UUDISTAJA
19. mai 2017
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Horisondi mai-juuninumber räägib tulest, targast majast, prints Ruperti pisaratest ja muust
Jaanikuu ootuses kirjeldab Tallinna ülikooli vanemteadur Inna Jürjo Horisondi mai-juuninumbri kaaneloos „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ tule rolli sajanditetaguses igapäevaelus. Tuli oli üks kardetumaid vaenlasi, kuid samas elutähtis abimees. Tähtis koht oli tulel ka keskaegses õigusemõistmises ja suurtel pidustustel.
Intervjuus usutleb Horisont seekord arhitekt Ülar Marki. Tarkadest majadest, nendega seotud võimalustest ja ohtudest rääkis Markiga Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Anto Aasa.
Prints Ruperti pisaratena tuntud karastunud klaasitilkade tavatud omadused on kogu maailmas palju tähelepanu pälvinud. Miks on küll nii, et klaastilga pead kergelt haamriga lüües ei juhtu midagi, aga selle saba murdes plahvatab tilk hetkega kildudeks? Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudiga seotud teadlased Marella Õis, Johan Anton ja Hillar Aben selgitavad artiklis „Prints Ruperti pisarate müsteeriumi lahendamine“ lähemalt, kuidas neil õnnestus koostöös välismaa kolleegidega sellele juba 17. sajandist püsinud teaduslikule mõistatusele täpne seletus leida.
Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson jätkavad kirjutises „Mida teha antibiootikumiresistentsusega?“ antimikroobsete ainete teemat, selgitades tänapäeva meditsiini suurimaks probleemiks tituleeritud antibiootikumiresistentsuse leviku telgitaguseid ja sellega seotud ohte. Kosmoselugude sari jätkub astronoom Laurits Leedjärve artikliga „Teised päikesed, teised maailmad“. Eksoplaneetide otsinguid lähemalt valgustades selgitab autor muu hulgas, kuidas aitab just meie mehe, Naissaarelt pärit Bernhardt Schmidti leiutis teiste tähtede juurest planeete avastada.
Tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja kirjutises lähemalt, kuidas paneb ilmataat proovile sportlaste võimed. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seotud rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab teadusajaloolane Erki Tammiksaar aastaid 1919–1936 kui stiihilist perioodi meie teaduse arengus.
Rubriigis „Teadlane kabinetis“ saab sõna Tartu ülikooli entomoloogiaprofessor Toomas Tammaru, kes selgitab, miks on liblikad sellised, nagu nad on. „Huvitavas Venemaas“ on kindral Dragomirovi õnnitlustelegramm keisrile; „Muuseumipärlis“ tutvustab Eesti lennundusmuuseum tähelepanuväärsemat eksponaati – hävitus- ja luurelennukit MiG-25; „Dokument kõneleb“ avab varaseima säilinud eesti aabitsa ehk nn Forseliuse aabitsa; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all kermiste mikrostruktuur; „Ahhaa!“ pajatab tampoonide, termokaamera ja interneti leiutamisest. Ühtlasi saab lugeda kirjanik Mart Kivastiku mõtteid kunsti mõõtmise masinast, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ 25 täringuga ülesannete kallal, „Mälusärus” ja lahendada ristsõna.
Horisont
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Eesti Looduse suvenumbrist saab mõndagi lugeda ka aasta puu viirpuu kohta
Eesti Looduse suvenumbris jätkub lugemist kauemaks
Eesti Looduse juuni-juuli ühisnumber ilmub tavapärasest mõned päevad hiljem, 7. juunil. Nagu ikka suvel, on lugemist 16 lehekülje võrra rohkem kui tavaliselt, kokku 96 lehekülge. Sel korral jõuavad kaante vahele lood aasta seenest, aasta puust, aasta orhideest, pikk intervjuu loodusfotograaf Arne Aderiga. Veel juttu sarapuust ja angervaksast. Pikemalt juba järgmises Uudistajas.
Sookalduse kollase nartsissi põld …
… ja seal õitsevad lilled. Nartsissid pärinevad väidetavalt Saare mõisast saadud mõnest lillesibulast: Sookalduse peremees Singli Peep (Peep Sibul) olevat need 19. sajandi lõpus oma koduaeda istutanud. Fotod on tehtud 2005. aasta 10. mail
Kas nartsiss kasvab Eestis looduslikult?
(10. mail Eesti Loodus Facebooki-lehele pandud postitus)
Eelmisel nädalal levis mitmel pool uudis, kuidas Tartumaal Sookaldusel asuv looduslik nartsissipõld on täies õies. Kui looduslik on nartsiss Eestis? Mis hetkest alates võib üht liiki pidada looduslikuks?
Kollane nartsiss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse saabus ta Tartu botaanikaaia vahendusel 210 aastat tagasi (1807) ning liik on meil praeguseks ilutaimena laialt levinud. Metsistumist või naturaliseerumist – loodusliku koosluse liikmeks saamist – juhtub kollasel nartsissil harva ning üks tuntumaid ja ulatuslikumaid kohti ongi Sookaldusel. Naturaliseerunud liik peab levima looduslikes kooslustes iseseisvalt, inimese abita ning kokkuleppeliselt kulub selleks taimeliigil 250 aastat.
Millised on tuntumad kodumaised looduslikud sibullilled?
Looduslikke sibulilli on meie taimestikus väga vähe: laugud ja kuldtähed. Karulauk, murulauk või metslauk on õitseajal väga dekoratiivsed ja sobiksid kaunistama igat püsilillepeenart. Kuldtähtedest on meil kindlasti looduslik kollane kuldtäht, keda võib leida näiteks Soomaal või merelaidudel salumetsades. Kahtlemata on inimene soodustanud ka kuldtähtede levikut, tuues varakevadise õitseja kasvama oma elamise lähedusse.
