UUDISTAJA

26. oktoober 2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Talvine Horisont nuusutab tehisninaga, otsib eestlaste juuri ja sukeldub virtuaalmaailma

50. aastakäigu viimase Horisondi kaaneloos „Ninaga nutiseadmed“ kirjutab füüsik Raivo Jaaniso pisikestest grafeenist tehisninadest, mille abil saab jälgida õhukvaliteeti. Veel saaks Tartu ülikooli füüsikute loodava tehnoloogia abil seirata inimese hingeõhust pärinevaid või nahalt lenduvaid ühendeid ja seeläbi hinnata tema tervislikku seisundit.

Intervjuus usutleb Horisont seekord Eesti biokeskuse juhti evolutsioonigeneetik Mait Metspalu. Me teame, et inimkonna häll on Aafrikas, kust Homo sapiens sapiens eelajaloolisel ajal välja rändas. Kuidas evolutsioonigeneetikud rändava inimese jälgi ajavad ja milliseid kilde lisandub lähiajal eestlaste päritolu valgustavasse mosaiiki? Sellest on Metspaluga vestelnud Helen Rohtmets-Aasa.

Uues numbris ei vaadata mööda ka tänavustest Nobeli teadusauhindadest. Professor Teet Örd tutvustab füüsika, keemikud Margus Lopp ja Riina Aav keemia ning rakubioloogid Toivo Maimets ja Sulev Kuuse omakorda füsioloogia ja meditsiini vallas Nobeli auhinnaga kroonitud avastuste olemust.

Psühhostimulandid – uimastid, mida eesti keeles võib nimetada närviergutiteks – on olnud inimeste hulgas menukad juba sajandeid. Need on tuntud kui ajukoort aktiveerivad ja psühhomotoorset aktiivsust suurendavad ained. Ehkki psühhostimulandid on ohtlikud, on nende keelustamine tekitanud debatte ja üles puhunud kirgi. Artiklis „Psühhostimulandid ja aju“ käsitleb teemat lähemalt Tartu ülikooli neuroloogiaprofessor Pille Taba.

Madis Vasser, Kristjan-Julius Laak ja Jaan Aru panevad kirjutisega „Virtuaalreaalsusega aju mõistatuste kannul“ põneva punkti Horisondi populaarsele artiklisarjale „Mõtlemise masinavärk“, mis on keskendunud ajuteadusele. Selgub, et igapäevaelus eeskätt meelelahutuses kanda kinnitanud virtuaalreaalsus pakub teadlasele uusi võimalusi avada ajuteaduse suuri küsimusi.

Horisondi värskes numbris jätkub „Kosmosekroonika” ja „Sõna lugu”, milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna „sasku” tulekut eesti keelde. „Igameheteaduses” kutsutakse valke noppima; „Ahhaa!“ pajatab maailmasõdade pärandist; rubriigis „Huvitav Venemaa“ on juttu keisrinna Katariina II võitlusest kasakatega; „Muuseumipärl“ tutvustab raadiot, mis töötas kunagi ka põranda all; „Dokument kõneleb“ räägib eestlastest esimese ilmasõja Vene armees. Veel saab lugeda kirjanik Kauksi Ülle mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju, arvutades kõverjoontega kujundite pindala, lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele

30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.

Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.

Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.

Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.

Kuni 18. detsembrini jätkub meie ajakirjade tellimiskampaania

Iga nädal loosime kõigi vähemalt kuue kuu tellimuse esitanute seast välja viis inimest, kes saavad endale Põhjala teetalu teed. Eelmisel nädalal valis loos välja Neeme Otstaveli, Lauri Linaski, Peep Tobrelutsu, Kairi Viirlaiu ja Andres Kitse; eilsel loosimisel jäid sõelale Peedu Saar, Arvo Teekel, Kairi Puur, Enn Kaup ja Ants Kangur. Võtame võitjatega ühendust.

Uus loosimine on juba nädala pärast, 29. novembril. Kõik, kes on esitanud tellimuse hiljemalt 18. detsembril, osalevad loosimises, mille auhind on OÜ Loodusvägi kodumaised mahetooted. Kampaania tingimused ja auhinnad http://bit.ly/2fEsbov.

Jätkub Eesti Looduse lugejamäng koostöös „Osooniga“

Igal kuul kõlab saates küsimus, mille vastuse leiab meie ajakirjast. Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja raamatu kirjastuselt Varrak. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi ajakirja aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal meie peatoimetaja Toomas Kuke juhendusel.

Kolmanda vooru küsimust saab kuulata siit http://bit.ly/2eGpbIl.

„Pilvepiir 2016“ võidufoto „Kelvin-Helmholtz mesodel“, autor Janek Pärn

Selgusid tänavused parimad pilvepildid

Ajakiri Horisont, riigi ilmateenistus, ilmaportaal ilm.ee ja ilmablogi „Ilm ja inimesed“ kuulutasid tänavu suvel välja suure pilvefotojahi „Pilvepiir 2016“. Võistlusele laekus üle Eesti peaaegu 800 pilvefotot. 8. novembril anti lõpuüritusel Tallinna teletornis parimatele pilveküttidele kätte auhinnad.

Üldvõidu pälvis Janek Pärna suurepärane tabamus väga harva nähtavatest Kelvini-Helmhotzi lainetest helkivates ööpilvedes. Pilte hindas fotograafidest ja pilveasjatundjatest koosnev žürii, kuhu kuulusid fotograaf Arno Mikkor, fotograafia arendus- ja koolituskeskuse esindaja Jaak Kadak, pilveekspert Jüri Kamenik, keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallis ja ilmavaatluste osakonna peaspetsialist-meteoroloog Ene Tillmann. Auhinnatud pilvepilte saab vaadata võrgupaigast http://bit.ly/2garDnV.

