Uudistaja 25.03.2015

UUDISTAJA

25. märts 2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Vangerdused vana ja uue DNA-ga, sekka ESTCube’ist ja kukuruusikasvatajaist

Märtsi-aprilli Horisondi kaanelt vaatab vastu mammutivõhk, mis leitud juba 1920. aastate lõpus Siberist ja mida seostatakse meie jaoks ilmselt suhteliselt tundmatu Mal’ta kultuuriga. Ajalooteadus tunneb mitut kuulsat inimfossiili, mis on vorminud meie arusaamu maailma asjadest. Nagu näiteks Taungi laps, kelle järgi on eristatud Australopithecus afarensis, või Turkana ehk Nariokotome poiss, teadusliku nimega Homo ergaster. Värskes Horisondis kirjutab molekulaarbioloog ja populatsioonigeneetik Mari Järve veel ühest arusaamu muutnud fossiilsest lapsest, kelle jäänused leiti Siberist Baikali lähedalt ja kes leiupaiga järgi on saanud nimeks Mal’ta poiss. Mal’ta poiss elas 24 000 aasta eest ning oli surres kolme-nelja-aastane, aga olulisim on asjaolu, et on õnnestunud kindlaks teha tema genoomi järjestus. See on pakkunud suuri ootamatusi ja muutnud ettekujutust sellest, kuidas on kujunenud maakera asustus. Oluline on märkida, et Mal’ta poisi uurimine kulges rahvusvahelises koostöös, milles Eesti teadlastel oli tähtis roll. Praegu võib öelda, et Siberist leitud lapseluude geeniuuringud on innustanud teadlasi teisigi vanemaid arheoloogilisi leide uute vahenditega uurima. Põnevad avastused on horisondil!

Kas kliima mõjutab keelte olemust? Mis on siirdegenoomika? Mis rariteete on Eesti Rahva Muuseumi kogudes eelmise külma sõja aegadest? Kuidas ära tunda Ungru paasi? Mille eest anti vabahärra Alexander von der Pahlenile 19. sajandil Tallinna aukodaniku tunnistus? Mida arvab teaduse mõjust oma elus Vladislav Koržets? Millega tegeleb Eesti kohtuekspertiisi instituut (EKEI)? Kuidas on läinud meie noortel informaatika- ja loodusteaduste olümpiaadidel? Mida arvab teadusest ja maailma asjadest akadeemik Andres Öpik tuntud Öpikute suguvõsast? Vastuseid neile küsimustele otsivad ja pakuvad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus, Henri Zeigo ERMist, Kalmer Mäeorg Tallinna linnaarhiivist, paevana Rein Einasto ja geoloog Aat Sarv, toimetaja Ulvar Käärt, EKEI direktor Üllar Lanno jpt.

Sellest numbrist saab alguse ka kaks uut rubriiki: „Sõna lugu” ja „Igameheteadus”. Esimeses neist selgitab keelemees Udo Uibo alustuseks, kust on pärit sõna „vikerkaar“, teises on juttu, kuidas sõna otseses mõttes igaüks meist saab teadust teha, näiteks vaadates läbi tuhandeid videoid, aitamaks teadlastel kindlaks teha, millal ja mitu muna muneb üks või teine C. elegans.

Mart Noorma kirjutises „ESTCube-1 läks pensionile” on kõne all, kuidas 651 päeva pärast lennu algust saadeti Eesti esimene satelliit teenitud vanaduspuhkusele. See on Horisondi ESTCube’i triloogia kolmas artikkel, mis võtab kokku, mida on saavutatud ja milline on nüüdseks Eesti positsioon inimkonna kosmoseajaloos. Richard Johannes Tomuski „Uued relvad vanade vaenlaste vastu” tutvustab üht lootustandvat viisi võidelda bakteritega, kellele antibiootikumid enam ei mõju.