Kokkuvõttes tuleks Sookalduse nartsissipõllu looduslikuks nimetamisega veel 40 aastat oodata, isegi olukorras, kus põld on ametlikult juba 1964. aastal looduskaitse alla võetud.
Toomas Kukk / MTÜ Loodusajakiri
Sel neljapäeval räägib Toomas Tiivel Loodusajakirja venekeelsest almanahhist (foto: Loodusajakirja arhiiv)
Kuku saade „Loodusajakiri“ sel ja järgmisel nädalal
25. mail tuleb juttu Loodusajakirja 12. venekeelsest almanahhist Gorizontõ Estonii. Seda aperioodiliselt ilmuvat kogumikku on üllitatud 2003. aastast saadik. Seekord on almanahhi läbiv teema Eestis tehtud teadus: alates aegadest, kui Tartus loodi Eesti looduseuurijate selts, kuni tänapäevani välja. Almanahhist räägib selle peatoimetaja Toomas Tiivel.
Järgmisel nädala pajatab kasside linnulihahimust ja sellest, kuidas tiivulisi oma nurruvate lemmikute eest kaitsta, loomaökoloog Marko Mägi, kes on sel teemal kirjutanud Eesti Looduse mainumbrisse pika artikli. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).
EESTI SÕNUMEID
Autasustatud ja looduskaitsekuu avamisel kõnelnud kõik ühel fotol: (vasakult) Urmas Laansoo, Aivar Ruukel, Agu Leivits, loodusfotograaf Remo Savisaar, Eesti keskkonnaminister Marko Pomerants, Gruusia keskkonnaminister Gigla Agulašvili, Riinu Rannap, Rauno Väisänen ja Vladislav Koržets (foto: Herdis Fridolin / keskkonnaministeerium)
Agu Leivits on pälvinud Eerik Kumari looduskaitsepreemia
Keskkonnaminister Marko Pomerants andis 15. mail Tallinna botaanikaaias looduskaitsekuud avades pikaaegsele looduse uurijale ja kaitsjale, loomaökoloog Agu Leivitsale kätte Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemia suurus on 5000 eurot.
Agu Leivits on aastaid süstemaatiliselt uurinud Eesti soode haudelinde, seiranud linnujaamades lindude rännet ja uurinud lindude pesitsusökoloogiat. Ta on pikka aega osalenud märgalade kaitset käsitleva Ramsari konventsiooni ja rändloomade konventsiooni töös. Samuti on ta uue Eesti punase raamatu koostamise koordinaator.
Eerik Kumari looduskaitsepreemiat on antud eesti ornitoloogi ja looduskaitsetegelase Eerik Kumari (1912–1984) auks välja alates 1989. aastast; viiel aastal on auhind antud kahele inimesele, nii et nüüd on laureaate kokku 34.
Eesti looduskaitsemärgid – hõbedased tammelehed – said tänavu loodusajakirjanik ja kalatark Vladislav Koržets, loodusharidustöö edendaja ja taimemaailma populariseerija Urmas Laansoo, kahepaiksete uurija ja kaitsja Riinu Rannap, loodusturismi edendaja ja Soomaa rahvuspargi loodusväärtuste tutvustaja Aivar Ruukel ning Eesti-Soome looduskaitsekoostöö kauaaegne eestvedaja Rauno Väisänen.
Eesti looduskaitsemärki on antud välja alates 2011. aastast, märki on nüüd õigus kanda kokku 42 inimesel.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Kuldemedalid on kaela riputatud. Vasakult Taani prints Joachim, Kaarel Kivisaar, Karl Paul Parmakson ja Kirke Joamets (foto: TÜ teaduskool)
Tublid Eesti õpilased tõid EUSO-lt kulda ja hõbedat
Kopenhaagenis 7.–14. mail peetud 15. Euroopa Liidu kuni 16-aastaste õpilaste loodusteaduste olümpiaadil (EUSO, European Union Science Olympiad) olid taas väga tublid Eesti õpilased, kes osalesid EUSO-l kolmeteistkümnendat korda.
Üldarvestuses saadi viiekümne võistkonna seas 2. ja 18. koht, mis tähendas kuld- ja hõbemedaleid. Eesti A-võistkonnale, kuhu kuulusid Kirke Joamets Hugo Treffneri gümnaasiumist, Karl Paul Parmakson Miina Härma gümnaasiumist ja Kaarel Kivisalu Tallinna reaalkoolist, andis kuldmedalid kätte olümpiaadi patroon Taani prints Joachim. Eesti B-võistkond, Hanna-Riia Allas Tartu Veeriku koolist, Konstantin Dukatš Narva keeltelütseumist ja Andreas Must Tallinna reaalkoolist, võitis hõbemedalid; need pani õpilastele kaela EUSO president Michael Cotter. Olümpiaadi karika viisid koju Ungari kooliõpilased, kellele oli seekordne üldvõit juba kolmas.
Olümpiaadil osales 50 kolmeliikmelist võistkonda 24-st Euroopa Liidu liikmesriigist (puudusid Hispaania, Malta, Poola ja Ühendkuningriik). Nagu EUSO-l tavaks, olid põnevates ülesannetes ühte põimitud füüsika, keemia ja bioloogia ning nende lahendamiseks oli vaja nii teadmisi kui ka käeosavust.
Eesti võistkondi saatsid mentoritena Mark Gimbutas, Siiri Velling ja Mihkel Kree ning vaatlejad Karin Hellat ja Ülle Kikas.