Tarmo Tiisler „Mnemoturniiri“ saatejuhina (foto: vikerraadio.err.ee)

Horisont annab „Mnemoturniiril“ auhinnaks aastatellimuse

Alates novembrist annab Horisont Vikerraadio populaarse mälumängusaate „Mnemoturniir“ suure ringi küsimusele õigesti vastanule loosiauhinnaks ajakirja aastatellimuse. Novembrikuu küsimus kõlab nii: milline on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidab kaks välismaa ametikandjat? Vastata on aega 1. detsembrini (mnemoturniir@err.ee). „Mnemoturniire“ saab järelkuulata siit http://vikerraadio.err.ee/l/mnemoturniir.

Zooloog Vallo Tilgar räägib kahes „Loodusajakirja“ saates geenidest ja käitumisest (foto: http://www.zooloogia.ut.ee/

Kuku heidab pilgu käitumisuuringutele

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ jõuame veel enne uue ajakirjanumbri ilmumist põhjalikumalt tutvustada Eesti Looduse novembrinumbri kaaneartiklit „Geenid ja käitumine: mida näitavad inimese ja lindude uuringud?“. Artikli autor, Tartu ülikooli zooloogiaosakonna vanemteadur Vallo Tilgar selgitab homme ja nädala pärast, kuidas kahe nn virgatsaine topamiini ja serotoniiniga seotud geenide eri vormid mõjutavad inimese ja lindude käitumist. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

EESTI SÕNUMEID

„Suur prügimüür“ seisab praegu Tallinnas Foorumi keskuse ees (Narva mnt 5). 26. novembrist saab installatsiooniga tutvuda Pärnus Kaubamajaka juures (Papiniidu 8/10) ja alates 3. detsembrist on installatsioon Jõhvis kaubanduskeskuse Tsentraal juures (Keskväljak 4). Autorite kinnitusel tekib selline hulk prügi aasta jooksul kümne inimese kodumajapidamises (foto: Eva Sepping / Keskkonnaministeerium)

Mõistlik tarbimine aitab vähendada jäätmete hulka

Novembri viimane nädal kannab juba mitmendat aastat üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala nime. Selle raames kutsutakse kõiki eurooplasi üles tekitama vähem jäätmeid ja kasutama ressursse säästlikult.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tuleb jäätmetekke vältimise nädalal ennekõike keskenduda mõistlikule tarbimisele: „Kaubad ei saa poest ostmata jääda – inimene vajab toitu ning ka riideid ja mööblit on teinekord tarvis −, kuid ostud tuleb läbi mõelda. Tooted tuleb kindlasti lõpuni kasutada, kasutuskõlbmatuks muutunud esemetele proovida leida uus funktsioon ning kui vana diivan enam koju ei sobi, siis ühe vana võib olla teise uus“.

Jäätmetekke vähendamise nädalal keskendutakse kolmele osale: vähendamine, korduskasutus ja ringlussevõtt , inglise keeles 3R (Reduce, Reuse, Recycle). Esimene neist ehk jäätmetekke vähendamine tähendab väiksema hulga ressursside kasutust ja üleüldist jäätmete vältimist. Korduskasutuse all mõtleme juba toodetud eseme või selle osa(de) uuesti tarvitamist algsel või sarnasel eesmärgil. Ringlussevõtu all mõeldakse jäätmete töötlemist nõnda, et jäätmete materjalist saab uus toode, näiteks vanapaberist uue paberi, klaasijäätmetest pudelid või ehitusmaterjalid, biojäätmetest kvaliteetne kompost jne.

Jäätmetekke vähendamise nädala raames ehitasid Eesti kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini laboris osalevad üliõpilased ajutise installatsiooni „Suur prügimüür“. Installatsiooni autorid on Kristel Akerman, Sigrid Savva, Viktorija Domarkaite, Denizay Apusoglu, Maria Garcia Castillejo, Fee De Fooz, Kristina Puz ja Rémy Thaller, neid juhendasid arhitektid Sille Pihlak ja Inga Raukas. Müür koosneb 20 jäätmetest tehtud kuubikust, mille kogupikkus on 11 meetrit – selline kogus jäätmeid tekib kümne inimese kodumajapidamises igal aastal ehk üks inimene tekitab aasta jooksul kahe kuubiku jagu prügi. Kui samasugune tarbimine jätkub, saaksime kolme aastaga ehitada Eesti ümber 2,4 meetri kõrguse prügist müüri.

Lisainfot leiab veebilehelt www.jäätmed.ee. Kui kodus tekib esemeid, mida enam kasutada ei taha, tutvu lehega kuhuviia.ee. Sealt saab infot, kuhu viia näiteks riideid, mööblit või ohtlikke jäätmeid.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa (foto: EES-Ringlus)

Väikesed kodumasinad väärivad taaskasutust

Alates 7. novembrist on paljudes suurtes kaubanduskettides võimalik ära anda väiksemaid vanu kodumasinaid, mille tarvis on poodidesse paigutatud kogumiskastid. Ära saab anda esemeid, mille mõõdud jäävad alla 25 cm.

MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa kinnitusel tagastatakse näiteks müüdud külmkappidest üle 2/3, kuid väikestest kodumasinatest jõuab Eestis taaskasutusse arvestuslikult alla viiendiku. Tarbija võib vana seadme poodi kogumiskasti viia ka siis, kui ta sel korral midagi ei osta.

Ühest tonnist kasutatud kodumasinatest saab näiteks umbkaudu 350 kg terast, 300 kg plasti, 100 kg elektrimootoreid, 35 kg juhtmeid ja pistikuid, 20 kg alumiiniumi, 95 kg muid materjale; umbes 60 kg taaskasutuseks sobimatuid materjale põletatakse, et saada energiat.

Vt lähemalt eesringlus.ee/kummitab-seadmed/.

