leevendada taastuvate transpordikütuste tootmise puudujääki Eestis. Ühtlasi aitab projekt saavutada 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil 195 riigi vahel sõlmitud ülemaailmse kliimakokkuleppe eesmärke.

TÜ ja osaühing NT Bene allkirjastasid koostöölepingu, et teha uuenduslikus valdkonnas uurimistööd ja osaleda projektis „H2Nodes – Euroopa vesinikutanklate võrgustiku arendamine, mis aktiveerib kohaliku nõudluse ja loob uued taristuga kaasnevad väärtusahelad“. Projekt hõlmab osa Euroopa Liidus väljaarendatavast transpordivõrgust, mis koosneb kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist TEN-T (Trans-European Transport Network), ja on ühtaegu osa transpordikoridorist North Sea-Baltic Core Network Corridor. Euroopas on niisuguseid lahendusi alla 200.

TÜ/Uudistaja

Veebileht „Konnad teel(t)“on aadressil konnad.elfond.ee (allikas: www.elfond.ee/konnadteel)

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel 10 113 kahepaikse elu

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 20. mail, et sel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat korraldatud konnapäästeaktsiooni „Konnad teel(t)“ jooksul peeti18 konnatalgut üle Eesti; vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprilli külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. Näiteks Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt olnud ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000. Erilised üllatajad olid tänavu ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval; mõlemas paigas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid. Kuigi tänavu ei läinud konnad paljudes rändekohtades hulganisti sigimispaikadesse, vaatasid vabatahtlikud õhtuti kannatlikult rändepaiku üle.

Kokku oli vabatahtlikke talgujuhte 35, talgukohti 18. Valmidus konnadele appi tõtata oli veel kaheksas talgukohas, kuid sel aastal seal rännet ei toimunud. Konnarändel oli kolm suuremat lainet vahemikus 5. aprillist 2. maini. Kõige suurem oli ränne Tartus Ihastes, kus päästeti 2482 konna, ja Tallinnas Astangu tänaval, kus aidati üle tee 2266 kahepaikset. Järgnesid Porkuni, Leie-Oiu, Tapa ja Kuremäe talgukohad. Viie aastaga on kokku päästetud juba üle 73 000 kahepaikse.

Taas korraldati ka joonistusvõistlus, kuhu saadeti 379 konnapilti. Võistluse parimaid töid näeb Facebookis.

Aktsiooni korraldas ELF ja rahastas KIK; oma panuse andsid Papyrus AS, maanteemuuseum, keskkonnaministeerium, maa-amet ja Vapramäe loodusmaja.

ELF/Uudistaja

Kahe kõrvuti asuva dolokivikarjääri reljeef, mis on saadud maa-ameti laserskanneri ehk LiDARi-seadme abil. Maapinna kõrgust näitavad legendis toodud värvid. Tumeroheline ja beež punase mäeeraldise piiri sees kujutab dolokivi kaevandamise astmeid, heleroheline on karjääri põhi, helesinisega on tähistatud karjääri lääneosas asuv veekogu. Valmistoodangu ja katendi puistangud joonistuvad välja tumepruunide ja hallide toonidega, karjääri ümbritsev loodusliku reljeefiga ala on esitatud pruunide toonidega (allikas: www.maaamet.ee)

Kaevandamise aerokontroll on muutnud kaevandajad hoolsamaks

Maa-ameti korraldatav aerokontroll on andnud häid tulemusi, sest kaevandajad on hakanud hoolikamalt kinni pidama kaevandamismahtudest ja -piiridest ning varasemast rohkem keskendunud kaevandamisega rikutud maade korrastamisele.

Aerokontroll on kõige kiirem ja ülevaatlikum võimalus teada saada, kas kõik kaevandamise tingimused on täidetud. Maa-amet alustas KIKi toel aerokontrolli 2009. aastal; igal aastal kontrollitakse koos keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga 150–200 karjääri. Peamine sihtrühm on ehitusmaavarade ja põlevkivikarjäärid.

