UUDISTAJA
18. jaanuar 2013
JAANUAR
Ilm on viimasel nädalal püsinud üsna talvine, ehkki külmakraadides on eri paigus jälle väga suuri erinevusi. Selle talve seni külmim ilm oli läinud pühapäeval, kui Valga vaatlusjaamas mõõdeti –26,1 kraadi. Foto on klõpsatud sama päeva hommikul, aga Tartus. Eelolevaks nädalavahetuseks lubatakse veel krõbedamat pakast.
Sel nädalal avati ka esimene jäätee: kuni kahetonnistele autodele mõeldud 3,9 kilomeetri pikkune trass Haapsalu ja Noarootsi vahel.
Pärast aastavahetust kohati peaaegu olematuks kahanenud lumekiht on saanud mõningast lisa, aga jääb jõulueelsele suuremas osas Eestist siiski alla. EMHI lumekaart oli eile hommikul selline
UUDISTAJA SOOVITAB
Horisondiga koos tuleb Tutulus
Kas süsteemibioloogia on uus teadusharu või uus filosoofia? Mida on meil olnud õppida ühe ravimi turustusjärgseist uuringuist? Miks on Saaremaal Kihelkonna kihelkond? Kus kasvavad miombometsad? Kas Katalooniast võiks ükskord tõesti saada iseseisev riik? Miks toovad kihtsajupilved laussaju? Kuidas on teadus mõjutanud Roman Baskini elu? Kes elab vanaks nooremalt? Mis asi on termoelektrigeneraator? Mitmendat sünnipäeva tähistab tänavu Eesti teaduste akadeemia ja mida arvab akadeemik Ain-Elmar Kaasik akadeemik Ludvig Puusepast? Neile ja veel mõnelegi muule küsimusele leiate vastused jaanuarikuu Horisondi lugudest, mille autoreiks on Tuuli Käämbre ja Minna Varikmaa, Enn Tarvel, Jüri Engelbrecht, Indrek Rohtmets, Andrus Mölder, Jüri Kamenik, Tiit Kändler ja paljud teised teaduse populariseerijad.
Mida lugeja 2013. aasta esimese Horisondi kaante vahelt ei leia, on kuue aastaga omamoodi tavaks saanud arheoloogia-aasta kokkuvõte Ants Kraudi sulest. Rõõmuga pakume lugejale kogunisti kopsakama koguse arheoloogiamaterjali: Horisondiga on kaasas Eesti arheoloogia aastakirja Tutuluse esimene number.
Horisont
EESTI SÕNUMEID
Allikas: www.tartu.ee
Tartus algab uue silla ehitus
14. jaanuaril andis Tartu linnavalitsus ehitusloa, mille alusel rajatakse sild Idaringteele. Ringtee suunab transiitliikluse kesklinnast eemale ning hakkab ühendama Ropka tööstuspiirkonda ja Annelinna.
Silla kogupikkus on 400 meetrit, millest otse Emajõe kohale jääb 90-meetrise avaga lõik. Raudbetoonsild toetub kaheksale sambale ning kulgeb kaarjalt Tartu vangla taguselt alalt üle Emajõe Ihaste poole. Silla alla jääb vaba laevatatav koridor kuni 10,5 meetri kõrgustele laevadele. Silla kogulaius on 15,5 meetrit. Sillal on 1 + 1 sõidurajaga sõidutee ja ühel pool nelja meetri laiune kergliiklustee. Silla piirded on 1,4 meetri kõrgused läbipaistvast müratõkkeprofiilist ja kahe keskmise samba juurde on kavandatud kumerja kujuga vaateplatvormid.
Sild peaks valmima 2015. aasta aprillis.
Tartu linnavalitsus
Foto: err.ee
Teadussaated on jälle teleris
Eesti televisoon alustas uue aasta hakul teadussaadete „Püramiidi tipus” ja „Rakett 69” uut hooaega, lisandunud on ka üks uus sari.