In Nomine / Uudistaja

Üks Apollo meremadaliku kaitstavaid liike on väikekajakas (Larus minutus) (foto: Ekaterina Chernetsova (Papchinskaya) / Wikimedia)

Apollo meremadalikust saab looduskaitseala

Keskkonnaministeerium teatas 16. novembril, et Hiiumaa lähedal asuva Apollo meremadaliku piirkonda luuakse Euroopas väärtustatud mereelupaikade ja rändlindude elupaiga kaitseks looduskaitseala. Pärast kaitseala loomist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada kaitseala Natura võrgustikku Apollo loodus- ja linnualana.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Apollo meremadalikku ja seal leiduvaid veealuseid liivamadalaid ja karisid, mis on ohustatud eeskätt mere saastumise tõttu, peale selle teevad neile kahju tuuleparkidega seotud ehitustegevus ja liivamadalatele ka kaevandamine. Rändlindudest kaitstakse alal kahaneva arvukusega auli (Clangula hyemalis), mustvaerast (Melanitta nigra), väikekajakat (Larus minutus) ja hahka (Somateria mollissima). Kaitseala on tähtis teistegi liikide kaitseks, näiteks on tegemist olulise lesta (Platichthys flesus) kudealaga. Loodusmehe Tiit Leito sõnul on madalikud ja karid meres nagu oaasid kõrbes: elurikkad laigud suhtelise vaesuse taustal.

Kaitseala pindala on 5216,8 hektarit; see on mereala, kus keskmine sügavus on 10−20 meetrit. Kogu kaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eeskirja järgi võivad inimesed alal viibida, sõita ujuvvahendiga, korraldada rahvaüritusi ja püüda kala (sh majandustegevusena). Muu majandustegevus on keelatud, samuti ei tohi kasutada loodusvarasid ega püstitada uusi ehitisi, välja arvatud navigatsiooniks vajalikud rajatised ja nende hooldus.

Kaitseala asub merealal Hiiumaast 14 kilomeetrit kirdes ja jääb Hiiu maakonna Hiiu valla Lehtma küla ja Lääne maakonna Noarootsi valla Einbi küla territooriumile.

Meenutame, et novembri alguses üllitas maailma looduse fond (WWF) koos Eestimaa looduse fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioonidega analüüsi, kus kinnitati, et Läänemere riigid ei ole meie merd kaitstes piisavalt pingutanud. Muu hulgas on ELFi pressiteates mainitud, et „juba ammu tehtud kaitse-ettepanekute (Kõpu, Apollo, Neugrund jt) menetlemine on veninud liiga pikalt“, nüüd siis on olukord pisut paranenud.

Keskkonnaministeerium/ELF/Uudistaja

Professor Toivo Maimets TÜ rektori valimistel ülikooli aulas 31. mail 2012 (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool / Wikimedia)

Kuues teadusajakirjanduse sõber on Toivo Maimets

Eesti teadusajakirjanduse selts valis järjekordseks teadusajakirjanduse sõbraks Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessori Toivo Maimetsa. Žürii, kuhu kuulusid Helen Arusoo, Jaan-Juhan Oidermaa, Priit Ennet ja Ulvar Käärt, tõstis esile laureaadi alatist valmisolekut ajakirjandusele kommentaare anda ja kaastööd teha, samuti oskust kompleksset rakumaailma populaarteaduslikul moel selgelt ja arusaadavalt kirjeldada.

Kunstnik Piret Kändleri tehtud auhinnakuju Ökul antakse laureaadi esindajale kätte täna, 23. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil ERMis; Maimets ise on sel ajal kahjuks välismaal. Teadusajakirjanduse selts on aga lubanud detsembris korraldada professor Maimetsaga teaduskohvikuõhtu.

Varem on Eesti teadusajakirjanike seltsilt Ökuli saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014) ja füüsik Jaak Kikas (2015).

Eesti teadusajakirjanike selts / Uudistaja

Norra kunstniku Theodor Kittelseni pilt „En uheldig bjørnejakt“ („Õnnetu karujaht“) (allikas: www.wikiwand.com)

Vältimaks kahjustusi, kütiti tänavu 55 karu

Karujahi hooajal 1. augustist 31. oktoobrini kütiti 55 pruunkaru ehk kuus isendit rohkem kui möödunud aastal. Pruunkaru on Euroopas kaitsealune liik, aga Eesti on saanud tema küttimiseks eriloa, et vähendada karu tekitatud kahjusid loomapidajatele ja mesinikele.

„Eesti metsades elab ligikaudu 700 karu. Arvestades karude loendusandmeid ja äsjaseid küttimistulemusi, võib väita, et meie karupopulatsioon on jätkuvalt heas seisundis. Kuna karude arvukuse tõusuga kasvab ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk, on populatsiooni ohjamine paratamatult vajalik,“ lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Kõige rohkem kütiti tänavu karusid Lääne-Virumaal (11) ja Ida-Virumaal (8), kõige vähem aga Lääne- ja Viljandimaal, kummaski üks isend. Karusid ei tohtinud küttida Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaal. Kokku kütiti tänavu 55 karu, lubatud limiit oli 56 isendit. Kuigi igale maakonnale oli ette nähtud oma kindel limiit, kütiti Tartu- ja Järvamaal üks karu lubatust rohkem. Nende kahe rikkumisega seotud asjaolusid uurib keskkonnainspektsioon.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Emajõe ja Narva maantee vahele ehitatav TÜ õppehoone Delta (allikas: www.ut.ee)

Uue õppehoone nimeks saab Delta

2019. aasta sügisel valmivale majandusteaduskonna, arvutiteaduste instituudi ning matemaatika- ja statistikainstituudi uuele ühisele õppe- ja teadushoonele valiti konkursi korras nimeks Delta.

Oktoobris toimunud nimekonkursile laekus rekordiliselt 174 nimekavandit 125 autorilt. Ettepanekute seast tegi valiku žürii, nimekomisjoni üksmeelse ettepaneku kinnitas ülikooli rektoraat. Nime valikut põhjendasid nii autorid kui ka komisjoni liikmed järgmiselt: Delta on kolmnurga kujundina hästi seotud uue õppehoone arhitektuurilahendiga ehk viitab maja kujule ja välisilmele; Delta viitab muutusele ja energiale, mis iseloomustab nii õppehoone valdkonnaülest sisu kui ka ülikooli tervikuna; Delta tähendus viitab kolmikule või kolmepoolsele koostööle ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, majandusele ning matemaatikale-statistikale või ka kolmikule teadus-majandus-riik; Delta viitab veesuudmele, mis haakub hästi õppehoone asukohaga Emajõe kaldal; Delta nimi on suupärane, lihtsalt kasutatav, mis soodustab, et inimesed selle omaks võtavad.

Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm. Teiste variantidena pakuti 174 nime seas ka näiteks Iconicum, Innovaatikum, Logicum ja Sigma, ent ka Pesa, Nurgik, SAMM ja ARMAS (viimased kaks viitavad majja kolivate üksuste esitähtedele).

Delta ehitatakse senise TÜ majandusteaduskonna hoone asemele ja seda ümbritsevatele kruntidele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Hoone kavandatav maht on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² üldpinnale; hinnanguliselt on see sobiv rohkem kui 1500 tudengile. Hoone eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot. Arhitektuurilahendus ICONICUM valiti välja selle aasta aprillikuus kuue võistlustöö seast, selle autorite kollektiivi juht on Illimar Truverk.

Tartu ülikool / Uudistaja

Peapreemia saanud Peep Loorits seinale projitseeritud võidufoto „Saarmas udus“ ees (foto: Toomas Jüriado)

Kuni 11-aastaste laste fotodest meeldis hindajatele kõige rohkem Eve-Liis Pikkeri „Puuseen higistab“

VVV fotovõistlus sai kümneaastaseks

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotovõistlus „Märka mind!“ tulemused tehti teatavaks 11. oktoobril Elva lähedal Waide motellis; see on üks kümnendat korda peetud võistluse traditsioone. Teine samaväärne tava on see, et võistlustöid hindavad nimekad loodusfotograafid Urmas Tartes ja Arne Ader, kelle hooleks on alati ka paremaid fotosid kommenteerida ja auhinnad üle anda. Meeste humoorikad, aga samas rohkete õpetusivadega selgitused on alati omaette väärtus ja ikka on neid jälginud saalitäis fotohuvilisi.

Seekord tuli hindajail oma valik teha 149 fotograafi 649 foto seast. Kuni 11-aastaste laste seas (50 osalejat, 134 fotot) jõudsid esikolmikusse Eve-Liis Pikker („Puuseen higistab“), Annika Rääbis („Varakevadine viinamarjasaak“) ja Roosi Raudsepp („Mesilane“). 12–16-aastaste hulgas (29 osalejat, 125 fotot) jäi esimene preemia välja andmata, teise ja kolmanda koha said vastavalt Fee-Marlen Mägi („Kaklus toidu pärast“) ja Natalija Golubenko („Surm elu nimel“). Üle 16-aastastest valiti kolmeks parimaks (70 osalejat, 390 fotot) Karl Adami („Näljased väikesed“), Marko Vainu („Ebamaine“) ja Aimar Säärits („Uus ja vana“).

Peaauhinna saajat oli hindajate sõnul seekord väga keeruline valida, sest seda väärinuks ka Karl Adami; lõpuks kaldus vaekauss siiski Peep Looritsa foto „Saarmas udus“ poole. Nagu ikka jagati hulk eripreemiaid. Auhinnakotis oli ka kolm Eesti Looduse poole aasta tellimust; need said Eve-Liis Pikker, Karl Adami ja Peep Loorits. Traditsioonilise internetihääletuse esikohad said vanuseklasside kaupa Klaudia Schenk, Kaisa Meus ja Kairit Raud. Tavapärane oli ka see, et õhtul osalenud said kingitusena kaasa parimatest fotodest trükitud postkaarte ja kalendreid-järjehoidjaid. Kõiki auhinnafotosid saab vaadata võrgupaigast www.vvvs.ee.

Et seekordne võistlus oli järjekorras juba kümnes, tegid alalised korraldajad Gea Järvela ja Triinu Pertels kokkuvõtteid ka kõigist hooaegadest. Kokku on kaasa löönud 1580 pildistajat, kes on võistlusele saatnud 7431 fotot.

Uudistaja/www.vvvs.ee

Epp Libe kuval „Neitsite juuksed“ on jäädvustatud vetikaisse mähkunud ohvriallikas, mis kutsub süüvima pühapaikade saladustesse

Hiite fotovõistluse võitis kuva Vormsi Suurallikast

Maavalla koda tegi novembri keskel teatavaks rahvusvahelise hiite fotovõistluse võitjad. Tänavu üheksandat korda peetud võistluse 1300 euro suuruse peaauhinna võitis harrastusfotograaf Epp Libe, kelle kuval „Neitsite juuksed“ on Vormsi Suurallikas.

Hõimurahvaste 300-eurose auhinna saab Udmurdimaa pühapaikade uurija Vladimir Kapitonovi kuva „Püha hiis Keremet vös“. Võidupildil on vana hiiemänd ja palvekoda kuala, kus peetakse praegugi pühasid talitusi. Noorte 200-eurose peaauhinna pälvib Saaremaa Valjala koolis õppiv ja õpetaja Ester Vaiksaare juhendatud 14-aastane Eeva Helga Kupits Väkra hiies tehtud pildiga „Kolm õde“.

Kokku antakse välja kakskümmend auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte, muinsuskaitseameti jm eriauhinnad. Peale rahaliste auhindade on autasude seas ka näiteks ratsaretk ja suitsusauna külastus, samuti Viru Folgi, roheliste rattaretke ja mitmesuguste kursuste vabapääsmeid, raamatuid jpm.

Võidukuva autor Epp Libe, kes õpib Eesti maaülikoolis loodusturismi, käib sageli pühapaikades, ent kuvavõistluse avastas ta juhuslikult Salevere matkarajal, kus hakkas silma kuulutus. Libe sõnul on võidufoto ka talle eriline: „See taasloob need emotsioonid, mida kohapeal tundsin ja toob judinad ihusse. Ma pole varem midagi niisugust tundnud“.

Võistlusel osales üle 700 pildi 170 autorilt. Noorim osavõtja on 4- ja vanim 82-aastane. Fotodel on jäädvustatud 31 riigi pühapaigad Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ning Põhja- ja Lõuna-Aameerikast. Hõimurahvastest olid esindatud saami, soome, ersa, handi, ingeri, karjala, komi, mari, udmurdi, vepsa ja seto pühapaigad. Enamik osavõtjaid oli siiski Eestist, pilte saadeti kõigist maakondadest.