„Algusaastatel tuli ette, et leiti kümnete tuhandete kuupmeetrite ulatuses ülekaevandamisi, kuid mida aeg edasi, seda hoolikamaks on kaevandajad muutunud. Kaevandamiseks lubatud piiride ületamisi küll esineb, kuid enamasti jäävad mahud alla tuhande kuupmeetri,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. „Kuna aerokontrolli käigus jälgitakse ka kaevandatud alade korrastamist, siis on seegi pilt paranenud ehk kaevandajad on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sellele, et pärast nende tegevuse lõppemist oleks keskkond võimalikult kiiresti ja hästi heakorrastatud.“

Kaevandatud alade korrastamine aitab tihendada kaevandajate ja kohalike kogukondade koostööd ja luua häid suhteid. Järjest sagedamini lepitakse juba kaevandamise alguses kokku selles, kuidas rikutud maad taastatakse ja koostatakse korrastamise projekt. Eestis on üle 650 kehtiva kaevandamisloa.

Maa-amet teeb aerokontrolli väikelennukiga, millele monteeritud aerokaameraga tehakse ortofotosid ja laserskanneriga kogutakse kõrgusandmeid. Korduvate ülelendudega selgitatakse välja, kas kaevandamine on püsinud nii külgmiselt kui ka sügavuti lubatud piirides. Seejärel arvutatakse lendude vahel väljatud maavara maht. Saadud tulemusi võrreldakse kaevandamisloa omaniku esitatud kaevandamise mahu aruannetega, mis on aluseks kaevandamisõiguse tasu arvestustele. Samuti jälgitakse, kas puistangud on püsinud loaga antud mäeeraldise teenindusmaa piires, kuidas on edenenud kaevandatud ala korrastamine jms.

2015. aastal kontrollitud 200 mäeeraldisest leiti järelkontrolli vajavaid olukordi 147 juhul. Ehkki rikkumiskahtlusega karjääride osakaal on aja jooksul suurenenud, ei ole kõigi nende puhul tingimata tegu rikkumistega. Näiteks võib väljaspool loas määratud teenindusmaad puistanguid ladestada naabri ja keskkonnaameti nõusolekul. Väljaspool mäeeraldist võib olla süvendustöid tehtud ehitusloa või muu asjakohase dokumendi alusel. Kuna kaevandatud koguste deklareerimisel on ette nähtud kuni kolmeaastane mõõdistusaeg, võib selle aja vältel tulla ette erinevusi deklaratsioonide ja tegelikult väljatud maavara koguste vahel.

Maa-amet jätkab kaevandamise aerokontrolli ka tänavu. Aastas kulub sellele ligikaudu 200 000 eurot, ühe objekti kontrollimise keskmine hind on 1000–1300 eurot.

Maa-amet/Uudistaja

Artikkel on ilmunud National Geographicu aprillinumbris (allikas: www.nationalgeographic-magazine.com)

National Geographicu artiklis selgitab maaülikooli järveuurija kliimamuutuste mõju

Ajakirja National Geographic aprillinumbris on avaldatud teadusajakirjanik Cheryl Katzi artikkel, kus on teiste seas kasutatud Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse juhtteadurilt Peeter Nõgeselt saadud infot kliimamuutuste mõju kohta Eestis.

Artikkel „Summer in March? Warming Climate Alters Europe’s Seasons“ käsitleb süsinikuheidet ning selle mõju kliimale: seetõttu on suvised temperatuurid varasemad ning aastaks 2100 saabub Euroopa „suvi“ 20 päeva varem kui tööstusajastu eel. Autor kirjutab, et puude varane lehteminek, lindude ränne ja varakult saabuvad liblikad on kliimamuutuste tõestus, ent teisenevate kliimaolude tõttu muutuvad kogu põhjapoolkera sesoonsed ilmastikuolud.

Eesti maaülikooli juhtteadlane Peeter Nõges kinnitab artiklis, et ilmastikuolude muutusi on selgelt näha Eesti järvedelt. Viimastel kümnenditel sagenenud ebanormaalselt varajased kuumalained on takistanud sügavamate järvede vee kevadist segunemist, iga-aastast protsessi, mis segab veesamba ja transpordib hapnikku sügavamatesse veekihtidesse. „See mõjutab järvede põhjaelustikku ja võib põhjustada suvist kalade suremist, millel on omakorda oluline mõju kalastuspiirkondade majandusele ja ka puhkemajandusele,“ ütles Nõges.

Artikli leiab võrgupaigast news.nationalgeographic.com/2016/04/160404-climate-change-Europe-early-summer/.

