Sajab peaaegu niisama sagedasti kui aasta ülejäänud kuudel. Õnneks tuleb see kõik lumena, muutes maastikud kauniks kui postkaart:
Majadel on aga hakanud tekkima purikad, mis mõnel juhul panevad muigama,
… kuid sageli mõjub hoopis kurjakuulutavalt, seetõttu tasub tänaval kõndides alati kontrollida, mis on pea kohal
Fotod: Katre Palo
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
EESTI UUDISED
ETA valitud uued akadeemikud vasakult paremale: Ergo Nõmmiste, Jaak Vilo, Tõnu-Andrus
Tannberg, Hando Runnel (fotod: TÜ; www.tlulib.ee; Toomas Volmer)
Valiti neli uut akadeemikut
Eesti teaduste akadeemia valis üldkogu istungil seitsmeteistkümne
teadlase hulgast neli uut akadeemikut. Täppisteadlastest valiti akadeemikuks Tartu ülikooli
elektronspektroskoopia professor
Ergo Nõmmiste. Informaatika valdkonnas sai akadeemiku tiitli Tartu
ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo. Ajaloo alal
nimetati akadeemikuks Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo dotsent Tõnu-Andrus Tannberg. Veel nimetati akadeemikuks luuletaja
ja kirjanik Hando Runnel.
ETA akadeemiku
statuudi kohaselt valitakse akadeemikuks Eesti teadlasi, kel on silmapaistvaid
saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on märkimisväärselt edendanud oma
valdkonna teadust. Akadeemikuks võib valida ka teisi silmapaistvaid Eesti
loomeisikuid, kes on andnud suure panuse Eesti kultuurisse. Kandidaate on õigus
esitada akadeemikutel, Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudel, teadusseltsidel
ja loomeliitudel.
TÜ
TTÜ järeldoktoranti
Triin Reitalu tunnustati Rootsis suureauhinnaga
TTÜ geoloogia
instituudi pärastjääaja geoloogia osakonna järeldoktorandi Triin Reitalu
doktoritöö „Plant species diversity in semi-natural
grasslands: effects of scale landscape structure and habitat history” („Ajaloo, uurimisskaala ja maastikustruktuuri mõjud poollooduslike
koosluste taimede liigilisele mitmekesisusele”) sai
Lundi kuningliku füsiograafiaseltsi (Kungliga Fysiografiska Sällskapet i Lund)
Bengt Jönssoni auhinna.
Selle auhinnaga on
alates 1940. aastast iga viie aasta tagant tunnustatud kõige silmapaistvamat
botaanika doktoritööd, mis on kaitstud Lundi ülikoolis. Auhind ja sellega
kaasnev rahaline preemia (90 000 Rootsi krooni) anti Triin Reitalule
pidulikult kätte 2. detsembril Lundis.
TTÜ
Foto: EMÜ
Tartu linn kiitis EMÜ pereülikooli ja Tartu loodusmaja
Selle nädala alguses
kuulutas Tartu linn välja 2012. aasta noorsootöö auhinna saajad. Laste- ja
noortesõbraliku teo tiitli sai Eesti maaülikooli pereülikool eri põlvkondi
ühendava õppimisvõimaluse loomise eest. Aasta noorsootööasutuseks valiti aga
Tartu loodusmaja.
EMÜ pereülikooli eestvedaja on
avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. Pereülikoolis peetakse akadeemilisi
loenguid lapsevanematele ja -vanavanematele, kooliealised noored saavad samal
ajal osa võtta õpitubadest ja õppekäikudest. Loenguid peavad Eesti maaülikooli
teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad üliõpilased. Õppetöö toimub
maaülikooli õppehoonetes, kuid käidud on ka Järvselja metsas, Rõhu katsejaamas
ja Võrtsjärve ääres. Õpe toimub septembrist juunini iga kuu teisel laupäeval
ning osavõtt on tasuta.
Aasta
noorsootööasutus, Tartu loodusmaja, edendab noortes loodushoidlikku suhtumist
ja eluviisi ning toetab nende eneseavastust ja -teostust. Eri vanuses õpilased
saavad loodusmajas osaleda üheteistkümnes huviringis; tegutsetakse
klassiruumis, käiakse õppekäikudel ja laagrites.