TÜ teaduskool / Uudistaja
Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha
Tänavusel teaduse populariseerimise projektikonkursil saab Eesti teadusagentuuri vahendusel toetust 28 projekti kogusummas 155 000 eurot. Toetus võimaldab näiteks täiendada mitut populaarteaduslikku muuseumiekspositsiooni, korraldada teaduspäevi ja -laagreid, koolitada lasteaedade ja algkoolide robootikaringide juhendajaid ning korraldada polaarviktoriin, mille tublimad osalejad saavad koos Eesti teadlastega minna õpilasekspeditsioonile Skandinaavia polaaraladele.
Uute interaktiivsete eksponaatide ja haridusprogrammidega täienevad näiteks Eesti meremuuseumi, TÜ muuseumi tähetorni, Eesti tervishoiumuuseumi ja energia avastuskeskuse näitused. Selleks et luua teadusekspositsioone, korraldatakse SPARK MakerLab-i eestvõttel hackathon „Garage48 elamused ja ekspositsioonid“. Paljude osaliste koostöös peetakse mai lõpus Tartus esimene Euroopa füüsikaolümpiaad.
Loe täpsemalt http://bit.ly/2q6Zu4j.
Teaduse populariseerimise projektikonkursile laekus tänavu 148 taotlust (kogusummas 1 190 270 eurot). Konkurssi rahastab haridus- ja teadusministeerium ja korraldab Eesti teadusagentuur.
Edukate projektide loetelu leiab http://bit.ly/2r3vWtr.
Eesti teadusagentuur / Uudistaja
Männimets Hiiumaal Tahkunas
Keskkonnakomisjon toetas raierahu kehtestamist loomade sigimisajal
Riigikogu keskkonnakomisjon toetas põhimõtet, et loomade sigimisajal tuleks loomastiku ja ökoloogilise mitmekesisuse kaitseks keelata metsa uuendusraie.
RMK on aastaid kehtestanud raierahu kevadperioodil, üldjuhul 15. aprillist kuni 15. juunini, mil riigimetsades on raierahu huvides keelatud uuendusraie. „Et reeglit järgiksid kõik metsaomanikud, soovime seadusesse lisada uue sõnastuse, mis ütleb konkreetselt, et millal ja mis tingimustel metsaraiet teostada pole lubatud,“ selgitas keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Vakra lisas, et raierahu järgivad ka praegu paljud erametsaomanikud, ent mitte kõik. Seepärast on mõistlik see põhimõte kehtestada seaduse tasemel.
Raierahu eesmärk on kaitsta keskkonda looduse tärkamise ajal, et oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik. Kaitset vajavad vanades okaspuumetsades elutsevad õõnespesitsejad linnud, nagu kakud, kullilised, ja maaspesitsevad kanalised. Raierahu ajal saab istutada metsa, hooldada noorendikke ja puhastada metsasihte.
Riigikogu pressiteenistus / Uudistaja
Nii näevad detailplaneeringud välja kaardirakenduses…
… ja nii neid otsitakse (allikas: maa-amet)
Planeeringute dokumendid saab kätte ühest kaardirakendusest
Üldsus saab maa-ameti arhiivi jõudnud planeeringute olulisemad dokumendid nüüd kätte samast kohast: maa-ameti planeeringute kaardirakendusest (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis), olenemata planeeringu asukohast või sellest, kas tegu on detail-, üld- või maakonnaplaneeringuga.
Detail-, üld- ja maakonnaplaneeringute tähtsamad dokumendid kuvatakse nüüd ühtses süsteemis. „Pikemas perspektiivis soovime jõuda rakenduseni, mis seob katastrisse kantud maatüki selle kasutamist reguleeriva kehtiva planeeringuga,“ teatas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Esimene samm selle poole on tehtud.
Selle aasta alguses pöördus maa-amet kohalike omavalitsuste poole palvega saada planeeringutega seotud dokumendid digitaalselt. Maa-ameti soov sai positiivse vastukaja, nõnda on alates 2017. aasta algusest olnud võimalik avalikustada maa-ameti kaardirakenduses planeeringute seletuskirjad, joonised ja kehtestamise otsused.
Rakenduse kaardil on näha need detailplaneeringud, mida on maa-ametis menetletud või esitatud pärast kehtestamist katastritoimingute tarbeks alates 1. jaanuarist 2017. Erandiks on omavalitsused, kes kasutavad X-GIS-rakendust oma registrina või on taganud oma registri andmete ajakohase edastuse maa-ametile.
Maa-ameti geoportaali planeeringute otsing võimaldab leida maakonna-, üld- ja detailplaneeringute infot ning pöörduda peale X-GIS-kaardirakenduse otse omavalitsuse registrisse või avada maa-ameti arhiivi dokumendid. Kaardivaates avanevad infopäringu nupu kaudu planeeringu üldteave ja edasised viited.
Senine detailplaneeringute rakendus, mis hõlmab vaid detailplaneeringute andmestiku, on plaanis lähikuudel sulgeda. Seal olev teave on lisatud X-GIS-i planeeringute rakendusse, mis varem koondas vaid üld- ja maakonnaplaneeringute andmeid.
Maa-amet/Uudistaja
Maakonnasipelgate valimisel osutus kõige populaarsemaks Ida-Virumaa Mäetaguse valla projekt, millega sai korda Pagari mõisa pargi puistu (foto: KIK)
Rahvahääletus selgitas KIKi Maakonnasipelgad
Seitsmendat korda valiti keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) eestvõttel kõigi maakondade parimad keskkonnaprojektid. Kandidaadid olid konkursile pakkunud KIKis projektidega tegelevad inimesed üle tuhande projekti hulgast, mis 2016. aastal lõpetati. Nädalase rahvahääletuse tulemusena Facebookis selgusid võitjad ehk Maakonnasipelgate saajad kõigis viieteistkümnes maakonnas.
