UUDISTAJA
14. oktoober 2015
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Kikkapuu, harksabad ja jõhvikad Eesti Looduses
Oktoobrikuus on tänavust aasta puud lihtne märgata: kikkapuu erkpunased marjakobarad jäävad hästi silma. Eestist kikkapuid siiski igalt poolt ei leia. Arvukamalt kasvab neid näiteks Koiva puisniidul. Täpsemalt kirjutab kikkapuu levikust ja olukorrast Heldur Sander. Üksiti tutvustab ta sissetoodud kikkapuuliike. Metsandusteadlane Heino Kasesalu meenutab aga kikkapuude uurijat Valdek Ritslaidu, keda paljud tundsid hoopis tööohutuse õppejõuna.
Puude teemat jätkab Hendrik Relve, kelle kirjutises on vaatluse all rekordmõõtmetega hallid lepad ja sarapuud. Nende kahe puuliigi kõrgeimate ja jämedaimate eksemplaride kohta on Eestis vähe andmeid. Seda põnevam on püüda selgitada rekordpuid. Artikli autor ootab huviga teateid veelgi suuremate sarapuude ning hallide leppade kohta, kui tal senini on õnnestunud Eestis mõõta.
Oktoobris on viimane aeg minna rappa talvehooajaks jõhvikaid varuma. Taimi Paal annab ülevaate jõhvikate iseärasustest, koostisest ja tarvitusest ravivahendina. Jutuks tulevad veel Eesti parimad jõhvikasood, jõhvikavarumise ajalugu ja kultuursordid. Selgub, et Eestis on aretatud mitu jõhvikasorti, ühtlasi on meil oma kultuurjõhvikapõllud.
Elusloodusest tutvustame harksabasid, keda tuntakse taevahoidjatena. Uku Paal kirjeldab puna- ja must-harksaba ning nendega kohtumisi Eestis läbi ajaloo. Kahest liigist on meil haruldasem puna-harksaba: tema satub Eestisse vaid eksikülalisena. Seda suurema üllatuse valmistas tänavu Valgamaalt Läti piiri lähedalt leitud pesa, kus oli kasvamas vähemasti üks puna-harksaba poeg. Karl Adami kirjutab harksabadest märksa pisematest lindudest porrist ja pöialpoisist: nende suleliste õrnu häälitsusi võib sügiseses ja talvises metsas üsna tihti kuulda.
Ka intervjuus pakub palju kõneainet elusloodus, täpsemalt selle jäädvustamine fotokaameraga. Toomas Kukk on usutlenud üht Eesti tuntuimat ja osavaimat loodusfotograafi Sven Začekut. Sven räägib sellest, kuidas temast on kujunenud fotograaf ja mismoodi on ta loodust tundma õppinud. Juttu tehakse ka ajakohastest tehnilistest võimalustest, fotokogu korrastamisest ning Eesti loodusfotograafia tasemest.
Peale puutumata looduse võib mõnikord huvitavaid vaateid pakkuda hoopis tehismaastik. Üks selline huvipaik on Rummu aherainemägi, mis oma reljeefivormide poolest meenutab tükikest Euroopa Alpidest. Seda inimtegevuse käigus tekkinud erosiooni tähtteost kirjeldab Arne Kivistik. Omal ajal Pärnus tegutsenud Waldhofi tselluloosivabrikust kirjutab Toivo Meikar: luubi all on toona tekitatud keskkonnaprobleemid ning moodused, kuidas nendega püüti toime tulla.
Tiit Kändler väidab essees, et ajuhaiguste ravi pole garanteeritud. Huvipaiku ja -objekte tutvustavas rubriigis „Huvitav Eesti“ on seekord kõne all mereäärne Ninase pank.
Loodusesõber istub jahimeestega ümarlauda
Metssea-aastal on Loodusesõber võtnud nõuks õpetada, kuidas teha vahet kuldil ja emisel. See teema on ajendatud toimetusele laekunud aasta looma lugudest, milles on isendid mitmel korral ekslikult segi läinud. Tõepoolest, vilksamisi nähtud sea puhul ei ole võimalik emisel ja kuldil väliselt vahet teha, kirjutab jääger Vahur Sepp. Ent nad käituvad üsna erinevalt: neid eripärasid teades on isendeid võimatu segi ajada.
Metssea teema hõlmab ajakirjas veel mitu lehekülge. Jahimeestel on mureks katku aasta kohustus vähendada metssigade arvukust 29 000 isendi võrra. Kui keeruline on seda kohustust täita olukorras, kus seakarja paigalhoidmiseks ei tohi talvel lisasööta anda?