Tartu linnavalitsus
Foto: www.miks.ee
Alvar Soesoo sai
Leibnizi medali ja nimetati Euroopa auteadlaseks
TTÜ geoloogia
instituudi professor Alvar Soesoo pälvis geoteaduste arendamise ja
populariseerimise eest Euroopa loodusteaduste akadeemia Gottfried Wilhelm
von Leibnizi medali, samuti nimetati ta Euroopa auteadlaseks.
Alvar Soesoo
uurimisvaldkondade hulka on kuulunud petroloogia, geokeemia, geoprotsesside
modelleerimine, geokronoloogia, vulkanism ja magmatism, kivimite sulamine,
maavarade geoloogia, keskkonnaseisundi uuringud ja geotektoonika. Praegu on
tema peamised uurimisteemad Fennoskandia ja Baltika litosfäär, maakooretekkega
magma analoog- ja numbriline modelleerimine ja loodusvarade uuringud.
Varem on Euroopa loodusteaduste
akadeemia geoteaduste auhinna saanud akadeemik ja TTÜ teadlane Anto Raukas
(2010). Leibnizi medaliga autasustatakse loodusteadlasi kord aastas.
TTÜ
Foto: www.jaaaeg.ee
Jääajakeskus on Lõuna-Eesti
parim turismiobjekt
Möödunud nädalal
peeti Tallinnas Sakala keskuses Lõuna-Eesti turismikonverents, kus tunnustati
võistluse „EHE Lõuna-Eesti” (EHE – ehtne ja huvitav Eesti) parimaid
turismiettevõtjaid: kõige silmapaistvamad olid tänavu Otepääl ja selle ümbruses toimunud „Rally Estonia 2012” ning Äksis suvel avatud
jääajakeskus.
Parima
turismisündmuse tiitli eest võistlesid „Rally
Estonia 2012” kõrval SEB Tartu neliküritus, Mammastes peetud
Põhjamaade noorte meistrivõistlused suusatamises, 40. Haanja maraton,
Kalevipoja suveteatri etendus „Viru tango” ja Võrtsjärve IV kala- ja käsitöölaat.
Parima turismiobjekti aunimetuse eest võistlesid jääajakeskusega aga
Taagepera loss, postitee tunnusfiguur „Rändaja”, Kubija hotell-loodusspaa,
Vudila mängumaa, Valma puhkelaager / seikluspark ning Taarka tarõ köögikõnõ
Obinitsa Seto seltsimajas.
Lõuna-Eesti
parimatega läbi aegade saab tutvuda veebilehel southestonia.ee/est/ehel%C3%B5unaeesti/louna-eesti-parimad.
Lõuna-Eesti turism
Kultuuripärandi teema-aasta logol on kasutatud QR-koodi ja mustrilise
kirivöö kombinatsiooni. Logo autor on Mattis Tani
Pärijata pole
pärandit
Kultuuriministeerium
on 2013. aasta nimetanud kultuuripärandi aastaks. Teema-aasta siht on anda
kultuuripärandi temaatikale laiem kõlapind. Oluline on teadvustada, et eesti
kultuuripärandil on oma väärtus ja koht meie ühiskonnas; pärandit tasub hoida
ja tutvustada.
Teema-aasta
juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”.
Kultuuriministeerium
SÕNUMID MAAILMAST
Polaarrebased võivad Euroopas hävida, kuna lumi kaob: pildid on suvekasukas isend (foto: wikipedia)
Arktika tumeneb, ees on väga halvad
ajad
Arktika asukate elukeskkond aina halveneb, ka tänavu löödi seal mõnigi
kliimarekord. Ent Ameerika ookeani- ja atmosfääriameti NOAA juhi Jane Lubchenco
sõnul mõjutab Kaug-Põhjas juhtuv ka eemal paiknevaid piirkondi, ilm muutub
kaugemalgi: „Arktikas sündiv ei jää sugugi alati Arktikasse”. Mitme kurva
rekordi sündi kinnitanud värske raporti on koostanud 114 teadlast 15 riigist.