Nimelt näeb jaanuari algusest pühapäeviti pärast „Aktuaalset kaamerat” kümnest filminovellist koosnevat uut sarja „Allveelennud”. Selles minnakse tagasi aastatesse 1820–1940, kui nupumehed leiutasid lennumasinaid, sõitma hakkasid allveelaevad, Tallinnas ehitati sõjalaevu, tsepeliinidelt pilluti pomme ja lennukitega hakati lendama üle ookeanide. Lugusid hullust ajast ja loomingulistest inimestest jutustavad kinokroonikad, erakirjad, luureraportid ja unejutudki. Lühifilmide autorid on Kiur Aarma ja Jaak Kilmi.
Teadussari „Püramiidi tipus” alustas 10. jaanuaril uut hooaega uuel eetriajal, neljapäeviti kell 20.30. Neeme Raua kõrval on teine saatejuht seekord Astrid Kannel. Esimeses saates, mille autor on Astrid Kannel, rääkis Alvar Soesoo laamtektoonikast ja Heidi Soosalu maavärinatest. Eileõhtuse Neeme Raua saate peategelane oli USA Bowling Greeni ülikooli emeriitprofessor, psühholoog ja närviteadlane Jaak Panksepp.
Kolmandat korda läheb eetrisse teadushuviliste noorte jõuproov „Rakett 69”, mis tunnistati möödunud kevadel Euroopa parimaks haridussaateks. Ka seekord on põneva võistlusmängu peaauhind 10 000 euro suurune stipendium. Esimeses saates valisid kohtunikud Heli Lukner, Mart Noorma ja Aigar Vaigu kaheminutiliste esinemiste põhjal välja need 15 õnnelikku, kes saavad võimaluse osaleda suurel võistlusel. Sarja näeb laupäeviti kell 19.35.
ERR
Koigi mõisakool Järvamaal
Mõisakoolid võivad taotleda toetusi
Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programm ootab taotlusi 2013. aasta taotlusvooru kuni 4. märtsini.
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna nõuniku Liina Jänese sõnul on toetus mõeldud ennekõike ajalooliste mõisahoonetega seotud arendustegevuseks. Seda saab taotleda selleks, et korraldada mitmesuguseid koolitusi, õppepäevi ja laagreid, koostada näitusi ja trükiseid ning arendada mõisakompleksidega seotud väikeettevõtlust.
Projekti toetusel võib teha ka muinsuskaitseuuringuid, koostada muinsuskaitse eritingimusi ning teostatavusanalüüsi olemasolu korral hoonete restaureerimis- ja remondiprojekte, teha väärtuslike hoonedetailide avariitöid.
Mõisakoolide programmi toel tahetakse endistes mõisahoonetes tegutsevatest koolidest kujundada kohaliku haridus- ja kultuurielu keskused ning tutvustada avalikkusele senisest enam mõisakoolide kultuuriväärtusi.Kultuuriministeerium on mõisakoole toetanud juba alates 2001. aastast, kui alustati riikliku programmiga. Möödunud aastal kinnitati uuendatud programm aastateks 2012–2016. Tänavuse aasta eelarvest on kultuuriministeerium kavandanud mõisakoolide toetuseks 137 999 eurot.
Kultuuriministeerium
Looduseuurijate seltsi maja Tartus Struve tänaval
Meenutades „vesist pühapäeva”
Läinud neljapäeval peeti Tartus Eesti looduseuurijate seltsi majas minikonverents „Viimaste aastate suurtormidest”. Seltsi presidendi Tõnu Viigi sõnul tähistati sellega kaheksa aasta tagust vesist pühapäeva ehk 2005. aasta jaanuaritormi põhjustatud suurüleujutust Lääne-Eestis.
Esmalt peeti paar üldisemat laadi ettekannet: Jaak Jaagus rääkis tormisuse ja kõrge meretaseme pikaajalistest kõikumistest Eestis ning Piia Post iseloomustas Eestis ette tulevaid tsüklone. Seejärel kõneles Merike Merilain juba lähemalt 2005. aasta orkaanist nimega Gudrun või Erwin, mis muude pahanduste kõrval kergitas Pärnu veetaset kuni 295 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli. Lühemalt käsitles ta 2010. aasta detsembrikuist lumetormi Monika, millest kõigil on meeles lumevangi jäänud autod Padaorus.