Kuvasid hindasid loodusfotograaf Arne Ader, ajakirjanik Helen Arusoo, kunstnik Elo Liiv ja etnoloog Svetlana Karm ERMist.

Võistluse paremikku tutvustatakse ja võitjaid autasustatakse hiie väe tunnustamise sündmusel 3. detsembril ERMis. Ülevaate saab veebilehelt www.maavald.ee.

Maavalla koda / Uudistaja

TÜ raamatukogu 2017. aasta kalender

TÜ raamatukogus on valminud ainulaadne kalenderalbum

Tartu ülikooli raamatukogu jätkab oma kogude tutvustamist, esitledes 2017. aasta kalendris ainulaadseid jooniseid, mis pärinevad 17. sajandi kuulsa putukauurija ja illustraatori Maria Sibylla Meriani raamatust „Metamorphosis insectorum Surinamensium“ (Amsterdam, 1705). Maria Sibylla Meriani on nimetatud üheks maailma esimeseks ökoloogiks.

Kalenderalbum on müügil TÜ muuseumides, Tartu loodusmajas, Rahva Raamatus, Apollos, TÜ raamatupoes, TÜ raamatukogu e-poes ja Liivi tänava pop-up-raamatukogus. Ülikooli tudengitele ja töötajatele on hind 10% madalam.

TÜ raamatukogu / Uudistaja

Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursi võitnud osaühingu TajuRuum kavand (allikas: www.tartu.ee)

Tartu tähetorni alune nõlv saab peagi uue ilme

Novembri keskel avalikustati Tartus Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursile esitatud tööde autorid. Esikoha vääriliseks tunnistati kavand märgusõnaga „Tähetee“, mille autorid on osaühingu TajuRuum arhitektid.

Võidutöö ei ole lõplik lahendus, vaid edasise projekteerimise alus. Tähetorni-esisest platsist peab saama esinduslik, kesklinnaga seotud tseremooniaväljak. See peaks valmima 2018. aasta võidupühaks. Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul oli võidutöö tugevaim külg kontseptsioonist lähtuv käsitusviis: „Disaini aluseks on võetud Struve meridiaan, mis aitab veel enam jäädvustada seda olulist osa linna ajaloost“.

Võidutöö autorid on Tõnu Laanemäe, Liina Einla, Edgar Kaare, Kerli Irbo, Liisa Sekavin ja Terje Ong. Teise koha pälvis OÜ Kino / OÜ Kuu ja kolmanda OÜ KAOS Arhitektid kavand.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Uue värviraamatu esikaas (allikas: OÜ ÕÄ)

Ilmunud on Eesti liblikate värviraamat

Eestis elavate liblikate põnevat eluringi, eluviisi ja kordumatuid tiivamustreid tutvustav värviraamat on mõeldud nii pisematele värvijatele kui ka täiskasvanutele. Oma detailirohkuses pakub Eesti esimene liblikate värviraamat avastamisrõõmu, peenmotoorset pusimist, lõõgastust ja rahulolu, ent sobib ka õppematerjaliks.

Raamatu 22 liblikaliiki on kujutatud nende loomulikus elukeskkonnas, mistõttu saab peale liblikate tundma õppida ka paljusid teisi eluslooduse liike. Varem on samas sarjas ilmunud „Eesti loomade värviraamat“ ja Eesti ornitoloogiaühingu välja antud „Eesti lindude värviraamat“.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, pildid on joonistanud Triin Tekko. Värviraamatut saab endale soetada Rahva Raamatu ja Apollo poodidest, Tartu loodusmaja infopunktist, TÜ loodusmuuseumist ning OÜ ÕÄ e-poest aadressil lauaretked.com.

ÕÄ OÜ / Uudistaja

Meenutus mullusest kiigemetsast (foto: Toomas Jüriado)

Tartu raekoja platsile kerkib taas kiigemets

11. novembril alustati Tartu Raekoja platsil ettevalmistusi kiigemetsa rajamiseks. Kiigemets pakub kogu jõuluaja mõnusat meelelahutust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kuuselõhnaline kohtumispaik on ühtlasi pisut lõbustuspark, kohvik, kaubandus- ja koolituskeskus, kontserdi- ja tantsusaal. Advendiajal kohtab kiigemetsas kauplejaid, muinasjutulugejaid, ponisid ja hobuseid, seppi ja jõuluvanasid, tartlaste südamed võitnud Ott Oleski puuloomi ning jänes Toivot, saab laulda, tantsida ja meisterdada. Tänavu paigaldatakse kiigemetsa ka ühed erilised rattad: Generatorbike ja TÜ akadeemiline spordiklubi esitlevad „Kiigemetsa jõujaama“, millega saavad soovijad ise jõuluvalgust juurde vändata.

Kiigemets saab valmis 26. novembriks ja on kogu advendiaja lahti iga päev 8.30–21. Jõululinn Tartu alustab esimesel advendipühapäeval, 27. novembril kell 16 esimese advendiküünla süütamise tseremooniaga ja jõulutulede süütamisega.

www.tartu.ee/Uudistaja

Allikas: pood.post.ee

Tänavune jõulupostmark toob jõuluhõngu

18. novembril ilmus Eesti Postil piparkoogilõhnaline jõulupostmark. 0,65-eurose nimiväärtusega, piparkoogimotiiviga ja piparkoogilõhnalise margi on kujundanud Indrek Ilves; seda on 10-margistes poognates trükitud 600 000 tükki. Tänu piparkoogilõhnale sobib mark oivaliselt jõulukaartide ja -kirjade saatmiseks.

Peale siseriikliku tariifiga jõulumargi on ilmunud Euroopa tariifiga (1,40 eurot) jõulumark, mille tiraaž on 200 000; selle postimaksevahendi on kujundanud Riho Luuse, margil on jõulukuusemotiiv. Euroopa tariifiga mark, mis on samuti ilmunud 10-margistes poognates, on lõhnatu.

Ikka on käibele antud ka tavapärased esimese päeva ümbrikud, kummalgi margil oma kujunduse ja templiga. Tänavused Eesti Posti jõulumargid on trükkinud Cartor Security Printing.