Nii oli suvine jääkate kõigi aegade kasinaim ja põhjapoolkera juunikuine
lumekord kõige õhem. Esimest korda 1979. aastal alanud vaatluste jooksul ilmnes
pindmine sulamine kogu Gröönimaa jäämütsi ulatuses. Alaska igikelts soojenes
rohkem kui kunagi varem.
Mida ahtam on suvine lumi- ja jääkate, seda tumedam on Arktikas aluspind
ning seda rohkem neelab see päikesevalgust. Dartmouthi kolled?i Arktika-uurija
Donald Perovichi kujundliku ütluse kohaselt on Arktika, üks maakera peegleid,
purunemas. Teadagi kiirendab neelduv päikesevalgus soojenemist ja seetõttu
suurenebki selle protsessi hoog Arktikas kaks korda kiiremini kui mõõdukatel
laiustel. Niiviisi leiab kinnitust kolmkümmend aastat tagasi ennustatud
fenomen: Arktika kiirendab üleilmset soojenemist.
Mõistagi panevad sellised muutused ränga surve alla Arktika elustiku. Nii
on polaarrebaste asurkonnad Skandinaavias ja selle lähedal hävingu serval:
säilinud on vaid paarsada isendit. Nimelt on kadunud rebaste olulised
toiduobjektid lemmingud; näriliste hukk teatakse aga olevat omakorda
põhjustatud napist lumikattest.
care2 / Scientific American
Foto: EAA
Liiklussaaste ohustab Euroopas
endiselt tervist
Euroopas tingib transport ohtlikult suure hulga õhusaasteaineid ja
neljandiku kasvuhoonegaaside heitest. Euroopa keskkonnameti (EEA) aastaaruandest
nähtub, et olukord on mõnevõrra paranenud, ent see võib osaliselt tuleneda
surutise ajal vähenenud majandustegevusest.
Kuigi õhusaastus on viimase kahekümne aasta jooksul vähenenud, on see
paljudes piirkondades endistviisi liiga suur. Nende aastate jooksul on suuresti
kasvanud kaubavedu. Esmajoones just seetõttu pole lämmastikdioksiidi heidet
suudetud vähendada õigusaktides sätestatud tasemeni ning happevihma
põhjustavate väävlioksiidide heide on alates 1990. aastast vähenenud kõigest 14%,
hoolimata tõhusamatest veokitest.
Lubatud piirväärtusi ületav NO2-heide registreeriti 2010. aastal
44% teeäärsetes õhuseirejaamades. Tahkete osakeste tase (PM10) ületas lubatud
piirväärtuse igas kolmandas jaamas. Need saasteained võivad kahjustada südame-veresoonkonda,
kopse, maksa ja põrna.
Mõnel juhul võivad hinnad mõjutada inimeste valikuid keskkonnale ebasoodsas
suunas. Näiteks on autod 1990. aastate keskpaigast üha odavamaks muutunud,
samal ajal kui reisijatevedu raudteel ja sisevetel on läinud üha kallimaks.
Õnneks on uued autod järjest tõhusamad. 2011. aastal müüdud auto oli keskmiselt
3,3% keskkonnasäästlikum kui aasta varem müüdud auto.
Transpordil on teinegi raskeid terviseprobleeme põhjustav mõju: müra.
Aruande järgi puutub Euroopa suurimates linnades kolm elanikku viiest kokku
liiklusmüra kahjuliku tasemega. Isegi maapiirkondades mõjutab 24 miljonit
eurooplast kahjulik öine liiklusmüra. See võib põhjustada nii füüsilisi kui ka
psühholoogilisi probleeme.
EEA tegevdirektori Jacqueline McGlade sõnul on „üks 21. sajandi suuremaid
proovikive” vähendada transpordi kahjulikku mõju nõnda, et ühtlasi oleks
tagatud tõhus liikuvus. Näiteks selleks, et parandada elukeskkonda linnades, on
vaja suurt läbimurret elektriautode vallas.