EMÜ/Uudistaja

Keskkonnainspektsiooni kinnitusel tekib Eestis aastas ligikaudu 10 000 tonni vanarehve (foto: www.bioneer.ee)

Keskkonnainspektsioon on algatanud Eesti rehviliidu suhtes menetluse

Keskkonnainspektsioon teatas 18. mail, et on alustanud rehvide taaskasutusorganisatsiooni Eesti rehviliit suhtes väärteomenetlust, kuna Viljandi jäätmejaamas on lõpetatud vanarehvide vastuvõtt, ja teinud ettekirjutuse, mis kohustab vanarehvide vastuvõtu taastama.

„Inimesed on rehve ostes teenuse eest juba maksnud ja neid ei saa panna olukorda, kus neil ei ole võimalik kasutatud rehve ära anda. Teenuse viivitamatu taastamine on vajalik ka selleks, et rehvid kusagile metsa alla ei satuks,“ ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. „Kui ettenähtud tähtajaks ehk kolme päeva jooksul ei ole ettekirjutus täidetud, rakendame sunniraha ja teeme seda vajadusel korduvalt. Eeldatavasti rehviliit mõistab, et seaduse täitmine on soodsam kui mittetäitmine.“

Nagu mitmes teiseski Euroopa Liidu riigis kehtib Eestis rehvide puhul laiendatud tootjavastutus, mis on saastaja-maksab-põhimõtte laiendus: tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni selle jäätmeteks muutumiseni (ja kuni need jäätmed lakkavad olemast jäätmed). Tootjad võivad oma kohustused üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele, kes peavad korraldama rehvide kogumise ja käitluse. Eestis on selliseid organisatsioone kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.

Rehvide vastuvõtu lõpetamine MTÜ Eesti Rehviliit kogumispunktides on vastuolus jäätmeseaduses ja rehvimääruses toodud kohustusega. Kui kellelgi on infot rehvide vastuvõtust keeldumise kohta rehviliidu kogumispunktides, tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnainspektsioon/Uudistaja

Karula rahvusparki tutvustava trükise esikaas (allikas: keskkonnaamet)

Keskkonnaamet kutsub rahvusparke avastama

Keskkonnaametil valmisid looduskaitsekuu alguseks Eesti rahvusparkide trükised, kust leiab teavet piirkondade vaatamisväärsuste ja looduslike omapärade kohta.

„Esimest korda andsime välja Eesti rahvusparke tutvustavate vihikute sarja, mis annab ülevaate meie rahvusparkide maastikest, kooslustest, elurikkusest ja kultuuripärandist ning jagab soovitusi matkamiseks looduses liikujatele. Rahvuspargid on meie looduse esindusalad – pärlid, mida soovitame kindlasti külastada,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. Rahvusparkide tähtsust teadvustades väärtustame ka kogukonnapõhist loodushoidu: ilma kaitsealadel elavate inimeste tegevuse ja toetuseta ei saa loodushoid olla kestlik.

Looduskaitsekuu alguseks valminud trükised tutvustavad viit Eesti esindusala: Lahemaa, Karula, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparki. Rahvuspargid paiknevad looduslikult erinevates piirkondades, kus on eripärased ajaloolised mõjutused ja kultuuripärand. Kaitseala valitsejana soovib keskkonnaamet aidata kaasa paikkonna looduse ja kultuuripärandi mõistmisele, suunates seeläbi rahvuspargi tasakaalustatud arengut.

Taaskasutatud paberile trükitud vihikud koos asjakohaste kaartidega on kättesaadavad eesti, vene ja inglise keeles ning on abiks loodusturistidele Eestist ja kaugemalt. Trükiste kogutiraaž on 36 000 eksemplari ning neid jagatakse rahvusparkide teabepunktides ja piirkondlikes turismiinfokeskustes.

Kokku on keskkonnaametil keskkonnateadlikkuse programmi projekti raames valminud 30 teabematerjali looduse ja keskkonna valdkonnast; huvilised leiavad need keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/trukised).