Omniva/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnahoidlikke ettevõtteid

Nagu eelmises Uudistajas (www.loodusajakiri.ee/uudistaja-9-11-2016) juba teatatud, on alanud tavapärane aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte võistlus, mille siht on tunnustada neid, kes on oma tegudega enim panustanud keskkonna heaks, leidnud uudse lahenduse mõnele keskkonnaprobleemile või osanud majanduskasvu siduda keskkonnahoiuga. Mõlema tiitli kandidaate saab esitada 1. detsembrini. Täpsema teabe leiab võrgupaigast www.keskkonnatunnustused.ee ja Facebookist. Veebilehel on ka osalusankeet.

Võitjad kuulutatakse välja 2017. aasta jaanuari keskpaigas. Parimate keskkonnahoidlike tegude ja ettevõtete väljaselgitamisel saavad kaasa rääkida kõik inimesed, sest esitatud tegudele saab anda oma hääle Delfi portaalis. Rahvahääletus algab detsembri keskel.

Näide HELP7 senisest saagist: Ilme Pariku foto Männikjärve rabast

HELP7 ehk „Head Eesti looduse pildid“

on järjekorras seitsmes eestikeelse Vikipeedia korraldatud pildikogumisaktsioon koostöös ajakirjaga Eesti Loodus. Selle käigus soovitakse Vikipeediasse juurde saada uusi häid pilte, millel on jäädvustatud Eesti loodust. Võistlus kestab 30. novembrini, kuid väärt fotosid Eesti loodusest ja kõigest muust, millest Vikipeedias veel pilte pole, oodatakse alati.

Eriti huvipakkuvad on fotod, mida saab teha ainult Eestis: meie oma järved, rabad, kaitsealad, väikesaared jms. Suur osa lisatud fotosid jõuab illustreerima paljusid Vikipeedia artikleid, ühtlasi võib neid näha ajakirja Eesti Loodus veergudel ja Vikipeedia avalehel nädala piltidena.

Seitsmenda pildikogumise käigus lisatud pilte näeb võrgukohast http://bit.ly/2fdiAAt, osalusõpetust aga http://bit.ly/2gxNGbH.

Allikas: botaanikaaed.ee

Näitus „Nõiataimed“

on Tallinna botaanikaaias vaadata kuni nädala lõpuni. Näitusel esitletakse eri rahvaste maagilisi taimi; peale meie ja meie esivanemate austatud pihlaka, kadaka, pärna, lepa, sarapuu jt on võimalik lähemalt tutvuda ka paljude eksootiliste väetaimede võlujõuga. Näitusel saab teada, mida suudavad kogenud nõia käe all korda saata luulusalvei, alraun, püha viigipuu, püha šivapoosas jpt.

Laupäeva (26.11) keskpäeval saab nõiataimedega tutvuda jalutuskäigul giidiga, pühapäeval (27.11) on samal ajal sama võimalus nii eesti kui ka vene keeles. 27. novembril kell 13 räägib psühholoogiamagister Helle Kaasik ayahuasca rituaalse kasutamise viisidest ja tulemustest, millele järgneb tänuriitus. Tänuriitust maailma taimedele peab loodustunnetuse õpetaja Errol Vares kell 14. Näitus on botaanikaaia palmimajas lahti iga päev 11–16.

Mart Jüssi (foto: Facebook)

Kuidas on lood Läänemerega merekultuuriaasta lõpus?

on täna õhtul kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10) algava loodusõhtu teema. Mereimetajate ekspert Mart Jüssi räägib sellest, kuidas meid läbi aegade toitnud ja kandnud Läänemeri on hoomamatult muutunud lõputuna näivast ja mõõtmatuid varasid hõlmavast vetevallast kohati hingetuks, paiguti vaesunuks, kuid siiski suuresti elurikkaks mereks. Muidugi tuleb juttu ka hüljestest.

Tarmo Mikussaare auhinnatud foto

Mägra-aasta fotonäitus „Mägral raja otsas maja“

avati läinud neljapäeval RMK Tallinna-kontori aatriumis. Kokku saadeti võistlusele veidi üle saja pildi, näituse avamisel jagasid parimatele auhindu RMK, Eesti loodusmuuseum, Eesti jahimeeste selts, ajakiri Eesti Jahimees ja aasta looma veebilehe pidajad. Auhinna said Tarmo Mikussaar, Ingmar Muusikus, Aivar Adalberg, Kalmer Lehepuu ja Mihkel Örd.

Näitus RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) on lahti esmaspäevast reedeni 9–18. Tasuta väljapanekut saab vaadata 9. jaanuarini.

Allikas: www.tartu.ee

Emajõe kallasraja eskiisi

tutvustatakse täna, 23. novembril kell 17 raekoja saalis, kohal on Võidu silla ja Karlova sadama vahelise ala eskiislahenduse koostajad osaühingust Kino maastikuarhitektid.

Selleks et kaldaid mugavamalt kasutada, on välja töötanud 17 kaldalahendust, mis kõik eri moel soodustavad inimese otsesuhtlust jõega. Eskiislahenduses on pakutud jõeni viivaid treppe, terrasse ja astmestikke; loodusliku haljastusega kaldapealsed vahelduvad sadama- ja rannaaladega, ette on nähtud pikniku- ja puhkekohad, mitu põnevat välieksponaati ja ratturite tarvis teeninduspunktid. Samuti on planeeritud koht tulevasele jõeturule.

„Jõeääre mõtestamisega soovisime saavutada võimalikult väheste takistustega kallasrada, mis on ennekõike hea ruumikvaliteediga ja köidaks võimalikult paljusid inimesi, sest mida rohkem kasutajaid, seda turvalisem ja mõnusam keskkond on,“ kommenteeris Karin Bachmann osaühingust Kino maastikuarhitektid.

Foto: Anti Salura (Eesti Looduse fotovõistlus 2012) / Wikimedia

Eesti loodusmuuseumi

Öökulli akadeemias on homme, 24. novembril külas zooloog Jüri Tõnisson. Novembrikuu viimases loengus tuleb juttu sellest, mida praeguseks teame põdrast, ta suhetest ümbritseva ja inimesega.