Kokku andsid inimesed konkursil üles seatud 75 keskkonnaprojektile KIKi Facebooki-lehel 2674 häält. Kõige rohkem kogusid hääli Ida-Virumaal Mäetaguse valla Pagari mõisa pargi puistu korrastamine (269 häält), Valgamaa Tõrva gümnaasiumi õppeprogramm „Loodus tunneb meid, kas meie teda tunneme?“ (240 häält) ja Viljandimaal korrastatud Kärstna mõisa rahula kivisild ja taastatud kiviaed (143 häält). Võrumaal sai tiitli Rõuge Ööbikuorgu rajatud vaatetorn, Tartumaal soetatud jäätmeautoklaav, Põlvamaal Maaritsa küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine, Läänemaal keskkonnaharidusprogrammid erivajadustega lastele ja puuetega inimestele, Saaremaal Saaremaa ühisgümnaasiumi välilaager, Jõgevamaal loodusainete aktiivõppetunnid Jõgeva põhikoolis, Järvamaal Vana-Veski paisust tehtud kalapääs, Harjumaal Kehra raudteepeatuse ühendamine eri liikumisviisidega, Raplamaal Kuusiku Altveski vesiveski paisule rajatud kalapääs, Lääne-Virumaal Kadrina katlamaja suitsugaaside pesur, Pärnumaal Kaisma Suurjärve puhkeala matkaraja rekonstrueerimine ja Hiiumaal Suuremõisa pargi rekonstrueerimine.
KIK peab laureaate meeles teemakohase tänutahvliga, mille annavad projektide elluviijatele kätte asutuse maakondlikud esindajad. 2016. aastal lõpetati 1189 keskkonnaprojekti, mida KIK toetas kokku 188 510 536 euroga. Nende hulgas oli ka mastaapseid projekte (veemajandus, trammitaristu), mille teostamine kestis mitu aastat. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti üle 1,2 miljardi euroga.
KIK/Uudistaja
Paljassaare roostikutorn ja juhendaja Sten Lassmann (foto: EOÜ)
Liigirikkaim linnutorn oli tänavu Haapsalus
13. mail oli EOÜ tornide linnuvaatluspäev, mil linnuvaatlejad selgitasid välja linnurikkaima vaatlustorni. 20 linnutorni konkurentsis võitis tänavu Haapsalu linnutorn, kus kohati 79 linnuliiki. Ühtekokku kuuldi-nähti 159 liiki linde.
Seitsmes tornide linnuvaatluspäev jääb meelde heade vaatlusoludega. Ilm oli päikeseline ja nähtavus hea, nõrk tuul soodustas lindude rännet ja hõlbustas linnuhäälte kuulmist. Seepärast pakkus merelinnale Haapsalule tugevat konkurentsi sisemaal Lämmijärve kaldal asuv Lüübnitsa vaatlustorn, kus kohati 77 liiki. Kolmandale kohale jäi Vihasoo torn Lahemaal 70 linnuliigiga.
Suurematest haruldustest kohati Tellingumäe tornis puna-harksaba ning Aardlas ja Sakas punakael-laglet. Ässliike ehk neid, keda kohati vaid ühes tornis, oli koguni 33. Nende seast võib leida nii äsja rändelt saabunud linde (karmiinleevike, väike-kärbsenäpp, lõopistrik) kui ka koduvarblase, keda märgati vaid Haapsalus. Põhjus on selles, et Haapsalu linnutorn asub ainsana üdini linnalises keskkonnas, ent teised tornid paiknevad loodusmaastikul.
Vt kõiki tulemusi www.eoy.ee/node/1043.
EOÜ/Uudistaja
Sammalde veebilehelt leiab ka kord aastas ilmuva brüoloogiaajakirja Samblasõber kõik senised numbrid. Neist viimane, 19., on avaldatud läinud detsembris (allikas: sisu.ut.ee/samblasober)
Valminud on uus sammalde koduleht
TÜ brüoloogid teatasid hiljuti, et tänu Polina Degtjarenko suurele tööle on valminud uus sammalde koduleht sisu.ut.ee/samblasober.
Eesti samblasõbrad on tegutsenud 1998. aastast, kui ilmus populaarteadusliku samblaajakirja esimene number, mis huviliste häälteenamusega sai nimeks Samblasõber. Alates neljandast numbrist on kord aastas ilmuva ajakirja kaanepildil kunstnik Edgar Valteri spetsiaalselt sellele ajakirjale joonistatud Samblasõber.
Alates 2000. aastast on samblasõbrad igal kevadel võtnud ette kahepäevase matka Eesti eri paikadesse, et tutvustada samblaid ja täiendada kohalikku samblanimestikku. 2011. aastast saadik on korraldatud sammalde fotovõistlusi; tänavusest aastast on juurutatud uus tava nimetada aasta sammal ja seda tutvustada.
sisu.ut.ee/samblasober/Uudistaja
Lillepeo tõttu on sõiduautoliiklus 1. juunil piki Laagna teed Gonsiori tn ristmikust kuni Kärberi tn ristmikuni kell 10–14 suletud. Linnaliinibussidele on kummaski suunas avatud üks parempoolne sõidurada (allikas: www.tallinn.ee)
Lillelised tarkuseterad kaunistavad Laagna teed
Laste ja noorte lillepeol 1. juunil, lastekaitsepäeval, rajavad kolmeteistkümne Tallinna õppeasutuse noored Laagna tee eraldusriba haljastusaladele 38 sümboolset tarkuseterakujulist peenart. Taimi istutatakse pealinna magistraalteede eraldusribadele rohelise pealinna kontseptsiooni „Roheline tuiksoon“ rakendusena.