Teabematerjalid on valminud koostöös osaühingutega Regio ja Areal Disain ning teiste koostööpartneritega loodus- ja turismivaldkonnast ning riigiasutustest; toetas KIK.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Ka Kiviõli poolkoksimäelt vaadeldi tornide linnuvaatluspäeval linde

Kabli vaatlustorn võitis jälle

Eesti ornitoloogiaühingu 14. mail korraldatud tornide linnuvaatluspäeval, millega tähistati ka 10. mail olnud maailma rändlindude päeva, vaadeldi linde 15 vaatlustornis ning Eesti kõrgeimal mäel – Kiviõli poolkoksimäel.

Kõige liigirikkama torni tiitli sai vaatluspäevade kuueaastases ajaloos juba neljandat korda ülekaalukalt Kabli vaatlustorn Pärnumaal 111 liigiga. Tulemus jääb kolme liigiga alla vaatluspäevade rekordile, mis saadi samuti Kabli vaatlustornis. Teise koha saavutas 86 liigiga Haeska torn Läänemaal ja kolmanda 72 liigiga Aardla torn Tartumaal. Kokku nähti ja kuuldi 167 linnuliiki, mis on vaatluspäevade kolmas tulemus. Kõige põnevamad liigid olid vaenukägu Rumpo vaatetornis Vormsil ja puna-harksaba Valgamaal Tellingumäel. Lõplikke tulemusi saab vaadata EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

EOÜ/Uudistaja

„Nutikalt netis“ finalistid, žürii ja juhendajad (foto: lastekaitse liit)

Selgunud on Eesti koolide kõige nutikamad netis

Tallinnas energia avastuskeskuses peeti 17. mail koolidevahelise võistlusmängu „Nutikalt netis“ finaalvõistlus, mille võitsid Kristiine gümnaasiumi õpilased Madli Kaljo, Henri Haugas, Oliver Sild, Rasmus Lukas, Kristjan Mäetalu ja Tuuli Torop. Teise koha pälvis Kuusalu keskkool, kolmanda koha Elva gümnaasium ning neljanda koha Ilmatsalu põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulus kuni kuus 6.–7. klassi õpilast, finaali võis jõuda piirkondliku vooru ja poolfinaali kaudu. Finaalis tuli õpilastel tutvustada oma kooli ja võistlusmängu käigus õpitut ning näidata teadmisi Kuldvillaku-stiilis viktoriinis interneti ja nutivahendite kohta. Peale selle olid kõik finaalis osalenud meeskonnad teinud ulatusliku veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste aktiivsust Facebooki-keskkonnas, nutiturvalisuse strateegiaid, nende teadlikkust portaalist targaltinternetis.ee ja Lasteabi telefoni olemasolust jne.

Võistlusmängu põhieesmärk oli innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi, et internetti ning digitaalseid kommunikatsioonivahendeid targemalt ja turvalisemalt kasutada. Mäng oli korraldatud projekti „Targalt internetis“ raames, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, politsei- ja piirivalveamet ning MTÜ Eesti Abikeskused. Pool projekti rahastusest tuleb Euroopa Komisjoni programmi „Connecting Europe Facility“ kaudu.

Kõik võistlusmängude jooksul loodud materjalid ning võistluste tulemused on esitatud võrgupaigas www.targaltinternetis.ee.

Lastekaitse liit / Uudistaja

Linnusõber Peep Veedla (foto: www.bioneer.ee)

Linnulauluhommikutel käis tänavu 645 õpilast

Tallinna õpilaste linnulauluhommikud olid tänavu rekordiliselt osalusrohked: linde käis kuulamas ja tundma õppimas 645 õpilast, peaaegu poolteist korda rohkem kui möödunud kevadel.

Juba kümnendat aastat korraldatud linnulauluhommikutel on kokku käinud 6232 õpilast 258 klassist ja 53 koolist. Linnulauluhommikute eesmärk on süvendada teadmisi lindudest ja õppida neid laulu järgi eristama. Ühtlasi kujundatakse õpilastes loodushoiu- ja looduskaitseväärtushinnanguid ning praktilise looduse tundmise oskusi. Tänavu osales linnulauluhommikutel 30 klassi 14 koolist. Linnulauluhommikute juht on harrastusornitoloog Peep Veedla.

Linnulauluhommikuid korraldab MTÜ Loodusring Tallinna keskkonnaameti toetusel.