NB! Juhime kõigi „Enigma“ lahendajate tähelepanu asjaolule, et eelmise numbri „Vedeliku ümbervalamise ülesannete” lahendused ja põhjalikud selgitused-näpunäited on avaldatud üksnes meie veebilehel ja ajakirja e-versioonis.

Horisont

Eesti Mets: kes on Eesti erametsaomanik?

Kevadise Eesti Metsa uudisterubriigi rõõmustavaim sõnum on teade, et tänavuse Euroopa aasta puu tiitli sai Orissaare staadioni tamm. Uhke tiitel suurendab kindlasti üldsuse huvi Orissaare ja Saaremaa vastu nii Eestis kui ka kaugemal. Ühtaegu näitab, kui tõhusad loodus- ja kultuuriväärtuste kandjad võivad olla põlised puud.

Värske Eesti Metsa tähtsaim teema on meie metsaomanikud. Artiklid erametsaomanikest hõlmavad tubli poole ajakirja mahust. Avaloos arutleb Viio Aitsam selle üle, kas Eesti erametsanduse killustatust pidada puuduseks või hoopis tugevuseks. Talle sekundeerib Priit Põllumäe, kes käsitleb erametsandust kui omaette teadusteemat. Ühtlasi antakse teada, et tänavu alustati maaülikoolis erametsanduse kui uudse distsipliini õpetamist. Merle Ripsi reportaaž tutvustab tegusat metsaomanikku Roman Šmeljovi, kes elab otse Vene Eesti piiril Kuningakülas. Kristiina Viiron kirjutab Natura 2000 toetustest erametsaomanikele. Veel on Eesti Metsa kevadnumbris juttu RMK raiemahtude suurendamise plaanidest ja metsateede seisukorrast. Metsateadlase Tiit Maateni uurimusest selgub, et lõuna poolt sisse toodud okaspuutaimede kasutamine Eestis metsakultuuride rajamiseks pole ilmselt õige. Huvitav on etnobotaanik Raivo Kalle kirjutis puudest kui meremärkidest.

Eesti Mets

Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve (foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia)

Kuku tutvustab Eesti Metsa

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on tutvustusjärg jõudnud Eesti Metsani. Äsja ilmunud ajakirja olulisematest artiklitest räägib sellel ja ka järgmisel neljapäeval Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve.

EESTI SÕNUMEID

Fotomälestus mullusest autasustamisest: laureaadid koos keskkonnaministriga. Vasakult Fredi-Armand Tomps, Helle Kont, Aivar Leito, Keit Pentus-Rosimannus, Meelis Tambets ja Õie Jagomäe (foto: keskkonnaministeerium)

Käes on aeg esitada looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärgi saajate kandidaate

Keskkonnaministeerium ootab 15. aprillini ettepanekuid, kellele anda Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märk.

Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse pikaajalist tähelepanuväärset tegevust looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurija ja kaitse korraldaja ning looduskaitseteadmiste levitajana. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Kumari looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Tänavu on preemia 5000 eurot.

Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile inimesi, kellel on suuri teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja ja looduskaitse arendajana nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Ettepanekud, mis sisaldavad kandidaadi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palutakse saata keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

2014. aastal pälvis Kumari preemia ornitoloog Aivar Leito ning looduskaitsemärgid linnustiku-uurija Mati Martinson, Lahemaa rahvuspargi küla- ja mõisaarhitektuuri taastaja Fredi-Armand Tomps, ihtüoloog Meelis Tambets, loodushariduse edendajad Georg Aher, Ivar Arold ja Helle Kont ning Eesti loodusmuuseumi botaanikaosakonna juhataja Õie Jaagomäe.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide laureaadid kuulutatakse välja mai alguses looduskaitsekuu avaüritusel. Varasemaid laureaate ja muud lisateavet leiab ministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/et/looduskaitsemargid.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Maastikupõleng Harjumaal (foto: paasteamet.ee)

Üle Eesti hakkas kehtima tuleohtlik aeg

Päästeamet teatas 19. märtsil, et ameti peadirektori käskkirjaga määrati tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts. Põhjuse andis selleks viimase nädala jooksul väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ette nähtud kohtades. Metsas liikujatel soovitatakse lõket teha ja grillida riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohtades, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aasta ringi keelatud ja karistatav.