Metsa jääb oma kirjutises ka Veiko Kastanje, kes aitab tundma õppida talvekuudel kasvavaid seeni. Selgub, et kui väljas valitsevad soojemad talveilmad ja lund on vähe, siis saab panniprae jagu maitsvaid kübarakandjaid korjata suisa kevadeni. Metsa lähme ka Samuti suundume metsa koos lastega: vanameister Edgar Valteri eeskujul otsima puuroikaid ja kändusid ning puhume roigastele elu sisse, avastades iga põneva juurika, kännu ja oksa loo.
Veel teeme käigu kodumaast kaugemale Lapimaa tundratesse. Kaardihuvilistele on aga ajakirjas värske kaart Haanja-Alūksne kõrgustiku kohta.
LOODUSAJAKIRJA TEATED
Liivi Plumer (foto: www.zooloogia.ut.ee)
Kukus räägime veekogude hapestumisest ja linnarebastest
Iga-neljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel ja järgmisel nädalal septembrikuu Eesti Looduse artikleid. Homme räägib Liina Pajusalu TÜ Eesti mereinstituudist merede hapestumisest, järgmisel neljapäeval TÜ terioloogiadoktorant Liivi Plumer inimeste suhtumisest linnarebastesse. Pajusalu on koos kolleegide Georg Martini, Tiina Paalme, Arno Põllumäe ja Katarina Oganjaniga kirjutanud numbri kaaneartikli „Hapestuv maailmamerevesi on suur oht kogu mereökosüsteemile“, Plumer ja Urmas Saarma aga artikli „Linnarebased 2. Kuidas me neisse suhtume?“. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
Aastatellimuse vormistanute vahel loosime välja puukborrelioosi kiirtestid
Oktoobrikuu igal nädal loosime Eesti Looduse, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimuse vormistanud inimeste vahel välja neli puukborrelioosi kiirtesti. Kodune kiirtest annab võimaluse saada teada, kas looduses liikudes hangitud puuk on põhjustanud nakkuse või mitte. Test teeb nakatumise kindlaks kaks kuni neli nädalat pärast oletatavat puugihammustust. Ajakirja tellimuse saab vormistada meie veebilehel või telefonitsi 610 4105.
Tellimiskampaania kolme esimese nädala võitjate nimed leiab Loodusajakirja internetilehelt.
EESTI SÕNUMID
Linnuvaatlus Mehikoormas (foto: Arne Ader)
Linnuvaatluspäevadel loendati üle 220 000 linnu
Oktoobri esimesel nädalavahetusel olid rahvusvahelised linnuvaatluspäevad „EuroBirdwatch2015“. Eestis loendati selle raames kokku üle 220 000 linnu 153 liigist. Võrreldes varasemate aastatega on see tulemus tagasihoidlik. Enim loendati valgepõsk-laglesid (üle 65 000), hanesid (32 500), metsvinte (16 000), kiivitajaid (12 000) ja põhjavinte (7300). Kõige sagedamini nähti rasvatihast ja hallvarest, neile järgnesid pasknäär, harakas, ronk, musträstas ja hallrästas.
Aasta lindudest viudest loendati 10 taliviud ja 190 hiireviud, neist koguni 29 rändel Pärnumaal Laos. Seal olid tähelepanuväärsemad rändel nähtud linnud veel 21 raudkulli, üle 1400 kaelustuvi, 25 musträhni, 73 roohabekat ja 1 koldvint. Seevastu näiteks Pärnumaal Kabli linnujaamas oli kõige huvitavam 2400 sookiuru ränne ning massiline mets- ja põhjavintide ning rootsiitsitajate liikumine. Tartumaal Mehikoormas ja selle lähedal nägid vaatlejad 16 merikotkast, huvitavamatest liikidest saab veel nimetada plüüd, plütti ja hangelindu.
Linnuvaatluspäevade põnevaimad liigid olid rukkirääk, punakael-lagle, ristpart, tiirud, lepalind ja lapi tsiitsitaja, üllatavalt palju nähti kukkurtihaseid ja roohabekaid. Kohal olid ka mõned pääsukesed ja valge-toonekurg.
Kõige pikema liiginimekirja said seekord klubi Estbirding liikmed, kes nägid kahe päeva jooksul Läänemaal 111 liiki linde. Võrdselt 88 liiki nägid Ingrid ja Imre Aus Harju- ja Raplamaal ning Andrus Jair ja Kaido Nei Eesti lääneosas. Järgmisel aastal on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad 1.–2. oktoobril.
EOÜ
Foto: Jarek Jõepera/ELF
Eestis hakatakse taastama soid
Aastatel 2009–2012 tehtud inventuuri järgi on meil soid vaid 240 000 hektarit, see on 5,3% Eesti pindalast. Võrreldes 1950. aastatega on soode pindala vähenenud tähelepanuväärselt: suisa kuni 2,8 korda. Seega on Eesti soode seisund aastakümnete jooksul oluliselt halvenenud. Samas on tegu väga olulise osaga Eesti ja Euroopa ökosüsteemist, üksiti oleneb soodest paljude meie looduslike liikide käekäik. Ka kultuuriruumis on soodel olnud tähtis koht. Selline olukord on Eestimaa looduse fondi (ELF), Tartu ülikooli (TÜ) ja mittetulundusühingut Arheovisioon ajendanud alustama viieaastast koostööprojekti, mille siht on taastada Eestis ligi 5800 hektarit kuivendusest kahjustatud soid.