Raepress/Uudistaja

Ööl vastu 16. maid Tartumaal Piirissaarel Saare külas puhkenud tulekahjus hävis kolm elumaja ja vanausuliste palvemaja. Inimesed õnneks tulle ei jäänud. Põleng olevat alguse saanud sügavkülmikust (foto: päästeamet)

TASUB OSALEDA

Eesti osalejatel on varasematel aastatel hästi läinud ka rahvusvahelisel tasandil. 2014. aastal saavutas Janno Loide foto Mukri rabast üldarvestuses kolmanda koha (allikas: Wikimedia)

Vikipeedia kogub pilte looduspärandist

Veel paar päeva, kuni 31. maini, on aega laadida fotosid Vikipeedia keskkonnas juba neljandat korda korraldatud rahvusvahelisele fotovõistlusele „Wiki Loves Earth“ ehk „Looduspärand Vikipeediasse“.

Eestis on oodatud fotod Natura 2000 aladest, loodus- ja maastikukaitsealadest, hoiualadest, rahvusparkidest ja loodusmälestistest. Eesti loodusmälestiste nimekirjad on esitatud võrgupaigas et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikiprojekt_Loodusp%C3%A4rand. Fotod tuleb laadida pildipanka Wikimedia Commons (commons.wikimedia.org/wiki/Campaign:wle-ee), kus need hõlmatakse kõigile vabaks kasutamiseks mõeldud failivaramusse.

Eesti osavõistluse korraldab MTÜ Wikimedia Eesti. Fotosid hindab tunnustatud looduspiltnikest koosnev žürii. Parimad pildid osalevad rahvusvahelises voorus, mille võitjad kuulutatakse välja augustis.

Looduskaitsekuul,

mis algas tänavu 9. mail, on kesksed üritused juba möödas: läinud nädalavahetusel leidsid kõigis maakondades aset matkad, mille menukusele aitas kindlasti kaasa hea ilm. Üht-teist on siiski veel tulemas, näiteks loodushariduspäevad õpilastele. 1. juunil räägib Tartu ülikooli loodusmuuseumis üritusel „Soo peibutab ja peletab“ soode kuvandist loodushoiu ja kultuuripärandi vaatevinklist ELFi spetsialist Piret Pungas-Kohv, vestlust juhib bioloog Veljo Runnel. 4. juunil toimub TÜ botaanikaaias aiapäev „Taimehaigused ja kahjurid“, Eesti loodusmuuseum korraldab samal päeval Tallinna vanalinna päevade raames retked „Roheline linn“.

Üht filmi saab veel vaadata ETV2 keskkonnakuul, mille jooksul on jõudnud telerisse üheksa mõtlemapanevat dokumentaalfilmi: homme kell 22.55 näeb Norra-Taani 2014. aasta koostööfilmi „Karusnahas“ („Inside Fur“), mis on võitnud hulga auhindu rahvusvahelistel festivalidel (allikas: www.insidefur.com).

Üks mulluse lillefestivali võiduaedu: vaatajate auhinna saanud Nõmme põhikooli aeda tõsteti esile töö püüdlikkuse, siiruse ja kodususe poolest

Järjekordne Tallinna lillefestival

avati Tornide väljakul läinud reedel, 20. mail. Aedade teemad on tänavu „Kired aias“ ja „Terrassiaed“. Osalejaid on 31, neist neli välismaalt: Ungarist, Lätist, Soomest ja Saksamaalt.

Avaõhtul astus üle Curly Strings, festivali kultuuriprogramm jätkub kogu suvel. Festivali lõpetamisel 26. augustil annab kontserdi Jaan Sööt. Vt lähemalt www.kadriorupark.ee/lillefestival.

„Keskaja rõõmud“

on Eesti ajaloomuuseumi uus näitus Suurgildi hoones. Keskaja pidustusi tutvustav väljapanek avatakse täna, 25. mail kell 17 ringkäiguga. Ekskursiooni juhib Ivar Leimus, kes kehastub omaaegseks rikkaimaks linlaseks, Tallinna müntmeistriks Urban Deneks, ja meenutab oma nooruspäevade melu Suurgildis. Näitus „Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15.–16. sajandil“ saab vaadata 7. maini 2017.