Rohked maastikutulekahjud on suures osas saanud alguse hooletust lõkketegemisest. Sel aastal olid päästjad 19. märtsi seisuga kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju. Kahjuks on tänavu tulle jäänud ka hooneid ja muud inimeste isiklikku vara, näiteks üks hoovis seisnud laev.

Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeamet/Uudistaja

Vello Otsmaa õpik „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” (foto: hm.ee)

Selgunud on parimad kõrgkooliõpikud

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) teatas 15. märtsil, et eelmise aasta parimateks kõrgkooliõpikuteks valiti Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.

„Konkursi eesmärk on tunnustada eesti kõrgharidus- ja teaduskeele arendamist,“ märkis HTM keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. „Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded.“

2014. aasta parimad õpikud valisid välja programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ eksperdikomisjonid ja programmi juhtkomitee. Konkursile võis esitada ka programmiväliselt loodud õppematerjale, mis on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu. Mõlemad valituks osutunud õpikud on valminud programmi toetusel.

Konkurss korraldati emakeelepäeva raames HTM eestvedamisel. Parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud selgitati välja juba viiendat korda.

HTM/Uudistaja

Euroopa raha aitas rajada Kiviõli seiklusturismi keskuse

Ida-Virumaa on olnud üks suurimaid EL tõuketoetuse saajaid

17. märtsil Jõhvis toimunud Euroopa Liidu perioodi 2014–2020 tõuketoetuste võimalusi tutvustaval infopäeval jagasid ministeeriumid teavet avanevate meetmete kohta.

Viimasel kümnel aastal on Ida-Virumaa projektid saanud kokku 353,2 miljonit eurot EL tõuketoetust, mis investeeriti 1468 projekti elluviimisse. Kõige suuremad summad läksid joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse Kohtla-Järvele, Narva, Sillamäele, Narva-Jõesuusse, Sillamäele ja Aserisse. Ligi 29 miljonit läks maksma Kohtla-Järve põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate korrastamine ja sulgemine. Lõpetatud on Ida-Viru keskhaigla juurdeehitus ja Narva haigla hooldusraviosakonna loomine ning samuti kutsehariduskeskuse ajakohastamine. Toetuste abiga on Ida-Virumaale rajatud Kiviõli seiklusturismi keskus, Narva linna promenaad ja Jõhvi kesklinna promenaad ning kergliiklustee jalakäijatele.

Sel perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk tõukerahastust – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) – toetusi kokku 3,5 miljardit eurot kuni aastani 2020. Selleks et raha saaksid head ja Eesti arengusse panustavad ettevõtmised Eestis, korraldab rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri seitsmes linnas üle Eesti.

Rahandusministeerium/Uudistaja

Hiireviu pesas (foto: veebikaamera/EOÜ)

Viu sai nime

Jälgimisseadmega hiireviu nime otsing on läinud edukalt. Lind sai nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, eri nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas.

Sel ajal, kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida pesa ehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist www.looduskalender.ee/node/22762. Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunu kohta foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

EOÜ/Uudistaja

Hallhüljes (foto: Mateusz Włodarczyk / Wikimedia)

Tänavu võib küttida 53 hallhüljest

Keskkonnaamet teatas 12. märtsil, et lubab tänavu küttida 53 hallhüljest, mis on üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonna suurusest. Jahihooaeg algab 15. aprillil.

Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, neist Eesti vetes 2014. aasta andmetel ligikaudu 5300 looma. Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 33, saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 looma. Maakondlike jahindusnõukogude ettepanek on jahti korraldada vaid jahipiirkonna piires, jättes välja avamerealad. Küttida ei ole lubatud kaitsealadel, kus üks kaitse-eesmärk on hallhüljes.

