16. september 2015
SEPTEMBER ON AUTOVABA KUU
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Septembrikuu Eesti Loodus juhib tähelepanu uuele üleilmsele keskkonnaprobleemile
Globaalse kliimasoojenemise kui valusa keskkonnaprobleemi üle on aastaid arutletud ja leevendusvahendeid otsitud. Ühtviisi muret tekitav on teine üleilmne keskkonnamuutus: hapestuv maailmameri. Teadlased on sellele leidnud kinnitust: alates 18. sajandi lõpust on maailmamere pH logaritmilise skaala järgi langenud suisa 26%. Selline nukker suund jätkub, kui inimtegevusest tulenevat süsihappegaasiheidet ei reguleerita. Happelisemaks muutuv merevesi on aga suur oht kogu mereökosüsteemile. Ohus on ka meie kodumeri Läänemeri. Sellest temaatikast kirjutavad värskes numbris TÜ Eesti mereinstituudi spetsialistid eesotsas Liina Pajusaluga.
Merega on seotud veel mõned septembriteemad. Uurisime TÜ Eesti mereinstituudi doktorandilt Kristiina Hommikult, mis on viga Liivi lahe koha-asurkonnal. Teadusloolane Erki Tammiksaar kirjutab aga eesti päritolu maadeuurijast Alexander von Middendorffist, kelle sünnist möödus tänavu augustis 200 aastat. Kõne all on vähe teatud seik Middendorffi plaanist jõuda mööda arktilist jäämerd põhjapoolusele. Maailmateemade hulka kuulub ka Ülo Väli kirjutis aasta linnust viudest. Muu hulgas saame teada, kus maailmajaos on viusid kõige rohkem ja milline viuliik on Uues Maailmas tuntuim.
Jätkame jaanuarinumbris alguse saanud teemat rebaste vallutusretkest linnadesse. Esimeses kirjutises käsitleti rebaste muutuvaid elupaigaeelistusi, nüüd on Liivi Plumer ja Urmas Saarma teinud ülevaate inimeste arvamustest linnastunud rebaste kohta. Selgub, et linnakodanikke rebaste olemasolu linnas pigem ei häiri, kuigi nende arvukust tuleks piirata.
Looduse kummastavatele tegudele saime kinnitust tänavu 12. augustil, kui Eestis sadas kanamunasuurusi rahekuule. Selgitusi erakordse hiidrahepuhangu kohta jagab Jüri Kamenik. Tähelepanuväärsed on ka Lääne-Virumaal Vihula vallas kasvavad sanglepad: tegu on teadaolevalt Eesti jämedaimate sangleppadega. Nende puude avastamise lugu kirjeldab Hendrik Relve.
Ühtlasi pakub üllatusi maastikuökoloog Laimi Truusi kirjutis Viru rabast. Ilmneb, et Viru raba ei olegi nii esinduslik, kui seda on senini reklaamitud. Tegu ei ole juba ammu tüüpilise kidurakasvuliste mändidega rabaga, vaid üsna metsastunud alaga, kus avatud rabakooslusi on vähe järele jäänud.
„Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame minna Võrumaale Tsiistrenukka, kus asub ainulaadne Hürsi tuuleveski. Omal ajal kutsuti seda tikuvabrikuks. Uurige järele, miks sai Saaremaa meistrite tehtud ehitis säärase hüüdnime! Matkahuvilistele tutvustame Rebastemäe rada Hiiumaal. Elen Rekand on intervjueerinud pisut üle kolmekümne aasta Eesti Looduse perre kuulunud ning tänavu 80 aasta juubelit tähistanud Enn Lumetit. Kindlasti tasub peatuda rubriigil „Mikroskoop”: otsi seal esitatud küsimustele vastuseid ja saada need toimetusse.
Horisont tervitab sügist keskkonnaajalooga
Septembrikuu Horisondi erinumber on keskendunud keskkonnaajaloo teemadele ning valminud koostöös keskkonnaajalookeskusega (KAJAK). Tavapärasest kolmandiku võrra paksema ajakirja kaaneloos kirjeldavad TÜ semiootik Kati Lindström ja TLÜ professor Tiiu Koff, kuidas inimesest on kas tahtlikult või eneselegi teadmata saanud meie koduplaneedi biokeemiliste ja ökoloogiliste protsesside põhiline mõjutaja. Küttesüsteemid, tuumaenergia, näiliselt piiritu tehnoloogiaareng ja tööstuslik suurpõllumajandus märgivad inimkonna ajaloos ajastut, kus inimene ei pea enam kohanema Maa keskkonnaga, vaid vastupidi: keskkond peab kohanema inimesega. Kohanemiseks vajalik kiirus on järjest peadpööritavam.
TLÜ ajaloolane Priit Raudkivi on võtnud fookusesse kliima. Mõjurina on kliimal olnud oma roll kogu ajaloo vältel. Iseasi on see, millised on meie võimalused ja ka soov sellega arvestada. Kümmekond aastat tagasi põhjendati Minose kultuuri, Vana-Egiptuse riigi või maiade tsivilisatsiooni kadumist eeskätt inimteguriga, ent tänapäevased uurimistööd seostavad nende iidsete kõrgkultuuride hävingu hoopis kliimamuutustega.
Professor Ulrike Plathi sõnul võivad õunad olla ajaloo kajastajad. Tuleb välja, et õunad pole üksnes osa Eesti veripunasest ajaloost, vaid ka selle roheline peegel, milles näeme muutuvaid arusaamu kolonialismist, tervisest, kultuuriülekandest, biokultuurilisest mitmekülgsusest ning inimeste ja taimede vahelistest suhetest.
Kati Lindström ja Stockholmi Karolinska ülikooli haigla kopsupatoloog Cristian Ortiz Villalón tõdevad keskkonnaajaloo ja tervise ühiskäsitluses, et nii inimeste haigestumine kui ka ravi oleneb keskkonnast. KAJAK-i koordineerija Kadri Tüür ja Evelyn Fridolin uurivad aga vetevõrku liikumisteena: kuidas on meie veeteid kasutatud, kes neil on liigelnud ja miks ning missugused huvid on selle käigus põrkunud.
Mõndagi üllatuslikku koorub TÜ ajaloomuseumi teadusdirektori Lea Leppiku kirjutisest „Fekaalid rahaks Tartu näitel“. 20. sajandi alguse Tartu fekaalimajanduse liikumapanev jõud ei olnud niivõrd tervishoiukaalutlused, kuivõrd majanduslik kasu.
Ulvar Käärt külastas kliimauurija Andres Tarandit tema kodukabinetis, kus too töötab trombidest pajatava raamatu kallal. Andres Laani ja Jaan Aru teemaks on seegi kord „Mõtlemise masinavärk“, täpsemalt tõlketöö aju ja maailma vahel. Veel uuritakse värskes numbris, milliseid esmamuutusi on tekitanud üks ajaloo suuremaid soolase ja elustavalt hapnikurikka vee sissevoole mullu detsembris Taani väinade kaudu Läänemerre. Ühtlasi selgub, et hea uni võib olla võluvits nohu vastu, mis meid just sügisesel ajal kipub kimbutama.
LOODUSAJAKIRJA TEATED
Noorte klassis saab esitada pilte ka kodulooma-lemmiklooma kategoorias. Mullu tegi võidupildi selles kategoorias Merli Mari Utsal
Ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele: fotosid saab üles laadida kuni 1. oktoobrini (kaasa arvatud). Täpsemalt loe osalemise kohta fotovõistluse veebilehelt.
Kuku tutvustab Loodusajakirja venekeelset väljaannet
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal juttu augustis ilmunud almanahhist Gorizontõ Estonii. Selle väljaandega alustati 2007. aastal ja algul oli kavas teha aastas kaks või neli numbrit, nüüd on piirdutud siiski ühe 96-leheküljelise ajakirjaga. Samad tekstid on enamasti varem avaldatud ka Eesti Looduses ja Horisondis, aga autorid on neid täiendanud ja uuendanud. Seekordne Gorizontõ Estonii käsitleb Peipsimaad, varasemates piirkondlikes kogumikes on kõne all Setumaa, Ida-Virumaa ja saared; kolm aastat tagasi anti välja Gorizontõ Estonii Eesti looduskaitse 100 aasta teemadel. Tuleva aasta Gorizontõ Estonii on kavandatud koostada Eesti teadust tutvustavatest artiklitest. Väljandmist on ikka toetanud KIK.
Saates räägib almanahhist selle toimetaja Toomas Kukk, küsib Toomas Jüriado.
Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoon“
Alates septembrikuust hakkab ETV loodussaates „Osoon“ toimuma Eesti Looduse lugejamäng. Igal kuul esitame eetris ühe küsimuse hiljuti ilmunud ajakirjanumbri kohta. Mäng läheb lahti 21. septembril ning esimesele küsimusele ootame vastust hiljemalt 10. oktoobriks e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või aadressil Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna. Teave mängu kulgemise kohta ilmub Loodusajakirja veebilehel (www.loodusajakiri.ee).
„Osoon“ on eetris esmaspäeviti kell 20.05, kordus teisipäeval ja laupäeval; saade on ka järelvaadatav, uuri Osooni veebilehte. Aegsasti tasub vormistada ka Eesti Looduse tellimus. Seda saab hõlpsasti teha meie internetilehel.
Loosime välja puukborrellioosi kiirtestid
Nende vahel, kes vormistavad ajavahemikul 21. september kuni 31. oktoober Eesti Looduse, Horisondi, Eesti Metsa või Loodusesõbra aastatellimuse, loositakse välja uudsed puukborrelioosi kiirtestid. Igal nädalal läheb loosi neli testi.
Kodune kiirtest annab võimaluse saada teada, kas looduses liikudes hangitud puuk on põhjustanud nakkuse või mitte, ja tagab nõnda hingerahu. Test teeb nakatumise kindlaks kaks kuni neli nädalat pärast oletatavat puugihammustust. Ajakirja tellimuse saab vormistada meie veebilehel või telefonitsi 610 4105.
Kärt Jänes-Kapp, 09.01.1960–10.09.2015
10. septembril lahkus meie seast Horisondi toimetaja teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp. Ta töötas aastaid ajakirja Horisont humanitaariatoimetaja, peatoimetaja ja tegevtoimetajana ning oli raamatu- ja õpikutoimetaja kirjastuses Koolibri. Kärt oli ka Eesti teadusajakirjanike seltsi juhatuse liige. Järelehüüe Kärdile on avaldatud meie kodulehel.
EESTI SÕNUMID
Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx (foto: EEA)
Inimkond on teel keskkonnakollapsisse
Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx pidas 11. septembril Tallinnas avaliku loengu, kus hoiatas keskkonnakollapsi eest, juhul kui senist käitumismudelit ei muudeta. Tema sõnul tuleb põhjalikke muudatusi alustada otsekohe, leides ühisosa eri eluvaldkondade vahel ning luues seejärel toimiva ahela, mis aitab juurutada head keskkonnakäitumist. Hea elu meie maakera võimaluste piires on lähitulevikus võimalik vaid siis, kui suudame oma mõttemaailma oluliselt muuta ning järgides oma rolli ühiskonnas, seda teistele selgitada.
Loengul rõhutas Bruyninckx keskkonnamõjude korral ka suurt üksikisiku vastutust. Sageli käsitletakse autot kui staatuse sümbolit ega arvestata sõidukit valides kaasnevat mõju keskkonnale. Paljud meist sooritavad iga päev kergemaid keskkonnakuritegusid, tehes vaid ühe-kahe kilomeetri pikkusi sõite, selle asemel et see vahemaa jalgsi läbida.
Oleme teinud küll edusamme ning tänavapildis on üha rohkem näha elektriautosid, kuid see pole vähendanud kulutusi autode tootmisele ega importimisele. Nagu autovabale kuule kohane, kutsus Hans Bruyninckx üles kasutama rohkem jalgratast kui inimkonna suurimat leiutist liiklusvahendite seas.
Mõttemalle muutes on kõigepealt tarvis mõista, et tulevik ei pea olema mineviku jätk. „Internet on pöördeliselt muutnud inimeste sotsiaalset käitumist ning samasugust revolutsiooni on vaja ka keskkonnakäitumises,“ lausus Bruyninckx. Oleme jõudnud sinnamaale, et inimesed võtavad elus juhtuvaid halbu sündmusi paratamatusena ja lepivad nendega, selmet süsteemi muuta. „Et alustada põhimõttelisi muudatusi, ei ole enam aega isegi kahe põlvkonna jagu, vaid meie ja meie laste heaolu nimel peame pöördkäigu tegema kohe,“ oli Euroopa keskkonnaagentuuri juhi Hans Bruyninckxi kokkuvõtlik sõnum.
Keskkonnaagentuur
Eesti panustab ÜRO rohelisse kliimafondi miljon eurot
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Meelis Mündi sõnul tuleb aastatel 2015–2017 Eestil rahvusvahelisse kliimakoostöösse panustada kokku kolm miljonit eurot heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest. Miljon eurot läheb ÜRO rohelisse kliimafondi, mis aitab arenguriikidel vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
Roheline kliimafond on loodud 2013. aastal; esimesel kahel aastal on arenguriike aidatud üle 10 miljardi dollariga. Siiani on fondi panustanud 36 riiki, nende seas 18 Euroopa Liidu liikmesriiki, paljud teised arenenud riigid ja ka mitu arenguriiki.
Võttes arvesse tänavu aasta lõpus peetavat Pariisi kliimakonverentsi, kus loodetakse allkirjastada ülemaailmne kliimakokkulepe, on fondi panustamine väga oluline samm: see annab arenguriikidele kindlustunde kliimategevuste rahastamise vallas, mis omakorda motiveerib neid ka uut kliimakokkulepet ratifitseerima.
Ülejäänud kaks miljonit eurot plaanib keskkonnaministeerium anda üksikprojektidele. Ka need peavad suurendama arengumaade toimetulekut keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, näiteks toetatakse taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud projekte. Sobivad projektid loodab ministeerium riigihanke kaudu välja valida järgmise aasta jooksul.
Keskkonnaministeerium
Pealinnas on tähelepanu all keskkonnahoidlik liikumine
September on Tallinnas keskkonnasäästliku liikumise kuu, mille raames korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul innustatakse pealinlasi septembris liiklema ühissõidukitega või valima muid keskkonnasäästlikke liikumisviise, nagu jalgsi käimine ja jalgrattasõit.
Linnakodanikud on oodatud kahele õpetlikule jalgsimatkale. Õppekäik „Vanalinna roheline ring“ algab reedel, 18. septembril kell 17 ja laupäeval, 19. septembril kell 12 Tornide väljakul skulptuuri „Naine vaagnaga“ juures. Matka juhib tuntud keskkonnakoolitaja bioloog Georg Aher. Ekskursioon kestab kaks tundi, osalejate arv on piiratud, registreeruda saab interneti kaudu.
Kuu keskne sündmus on autovaba päev; tänavu on see 20. septembril. Huvilised on oodatud kell 10 Põhja-Tallinna Telliskivi loomelinnakusse, kus on kavas asjakohased tegevused, sh saab osa võtta orienteerumismängust ühissõidukitega. Üritusel pakub muusikalist elamust Bombillaz. Autovaba päeva tõttu on sõidukite sissesõit Telliskivi tänaval raudteedevahelisel lõigul piiratud 9.30–16.30.
Täpsemat teavet keskkonnasäästliku liikumise kuu ürituste kohta leiab veebilehelt www.tallinn.ee/liikumiskuu (eesti keeles) ja www.tallinn.ee/rus/mobilnost (vene keeles). Keskkonnahoidliku liikumise kuud korraldab Tallinna keskkonnaamet neljandat korda.
Tallinna keskkonnaamet
TASUB OSALEDA
Sookurg (foto: Artemi Voikanski/Wikpedia)
Aita loendada peatuvaid sookurgi!
Tänavu on sookure seireaasta, muu hulgas tehakse sügisel peatuvate kurgede septembriloendust. Loenduse aeg on 14.‒27. september, keskne aeg on 20. ja 21. september. Loendusel saavad abiks olla kõik huvilised ning parim aeg seda teha on just 20. ja 21. september. Seireaasta raames käivad loendajad kindlasti olulisematel püsiseirealadel, kuid oodatud on andmed üle kogu Eesti. See aitab võimalikult täpselt teada saada, milline on sookurgede sügisene arvukus ja levik.
Kui te teate mõnda sookurgede sügiskogumit ja selle ööbimispaika, soovitame neid loendama minna õhtul kurgede saabumise ajal. Sobivaim aeg jääb vahemikku kaks tundi enne ja kolmveerand tundi pärast päikeseloojangut. Kui õhtul ei saa loendada, on kohane aeg ka hommik: vahemikus kolmveerand tundi enne kuni üks tund pärast päikesetõusu või siis päeval toitumiskohtades. Kirja tuleb panna loendatud lindude arv kellaaja järgi ning need andmed sisestada eElurikkuse vaatluste andmebaasi või saata kureseire koordineerijale Aivar Leitole e-posti teel aivar.leito@emu.ee. Küsimuste korral võib julgesti helistada telefonil 515 3995.
Aivar Leito
Teeõhtul räägitakse linnaaiandusest
Täna kell 18 algab Tartu loodusmajas (Lille 10) rohelise tee õhtu, mille teema on kohalikud toidud ja linnaaiandus. Oma tegevusi tutvustavad lähemalt toidukogukond Juurikas, kus hea toit liigub otse talunikult tarbijale, ning Tartu Maheaed, kus kasvatatakse mahedalt aiasaadusi. Teeõhtu on kõigile tasuta. Osalejaid kostitatakse küpsiste ja Põhjala teetalu maitsva teega. Osalusest saab teada anda Facebooki kaudu.
ERL/Tartu loodusmaja
Seenering (foto: Wikipedia)
Öökulli akadeemia keskendub uskumustele ja seeneringidele
Homme, 17. septembril kell 18 algab Tallinnas Eesti loodusmuusemis (Lai 29a) Öökulli akadeemia loodusõhtu, kus esineb folklorist Marju Kõivupuu. Jututeemaks on vanarahva ja ka praegusaja inimeste uskumused, mis on seotud seeneringidega. Sisse pääseb muuseumipiletiga.
Eesti loodusmuuseum
Eesti loodusmuuseumi seenenäitus (foto: Eesti loodusmuuseum)
Sügis ei möödu ilma seenenäitusteta
Tartus saab seeni vaadata Tartu loodusmajas (Lille 10) kuni 18. septembrini kell 9‒18. Huvilistele on pakkuda muudki: seenelabor, fotonäitus, seenespetsialistide Kuulo Kalamehe ja Külli Kalamees-Pani nõuandetunnid iga päev 10‒13 ja 15‒18, programmid kooli- ja lasteaiarühmadele (registreeruda telefonitsi 736 6120). Näitusele pääseb loodusmaja piletiga: tavapilet maksab 3 eurot, sooduspilet 2 eurot, perepilet 10 eurot. Eelregistreeritud õpilasrühmade lastel ja noortel kulub piletile 1 euro, rühmade saatjad saavad osaleda tasuta. Priipääse on ka Tartu loodusmaja õpilaspileti omanikele.
Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a) on seenenäitus lahti kuni 20. septembrini E‒P 10‒18 ja neljapäeval 10‒19. Tutvuda saab suisa üle saja seeneliigiga. Väljapanekus on sirmikuid, riisikaid, kuke- ja kärbseseeni, puravikke, pilvikuid ja teisi kübarakandjaid. Kõik liigid on välja pandud nn sugulusprintsiibil. Vastuse saab ka küsimusele, kas seen sünnib süüa või mitte: vastava sümboli leiab seene nimetuse juurest. Näitusel jagatakse nõuandeid, et seenelkäik õnnestuks, ning õpetusi, kuidas eristada söödavaid ja mürgiseid seeni. Sisse pääseb muuseumipiletiga, mis maksab täiskasvanutele 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.
Teadusnäituse „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“
Energia avastuskeskus ootab uuele teadusnäitusele „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt“. Näitusel saab uurida, kuidas erilaadsed loomad, sh linnud ja putukad oma kodusid ehitavad ning milliseid inseneri- ja matemaatikateadmisi võiks inimesed neilt õppida. Võimalus on pugeda muti käiku, ehitada kurepesa, kanda teokarpi, olla mesilane kärjes või tunda end kärbsena ämblikuvõrgus. Energia avastuskeskus asub Tallinnas Põhja pst 29 ning on lahti E‒R 10‒19 ja L‒P 11‒19. Näitusele pääseb keskusepiletiga.
Energia avastuskeskus
Teabepäevadel tutvustatakse erisuguseid õppevahendeid ja võimalusi, sh interaktiivseid lahendusi. Üks selline on keskkonnakompass, mis aitab õppida kooslusi ja liike, kavandada loodusretki ning luua loovtöid (vt www.keskkonnakompass.ee/et)
Keskkonnahariduse edendajad kutsuvad teabepäevadele
Keskkonnaamet alustas möödunud nädala algul Eesti eri paigus infopäevi, et tutvustada keskkonnaameti, RMK ja teiste keskkonnaharidusedendajate keskkonnaharidusprogramme, looduskeskusi ning võimalust kutsuda spetsialiste õppeasutustesse esinema. Teabepäevad on mõeldud lasteaia-, klassi- ja loodusainete õpetajatele, koolijuhtidele, õppejuhatajatele, huvijuhtidele ja teistele huvilistele.
Infotuur lõpeb selle nädala neljapäeval, 17. septembril, mil käiakse Raplamaal, Hiiu- ja Saaremaal. Täpsema info toimumiskohtade ja -aja kohta leiab keskkonnaameti lehelt.
Tänavu keskendutakse Euroopa sotsiaalfondi toel valminud õppevahenditele ja -materjalidele. Näiteks saab tutvuda ehtsaid sõnnikunäidiseid sisaldava rannaniidukohvriga, kõneleva pliiatsi abil mängitava Lotte loodusmänguga, korduskasutatava savimaja mudeliga, õiglase kaubanduse teemalise lauamänguga ning säästlikku tarbimist propageeriva mänguga. Kõiki neid õppevahendeid saab lepingu alusel keskkonnaametist tasuta laenutada. Ühtlasi räägitakse uutest keskkonnaõpet toetavatest e-lahendustest, mida igaüks võib vabalt internetis kasutada: keskkonnakompass, avastusrada ja e-Loodus. Esitletakse ka filmiklippe, mis aitavad õpetajatel keskkonnateemasid selgitada.
Keskkonnaamet
Middendorff 200
Eesti soost akadeemiku Alexander Theodor von Middendorffi 200. sünniaastapäeva konverents ja kontsert toimub 18. septembril Hellenurmes. Päev algab kell 12 mõisapargis käiguga perekonnakalmistule ning seejärel minnakse Lustimäele piknikule. Konverents algab kell 14 Hellenurme veskimuuseumis. Ettekande teeb teadusloolane Erki Tammiksaar, kes on põhjalikult uurinud Middendorffi panust ja kirjutanud sellest kaks raamatut. Samuti võtavad sõna Terje Lõbu TÜ muuseumist, Ülle Jäe ERM-st ja endine Tartumaa muuseumi töötaja Anneli Aan. Muusikalist elamust pakub kell 16 kammerduett: Mati Turi (tenor) ja Martti Raide (klaver).
Sünnipäeva puhul pakutakse kõigile kohvi ja kooki ning tutvuda saab veskitööga. Üritus on tasuta, teavet ja registreeruda saab e-posti teel mae@veskimuuseum.ee, terje@palupera.ee või telefonitsi 520 5142.
Koristuspäev Eesti-Läti piiriala rannikul
Laupäeval, 19. septembril korraldatakse rahvusvahelise ranna-alade koristuspäeva raames Eesti-Läti piirialal Treimanis (Eesti) ja Ainažis (Läti) talgud. Pärast ühist rannakoristust saab Ainažis ehitada liivakujusid koos tuntud liivaskulptuuride meistrite Inese Valtere (Läti) ja Henry Timuskiga (Eesti). Päeva lõpetab ühine supisöömine ja Silver Sepa kontsert Ainaži rannal.
Tallinnast, Tartust ja Riiast sõidavad üritusele ja tagasi tasuta bussid, mis huvi korral peatuvad ka Pärnus, Viljandis ja Kilingi-Nõmmel. Kõik päeva tegevused on tasuta, kuid vaja on enne registreeruda internetilehe kaudu. Samalt veebilehelt leiab ürituse kohta ka rohkem teavet.
Metsanduspäev Järvamaal
Järvamaal Rassi ja Tõrvaaugu kandis toimub 19. septembril metsanduse väliseminar. Buss väljub kell 10 Paide kultuurikeskuse parklast ning 10.15 Türi kultuurikeskuse parklast, tagasi Paidesse jõutakse hiljemalt kell 17. Päeva jooksul tutvutakse pärandkultuuriobjektidega, Triinu Keevendi juhendusel matkatakse Vanapagana õpperajal ning osaletakse Tõrvaaugu metsa- ja matkapäeval. Tõrvaaugu üritusel on kohal seenetark, näha saab ka tõrvaajamist ning võtta osa muudest metsandusega seotud tegevustest.
Väliseminaril saab osaleda tasuta, kuid palutakse end varem kirja panna: Piret.Eensoo@keskkonnaamet.ee või keskkonnaameti Türi kontori referendi telefonil 384 8688. Osalejate arv on piiratud.
Keskkonnaamet
Täna algas Matsalu loodusfilmide festival
Kolmeteistkümnendat korda toimuv Matsalu loodusfilmide festival vältab kuni pühapäevani, 20. septembrini. Filme näidatakse Lihula kultuurikeskuses ja Lihula mõisas, Haapsalu kultuurikeskuses ja Ilona imedemaa kinosaalis ning Tallinna loomaaias. Sel aastal võistlevad filmid kahes kategoorias: loodus (A-kategooria) ning inimene ja loodus (B-kategooria). Võistlevad filmid linastuvad eestikeelse tõlkega, ülejäänud on originaalkeeles ja ingliskeelsete subtiitritega. Vaata filmikava ja teavet festivaliga seotud ürituste kohta MAFFi veebilehelt.
Matsalu loodusfilmide festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning õhutab austama põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioone. Peale filmisõprade ja filmitegijate oodatakse festivalile loodusfotograafe ja -fotohuvilisi. Uudistada saab loodusfotonäitusi ning osaleda fotopäeva üritustel: toimuvad töötoad, harivad ettekanded, uusimate foto- ja videoseadmete esitlused.
MAFF
Terioloogia sügiskoolis räägitakse looduse kriisiabist
Eesti terioloogia selts kutsub sügiskooli 18.‒20. septembril Pärnumaal Särghaua õppekeskuses. Tänavune teema ‒ looduse kriisiabi ‒ on ajendatud ohjeldamatutest taudidest, hädapäästmist vajavatest liikidest ja muudest metsloomadega seotud loodusõnnetustest.
Osavõtt sügiskoolist maksab 30 eurot. Tulekust tuleb teada anda e-posti teel raidokont@gmail.com. Et end registreerida, tuleb saata nimi, kontaktandmed ning info tasumise kohta. Teavet leiab ka ürituse Facebooki-lehelt.
ETS
Ornitoloogiaühingu viuõhtud
Aasta linnud viud on kõne all mitmel järjestikul loodusõhtul Tartus ja Tallinnas. Lähim jutuõhtu on järgmise nädala teisipäeval, 22. septembril Tallinnas loomaaias algusega kell 18. Ülo Väli räägib sellest, kui rikkalikult leidub viusid laias maailmas ning kui põnev ja eripalgeline on nende käitumine. Samal teemal ilmus tema kirjutis ka Eesti Looduse värskes septembrinumbris. Viuõhtute kohta vaata lisaks aasta linnu kodulehelt.
EOÜ
Roheviku foorum Eesti maaülikoolis
Eesti maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1a) peetakse 24. septembril Roheviku foorumit, kus arutletakse selle üle, kuidas planeerida elamisväärset ja kohanduvat elukeskkonda. Nüüdisaegse elukeskkonna loomisel tuleb silmas pidada nii rahvastiku rännet, eri kultuuritausta, ealisi iseärasusi ning keskkonna ja ressursside mõistlikku tarvitust. Foorumi teemad on jagatud kolme valdkonna vahel: tark ja koostööaldis haldus, ressursside kasutus, sotsiaalsed protsessid. Töökeel on inglise keel. Lektoriteks on nii Eesti kui ka välismaa tunnustatud eksperdid. Täpsemalt vaata foorumi veebiväravast.
EMÜ
Teadlaste öö festival
Baltikumi suurim teadussündmus teadlaste öö festival leiab aset 20.‒25. septembril. Tänavu toimub üritus juba kümnendat korda. Juubelifestivali raames on huvilistel võimalus osa saada üle 400 teadussündmusest peaaegu poolesajas paigas üle Eesti. Kohalike tipptegijate kõrval võtavad festivalist osa spetsialistid USA-st, Lätist, Venemaalt, Poolast ja Ukrainast.
20. septembril on isetegijate mess „Tartu Mini Maker Faire“, kus saab kaasa elada uudsetele ideedele ja leiutistele ning ka ise midagi vahvat meisterdada. 23.‒25. septembril korraldatakse rahvusvaheline teadusteatrite võistlus „SSIC 2015“. Nädala jooksul peetakse hulganisti loenguid koolides ja mitmesugustes keskustes. Põhipäev on 25. september, mil saab hilisõhtuni uudistada teadust ja teadmisi populariseerivaid paiku. Vaata täpsemat festivali veebilehelt.
MAAILMAST
Üks suuremaid ohte rändlindudele on tuulefarmid (foto: Ahmed Waheed / BirdLife)
Rännates energialabürindis
Käes on linnurännete aeg: miljonid linnud siirduvad Euroopast Aafrikasse. Üks olulisemaid rändeteid kulgeb üle Lähis-Ida ja Ida-Aafrika, sealhulgas üle Punase mere ja Suure riftioru. Sel teel ootab neid arvutu hulk ohte, millest tähtsale kohale on tõusnud suured relvakonfliktid mitmes riigis. Ent alles on ka kõik muud ohutegurid: puhkepaikade kadu, ebaseaduslik jaht ja saastatus. Üha kasvav oht päris mitmes aspektis on ka arenev energeetika.
Halvasti paigutatud elektriliinide ja rändeteel asuvate tuuleparkide tõttu võib linde hukkuda lausa hulgi. Eriti ohustatud on nn liugrändurid, kes kasutavad tõusvaid õhuvoole ja lauglevad pärast kõrgusse tõusu liikumatute tiibadega allapoole ega kasuta aktiivselt tiibu nagu sõudlendu harrastavad liigid. Selle iseärasuse tõttu peavad nad rändama maismaa kohal ja satuvad n-ö pudelikaeltesse, nagu näiteks Punase mere piirkond. Sellistes kitsastes koridorides tekivad omamoodi liiklusummikud ja lohakalt paigutatud energiataristu võib teha rohkesti kurja. Vähe sellest: Aafrikas arendatakse mitmel pool bioenergeetikat, mis sageli tähendab uusi võõrliikidest puu- ja õlikultuuride istandusi. Need röövivad lindudelt traditsioonilisi talvitusalasid. Nii on juhtunud näiteks Kenyas, Ghanas, Mosambiigis ja Tansaanias.
Kõik see on andnud ÜRO keskkonnaprogrammile UNDP ja üleilmsele keskkonnafondile GEF põhjuse algatada liugrändurite projekt MSB, mida viib ellu linnukaitseorganisatsioonide liit Birdlife International. Koostööd tehakse 11 riigiga; need on Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Jeemen, Jordaania, Liibanon, Palestiina, Saudi Araabia, Sudaan ja Süüria. Projekti eesmärk on tagada, et energiaarendusi kavandades ja ellu viies oleksid ohud lindudele võimalikult väikesed. Esimesi tulemusi on saavutatud Sudaanis: riigi tähtsaima sadama Port Sudani elektriliin, mis oli hukutanud sadu või lausa tuhandeid niigi ohustatud raipekotkaid, on asendatud kaabliliiniga. Tihe koostöö käib Egiptuse uue ja taastuvenergia ametiga. Koostöös Kenya linnukaitsjatega õnnestus peatada 50 000 hektari lageraie väärtuslikus loodusmetsas, tähtsaks linnu- ja loodusalaks nimetatud Dalatcha piirkonnas. Seal kavatseti hakata tootma biodiislikütust Euroopa turgude jaoks. Aga tööpõld on veel ulatuslik.
Birdlife/Uudistaja
Selline vaade Fääride sügavatele fjordidele on praegu päris tavaline: väga sageli võib näha lõhekasvanduste sumpasid. Foto on tehtud juuli alguses Vestmanna linna juures (foto: Toomas Jüriado)
Venemaa-vastased sanktsioonid on Fääridele väga kasulikud
Taani autonoomse piirkonna Fääri saarte majanduse tugisammas on ikka olnud kalandus, aga selle sisu on viimastel kümnenditel suuresti muutunud: varem andis põhiosa kalapüük ja sel moel saadud tooraine töötlemine, ent nüüd on tohutult suurenenud kalakasvanduste, esmajoones lõhefarmide osakaal. Praeguses olukorras on sellele suunale tohutut hoogu andnud EL ja teiste riikide sanktsioonid Venemaa vastu. Näiteks saarestiku suurima kalandusfirma Bakkafrosti aktsiad on aastaga kallinenud umbes 100%.
Euroopa Liidu riikide kõrval on Vene-vastaste santsioonidega ühinenud ka Norra ja Island, kuid Fäärid on kala väljavedu Venemaale olulisel määral suurendanud. Tegelikult algas kasv juba enne seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi. Bloombergi andmetel kasvas Venemaa osa Fääri saarte lõheekspordis 2012. aasta 8,4 protsendilt 2014. aasta 17 protsendini. Kalasaaduste väljavedu hõlmab Fääride ekspordist 98% ja see on sel aastal suurenenud 12%. Bakkafrosti väljaveost on Ida-Euroopa osa tänavu teises kvartalis 53%, mullu samal perioodil ainult 5%, kusjuures venelased on valmis maksma Fääri saarte lõhe eest rohkem kui Euroopa riigid.
Barents Observer / Uudistaja
Portugali transpordikorraldajate suur eeskuju on Silicon Valley transpordiameti VAT rakendatav ideaalilähedane, aga aina edasi arenev liikluskorraldus. Foto on tehtud ühel Santa Clara tänaval (foto: Richard Masoner / ELTIS)
Portugal innustab avaliku sektori kestlikke liikumisviise
Portugali valitsus pani avaliku sektori jaoks käima kestliku liikumise programmi, mille eesmärk on hoida kokku 50 miljonit eurot ning vähendada viie aasta jooksul viiendiku võrra liiklussaastet.
Programmi raames innustatakse tööle minema jala või jagama autot: sama autot kasutab mitu töötajat, olgu siis koos või ükshaaval. Samuti õhutatakse vältima mõttetuid sõite, pidades koosolekute asemel tele- või arvutikonverentse. Veel on plaanis kahandada avaliku sektori autoparki, mis praegu on ligi 27 000 sõidukit, ning kasutada vähem saastavaid autosid. Peale suuresti kahanevate kulude loodetakse muutuste tulemusena vähendada kasvuhoonegaaside ja pisiosakeste heidet ning mürasaastet.
ELTIS / Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/