Eesti looduskaitse seltsi esimees Jaan Riis annab loodusfotograafia elavale legendile Hannu Hautalale kätte sümboolse auhinna, Tantsiva Hundi Eesti loodusfoto innustamise eest aastakümnete jooksul (foto: Toomas Tuul)

Narvas on Hannu Hautala juubelinäitus „Metsän poika“

12. mail, oma 75. sünnipäeval, avas Hannu Hautala TÜ Narva kolledži galeriis juubelinäituse „Metsän poika“, mis annab esindusliku ülevaate Soome loodusfoto grand old man’i loomingust poolsajandi vältel. Nagu tema näitus „Kuldkotkas ja valge luik“ oli 30 aastat tagasi Tammsaare majamuuseumis ja mitmel pool Eestis suursündmus, on seda ka uus näitus.

Üle-eelmisel pühapäeval viis Looduse Omnibuss huvilisi Tallinnast ja Tartust näitust vaatama. Vt lähemalt www.looduseomnibuss.ee.

Aasta linnu määramisvõistluse 4. vooru vastuseid

oodatakse kuni 27. mai südaööni. Algajate küsimused leiab võrgupaigast www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/neljas-voor-algajad, edasijõudnute omad www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/neljas-voor-edasijoudnud. Voorus osalejate vahel loositakse välja kaks Eesti loodusmuuseumi perepääset, kaks TÜ loodusmuuseumi õppekogumikku „Lindude elupaigad“ ja kaks aasta linnu logoga riidest kotti.

Määramisvõistluse mõlema raskusastme üldkokkuvõttes parimatele on auhinnad, üldvõitjatele on Photopoint auhinnaks välja pannud Pentaxi binokli.

Valik CITES-i nimekirjades olevaid linde (foto: Eesti loodusmuuseum)

„Ära osta nende elu!“

on näitus, mida saab Tartu loodusmajas vaadata 28. oktoobrini. Elusloodusega kauplemine on väga ulatuslik: igal aastal liigub selles äris miljardeid eurosid ja elu kaotavad sajad miljonid taimed ja loomad. Ebaseaduslik kauplemine ja elupaikade hävitamine on peamised põhjused, miks liigid satuvad väljasuremisohtu.

Äritegevust reguleeriv konventsioon CITES allkirjastati 1973. aastal ja sellest on saanud looma- ja taimeliikide kaitse oluline abivahend võitluses ebaseadusliku kauplemise vastu. CITESi reeglid kehtivad nii elusatele loomadele ja taimedele kui ka neist valmistatud kõikvõimalikele toodetele (toit, nahkesemed, muusikainstrumendid, puit, suveniirid, ravimid, kosmeetikatooted jne).

Paigaldatakse uue poe silti (allikas: www.facebook.com/paljaspala/)

Paljas Pala

on eelmisel laupäeval Pärnus (Kuninga 3a) avatud Eesti esimese pakendivaba toidupoe nimi. Vt lähemalt www.facebook.com/paljaspala/.

Tartu loodusmaja

Lapsi ja noori oodatakse ingliskeelsesse linnalaagrisse

Tartu loodusmajas (Lille 10). Linnalaager 10–16-aastastele noortele toimub AIESECi vabatahtlike juhendusel kahes vahetuses: 28. juuni – 1. juuli ja 5.–8. juuli. Esimene vahetus keskendub jätkusuutliku arengu teemadele ning teine vahetus tervislikule eluviisile. Laagripäevad algavad kell 11 ning lõpevad kell 15. Laagri viimasel õhtul kell 18–19.45 oodatakse laagriliste peresid kultuuriõhtule, kus noored õpetajad tutvustavad oma riike.

Laagri hind on 40 eurot, mis sisaldab sooja lõunasuppi. Vajalik on eelregistreerumine lingil http://goo.gl/forms/w7G9CalZOJ.

Laager on osa AIESECi projektidest „SDG Ambassadors“ ja „Project Health“.

2014. aastal võitis peaauhinna Janno Loide foto Põhjatust allikast Saaremaal Pähkla külas

Rahvusvaheline hiite kuvavõistlus

toimub tänavu juba üheksandat korda. Oodatud on fotod hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest; võistluse eesmärk on väärtustada ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot; mitmetel teemadel jagatakse eriauhindu; oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Fotosid saab võistlusele saata kuni 31. oktoobrini aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused/h.