Lisainfot leiab loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee.

Homme on kiirgusseminar

algusega kell 9.30 keskkonnaministeeriumi I korruse saalis (Narva mnt 7a). Seminari siht on jagada informatsiooni kõigile huvilistele, kes soovivad oma teadmisi selles vallas täiendada. Keskkonnaameti peaspetsialistid annavad ülevaate kiirgusest, selle kasutamisest Eestis, ohutusnõuetest, kiirgusjuhtumitest ja valmisolekust neid tõrjuda. Juttu tuleb ka radoonist meie igapäevaelus ning antakse ülevaade kiirgusvaldkonna arengust, sh kiirgus-, tuumaohutus- ja radoonivaldkonna õigusloome uuendustest Euroopa Liidus ja Eesti tulevikuplaanidest. Vt lähemalt http://bit.ly/2fh3bSS.

Allikas: www.eoy.ee

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse

9. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 65, sh algajaid 39 ja edasijõudnuid 26. Kõigile viiele küsimusele vastas õigesti algajate hulgas 5 ja edasijõudnutest 3 osalejat. Kõikide õigesti vastanute vahel loositi välja kaks TÜ loodusmuuseumi perepiletit, need võitsid Tiina Kerov ja Vilja Padonik. Kõikide osalejate vahel loositi välja raamatuid.

Enne viimast vooru on üldvõit veel lahtine. Algajate hulgas on maksimaalsed 45 punkti kogunud Aime Kütt ja Allar Tamm, neile järgneb 44 punktiga 7 osalejat. Edasijõudnute edetabelit juhivad 42 punktiga Toomas Mastik ja Kadri Niinsalu, neile järgnevad 41 punktiga Arvo Org ja Andres Tamm. Täielikud edetabelid leiab määramisvõistluse veebilehelt http://bit.ly/2eU3Fj2.

Määramisvõistluse 10. vooru vastuseid oodatakse 30. novembrini. Algajate küsimused on võrgupaigas http://bit.ly/2eTXHPk, edasijõudnutele http://bit.ly/2gy1naA.

Mõlema raskusastme üldkokkuvõttes parimad saavad auhinnad, üldvõitjatele on Photopoint välja pannud Pentaxi binokli. Esikolmik selgitatakse välja ilma lisavooruta: võrdsete tulemuste korral saab parema koha viimases voorus kiiremini vastused saatnud osaleja.

Juhan Voolaiu näituse plakat

Juhan Voolaiu fototöötlusi Tartust

saab vaadata Tartu raekoja infokeskuses näitusel „Nihestatud Tartu“. Tartu fotograaf ja kirjanik Juhan Voolaid esitleb 17 fototöötlust, kus on Tartu elemendid segi paisatud, ilmestades tavapäraseid vaateid tavapäratute dominantidega.

Näitusel küsib Juhan Voolaid vaatajatelt: „Mis oleks, kui saatus oleks Tartut teisiti vorminud ja raekoda paikneks Annelinnas? Mis oleks, kui inimene oleks Tartut teisiti vorminud ja Kaarsild asuks Toomemäel? Mis oleks, kui loodusseadus oleks puudulik ja linnas maanduks hiiglaslik vares?“

Pildinäitust „Nihestatud Tartu“ saab vaadata 14. detsembrini infokeskuse lahtiolekuaegadel.

Kuvatõmmis Eesti loomakaitse seltsi veebilehelt

Eesti loomakaitse selts ootab

inimeste arvamusi aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo kohta. Lugusid oodatakse e-posti aadressile 2016@loomakaitse.ee või Eesti loomakaitse seltsi (ELS) kodulehele www.loomakaitse.ee/tegu2016/ kuni 30. novembrini.

1.–31. detsembrini saab igaüks samal veebiaadressil hääletada saadetud lugude seast kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo poolt. Jaanuari alguses kuulutab ELS välja kaks enim hääli saanud lugu.

MAAILMAST

Salk narvaleid Põhja-Kanada vetes kaug-…

… ja lähivaates (fotod: Kristin Laidre / NOAA)

Narval näeb heliga

Narval, see veeükssarv, on olnud müstiline elukas ammustest aegadest, kui viikingid naasid kaugetelt merereisidelt pika spiraalselt keerdunud võhaga. Novembris veebiajakirjas PLOS One ilmunud artikli autorid ei pea aga narvali kõige iseäralikumaks jooneks sugugi seda isasloomade kuni kolmemeetrist vasakut kihva, vaid hoopis looma uskumatut orienteerumisvõimet, mis põhineb heliga „nägemisel“ – kajalokatsioonil.

Nagu mis tahes vaal, peab ka narval iga nelja kuni kuue minuti järel tulema pinnale hingama. Aga erinevalt enamikust teistest vaalaliikidest möödub narvali elu Arktika äärmuslikes oludes Ida-Kanada ja Gröönimaa vetes, kus on rohkem pimedust kui valgust, rohkem jääd kui avavett. Ometi leiab see traanirull üles vähesed jäälõhed ja suudab tabada kalmaare ja kalu, sukeldudes enam kui miili sügavusele kottpimedasse vette.

Uuringut juhatanud Washingtoni ülikooli ökoloogi Kristin Laidre sõnul võib jäävälja kohal lennates näha miilide viisi lõhanguteta jääd; siis märkate väheldast vaba vett – ja selles on narvalid. Laidre lisab, et ta on alati imestanud, kuidas see kopsakas loom küll navigeerib ja leiab üles need tõesti kitsukesed jäälõhed, et hingata.

Püüdes ette näha, kuidas mõjutab nende loomade käitumist muutuv kliima, mis võib tulevikus tähendada jäävaba arktilist ookeani, jälgisid uurijad loomi helikopteritelt. Varasemast oli teada, et narvalid kasutavad kajalokatsiooni; sestap sukeldati vee alla mikrofonid, et narvali tekitatud helisid püüda ja analüüsida.