Oma tavapärases lustilises stiilis esines Ain Kallis, esitades veidraid arvamusi ja seisukohti ajakirjandusest; juttu illustreeris ta rohkete näidetega oma rikkalikust arhiivist. Jüri Kamenik näitas fotosid viimaste aastate tormide pahategudest ning Arvo Järveti ettekandest „Talvetulvad Eesti jõgedel” sai teada, mis vahe on üleujutustel ja tulvadel.
Uudistaja
Üks viiest Tartu linnaliinidel sõitvast gaasibussist
Tartu kavatseb tuua linnaliinidele rohkem gaasibusse
Tartu linnal on kolmeaastane osalemise kogemus projektis „Baltic Biogas Bus”. See on näidanud, et biogaas mootorikütusena on parim valik linnaliinibussidele, sest aitab säästa keskkonda ja hoida linnaõhku puhtamana. Majanduslikult on biogaas laialdaselt kasutatava diislikütuse paremaid alternatiive. Viie aasta pärast peaksid umbes pooled Tartu linnaliinibussidest sõitma gaasiküttel.
Kui praegu sõidabTartu linnaliinidel viis gaasibussi, siis 2017. aastaks, kui korraldatakse järgmine ühistranspordi hange, on kavas gaasibusside arvu suurendada vähemalt 25-ni. Ühtlasi nõuab see uute gaasitanklate rajamist.
Projekti „Baltic Biogas Bus” juhtpartner oli Stockholmi ühistransporti korraldav ettevõte Stockholm Lokaltrafik AB, kes on teinud suuri edusamme üleminekul taastuvatele energiaallikatele ühistranspordis. Üle 80% firma hallatavast ühistranspordist töötab taastuvallikatel ning projekti jooksul on biogaasibusside arv kahekordistunud. Vt. ka www.balticbiogasbus.eu ja www.tartu.ee/biogaasibuss.
Tartu linnavalitsus
TASUB OSALEDA
Keskkonnaamet kutsub osalema talveprogrammides
Alates 14. jaanuarist kuni märtsikuu lõpuni saavad lasteaiad ja üldhariduskoolid tellida keskkonnaametilt talviseid õppeprogramme, mis aitavad koolis õpitut paremini kinnistada.
Õppeprogrammid on tasuta. Kui programm ei toimu haridusasutuses, tuleb kohalesõit koolil või lasteaial ise korraldada. Keskkonnaametil on võimalik KIKi toel katta igas maakonnas teatud arv bussisõite kuni 128 euro eest.
Et programmi tellida ja saada transpordikompensatsiooni, tuleb võtta ühendust keskkonnaameti vastava maakonna keskkonnaharidusspetsialistiga. Programmide nimekirja koos kontaktisikutega leiab võrgupaigastwww.keskkonnaamet.ee/public/Talveprogrammid_2013.pdf.
Elva jõgi
Elva otsib metsapealinna tunnuslauset
Kuna Elva kandideerib 2013. aasta Eesti metsapealinna tiitlile, kuulutasid Eesti metsaselts ja Elva linnavalitsus välja metsapealinna tunnuslause võistluse.
Tunnuslause peaks olema positiivse sõnumiga, lihtne, ainulaadne ja huvitav, iseloomustama Elvat metsapealinnana, võimaldama tutvustada Elva linna suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel; ühtlasi peaks ta täiendama Elva tunnuslauset „Hoiame üksteist” ning olema esitatav ka inglise keeles.
Võistlustööd palutakse 27. jaanuariks saata e-aadressil merike.jarv@elva.ee või kinnises ümbrikus aadressil Kesk 32, 61507 Elva, märgusõnaga „Metsapealinn”. Tööle tuleb lisada autori nimi ja kontaktandmed.
Auhinnatud tunnuslause kõik kasutusõigused jäävad Elva linnavalitsusele.
Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele
Harju-, Järva- ja Raplamaa konverents toimub Tallinna ülikooli konverentsikeskuses 24. jaanuaril ning Ida- ja Lääne-Virumaa konverents 31. jaanuaril Jõhvi kontserdimajas.