Fotomälestus ühest teisest koerte „paraadist“

Lemmikloomade rongkäik „Käpakäik 2016“

toimub Eesti loomakaitse seltsi eestvedamisel Tallinnas 4. juunil vanalinna päevade raames. Rongkäik algab kell 11.30 Politseipargist, läbib Tammsaare pargi ja kulmineerub kell 12.30–13.30 Hirvepargis koerte etteastetega.

Käpakäigu raames leiab loomakaitseseltsi Facebooki-lehel 23. maist 5. juunini aset üleriigiline fotovõistlus: selts palub loomaomanikel saata e-posti aadressile info@loomakaitse.ee fotosid või videolinke oma lemmikloomast, kes on ära õppinud mõne triki või teeb lihtsalt midagi tarka ja toredat.

MAAILMAST

USAst leitud Dendrobium cynthiae on üks 2015. aastal avastatud uutest orhideeliikidest (foto: Steve Beckendorf / www.discoverwildlife.com)

Fakte ja arve maakera taimestiku kohta

Ühendkuningriigi Kew’ kuninglik botaanikaaed avaldas hiljuti põneva ülevaate meie planeedi taimestiku seisundi kohta. Toome sellest üheksa väljavõtet.

1. Teadus tunneb praegu kokku 391 000 soontaimeliiki, neist 369 000 liiki õistaimi. Viimasel aastal on kirjeldatud üle 2000 uue soontaimeliigi.

2. Alates 1900. aastast on enim uusi liike avastatud Austraaliast, Brasiiliast ja Hiinast.

3. Liikide arvu rekord on Brasiilia käes: seal on kindlaks tehtud üle 32 000 seemnetaimeliigi.

4. Kõige suurem ja raskem mullu taimede nimistusse lisandunud liik on Gilbertiodendron maximum. Selle Gaboni vihmametsades kasvava kaunviljalise puu kaaluks on määratud 105 tonni ja pikkuseks mõõdetud 45 meetrit. Tegemist on Gaboni endeemiga, kes on kantud rahvusvahelise punase nimstiku äärmiselt ohustatud (critically endangered) liikide hulka.

5. Veebis on praegu avalikult kasutatavad 139 soontaimeliigi genoomi täielikud sekveneeringud. Viimaste seisukohtade järgi on taimede elupuus 416 sugukonda (families), mis on jaotatud 64 klassi (orders).

6. Kirja on pandud 31 128 taimeliigi kasutusvõimalused: 5538 kuuluvad toidu- ja 17 810 ravimtaimede hulka, 1621 võib kasutada kütusena ja 2503 on mürgised.

7. Ligi 5000 taimeliiki peetakse invasiivseks. Nende tekitatav kahju hõlmab umbes 5% maailma majandusest, näiteks briti majanduselt võtavad nad aastas 1,7 miljardit naela.

8. IUCN andmetel on viiendik taimeliike hukuohus ja kolmandik ohtudest on seotud ülemäärase intensiivse põllupidamise ja muude agraarliialdustega.

9. CITESi konventsiooni kolmes lisas on kirjas ohustatud taimeliigid: üle 300 on ohustatuimad, 30 000 ohualtid ja kümmekond nõuavad rahvusvahelist koostööd, vältimaks nende ülekasutust.

www.discoverwildlife.com/Uudistaja

Kliimamuutus ja rahvastikutihedus mõjutavad maastikupõlengute teket ja levikut (foto: Almut Arneth / AlphaGalileo)

Maastikupõlengud: mida rohkem inimesi, seda vähem tuld

Igal aastal laastavad maastikupõlengud maailmas kokku umbes 350 miljonit hektarit, seega võtavad enda alla ligemale India-suuruse maalahmaka. Et hinnata inimeste tervisele ja majandusele tekkivat kahju, oleks hädasti vaja võimalikult täpselt prognoosida põlengute ulatust tulevikus.

Siiani on peetud kõige olulisemaks teguriks kliimamuutusi. Nüüd on mitme eri riigi teadusasutuste töötajate ühispingutuste tulemusena leitud, et vähemalt sama tähtis on demograafiline tegur, elanike jaotus.

Tulekahjud metsas ja savannis on paljude ökosüsteemide loomulik osa: nad aitavad näiteks metsadel looduslikult uueneda ja elurikkust tagada. Samas tekib tulekahjus suures koguses ohtlikke saastajaid, näiteks peeni süsinikuosakesi ja osooni. Tuleviku soojemas ja kohati kindlasti ka hoopis kuivemas olustikus tulekahjurisk ja oht inimestele suureneb.