Projekti hõlmatud sooaladel parandatakse oluliste kaitsealuste liikide, nagu metsise, rabapüü, rabakonna, rabakiilide ja koerliblikaliste elukeskkonda. Lisavaldkond on arheoloogilised uuringud: plaan on kaardile kanda muistised ning aidata nõnda kaasa nende paremale kaitsele. Samuti koondatakse teavet kunagise inimtegevuse kohta sooaladel. Loodusoludele lähedast veerežiimi asutakse taastama Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo mahajäetud kaevandusalal, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos, Ohepalu, Tudusoo ja Sirtsi kaitsealal ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos.
Projekti ajakava järgi valmivad taastamiskavad järgmise aasta jooksul ja nende alusel tehtavaid töid alustatakse eeldatavasti 2017. aastal. Projekt kestab 2020. aasta augustini.
ELF
Teadus ja innovatsiooni toetusrühma aseesimees Krista Aru (foto: riigikogu)
Riigikogus on loodud teaduse ja innovatsiooni toetusrühm
Riigikogu liikmed lõid 22. septembril teaduse ja innovatsiooni toetusrühma. Selle esimeheks valiti Laine Randjärv ja aseesimeheks Krista Aru. Toetusrühma kuuluvad veel Yoko Alender, Andres Ammas, Igor Gräzin, Kristjan Kõljalg, Viktoria Ladõnskaja, Maris Lauri, Lauri Luik, Heidy Purga, Rein Ratas, Mihkel Raud, Mailis Reps, Märt Sults, Andre Sepp ja Urve Tiidus. Toetusrühm hakkab tegema tihedat koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega, et olla kursis teadusmaailma arengutega ja aidata teaduspoliitiliste otsustega kaasa valdkonna suutlikkusele. Esimees Laine Randjärve sõnul tuleb teadustegevust ühe riigi arengus igati tähtsustada, sest sellel püsib riigi jätkusuutlikkus.
Eesti teadusagentuur
Jahihooajal võivad ulukid sagedamini maanteedele sattuda
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alanud suurulukijahi tõttu tasub liikluses olla veelgi ettevaatlikum: suurenenud on oht kokku põrgata teele jooksva ulukiga. Igal aastal juhtub Eestis kümneid selliseid liiklusõnnetusi, millest mõni on lõppenud väga traagiliselt. Hirvejahi hooaeg algas 1. septembril ning kestab jaanuari lõpuni, põdrajahti peetakse alates 15. septembrist kuni 15. detsembrini. Praegu on ka põtrade jooksuaeg, mis omakorda on muutnud loomad looduses aktiivsemaks.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi soovitab liiklejatel olla eriti tähelepanelik päikesetõusu ning -loojangu eel, kui ulukitel on aktiivsem liikumisaeg. Oktoobri esimesest päevast on lubatud ka aju- ja koerajaht suurulukitele. Nende jahipidamisviiside tõttu liiguvad ulukid sagedamini ka päevasel ajal.
Ärevuses loomad võivad sattuda teedele üsna ootamatutes kohtades. Nähes tee ääres liikuvat ulukit, tuleb kohe tunduvalt vähendada sõidukiirust või vajaduse korral auto seisma jätta. Sageli võib ühele teed ületanud loomale ootamatult järgneda ka teine.
Teel hukkunud või haavatud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) tuleb teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313: teateid saab jätta ööpäev läbi. Suurulukite korral võetakse ühendust kohalike jahiseltsidega, kes surnud või vigastatud metslooma teelt ära toimetavad. Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust edastatakse teave piirkonna teedevalitsusele.
Keskkonnaamet
Hiireviu Villu (foto: kotkaklubi)
Hiireviud suundusid rändele
Kotkaklubi kodulehel on võimalik jälgida raadiosaatjatega lindude liikumist ja rännet: vaata rändekaarti. Peaaegu kõik rändlinnud on Eestist juba kaugel, mõni on jõudnud ammu oma talvitusalale. Tänavused aasta linnud hiireviud lahkuvad kotkaklubi jälgitavatest rändlindudest kõige viimasena.