Hallhülgeid ei ole Eestis kütitud alates 1970. aastate algusest, kui see keelati populatsiooni madalseisu tõttu. Praeguseks on populatsioon taastunud ja arvukus suureneb. Peapõhjusi, miks hallhülgejahti taas alustatakse, on kaks: vähendada hallhüljeste arvukust, mis omakorda aitab vähendada kalandusele tekitatavaid kahjusid, küttides isendeid, kes regulaarselt kindlas piirkonnas püüniseid kahjustavad, ning elustada väiksemahulist hülgejahti traditsioonilistes hülgejahi piirkondades.

Hülgejahi puhul on tähtis hoida tavasid ja sellega seotud kultuuripärandit. Kõige olulisem on hoida hallhüljeste asurkonda elujõulisena. Küttimine ei tohi neid kahjustada ning on võimalik ainult siis, kui hallhüljeste arvukus on endiselt suur. Hallhülge jahiperiood algab 15. aprillil, mil emahülged on lõpetanud poegade imetamise, ning kestab 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel jahimees, kellel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Margiplokil on hallhüljes

Juhuse tahtel andis Eesti Post just 12. märtsil ehk samal päeval, kui keskkonnaamet teatas hallhülgejahi taasalustamisest Eestis, välja hallhülgega margiploki „Läänemere looduskeskkonna kaitse“. Ploki nimiväärtusega 2,55 eurot on kujundanud Indrek Ilves ning seda on trükitud 20 000 eksemplari. Peale tavapärase esimese päeva ümbriku anti seekord koos plokiga välja ka maksimumkaart.

Samal päeval ilmus ka Eesti Posti vapimargisarja järjekordne mark, seekord Elva vapiga, millel teatavasti on looduskaitsealune Arbi mänd. Mark ilmus kahes variandis: tiraaži põhiosa ehk 443 750 tavapärastes 5 x 5 poognates, peale selle aga 56 800 marki 2 x 2 väikepoognates ehk riputatavate marginelikutena. Sellegi margi kujundaja on Indrek Ilves.

Omniva/Uudistaja

2012. aasta sügisel valmis kergliiklustee läbi Aegviidu

Riigi toel rajatakse 5 miljoni euro eest uusi kergliiklusteid

Siseministeerium teatas 17. märtsil, et 16 kohalikku omavalitsust saavad kergliiklusteede toetusskeemist ühtekokku 5 miljonit eurot uute teede rajamiseks.

Ministeerium sai taotlusi mitu korda rohkem, kui on võimalik neid rahuldada. Alguses planeeritud 4,6 miljoni euro suurust fondi õnnestus küll varasemate jääkide arvelt 500 000 euro võrra suurendada, ent siiski peavad väga paljud projektid jääma kahjuks ootele. Taotluste hindamisel võtsid maanteeameti ja siseministeeriumi eksperdid arvesse, kuivõrd projekt lahendab piirkonna kergliikluse kitsaskohti ja suurendab liiklusohutust. Samuti said paremaid hindeid projektid, mille puhul saab tööga peatselt pihta hakata ja mille edasine hooldus on detailselt läbi mõeldud. Hindamisel anti lisapunkte ühinenud omavalitsuste projektidele.

Kohe saab raha 16 projekti, reservnimekirja on arvatud 50 projekti. Kuus omavalitsust saavad maksimaalse toetussumma ehk 400 000 eurot. Kergliiklusteede toetusskeem on mõeldud kohalikele omavalitsustele väljaspool Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi ning Pärnu linnapiirkondi. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 400 000 eurot ning toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti projekti kogumaksumusest.

Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor korraldati 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu käsil 37 kergliiklusteed kogupikkusega ligi 90 kilomeetrit. Euroopa regionaalarengu fondist rahastatavast linnaliste piirkondade arendamise meetmest aastateks 2007–2013 on Eesti suuremad linnapiirkonnad saanud toetust 100 kilomeetri kergliiklusteede ehitamiseks.