Tänavu on Eestis laste ja noorte kultuuriaasta, mille tunnuslause on „Mina ka!“ ja märksõnad „iseolemine“ ja „koostegutsemine“. Teema-aastast inspireerituna kujutavad Laagna tee peenrad endast sümboolseid tarkuseteri.
4150 m2 suurune ja 6,2 km pikk istutusala jaguneb 38 peenraks. Sel aastal oodatakse Laagna teele ligi 800 osalejat 13 õppeasutusest, sh üheksa Lasnamäe ja kahe Kesklinna kooli ning kahe kutsekooli õpilased ja õpetajad, kellele lisanduvad vabatahtlikuna linna töötajad.
Vt http://www.tallinn.ee/Tallinna-laste-ja-noorte-lillepidu.
www.tallinn.ee/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Allikas: www.keskkonnaamet.ee
Looduskaitsekuu kestab veel kümmekond päeva
Emadepäeval ja looduskaitsepäeval 14. mail alanud looduskaitsekuu lõpeb 5. juunil ehk keskkonnapäeval. Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Eestilt Euroopale, Euroopalt Eestile“.
Keskkonnaameti eestvõttel korraldatakse sel kuul rohkesti matku. Enamjagu neist oli läinud nädalavahetusel, aga ühtteist on veel ees. Näiteks täna on matk Tallinnas Löwenruh’ pargis, 27. mail matkatakse Tallinna botaanikaaia Kloostrimetsa soo õpperajal ning Raplamaal Selja-Põdra hoiualal ja Jädivere metsapargis. Lahemaa looduskooli matk viib Viitna maastikukaitsealale, Valgamaal on kavas jalgrattamatk Otepää looduspargi põhjaosas.
28. mail saab Hiiumaal Palade loodushariduskeskuse matkapäeval uurida Hiiumaa geoloogiat kivimajas ja matkata kraatrirajal, minna Räpina poldrile Riho Kinksi juhitud linnuvaatlusretkele ning osaleda Võrumaal MTÜ Revolutsioon matkal Ööbikuorus.
Kõik matkad on tasuta, ent oma osalus tuleb varem registreerida. Selle ja matkade täpsema pikkuse ja sisu kohta saab lugeda keskkonnaameti kodulehelt http://bit.ly/2pVDZbs.
Matkale tuleb kaasa võtta oma toidukott ja jook, riietus valida ilmale kohane ja jalga panna mugavad matkajalatsid. Matku toetab KIK.
Üks kahest mullusest rahva lemmikust: maastikuarhitekt Maali Roometi „Linna-maa-aed“
Tornide väljakul näeb jälle aiaarhitektide fantaasiat
Läinud reede, 19. mai õhtul avati Tallinnas Tornide väljaku pargis juba üheksas rahvusvahelise lillefestival. Tänavused teemad on „Pereaed“ ja „Ühevärviline aed“, aedade arengut saab vaadata kogu suve vältel augusti lõpuni. Osalejate seas on peale Eesti aiakunstnike seekord ka nende kolleege Soomest, Ungarist, Lätist, Saksamaalt, Gruusiast ja Hiinast.
Selliseid töid näeb näitusel „14 soovahti“ (allikas: Facebook/EKA)
„14 soovahti“
on nädal tagasi RMK Tallinna kontori (Toompuiestee 24) aatriumis avatud Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna tudengite väikeobjekti kursuse raames valminud makettide näitus. Nende tööde seast valitakse välja tänavu suvel Läänemaale Tuhu soosse ehitatav objekt.
Näitust saab vaadata kontori tööajal kuni 14. juulini.
Allikas: www.ahhaa.ee
Näituse inimkehade läbilõigetest
avati Tartus Ahhaa teaduskeskuses 6. mail. Eksponeeritakse üle 150 inimorgani pealaest jalatallani. Tegemist on maailmakuulsa näitusega, mis sellisel kujul on Baltikumis esimest korda. Kaksteist täiskasvanud inimest on eri viisidel tükkideks lõigatud; peale täissuuruses läbilõigete saab näha ehtsaid organeid, luid, veresoonkonda, närve ja paljut muud.
Näitust saab Ahhaas vaadata 5. novembrini.
Suurupi tuletorn on nüüd huvilistele avatud (allikas: www.suurupi.ee)
Suurupi sihi ülemine tuletorn
on lahti 1. maist. Paekivist silindrikujuline tuletorn rajati 1760, et laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Torni ümbritseb 1890-ndatest müüriga piiratud linnak. Suurupi alumist tuletorni, puidust neljatahulist tüvipüramiidi kujulist viilkatusega rajatist, mis on ehitatud 1859. aastal, saab vaadata vaid väljast.
Suurupi tuletorni kõrgus alusest on 22 m, tule kõrgus merepinnast 68 m. Torni pääseb 30. septembrini teisipäevast reedeni 14–20, laupäeval ja pühapäeval 12–20. Täispilet maksab 5, sooduspilet 3 ja perepilet 15 eurot. Tutvustava ringkäigu eest tuletorni peremehe või perenaisega tuleb tasuda 20 eurot.