Konverentsidel saab osaleda tasuta, vajaduse korral tagatakse tasuta transport. Päevakavad leiab keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee ribareklaami „Keskkonnahariduse konverentsid” kaudu. Osalejate arv on piiratud, seega on vajalik eelregistreeruda keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/konverentsid/ vastava regiooni registreerimislingi keskkonnaharidus.lapub.ee kaudu.
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi
on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga välja kuulutanud Eesti teadusagentuur.
Osaleda võivad kõik kuni 19-aastased õpilased ja esimese kursuse üliõpilased kas üksi või kuni kolmeliikmeliste meeskondadena. Töid saab esitada neljas valdkonnas: humaniora, naturalia, realia jasocialia. Nii töö teema kui ka valdkonna valib õpilane ise. Oodatud on nii uurimuslikud, ülevaatlikud kui ka otsese praktilise väljundiga tööd, mis peavad olema korralikult vormistatud.
Esitatud töö põhiosa peab olema valminud põhikoolis/gümnaasiumis õppimise ajal, mitte ülikoolis. 2013. aasta konkursi tähtaeg on 1. märtsil.
Vt. lähemalt www.etag.ee/teaduse-populariseerimine-2/opilaste-teadustoode-konkurss.
MAAILMAST
545 lehisepuidu näidise järgi määratud mai ja juuni temperatuuride varieeruvus aastatel 1040–2011Joonis: Ulf Büntgen / WSL
Aastaringid toovad esile kliimamuutusi ja ajalugu
Šveitsi föderaalse metsa-, lume- ja maastikuuuringute instituudi WSL teadlased uurisid koostöös Tšehhi, Kanada ja Saksamaa kolleegidega 545 Euroopa lehise (Larix decidua) aastaringe. Kasutati nii elavaid puid kui ka Põhja-Karpaatia ja Slovakkia ajaloolistest majadest võetud puitu.
Väidetavasti peegeldavad Tatra mägede puude aastaringid kõige paremini Ida-Euroopa kliima ajalugu. Selgelt tõuseb esile mitu külma perioodi: 1150. ja 1400. aasta paiku ning 19. sajandil. Mahedad kevaded olid 12. sajandi esimeses pooles, samuti vahemikus 1400–1780. Möödunud sajandi keskel on kliima soojenenud selles tuhandeaastases kontekstis pretsedenditul määral.
Kliima varieeruvust võrreldi ka ajaloosündmuste kronoloogiaga. Väga sageli on katkupuhangud, poliitilised konfliktid ja rahvaste rändamine sattunud olema külmal ajavahemikul. Suurte temepratuurifluktuatsioonidega on tihti kaasnenud rängimad sündmused inimkonna ajaloos, näiteks musta surma puhang 14. sajandi keskel, Kolmekümneaastane sõda 1618–1648 või Napoleoni ristikäik Venemaale 1812. aastal.
Need Ida-Euroopast leitud tõendid langevad üsna hästi kokku sellega, mis on leitud varem samasuguste dendrokliimauurimustega Kesk-Euroopas. Mõlemaid uuringuid juhtinud Ulf Büntgen WSList hoiatab siiski kiirustavate lihtsustatud järelduste eest: „Seos kliima ja kultuuri vahel on äärmiselt keeruline ja kindlasti veel mitte lõpuni mõistetud. Ometi mõistame nüüd selgesti, et dokumenteeritud ja hoolikalt analüüsitud aastaringide andmestik võib olla hoopis teaberohkem kui senini eeldatud.”
WSL / AlphaGalileo
National Geographic sai 125
13. jaanuaril 1888 asutasid Washingtoni 33 tuntud teadusemeest ja intellektuaali rahvusliku geograafiseltsi (National Geographic Society), mis andis samal aastal välja esimese üpris tagasihoidliku välimusega teadusbrošüüri.
Kaks aastat hiljem toetas selts oma esimest ekspeditsiooni: see läks uurima Püha Elia mäge Alaskal. 2012. aastaks oli selts rahastanud üle 10 000 mitmesuguse uurimis-, kaitse- ja avastusprojekti. 125-aastase ajaloo jooksul on National Geograhic magazine inimesi võlunud fotode ja olemuslugudega maakera kõige kaugematest nurkadest.