Siseministeerium/Uudistaja

Erileht jagab teavet loodus- ja keskkonnahariduskeskuste kohta

Keskkonnaameti Keskkonnahariduslehe värske erinumber on keskendunud uutele ja uuendatud loodus- ja keskkonnahariduskeskustele, mis on loodud Euroopa regionaalfondi meetme „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ toel.

Viie aasta jooksul on 13 keskkonnahariduse taristu projekti saanud KIK-i vahendusel Euroopa regionaalarengu fondist kokku ligi 22,3 miljoni eurot. Valminud on mitu keskkonnahariduskeskust ja loodusmaja, paljud keskused ja loodusmajad on saanud uued püsiekspositsioonid või läbinud uuenduskuuri. Kõiki keskusi kasutatakse aktiivselt, nii et üle-eestilise keskkonnaharidusvõrgustiku ajakohastamisel on ära tehtud suur ja tänuväärne töö.

Keskkonnahariduslehe erinumber tutvustab lähemalt uut Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskust, järvemuuseumi, kus saab lähemat tutvust teha magevee-elustikuga ning Saaremaal asuvat Rohelist maja. Samuti on erilehes põnevad lood sellest, mida pakuvad Tartu loodusmaja, Iisaku looduskeskus, Viimsi looduskeskus ja Palade loodushariduskeskus.

Avastamist väärib TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogiaõppekeskus, kus kevadest alustatakse haridusprogramme ka põhikooli õpilastele. Samuti tutvustab erileht TÜ loodusmuuseumi uuenenud püsiekspositsiooni, millega saab tutvuma minna alates 2015. aasta sügisest.

Keskkonnaharidusleht ilmub kaks korda aastas, kevadel ja sügisel; leht saadetakse otsepostituse teel lasteaedadesse, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidesse, omavalitsusasutustele, noortekeskustele, raamatukogudele ja keskkonnaharidusega tegelevatele asutustele.

Vt http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/esf-programm-keskkonnahariduse-arendamine/keskkonnahariduse-teabeleht/.

Keskkonnaamet/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Fotomälestus mulluselt Keskkonnakäpa auhinnagalalt Tallinna reaalkoolis: auhinnad ootavad veel väljajagamist (foto: Indrek Arula / keskkonnaamet)

Alanud on kandidaatide esitamine konkursile „Keskkonnakäpp 2015“

Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate keskkonnaameti keskkonnahoidliku haridustegevuse konkursile „Keskkonnakäpp 2015“.

Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat, selle eesmärk on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnahoidliku haridustegevuse edendamisse.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“.

Võitjad selguvad 3. juunil Keskkonnakäpa galal. Vt lähemalt www.keskkonnakäpp.ee või Facebook’ist https://www.facebook.com/keskkonnakapp.

„Teeme ära“ talgud Tallinna lauluväljakul 2014. aastal (Foto: Sven Puusepp / teemeara.ee)

Talgute kirjapanek 2. mail peetavale „Teeme ära“ talgupäevale

algas eelmisel nädalal, 18. märtsil. Talgud saab kirja panna uuenenud talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Üks keskseid teemasid on tuleohutus; koostööd tehakse päästeametiga. Koostöös tänavu oma 80. tegevusaastat tähistava Eesti meremuuseumiga korraldatakse talguid mereäärsetes paikades, koostöös Vivacoloriga asutakse koguma kasutuskõlblikke värvijääke, et suunata need taaskasutusse ning viia tarvituskõlbmatud ja aegunud värvijäägid jäätmejaamadesse.

Mullu korraldati üle Eesti 1754 talguüritust, millest võttis osa 45 024 talgulist. Talgupäeva korraldavad Eestimaa looduse fond, Eesti külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Täpsem info www.teemeara.ee.

Linnade linnuvaatluspäev 2014. aastal Haapsalus (foto: eoy.ee)

Eesti ornitoloogiaühingu linnade linnuvaatluspäev

on sel pühapäeval, 29. märtsil, sedapuhku 14. korda. Liigijahile võib endale meelepärases linnas minna juba kell 5 varahommikul; arvesse lähevad loodusliku päritoluga linnuliigid, keda nähti linna piirest väljumata enne kella 13.