Löwenruh’ (tõlgituna „lõvirahu“) park ja omaaegne suvemõis on saanud nime mõisa omaniku, aastatel 1728–1736 Eestimaa kuberneri ametit pidanud Friedrich von Löweni järgi
Tallinn tähistab looduskaitsekuud parkide päevaga
Täna, 24. mail, saab osaleda Tallinna keskkonnaameti korraldatud üritustel Hirve-, Löwenruh’ ja Ravila pargis: kavas on õppematkad, uute infotahvlite avamine, kogupereõhtu.
Hirvepargis algavad tegevused kell 11 kohviku Kalambuur läheduses, kus avatakse parki ja 30 haruldast puud tutvustavad infostendid. Välja antakse ka Hirveparki tutvustav loodushariduslik trükis; pargi ajalugu tutvustab Tiina Tallinn ja ringkäiku pargis juhendab Olev Abner.
Kell 14 tutvustab Martin Suuroja Löwenruh’ pargi väärtusi ja piirkonnale iseloomulike suvemõisate ajalugu. Huvilised saavad parki tutvustava brošüüri ja võivad osaleda pooleteisttunnisel matkal.
Päeva lõpetab Nõmmel Ravila tänava pargis kell 18 algav kogupereõhtu. Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all. Seal saab teadmisi proovile panna viktoriinis, lahendada ülesandeid, meisterdada taimekaarte ja arutleda loodushoiu teemadel. Muusikalist meeleolu loovad Ivo Linna ja Antti Kammiste.
Maheaed Tartu Annelinnas läinud pühapäeval. Paraku tuleb aed tulevaks hooajaks teisale kolida: Idaringtee tungib peale
Rohelise tee õhtu
„Linnaaiandus ehk kasvatame koos linnad roheliseks“ on täna, 24. mail algusega kell 18 MTÜ Mondo ruumides Tallinnas (Telliskivi 60a, B-hoone); rääkima tulevad Tallinna ülikooli doktorant Piret Vacht ja maastikuarhitekt Liis Pihl. Juttu tuleb ka Tallinna plaanitavast kogukonnaaiast Skoone bastionil. Sel aastal rajatakse istutuskastidega ühisaed, järgmisel juba püsiv kogukonnaaed. Õhtust osavõtt on tasuta.
Matkajad jõuavad Alatskivi matkarajal Kalevipoja sängile
Alatskivi loodusretke peredele
korraldab 27. mail Tartu loodusmaja. Väljasõit on Vanemuise alumisest parklast kell 10, tagasi jõutakse 16 paiku, osalustasu on 10 eurot. Tutvutakse Alatskivi looduskeskuse eksponaatidega, pärast lõunasööki ootab retkelisi ümber Lossijärve kulgev 4,5 km pikkune matkarada oma vahelduva reljeefi, mitmete huviväärsuste (Truuduse tamm, Punane allikas, Kalevipoja säng) ja mitmekesise elustikuga.
Osalustasu tuleb üle kanda hiljemalt 25. maiks (makse saaja: Tartu keskkonnahariduse keskus, konto: Swedbank EE502200221019407978, makse selgitus: Alatskivi + osalejate nimed). Registreerimine: http://bit.ly/2qEbhe1.
Nurgake lille löödud Vihula mõisast
„Lööme külad lille“,
Lahemaa rahvuspargi, Kuusalu ja Vihula valla külade värvikampaania on vallavalitsuste, keskkonnaameti ja Kolgaküla seltsi kingitus vabariigi 100. sünnipäevaks.
Värvikampaania raames kutsutakse kõiki Vihula ja Kuusalu valla elanikke oma kodu kauniks värvima ja seepärast korraldatakse tasuta värvikoolitused: 27. mail kell 10–17 Võsul, 28. mail kell 10–17 Kolgakülas ja 3. juunil kell 10–17 Kuusalus; 4. juunil saab teadmiste kinnistamiseks osaleda Lahemaa värvikoolituse praktikal ühes Lahemaa kultuuriväärtuslikus talukompleksis.
Koolitustele tuleb varem registreeruda: https://goo.gl/forms/cAKS6RWHbjf5IcNj2.
Allikas: kuvatõmmis
Pärandkultuuri päev ja puude kokkulugemise päev
on järjekordsed sündmused RMK vastuste- ja osaluspäevade sarjast „Mis on puude taga?“, mille raames keskuse inimesed tutvustavad, selgitavad ja arutlevad üheskoos selle üle, millega RMKs iga päev tegeldakse.
Pärandkultuuri päev on 27. mail Valgamaa Tellingumäel (kohaletuleku juhise ja päeva sisu selgituse leiate võrgupaigast http://bit.ly/2pWxHse), puude kokkulugemise päev aga 10. juunil kolmes paigas: Kellissaare lõkkekohas Pärnumaal, Viitna Pikkjärve ääres Lääne-Virumaal ja Erastveres Põlvamaal (vt http://bit.ly/2r3nVop).
Üks kuulsamaid Peipsimaa kulinaarseid väärtusi on kindlasti siinsed sibulad
Peipsimaa huviväärsustele
lisandus 1. maist 2017. aasta toidupiirkonna tiitel. Selle märgiks andis maaeluminister Tarmo Tamm 1. mail Alatskivi lossis Peipsimaale üle 1,5 meetri pikkuse rändkahvli. Selleks et tutvustada kohalikku toitu, on maaeluministeeriumi eestvõttel alates 2016. aastast valitud Eesti toidupiirkondi; mullune toidupiirkond oli Hiiumaa.
Mis aasta raames Peipsi ääres toimub, saab jälgida näiteks võrgupaigast eestitoit.ee/et/content/peipsimaa-maitsete-aasta. Järgmine üritus on suviste käsitöö- ja maalaat Värskas 28. mail.