EEA
TASUB OSALEDA
Loodusõhtu Pärnus: merest, hüljestest ja inimestest
Täna, 14. detsembril kell 16–18 toimub Pärnu muuseumis (Aida 3)
loodusõhtu Ivar Jüssiga, kes räägib merest, tuulest, hüljestest ja inimestest.
Sealhulgas tuleb juttu sellest, millised on hüljeste tänapäevased
uurimisviisid.
Loodusõhtu on tasuta.
Huvilistel palutakse registreeruda: merike.palginomm@keskkonnaamet.ee,
5340 4486.
Keskkonnaamet
Foto: ERM
Ruhnu omapärane pärand ERMi näitusemajas
Täna, 14.
detsembril kell 16 avatakse Tartus eesti rahva muuseumi näitusemajas
(Kuperjanovi 9) näitus „Ruhnu eraldatud maailm”, mis tutvustab ühe Eesti
kaugeima väikesaare eriomast pärandit.
Kell 17 tervitavad
huvilisi kontserdiga Sofia Joons ja sõbrad.
Kõik on oodatud.
ERM
Teadusbuss kutsub kogupereüritusele
Sel laupäeval, 15. detsembril kell 11–15 on kõik oodatud
Tartusse TÜ füüsikahoone kõrvalplatsile (Tähe 4), kus toimub teadusbussi
talvetrall. Osa saab võtta jõuluteemalistest
töötubadest, kus valmistatakse küünlaid ja jõuluehteid; antakse talveteemalisi
teadusteatri etendusi; teada saab, milline näeb välja ning kuidas töötab
ahelreaktsioonimasin; kuuleb mürtsu ja näeb, kuidas lumehunnik õhku lendab.
Majas sees pakutakse sooja
teed.
Teadusbuss
TÜ botaanikaaed muutub pühade puhul jõuluaiaks
18. detsembrist kuni 13. jaanuarini 2013 on Tartu ülikooli
botaanikaaias jõulumeeleolu. Õppeklassis on näitus „Jõulutaimi kogu maailmast”,
mis annab ülevaate taimedest, mille abil luuakse eri riikides jõulutunnet. Näha
saab nii Lääne-Euroopas armastatud puuvõõrikut ja astelpõõsast (iileks) kui ka
lumeroose, raudmürte, ardiisiaid ja paljusid teisi. Kasvuhoonetes on
eksootilised jõulupuud- ja põõsad tähistatud ning mõned neist ka soojade maade
kommete järgi kaunistatud.
Ühtlasi leiab
botaanikaaiast aiapäkapikke: tegu on Tartu kõrgema kunstikooli
skulptuuritudengite näitusega. Päkapikke saab vaadata kuni 6. jaanuarini 2013.
Huvilistel tuleb jõuluaeda
pääsemiseks osta kasvuhoonete pilet: täiskasvanud saavad selle kahe euro eest,
õpilased ühe euro eest, koolieelikud aga tasuta.
Jõulutaimede näitus
on lahti iga päev, kell 10–17, ka pühade ajal ja aastavahetusel.
TÜ botaanikaaed
Laupäeval minnakse Gauja
rahvusparki
Laupäeval, 15. detsembril sõidetakse Lätti Gauja
rahvusparki: loodusehoidja Kaja Kübara juhatusel tehakse matk Koiva (Gauja) jõe
kaldal.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8, tagasi Tallinna
jõutakse kell 21.
Sõidu hindtäiskasvanutele, sh.
pensionäridele ja tudengitele, on 20 eurot ning õpilastele 10 eurot. Lapsed,
kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta. Kaasa tuleb võtta pass või
ID-kaart, kehakinnituseks võileib.
Teave ja registreerimine:5647 6297, retked@looduseomnibuss.ee.
Esmaspäeval kõneleb Igor
Tuuling Ameerika loodusest
Loodusõhtu algab rahvusraamatukogus kell 18: geoloog Igor Tuuling räägib
ja näitab pilte Yosemite’i ja Sekvoia rahvuspargist, ka Sierra Nevada mägedest
ja Suure kanjoni avarustest. Meeleolu aitab muusikaga luua Ain Varts.