Vaatlustulemused tuleks saata e-postiga: tarvo.valker@eoy.ee pühapäeva pärastlõunaks hiljemalt kella 16ks. Vt lähemalt http://www.eoy.ee/node/828.

2013. aastal võitis auhinna osaühing Saidafarm. Fotol Saidafarmi juht Juhan Särgava (foto: Saidafarm)

Läänemerd hoidva põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Rahvusvahelisel konkursil „Läänemere-sõbralik põllumajandustootja 2015“ võivad kandideerida nii suured kui ka väikesed, mahe- või tavatootjad, taime- ja loomakasvatajad. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid.

Võistlust korraldab juba kuuendat korda koos maailma looduse fondiga Eestimaa looduse fond. Ürituse eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre.

Konkurss on kaheosaline. Esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemere-sõbralik põllumajandustootja 2015“ ning preemiaks 10 000 eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg on 17. aprill.

Rahvusvahelise konkursi võit tuli 2013. aastal esimest korda ka Eestisse, kui meid esindas osaühing Saidafarm. Eestit on esindanud konkursil veel Mätiku talu Pärnumaalt, osaühing Viraito Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.

Täpsem info www.elfond.ee/meresobraliktalunik.

Foto võrgupaigast www.eoy.ee/aed

„Suvine aialinnupäevik“ alustab uut hooaega

Eesti ornitoloogiaühing kutsub ka tänavu linnuhuvilisi üles jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema pikaajalises rahvateaduse projektis „Suvine aialinnupäevik“.

Kuigi aialindudega puutume kokku iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. Projekt „Suvine aialinnupäevik“ võimaldab aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsusedukuse muutumist ning vajaduse korral nendele muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku veebirakenduses, mis asub veebilehel www.eoy.ee/aed, on kõigil võimalik luua oma isiklik päevik ning kirja panna aias kohatud ja pesitsevad linnuliigid. Kuigi põhitähelepanu on lindudel, saab päevikusse kirja panna ka oma kodukoha taimede-loomade fenoloogilisi vaatlusi: millal puhkesid õide taimed ja ilmusid välja putukad. Samuti on oodatud tähelepanekud meile oluliste tolmeldajate kimalaste kohta aias.

2014. aastal vaatles „Suvise aialinnupäeviku“ raames aialinde üle 400 inimese, kelle aias pesitses keskmiselt 6,6 paari linde 4,7 liigist. Kõige sagedasem pesitseja oli ülekaalukalt kuldnokk, kellele järgnesid linavästrik ja rasvatihane. Üldse tuvastati Eesti aedades 64 linnuliigi pesitsemine. Põhjalikumalt saab mulluse aialinnupäeviku tulemustest lugeda koondaruandest http://www.eoy.ee/aed/content/materjalid/aialinnupaevik_2014.pdf.

Projekti toetab KIK.

Nurgake näituselt (foto: Eesti loodusmuuseum)

„Öised tiivulised“

on Eesti loodusmuuseumi (Tallinn, Lai 29a) 19. märtsil avatud uus näitus, mis tutvustab ööliblikate ja kakkude salapärast maailma. Näitust saab vaadata 31. augustini.

Näituse raames toimuvad muuseumis igal neljapäeval ööelu käsitlevad Öökulli akadeemia loodusõhtud, samuti töötoad ja loodusretked ning joonistusvõistlus õpilastele. Sündmuste kohta leiab infot muuseumi kodulehelt.

Üldkoosolek peetakse tavapäraselt LUS-i majas Tartus Veski tänaval

Toomas Kukk räägib uuest taimeatlasest

homme, 26. märtsil kell 17 algaval Eesti looduseuurijate seltsi järjekordsel üldkoosolekul. Juttu tuleb Eesti soontaimede uue levikuatlase eesmärkidest, senistest töödest ning kavadest 2015–2016 välitööhooajaks.