Kostivere karstialal näeb põnevaid pinnavorme
Loodusretkele Lahemaale
kutsub huvilisi 28. mail TÜ loodusmuuseum. Geoloog Tõnu Pani ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel matkatakse ning uuritakse loodust Kostivere karstialal, Muuksi linnamäel, Turjekeldris, Jägalas, Tsitre rannas ja Viru raba loodusrajal.
Väljasõit loodusretkele on 28. mai hommikul kell 8 Tartust Vanemuise 46 maja eest; tagasi plaanitakse jõuda hiljemalt kell 20. Osalustasu on 12 eurot, lastele 6 eurot, mida saab tasuda enne väljasõitu kohapeal. Palutakse enne registreeruda telefonitsi 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.
Tallinna vanalinnas
Tallinna 36. vanalinna päevadel,
mis toimuvad 31. maist kuni 4. juunini ja mille juhtmõte on „Noor vanalinn“, on seekord erilise tähelepanu all laste ja noorte kultuur. Vt programmi www.vanalinnapaevad.ee või programmivihikutest, mida saab linnakantselei teenindusbüroost (Vabaduse väljak 7), Tallinna kesklinna valitsusest (Nunne 18) ja Tallinna turismiinfokeskusest (Niguliste 2). Ürituse ajal 31.05–04.06 tegutseb Raekoja platsil Tallinna vanalinna päevade infopunkt.
Reiniku kooli staadionihoone eskiis (allikas: Tartu Postimees)
Biokomposiitide ja keskkonnahoidlike ehitusmaterjalide töötuba
on projekti Osirys raames järgmisel kolmapäeval, 31. mail kell 14–16 Tartu loodusmajas (Lille 10). Töötoas saavad sõna Euroopa suurima erarahastusel põhineva teadusasutuse TECHNALIA esindaja Miriam Garcia ja Inglismaa ühe juhtiva komposiitmaterjalidega tegeleva ettevõtte NetComposites Ltd teadus- ja arendusjuht Chris Hare. Üks projekti raames loodud ehituselementide katsetuskohti on augustis avatav Reiniku kooli staadionihoone (Riia 25). Töötoa lõpul käiaksegi ehitatavas staadionihoones.
Rohkem infot ja registreerimine: www.tartu.ee/biokompostiitide_tootuba.
Allikas: www.seit.ee
„Rohelise kontori“ koolitusele,
mille korraldab 8. juunil Eesti keskkonnajuhtimise assotsiatsioon, on väga oodatud ettevõtted ja organisatsioonid, kes soovivad vähendada keskkonnamõju kontoris (sh energiasääst ja ressursside kokkuhoid) ning luua oma töötajatele „roheline“ ja igati töötamist soosiv mõnus keskkond. Registreeruda saab 1. juunini veebilehel http://bit.ly/2qUnOv1.
Sügiskooli logo (allikas. www.sygiskool.ee)
XIII geoloogia sügiskooli,
mis toimub 13.–15. oktoobril Nelijärve puhkekeskuses teemal „Maa varad“, saab ennast juba kirja panna veebilehel www.sygiskool.ee.
E-posti aadressil sygiskool@gmail.com on oodatud teemakohased ettekanded ja lühiartiklid kogumikku „Schola Geologica XIII“. Tudengile on see suurepärane võimalus koguda esinemisjulgust ja kogemusi. Geoloogia sügiskool on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi selle vastu, mis on Maa ning mida selle sees ja peal leida võib.
MAAILMAST
Jaava ninasarvik (foto: Shankar70 / Wikimedia Commons) …
… ja kalifornia pringel (foto: Paula Olson / Wikimedia Commons) kuuluvad maailma looduse fondi (WWF) hinnangul maailma kümne ohustatuima liigi hulka
Kümme kõige ohustatumat liiki maailmas
2006. aastal otsustas USA kongress hakata maikuu kolmandal reedel tähistama ohustatud liikide päeva (Endangered Species Day). Tänavu oli see 19. mail. Päev varem ilmus portaalis Care2 Healthy Living Zoe Blarowski artikkel „10 of the Most Endangered Species on Earth“, mis tugineb maailma looduse fondi (WWF) materjalidele.
Amuuri leopard (Panthera pardus orientalis) on erinevalt oma lõunapoolsetest lähisugulastest võimeline elama hoopis külmemas kliimas, Venemaa kaguosa ja Kirde-Hiina metsades. Amuuri leopardi talikarvad on pikemad kui mistahes teisel leopardi alamliigil: kuni 7 cm. Hinnatakse, et neid haruldasi kaslasi on alles ainult 60 isendit.
Borneo orangutan (Pongo pygmaeus) on suurim puu otsas elav loom; igaks ööks ehitatakse painutatud okstest magamispesad. Borneo orangutani peetakse kõige aeglasemalt sigivaks imetajaks ja kardetakse, et seetõttu on ta inimahvidest esimene, kes välja sureb.
Rannikugorilla alamliik Gorilla gorilla diehli elab Nigeerias Cross Riveri osariigile ja rahvuspargile nime andnud jõe ülemjooksu metsastes mägedes. Seda maailma suurimat inimahvi, ingliskeelse nimega Cross River Gorilla, on alles ainult 200–300. Selle liigi isendid on tuntud selle poolest, et on hakanud neid ammustest elupaikadest välja tõrjunud inimeste vastu ainuomasel viisil sõdima, pildudes lähenevat inimest mulla, rohu või okstega.
Merikilpkonn bissa (Eretmochelys imbricate) elab ookeani troopikaosas, kasvab kuni 150-naelaseks ehk ligi 70-kiloseks ja võib elada 30–50 aastat. Bissasid tapetakse, et saada liha ja uhkeid värviküllaseid kilpe, samuti korjatakse söögiks bissa mune.