Üritusel kuulutatakse välja 2013. aasta loom.
Õpilased, tudengid ja pensionärid saavad loodusõhtu pääsme
ühe euro eest, täiskasvanud kahe euro eest.
Looduse
Omnibuss
Radaripildid 8. augustist 2010 (vasemal) ja 28. juulist 2011. aastal (foto: Jüri Kamenik)
Tulekul on konverents
tormidest
10.
jaanuaril kell 14 algab Tartus loodusuurijate seltsi majas (Struve 2)
konverents, kus on vaatluse all tsüklonaalsed tormid. Eestit mõjutab iga aasta
mitu tormi toovat tsüklonit, millest mõne mõju on väga suur, näiteks 2005.
aasta jaanuaritorm või 23. novembri lumetorm 2008. aastal. Konverentsil
räägitakse, kui sageli, miks ja kuidas need Eestit tabavad; ühtlasi kõneldakse huvitavamatest
juhtumitest ja nende kajastusest meedias, mõjust inimestele jne.
Üritus on populaarteaduslikus vormis ja sobib kõigile asjahuvilistele.
Täpsemat teavet
esinejate, teemade jms. kohta leiab veebilehelt ilm.ee/?510914.
MÕTTEID UUEKS AASTAKS
Järgmisel aastal võib Lõuna-Eestis kohata National Geographic’u kollaseid aknaid:
nende kaudu tutvustatakse tähelepanuväärseid kohti nii eestlastele kui ka
välisturistidele
Elu kahe maailma piiril
Uuel, 2013. aastal
püütakse senisest rohkem tähelepanu juhtida maapiirkondadele: juba on alanud
kampaaniad, kus vallad kutsuvad inimesi maale elama, pärandkultuuri aasta
raames pööratakse muu hulgas tähelepanu pärandile meie looduses ja maastikus,
projekt „Elu kahe maailma piiril” seab aga keskmesse
Lõuna-Eesti kui ühe erilise paiga Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu
suurtööstuslik ja linnastunud maailm.
Siht on tugevdada piirkonna identiteeti, suurendada piirkonna
tuntust ja turistide hulka.
Lõuna-Eestit
väärtustavad hästi hoitud loodus, mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud
traditsioonid, kohalik toit, ehedad tooted, säästev ja jätkusuutlik elustiil
ning tervislik ja aktiivne puhkus. Projekt „Elu kahe maailma piiril” kestab 2013. aasta maist kuni 2014. aasta
lõpuni ning selle käigus paigaldatakse Tartu-, Põlva-, Võru- ja
Valgamaa tähelepanuväärsetesse kohtadesse kollased aknad (aluseks ajakirja
National Geographic’u kaanekujunduse kollane raam).
Akende asukohavalikul
saavad kaasa rääkida kõik huvilised: selleks tuleb 10. jaanuariks edastada
oma ettepanekud, täites ankeedi veebilehel http://goo.gl/NMs2i.
Pakkuda võib paiku, mis on märkimisväärsed looduse, kultuuri ja ajaloo ning
aktiivse ja tervistava puhkuse võimaluste poolest, või piirkonda, kus on tegu
uuendusliku väikeettevõtlusega või edendatakse säästvaid ja jätkusuutlikke
lahendusi. Vaateakna asukohavalikul tuleb lähtuda aga sellest, et aasta ringi
oleks hea juurdepääs, läheduses saaks parkida ning kasutada turismiteenuseid
(toitlustus, majutus). Ühtlasi on vaja eelkokkulepet maaomanikuga, et maa
antakse projekti kasutusse tasuta vähemalt viieks aastaks.
Kõnealune projekt on saanud
alguse Hollandist Ida-Groningenist, kus kollased aknad on oma eesmärki hästi
täitnud: turistide hulk on selles piirkonnas pooleteise aastaga
kahekordistunud.
Projekti tutvustava
videolõigu leiab aadressilt www.youtube.com/watch?v=8T6DqULAMVM&feature=player_embedded.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com