Rootsi Lundi ülikoolis ja USA riiklikus atmosfääriuuringute keskuses loodud globaalses mudelis on peale kliima ja taimestiku muutuste arvesse võetud ka antropogeenne mõju. Tööde aluseks on maastikupõlengute satelliidifotod alates 1997. aastast. Nende fotodega on lingitud arvutimudelid eri kliimastsenaariumidest tulenevast taimkatte arengust ja riigiti erinevatest elanikkonna muutustest. Tulemused osutusid seni arvatust keerukamaks. Vastupidi senisele arvamusele, et kliima soojenemise tõttu tulekahjud sagenevad, selgus, et suures osas maailmast põlenud maastiku pindala pigem väheneb. Samas näitavad ainult kliimamuutusi arvestavad mudelid põlengute kindlat kasvu. Kui aga lisati ka demograafiline tegur, ilmnes, et kliimamuutuste mõju on hoopis väiksem.

Tulemusi kommenteerides kinnitab Karlsruhe tehnoloogiainstituudi (KIT) professor Almut Arneth, et inimene ei piira põlenguid mitte ainult aktiivse kustutustööga, vaid ka maastikke tükeldades: teed ja põllud takistavad maastikupõlengu levikut. Nii et suurenev asustustihedus vähendab põlengute ulatust ning elanike arvu kasv ja maapiirkondade muutmine asulateks aeglustab nende levikut.

Samas rõhutab Arneth, et ega tuleohtlikkus inimese ja keskkonna jaoks sellega ei vähene. Kui tuleohtlikesse piirkondadesse rajatakse asulaid, võib üksiti suureneda tõenäosus saada tule läbi kannatada. Maapiirkonnad, mille on hüljanud linnadesse siirdunud inimesed, võivad saada väga tuleohtlikeks.

Nii et kokkuvõttes tuleb väga hoolikalt põlenguohtu hinnata, arvestades nii ruumiplaneeringuid kui ka kliimamuutusi. „Hoolikas planeerimine ja mõistlik pinnasekasutus aitavad maastikupõlengute riski vähendada,“ resümeerib professor Almut Arneth.

KIT/AlphaGalileo/Uudistaja

KOMMENTAAR

Miks me ei hinda oma teaduse tulevikku?

Seda Uudistajat kokku seades oli mul vaja veidi täpsustada mõnd fakti maikuu teisel nädalal Tartus peetud Euroopa Liidu koolinoorte loodusteaduste olümpiaadi kohta. Guugeldades leidsin esimese hooga, et sellest on midagi kirjutanud ainult Õpetajate Leht. Kuna sain olümpiaadi enda kodulehelt vajalikud andmed kätte, ei hakanud ennast rohkem vaevama, aga ega ma vist ei eksi, kui arvan, et põhiliselt jäigi see kaugeltki mitte igapäevane ja pealegi eestlastele väga edukaks kujunenud – nii korralduse kui ka tulemuste mõttes – üritus peavoolumeedia tähelepanuta.

Ega see mind ei üllata. Aga masendab mind endiselt, ehkki võiksin juba harjunud olla. See-eest pole vähimatki raskust välja uurida, mitu korda saab noor ja andekas jalgpallur mängu jooksul pallile pihta või kui suur on noore andeka korvpalluri visketabavus. Rääkimata marulisest trummipõrinast meile ju sugugi mitte edukalt lõppenud Eurovisioni lauluvõistluse või kasvõi mõne kohaliku talendisaate ümber.

Pikemalt pole mõtet targutada, küllap nii on ja nii jääb. Aga ega siis ei peaks olema ka erilist põhjust imestada, miks noori reaal- ja loodusteadused kuigivõrd ei huvita. Eks see jälle üks muna ja kana probleem ole.

Toomas Jüriado

LÕPUPILDID — PILDIMEENUTUSI MAIKUUST

Minu (pildi)ettekujutus maikuust ei pruugi olla samasugune nagu kellelgi, kes elab mõnes teises paigas Eestis, pealegi on mu liikumiste amplituud olnud üsna piiratud. Aga nii see lehekuu mulle meelde jääb.