Allikas: keskkonnaamet

Keskkonnaameti loodusõhtu

on täna kell 18.30 Türi kultuurikeskuses: kõneleb mürmekoloog ehk sipelgateadlane Ants-Johannes Martin. Homme on loodusõhtuid lausa kolm. Kell 18 räägib Urmas Abel Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28) aasta lindudest ja teeb sel teemal ka mälumängu. Samal tunnil on loodusõhtud veel Kuressaare keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22), kus Peep Männili teema on „Aasta loom – metssiga“, ning Haapsalu innovatsioonikeskuses Innokas (Posti 34, soklikorrus), kus Ahto Kaasik räägib looduslikest pühapaikadest. Järgmisel teisipäeval, 31. märtsil, kell 17 on Renno Nellise loodusõhtu „Kotkad Eestis ja Raplamaal“ Rapla keskraamatukogus (Lasteaia 5).

Keskkonnaameti loodusõhtuid toetab KIK.

Anne Luik (allikas: etis.ee)

ERL rohelise tee õhtul

täna kell 18 Tartu loodusmajas astub üles Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik. Juttu tuleb taimekaitsevahenditest ehk pestitsiididest.

Teeõhtu on tasuta ning kosutuseks pakutakse maheteed ja -küpsiseid.

Osa Läänemere-näitusest (foto: Tatiana Päss / TÜ loodusmuuseum)

Tartu ülikooli loodusmuuseumi

rändnäitus „Elav Läänemeri“ on kuni märtsi lõpuni vaadata Tallinnas Viru keskuse aatriumi esimesel korrusel. Seejärel rändab näitus Rakverre, Tartusse ja teistesse linnadesse. Näitus räägib Läänemere minevikust, olevikust ja esitab võimalikke tulevikustsenaariume.

Jääajakeskus

Jääajakeskuses

Saadjärve ääres Äksis saab kuni 20. maini vaadata Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale pühendatud fotonäitust.

Keskus ootab huvilisi E–P kell 11–18.

MAAILMAST

Holuhrauni purse paistis väga kaugele. Selle foto tegi Eesti ornitoloog Leho Luigujõe 13. septembri öösel Holuhraunist mitukümmend kilomeetrit eemal Mývatni piirkonnas

Bárðarbunga purse on lõppenud

Mullu augustis Islandil, Vatnajökulli liustiku loodeservas purskama hakanud vulkaan Bárðarbunga on rahunenud. 11. märtsil andsid Islandi päästeamet ja politsei teada, et teaduskomitee kinnitusel lõppes lõhepurse Holunhrauni laavaväljal 28. veebruaril.

Uudistaja kirjutas sellest purskest mullu 24. septembril (vt www.loodusajakiri.ee/uudistaja-24-09-2014/). Toona peeti silmas kolme võimalikku stsenaariumi. Esiteks võinuks purse Holuhraunil peagi lõppeda ja Bárðarbunga kokkuvajumine peatuda. Aga purse oleks võinud saada ka suurema hoo ning purskelõhe pikeneda lõuna poole Dyngjujökulli liustiku alla. See oleks kaasa toonud liustiku ulatuslikust sulamisest tuleneva suuruputuse ehk islandi keeles jökulhlaup’i ning rohke tuha tekke. Ja kolmandaks võinuks purse toimuda ka otse Bárðarbunga kaldeeras, liustiku all, mis põhjustanuks eriti ulatusliku jökulhlaup’i ja tuhasaju.

Õnneks kulges purse siiski suhteliselt rahulikult, nii et suurt üleujutust ja õhusõidutakistusi ei tulnud. Siiski tekkis juurde 85 km² laavamaad keskmise paksusega 10–14, kohati kuni 40 meetrit. Tekkinud laavamassi mahuks on hinnatud 1,4 km³. Bárðarbunga kaldeera langes alla vähemalt 61 meetrit, kokku 1,7–1,8 km³.