Jaava ninasarvik (Rhinoceros sondaicus) on suurimas hukuohus ninasarvikuliik: neid elab veel ainult ühes Indoneesia rahvuspargis kokku 63 isendit, nii et ta on üksiti maailma ohustatuim suurimetaja. Väga tihedas džunglis elavat jaava ninasarvikut on äärmiselt raske uurida, seetõttu ei teata temast kuigi palju. Täiskasvanud loomadele on iseloomulik eraklikkus: liigikaaslastega puutuvad nad kokku vaid sigimisperioodil. Suurem osa jaava ninasarviku elust möödub mudavannis mõnuledes.
Malai tiiger (Panthera tigris jacksoni) on ainult Malaka poolsaarel ja Tai lõunatipus elav tiigri alamliik, kellel on halb komme murda koduloomi. Inimene tapab neid loomi siiski mitte ainult seepärast, et oma vara kaitsta, vaid ka liha ja luudest valmistatavate legendaarsete ravimite pärast. Kohalik tiigrikaitseorganisatsioon Malaysian Conservation Alliance for Tigers (MYCAT) on avanud koguni kuuma liini, et saada teateid salaküttide kohta, ning korraldab nn Kassikõnde (Cat Walks), kus tavainimesed saavad aidata salakütte tabada.
Mägigorilla (Gorilla beringei beringei) on tänu Dian Fossey uuringutele Ruandas võitnud suure rahvusvahelise tähelepanu. Hoolimata suurtest kaitsemeetmetest on alles vaid kaks asurkonda, kes elavad Ruanda, Uganda ja Kongo demokraatliku vabariigi neljas rahvuspargis. 2400–4000 meetri kõrgusel elavaid loomi kaitseb külma eest tõhus karvkate; nad võivad kasvada kuni 200-kiloseks.
Siola (Pseudoryx nghetinhensis), inglise keeles vietnami keelest võetud nimega saola, on sõraline, kes avastati alles 1992. aasta kevadel Annami mägedest Vietnamis ja Laoses. Siola kaks teravat sarve võivad kasvada poole meetri pikkuseks.
Sumatra elevant (Elephas maximus sumatrensis) mängib Sumatra ökosüsteemis väga tähtsat rolli, kuna sööb väga laias valikus taimi ja levitab sõnnikus nende seemneid kogu oma levilas. Paraku on paberi- ja tselluloositööstus ning palmiistandused hävitanud tohutu metsaala. Vaid ühe põlvkonna jooksul on kadunud 70% elevantide looduslikest elupaikadest ja pole ime, et elevantide arvukus on 25 aastaga vähenenud 80%. WWF on koos kohalike looduskaitserühmitistega hakanud tegutsema salaküttide vastu ja püüab luua elevantide kaitsealasid.
Kalifornia pringel (Phocoena sinus) on maailma kõige haruldasem mereimetaja. Väike California lahes elav pringel on jõudnud hävingu servale: alles arvatakse olevat ainult 30 isendit. Suurim oht pringlile on illegaalne kalapüük, kuna nad takerduvad nakkevõrkudesse ja upuvad. Mehhiko valitsus on kulutanud 100 miljonit dollarit pringli kaitseks ja paljunduseks tehisoludes ning võitluseks illegaalse kalastusega.
Care2 Healthy Living / Uudistaja
Allikas: secure.avaaz.org
Aastal 2050 on ookeanis rohkem plasträmpsu kui kalu
Sellise jahmatava pealkirja all kogutakse petitsiooniportaalis avaaz.org allkirju maailmamere prügistamise vastu. Võrgupaigas http://bit.ly/2qIbIo4 lisandub allkirju väga suure kiirusega; eile õhtuks oli neid juba üle 750 000.
Väidetavasti visatakse iga päev minema 100 miljonit plastpudelit; suur osa neist satub lõpuks ookeani, nii et see on plasti kätte sõna otseses mõttes lämbumas. Petitsiooni algatajad on öelnud, et kui allkirju koguneb vähemalt miljon, esitab ÜRO keskkonnaprogrammi juht petitsiooni maailmaorganisatsiooni plenaaristungile.
Uudistaja
LÕPUPILDID
Fotomeenutusi kolmest mainädalast
1. mai: ilus ilm on kalamehed jõele …
… ja kirjut suve ennustava liblika õiele meelitanud
Raekojaplatsi purskkaev on tööle ja pronkstüdruk neide kaitseväkke värbama pandud
6. mai: kodutänava toomingas on kenasti rohetama löönud …
… ja majaseina varjus õitsevad esimesed võililled
10. mai: midagi on pildil väga valesti
12. mail õitseb vaher …
… ja õitsevad kollased ülased
15. mai: toomingal on puhkenud esimesed õied
18. mai: võsa luhal rohetab päris kenasti (esiplaanil tähtis tegelane!), …
… ühe maja juures peenral märkan õitsevat püvilille, oma lemmikut aegadest, kui teda Uppsala külje all luhtadel rohkesti õitsemas nägin. Upplandlased on selle taime, tegelikult võõrliigi, valinud lausa oma „rahvuslilleks“
19. mai: toomingas on nüüd täies õies
20. mail pildistan oma kevadist „lemmikmodelli“ ka lähemas vaates
Juba on tehtud esimene niide. Samal päeval nägin kevade esimesi piiritajaid ja kuulsin esimese karmiinleevikese laulu
21. mai: viimane aeg ahmida silmadega kaskede kevadist õrnvärsket rohelust
Maheaia peenardel on juba sirgunud päris kobedad rabarberivarred
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele
30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.
Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.
Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.
Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.