Seltsi kõikehaarava kroonika säravaimad peatükid on Machu Picchu väljakaevamised Peruus 1912. aastal, esimene lend üle lõunapooluse 1929, Apollo 11 astronautide Kuule viidud seltsi lipp ning sensatsiooniline avastus Tanzanias: 3,6 miljoni aasta vanuste jalajälgede leid.
Vt. www.nationalgeographic.com/125/.
huffingtonpost.co.uk
Suur-konnakotkas
Foto. J. M. Garg / Wikimedia
Sünge uudis Makedooniast
Mitme Lõuna-Euroopa riigi jahimeeste kirg tulistada alla iga lendav olend on paraku ammu tuntud tõde; kõige sagedamini tuleb sellelaadseid sõnumeid Maltalt ja Küproselt. Aga sellelgi taustal on aasta alguses Poolast saabunud teade eriti ehmatav: Biebrza jõe ääres pesitsenud suur-konnakotkas (Aquila clanga), kes kandis poolakate pandud satelliitsaatjat, on maha lastud Montenegros Skadari järve rahvuspargis. Kõigele krooniks leiti tapetud lind lõpuks Skadari järve rahvuspargi direktori kodust.
Suur-konnakotkas on üks haruldsemaid ja enim ohustatud linnuliike Euroopas. Poola asurkonda hinnatakse alla 20 paarile ja tema kaitseks on kõigi muude tööde seas käimas LIFE+ projekt.
Hinnangu järgi tapetakse Aadria mere idakaldal igal aastal üle kahe miljoni rändlinnu.
Linnuhuviliste arvutilist
Hollandi kollase akna näide
Allikas: tas.ee
Tahan vaadet ilma aknata
Seadnud välissõnumite sekka nupukese ülimaineka National Geographicu 125. sünnipäevast, tuli mulle otsemaid jälle meelde ka Uudistajast (https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-detsember-2012/) läbi käinud teade projekti „Elu kahe maailma piiril” kohta, mille raames kavatsetavat Lõuna-Eesti „erilistesse kohtadesse” panna kokku 16 kuue meetri kõrgust erkkollast raami.
Need peavad siis ühelt poolt juhtima tähelepanu paiga ainulaadsusele ja teisalt meenutama National Geographicu firmamärgiks kujunenud samasuguse raamiga kaant. Kontrollisin üle: 10. jaanuaril oli tähtaeg esitada Tartumaa arendusseltsi kodulehel ettepanekuid, kuhu need 16 raami panna.
Ei salga, et mulle on see mõte olnud algusest peale vastukarva. Kaldusin küll arvama, et see vastumeelsus võib tuleneda vanurile omasest tagurlikkusest. Aga nüüd olen sattunud sel teemal juttu ajama päris mitme hoopis noorema loodusest lugu pidava inimesega ja oma üllatuseks pole mu jutukaaslaseks juhtunud veel kedagi, kellele see mõte meeldiks. Ikka on arvatud samamoodi nagu mina: milleks on vaja mingi tehisjurakaga maastikku muuta. Nii ma siis tasapisi loodangi, et ehk jääb plaan siiski katki.
Ent üksiti meenub mulle Makedoonia pealinn Skopje, kus käisin mullu okoobris. Seal on parajasti käsil kaugelt-kaugelt lennukam ja üksiti lausa kohutavalt kallis projekt „Skopje 2014”, mille käigus on püstitatud ja püstitatakse pealinna mitmele väljakule mitukümmend suurt või suisa hiiglaslikku monumenti. Sellegi projekti üks ajendeid on äratada enamate turistide tähelepanu. Ja üks „monumentaalidentiteedi” loomise toetajate argumente on kinnitus, et, näe, mullu oligi Skopjes juba rohkem uudistajaid kui riigi senise peamise turismimagneti Ohridi järve ääres. Paraku leiab internetist ka põlisskopjelaste arvamusi, kellest mõni väidab, et ta nüüd püüab vältida sattumist südalinna.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee