(foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons)
9. augusti saates tutvustas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk ajakirja augustinumbrit, milles Riho Marja, Marju Kõivupuu ja Karl Adami on kirjutanud rukkiräägust. Pikemalt oli juttu ka Ülo Väli artiklist soo-loorkullist, samuti peatuti kirjutistel sookaitsest, Rangu nõmmest ja Theodor Lippmaast; kõne all olid Toomas Jüriadoga tehtud intervjuu, Hendrik Relve Teravmägede looduselamused, seenelaagrid ja Eesti looduslikud mündid.
16. augusti saates räägib toimetaja Tiiu Rööp Veljo Runneliga metsarahva heliplaadist. Sellele on jäädvustatud hääled nendelt liikidelt, kes võiksid iseloomustada meie vanemat loodusmetsa: rähnide häälitsused ja trummeldamine, kotkaste pesapaigal lindistatud kilamine, metsisemäng jm. Uut loodushäälte plaati „Metsarahva hääled” saab soetada e-poest http://www.loodusajakiri.ee/pood/raamatute-tellimine/ nii koos augustinumbriga kui ka eraldi.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri/.
„Ökoskoopi“ saab järelkuulata Vikerraadio kodulehel http://vikerraadio.err.ee/l/okoskoop.
Selts valis uuteks auliikmeteks Andres Pohla ja Heino Tonsiveri. Andres Pohla juhtis 1970. ja 1980. aastatel seltsi maastikuhoolduse töösuunda. Heino Tonsiver oli aastaid seltsi revisjonikomisjoni liige ja esimees, ta võtab praegugi aktiivselt osa seltsi Alutaguse osakonna tegevusest.
Tänukirjadega tunnustati loodushoidlikke maaomanikke, kes on näinud vaeva, et tagada juurdepääs kaitstavatele loodusobjektidele, mis asuvad nende maatükil:
Hugo Mõttus Võrumaalt, Lõunatipu matkaraja hooldaja ja Mõniste talurahvamuuseumi metsateemaliste õppepäevade juhendaja;
Valter Raamets Valgamaalt, Paganamaa õpperaja ja vaatetorni hoidja;
Riita Belouštševa Viljandimaalt, Paudi õpperaja rajaja;
Marko ja Maarja Mänd Järvamaalt, kodutalu loodus- ja kultuuriloolise ümbruse hoidjad;
Ants Talioja Harjumaalt, Tuhala karstiala matkaraja ja Nõiakaevu ümbruse korrastaja;
Viive ja Arnold Krijer Harjumaalt, loodus- ja muinsuskaitsealuse Ukukivi ümbruse, rändrahnuni viiva jalgraja ja teeviitade korrashoidjad;
Arvi Prei Saaremaalt, Suure Tõllu muistenditega seotud Vahase hiidrahnude ümbruse ja radade korrastaja;
Lembit Uustulnd Saaremaalt, Suure Tõllu muistenditega seotud Vahase hiidrahnude ümbruse ja radade korrastaja;
Looduskaitse selts ootab ka edaspidi teateid meie loodusväärtusi hoidvate ja kõigile kättesaadavaks tegevate maaomanike kohta aadressil arvo.veskimets@gmail.com.
Eesti looduskaitse selts / Uudistaja
Keskkonnaminister Siim Kiisler on teinud ettepaneku asuda välja arendama Eesti ja Läti ühtset pandipakendisüsteemi. See tähendaks, et Lätis ostetud joogitaara saab tagastada Eestis ja vastupidi.
„Eesti ja Läti vaheline joogikaubandus raugevat ei näi, pigem vastupidi. Tagastamisvõimaluseta taara kuhjub ning see mõjub halvavalt meie praegu hästi toimivale pandipakendisüsteemile ning jäätmekäitlusele laiemalt,“ selgitas Siim Kiisler Eesti-Läti valitsuskomisjonile tehtavat ettepanekut. „Lätis on pandipakend praegu planeerimisjärgus, on hea aeg luua ühtne süsteem.“
Eestis käivitus pandipakendi süsteem aastal 2005. Kogutakse plasttaarat, alumiiniumpurke ja klaaspudeleid. 2017. aastal jõudis Eestis turule 291 miljonit tagatisrahaga koormatud ühekorrapakendit. Seda oli 6% vähem kui 2016. aastal. Kõige enam – 11% – vähenes metallpakendite hulk. Põhjus on lihtne: just purgijooke ostetakse Lätist kõige rohkem.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on joogipakendite tagatisraha süsteem kasutusel Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Leedus ja Horvaatias. Tagatisrahasüsteem on rakendatud ka Islandil ja Norras. Samalaadset süsteemi on kavas hakata rakendama Lätis, Maltal, Suurbritannias ja Prantsusmaal.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Varem on seda liblikat kohatud Põhja-Lätis, kus kõnealune liik on muutunud nii tavaliseks, et teadlaste arvates oli levimine põhja poole üksnes aja küsimus.Tartu ülikooli entomoloogia õppetooli teadur Erki Õunap kinnitas, et värske leid on erakordne, kuna uus liik kuulub päevaliblikate hulka. Uusi liblikaliike leitakse Eesti faunale peaaegu igal aastal, kuid enamik neist on hämarikuliblikad. Eestist teada olevast umbes tuhandest suurliblikaliigist on nüüdseks 114 päevaliblikad. Eelmine Eesti faunale avastatud päevaliblikas oli tutt-kasspunnpea (Carcharodus flocciferus), kes leiti 1995. aastal riigi lõunapiirilt.Tartu ülikool / Uudistaja
BBC on vahendanud teadlaste hinnangut, mille järgi võib 95% leemuriliikidest juba lähitulevikus välja surra. Sellisele järeldusele jõudsid Madagaskari pealinna Antananarivosse kogunenud leemuriuurijad, kes hindasid kõikide liikide elutingimusi ja arvukuse muutusi.
Madagaskari poolahvide seisund on halb olnud juba mõnda aega. 2012. aastal koostatud liigikaitseraporti järgi oli 90% leemuritest ohustatud. 21. sajandil on avastatud ligi 40 uut leemuriliiki, kuid ka need on juba hävimisohus.
Leemureid ohustab eelkõige elupaikade hävitamine. Madagaskari metsi raiutakse puidu saamiseks ja selleks, et rajada kaevandusi ja alepõlde. Üha suuremat muret teeb leemurite salaküttimine.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu primaadiekspertide töörühma juhi Christoph Schwitzeri sõnul ei osanud veel 15 aastat tagasi keegi arvata, et leemuriliha järele võiks olla suur nõudlus. Uurijad rõhutavadki, et Madagaskar on väga vaene riik. Haruldasi loomi võimaldaks kaitsta vaid loodussäästlik turism, mis pakuks kohalikele elanikele piisavalt elatist.
BBC/Uudistaja
Soojenev kliima toob kaasa põuased suved ja ka soojemad kevaded. See omakorda seab ohtu puud, kuna pungad puhkevad varem ja ootamatu öökülm võib neile suurt kahju teha. Sellisele järeldusele jõudsid Šveitsi föderaalse tehnoloogiainstituudi teadlased.
Christof Bigler ja Harald Bugmann analüüsisid põhjalikult 13 puuliigi lehteminekut Šveitsis ligemale 60 aasta jooksul. Selgus, et alates 1980. aastast on mõne liigi pungade puhkemise aeg muutunud varasemaks ja pisikesed lehed hakkavad kiiresti kasvama siis, kui looduses on veel öökülmaoht.
Tõsi, enamasti on ränk öine pakane pungade puhkemise ajaks möödas. Siiski võivad tavatult külma kevadega aastatel saada paljud lehed kahjustada. Rohkem on ohustatud need puud, mis kasvavad kõrgemal mägedes.
Christof Bigleri sõnul üritavad puud evolutsioonis leida mõistlikku tasakaalu, millal tasub lehte minna: kui teha seda liiga vara, ähvardab öökülmaoht; kui pungad avanevad liiga hilja, jääb lehtede kasvuperiood lühikeseks.
PhysOrg/Uudistaja
18. augustil, Eesti looduse päeval, korraldatakse poolsada Eesti loodust ja selle mitmekülgsust tutvustavat üritust. Päeva avab ühismatk Järva-Madiselt Vargamäele. Retkele järgneb avatseremoonia A. H. Tammsaare muuseumis.
Eesti looduse päev on osa EV 100 suvisest peonädalast.
Vaata avaürituse täpset kava ja registreeru www.looduseomnibuss.ee.
Eesti looduse päeva programmi saab lähemalt uurida veebilehel www.ev100.ee/et/eesti-looduse-paev.
Eesti looduskaitse selts / Uudistaja
10. augustil avas Tartu loodusmaja näituse, kus on välja pandud koolinoorte metsateemalise kunstikonkursi „Kas ma pean metsa joonistama, et meie järeltulijad näeksid metsa?“ võistlustööd.
Teoseid saab vaadata ka veebigaleriis (http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/index.php/2018/05/30/kunstikonkurss-metsa-vaartus/), ent ehedama kogemuse nimel soovitavad korraldajad siiski loodusmajja kohale tulla. Näitust saab loodusmajas vaadata 25. septembrini, kõige parem on sellega tutvuda külastuspäevadel 1 septembril kell 11–15 ja 17. septembril kell 15–18.
Augustis ja septembris korraldatakse loodusmaja saalis hulk koolitusi ja seminare; loodusmaja palub külastuseks sobilikke aegu täpsustada infotelefonil 736 6120.
Tartu loodusmaja / Uudistaja
Ökofestival Rohelisem Elu kutsub keskkonnasäästlikust eluviisist ja kodumaisest toodangust lugu pidavaid inimesi 17.–19. augustil Põlvamaale.
Terves maakonnas saab nädalavahetuse jooksul osaleda loodusretkedel ja töötubades. 19. augustil korraldatakse Karilatsis Põlva talurahvamuuseumi õuealal eestimaise toodangu turg. Vaata festivali kava veebilehelt https://ecofest.ee/.
Ökofestival/Uudistaja
Lohusuu mudakonnatalgud, mis pidi peetama suvel, lükatakse Eestimaa looduse fondi teatel 7.–9. septembrile.
Mudakonn elutseb piirkondades, kus kerge ja sõmer pinnas võimaldab tal end tagajalgade abil maa alla peitu kaevata. Kudemiseks sobivad talle väikesed veekogud, kus pole röövkalu. Talgutel on plaanis raiuda võsa mudakonna sigimistiikide ümber ja eemaldada rohukamarat.
Ööbitakse Peipsi Lainete külalistemajas, osavõtutasu on 15–25 eurot. Vaata täpsemalt http://talgud.ee/talgud/2018/lohusuu.
ELF/Uudistaja
MTÜ Põline Pere kutsub 26. augustil tutvuma Harjumaa looduslike pühapaikadega. Bussireis algab kell 9 Tallinnast ja viib Tartu maantee lähikonnas olevate hiite, pühade kivide ja allikate juurde.
Hiieretkel kogetakse, milline on pühapaikade loodus ja vägi, ning saadakse teada, missugused on nende paikadega seotud lood, tavad ja uskumused.
Retke plaanis on Mõigu Pühajõgi ja Pühamägi, Assaku Nõiakivi, Järveküla Tohtrikivi, Lehmja tammik, Aaviku Taara tammemägi, Vaida Pearna hiis, Aruvalla püha kivi ning Saula Siniallikad.
Osalemistasu on 25 eurot, lastele 15 eurot. Registreeruda saab kuni 20. augustini veebilehel
https://docs.google.com/forms/d/1r8k9s6h1l5J1cy326qrhYZeKCjRWVAdMzOnvCdyANwg/viewform?edit_requested=true.
MTÜ Põline Pere / Uudistaja