Ehkki purse on kuulutatud lõppenuks ja õhusõidukood muudetud oranžist kollaseks, on piirkond ometi väga ohtlik. Eriti suurt ohtu kujutavad endast mürgised gaasid, mille hulk on piirkonnas endiselt eluohtlik. Seetõttu on piirkond ikka suletud ning seda jälgitakse väga hoolikalt.

en.vedur.is/Uudistaja

Lissaboni vanalinna tänavad on kitsad ja käänulised

Lissabon piirab liiklust

Portugali pealinna Lissaboni keskmes on kehtestatud väikese saaste piirkond, kuhu vanemate autodega tipptunnil sõita ei tohi.

Nn 1. piirkond 1 on ajavahemikus 7–21 nüüd suletud autodele, mis on toodetud enne 2000. aastat, 2. piirkond aga sõidukeile, mille väljalaskeaasta on 1996 või varasem. Linna transpordivoliniku Tiago Fariase sõnul on eesmärk vähendada saastet kesklinnas ning ergutada aktiivsemaid ja tervislikumaid liikumisviise: jalgsi ja ühissõidukitega.

See on osa müra- ja saastevähenduse kavast, mis algatati 2011. aastal ja laiendati 2012. Paraku ületab saaste linnas ikka veel EL piirnorme. Uute meetmetega loodetakse saastet vähendada kümnendiku võrra.

Kohalike elanike autodele, operatiivsõidukitele, mootorratastele ja gaasisõidukeile need piirangud ei laiene.

ELTIS/Uudistaja

Vast avastatud ahviliigi perekond (foto: Adriano Gambarini / BLI)

Amazonase vihmametsadest on leitud uus ahviliik

Brasiilia teadlased andsid ajakirjas Papéis Avulsos de Zoologia teada, et avastatud on hüppurahvide ehk titide perekonda kuuluv uus liik.

Titid on Lõuna-Ameerikas levinud pika pehme karvaga ahvid, kes elavad puudel väikestes pererühmades. Salgad koosnevad monogaamsest paarist ja nende järeltulijatest. Päris liigutav on näha, kuidas loomakesed on puudel istudes või magades sageli oma pikad sabad ühte põiminud.

Esimesena märkas teistest titidest värvuse poolest erinevaid loomi Roosevelti jõe ääres 2011. aastal Julio César Dalponte. See innustas saatma uusi uurimisrühmi, kes kogusid lõpuks küllaldaselt tõestusmaterjali väitmaks, et tegu on uue liigiga. Pärdikul on ookerjas põskhabe, pikk oranž saba ja helehalli otsaesisega pea. Teadusnimetuseks pandi loomale Callicebus miltoni, tõlkes Miltoni titi tuntud Brasiilia promatoloogi Milton Thiago de Mello auks; enamjagu Brasiilia tunnustatud ahviuurijatest on tema õpilased.

Uue ahviliigi eluala on päris väike vihmametsaala. Nagu teisedki titid elab see liik väikestes rühmades ja hoiab oma territooriumi. Liigikaaslasi hoitakse eemal territooriumihüüdudega, mis on eriti valjud vihmaperioodil hommikuti. Loomad tegutsevad valdavalt puude otsas ja toituvad puuviljadest. Titi ei oska ujuda ega üle mägede turnida, seepärast ei pääse ta jõgede ja mägedega piiratud elualalt välja. Väike piiratud eluala muudab liigi väga tundlikuks inimmõju suhtes, eriti alal, millest vaid veerand on kaitse all. Suurim oht piirkonnale on metsade kadu ja põlengud. Paraku on sinna kavandatud ka elektrijaamade paise ja teelaiendusi.

Birdlife/Uudistaja

LÕPUPILDID

Talve lõpp oli kuni viimase päevani kevadine. Tartu ülikooli botaanikaaias olid peale juba mõni nädala tagasi puhkenud lumikellukeste, lumekuppude ja -rooside ning transilvaania sinilillede värvisilmad avanud ka krookused, …