Leiti, et narvalid saadavad välja kiireid ja sagedasi klõkse, püüavad tagasipeegeldusi ja konstrueerivad nende abil kõikehõlmava akustilise pildi, mille resolutsioon on suurem kui mis tahes teisel loomal, ainsa erandiga võib konkureerida vaid valgevaal.

Helid, kuni tuhat klõksu sekundis, on inimkõrvale kuuldamatud, aga sobivate mikrofonidega saab neid muidugi püüda. Narval fookustab otsekui läätsega helid kitsasse kimpu ja saadab selle ujudes terava kiirena välja. Loom tajub tagasipõrkuvat heli alalõuas paikneva rasvapadjandiga. Töödes osalenud sakslasest bioakustiku Jens Koblitzi arvates oskab narval kiirt kohandada nii kitsaks sähvatuseks, et leida jääpragu või tabada saaki, kui ka laiendada, et selgitada üldisemat pilti.

Teised vaalateadlased, kes selle uurimuses ei osalenud, on narvaliuurijaid kiitnud: mõtestada karmides oludes elavate narvalite orienteerumisoskust on olnud palju keerulisem kui saada hoopis leebemates oludes aru teiste mereimetajate häälitsustest ja nende rakendustest.

Kristin Laidre kinnitab, et kindlasti ei toimi isasloomade kihv antennina: samasugune orienteerumisvõime on ka kihvata emasloomadel ja võha murdnud isastel. Pigem on see kihv osa armumängust nagu paabulinnukuke sabalehvik või isaslõvi lakk.

www.adn.com/Uudistaja

Turistid Euroopa suurima kose Dettifossi juures. Dettifoss asub üsna üksildases paigas, kaugel eemal tiheda asustusega Edela-Islandist (foto: Toomas Jüriado)

Islandlastel hakkab turistirohkusest isu täis saama

Euroopa turismitööstust on raputanud terrorism ja sisserändajad, paljudes riikides käib tublisti vähem muljejanuseid rändureid kui varem. Vulkaanide, geisrite, vaalade ja kuumaastike maad Islandit need mured ei paina: sealses „rahusadamas“ on turism vastupidi kiirel tõusuteel.

Islandi turism on kalanduselt üle võtnud tähtsaima majandusharu rolli. Pärast pankade krahhi on turismi sissetulekud aastast-aastasse kasvanud 35–40% ja moodustavad nüüd terve kolmandiku valuuta sissevoolust. 2016. aastal käib saareriigis, kus elab 323 000 inimest, hinnanguliselt kokku 1,8 miljonit turisti. Reykjavíki all-linnas on raske tabada kedagi, kes kõneleks islandi keeles.

Selline kasv loob rohkesti uusi töökohti. Mõnigi juba erru läinud inimene on leidnud uue kutsumuse giiditöös. Reykjavíki kesklinna, moeka Harpa kontserdisaali-konverentsikeskuse kõrvale kerkib hiigelhotell; üldse ilmestavad pealinna siluetti rohked tornkraanad.

Ent kõigel sellel on oma varjuküljed. Korterite müügi- ja rendihinnad on tõusnud 55%. Keegi ei tahagi vaba elamispinda enam müüa või pikalt rendile anda: hoopis kasulikum on seda näiteks Airbnb kaudu lühiajaliselt turistidele välja üürida. Maalt linna õppima tulnud tudengitel on väga raske leida elukohta. Reykjavíki hotellide hindu võib juba võrrelda Londoni või Pariisi kesklinnaga.

Turismibuum on tugevdanud islandi krooni viie aastaga 15%; sellega rööbiti on lakke tõusmas hinnad. Väidetavasti on hinnad keskelt läbi vaid 7% väiksemad kui Šveitsis, mida IMF peab maailma kalleimaks riigiks.

Vaja on aina uusi ja uusi kogenud reisijuhte. Omapäi saarel uitavad rändurid ei oska sageli aduda geisritest, koskedest ja kärestikulistest jõgedest johtuvaid ohte. Õnnetusi tuleb ette varasemast tublisti rohkem, eriti maanteedel. Ligi pooled liiklusõnnetused juhtuvad välismaalaste osalusel: pinnasekattega teed, ühesuunalised sillad, teele sattuvad lambad on neile äärmiselt harjumatud.

Ja omakorda ohustab tohutu rändurivägi valimatult sisemaale tungides noore maa õrna taimetikku. Majandusliku koostöö ja arenguorganisatsioon OECD veenab Islandit ühendama kiirelt kasvava turismi hoolika looduskaitsega ning arendama massiturismi asemel kestlikku turismi. Islandi kuulsaimal turismimarsruudil, nn Kuldsel ringil, kus muistne parlamendiala Þingvellir, Geysiri geotermaalala, Gullfossi kosk ja Keriði vulkaanikraater, on sügiselgi võimatu näha vabu vaateid: kõikjal on rahvamass. Tõeliseks trügimiseks läheb suvel, kui saabuvad ristluslaevad oma tuhandete rännuhimulistega.

Kui 2010. aastal purskas Eyjafjallajökull, ennustati Islandi turismiäri kollapsit. Aga vastupidi: vulkaanihuvist sai turismi reklaamikampaania. Turistide entusiasmi on edasi kasvatanud nii „Troonide mäng“ kui ka Islandi jalgpallimeeskonna uskumatu edu Euroopa meistrivõistlustel.

Arktika konverentsil oktoobris võrdles Sven-Olof Lindblad, seiklusturismi isaks nimetatud Lars-Eric Lindbladi Šveitsis sündinud poeg, Arktika massturismi lemmingute mass-sigimise aastatega: inimesed ei adu, millised probleemid võivad sellise kasvuga kaasneda. Kui sel aastal tõid 48 ristluslaeva Põhja-Islandi suurimasse linna ja tähtsaimasse sadamasse Akureyrisse 104 reisiga 128 000 turisti, siis järgmiseks aastaks on juba registreeritud 146 saabumist 172 000 ränduriga. Samasugust tõusu võib täheldada Norras ja Soome suusakuurortides ning näiteks Teravmägedel kasvas Vene turistide hulk kahe aastaga viis korda.

The Barents Observer / Uudistaja

LÕPUPILDID: LUMI TULI JA KADUS