Kahest hiireviust alustas esimesena teekonda noorem, Kordian. 5. oktoobril jättis ta oma tuttavad põllud ja metsatukad Põlvamaa lääneosas ja võttis kursi lõunasse. Pärast Läti piiri ületust muutis Kordian pisut suunda, hoides rohkem edelasse, ning jõudis teisel rändepäeval Leetu. Teine vaadeldav hiireviu Villu on samuti oma rändeteekonda alustanud: kodumaastikud jäid ta selja taha 11. oktoobril. Mullu alustas ta rännet 4. oktoobril.
Kotkaklubi
Uuring selgitas ohtlikke aineid meie igapäevaelus
Balti keskkonnafoorumi (BEF) juhitud kampaania „Mõtle, mida tarbid“ algas 2011. aastal. Selle peasiht oli suunata inimesi eelistama tooteid, mis sisaldavad vähem ohtlikke aineid. Uuringus keskenduti mürgistele, püsivatele ja bioakumuleeruvatele ainetele, sest need võivad kahjustada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Ennekõike vaadeldi hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid: ftalaadid, polübroomitud difenüüleetrid ja perfluoroühendid. Ftalaate kasutatakse tavaliselt pehmete plasttoodete valmistamisel, kuid neid lisatakse ka parfüümidesse. Polübroomitud difenüüleetrid on leegiaeglustid, mida kasutatakse elektroonikaseadmete, mööbli ja tekstiili tootmisel. Perfluoroühendid on tuntud selle poolest, et aitavad materjalil taluda kõrgeid temperatuure ja tõrjuda vett, mustust ning rasva. Seetõttu kasutatakse neid toidupakendite paberis, mittenakkuva pinnaga köögitarvikutes (nt Tefloni pannid), veekindlates ja „hingavates“ tekstiilides, juhtmete ja kaablite katetes.
Kampaania raames koostati mitmesuguseid teabematerjale ning korraldati üle saja infopäeva ja seminari; neist võttis osa üle 3700 inimese. Teave oli mõeldud haridusasutustele (tulevased õpetajad ja ka tegevõpetajad), juuksuritele, autohooldusettevõtetele, ehituskauplustele (K-rauta) ning tavatarbijatele. Huvilised saavad kõikide materjalide ja väljaannetega tutvuda veebilehel.
Olulise osa kampaaniast hõlmasid toodete, toaõhu, kodutolmu ja inimeste vere analüüsid. Eespool nimetatud ohtlike ainete sisaldust määrati 20 vabatahtliku veres; pooled neist olid pärit Eestist ja pooled Leedust. Proovid näitasid, et kõikide vabatahtlike veri sisaldas ohtlikke aineid. BEFi kemikaalieksperdi Heli Nõmmsalu sõnul ei tohiks ohtlikke aineid meie veres üldse olla. Õnneks saab tarbija oma valikuid tehes seda ise mõjutada.
Ftalaatide sisaldust määrati plasttoodetes: laste mänguasjades, vinüültapeetides, võimlemispallides, plastlaudlinades, plastsandaalides, küünelakkides ja parfüümides. Näiteks Leedus leiti lubatud piirnormist suurem sisaldus seitsmeteistkümnel tootel (uuriti kokku 54 toodet). Eestis võeti proovid kümnelt mänguasjalt (pusled, vannipardid jt) ning üheski ei ületanud ftalaatide sisaldus norme. Samuti vastas Lego Duplo raskmetallide (plii, kroom, kaadmium) sisaldus normile.
Uuriti ka kodutolmus ja lastetoa õhus sisalduvaid kemikaale. Lätis määrati 15 lastetoa õhus ligikaudu 40 ainet, nende hulgas formaldehüüd, terpeenid, süsivesinikud ja ftalaadid. Erinevalt toodetest ei ole toaõhu kemikaalide sisaldusele piirväärtusi seatud, kuid on olemas soovituslikud väärtused. Paraku osutus õhu kvaliteet uuritud lastetubades mitterahuldavaks. Seetõttu otsustati võtta proovid puittoodetelt, et leida suurimat muret tekitanud formaldehüüdi allikas siseruumides. Selgus, et kõige rohkem sisaldasid seda kemikaali keskmise tihedusega puitkiudplaatidest (MDF) riiulid, ka ühe lastetooli formaldehüüdisisaldus oli suur. Kodutolmust analüüsiti samu aineid nagu vereski. Kõige rohkem oli ftalaate ja pentabromodifenüüleetreid; perfluoroühendeid kodutolmust ei leitud.
Tooteid tuleb alati valida väga hoolikalt ja tähelepanu tasub pöörata ökomärgistele, mahetoidu märgistele või sellistele mõistetele nagu PVC-vaba, parabeenivaba või BPA-vaba. Mõistlik on vältida PVC-d sisaldavaid tooteid, üldjuhul on klaasist või roostevabast terasest toidupakend parem kui plast.
BEF
TASUB OSALEDA
Põlvas räägitakse taevaskodade tulevikust
Taevaskodade tuleviku vastu huvi tundvad inimesed kogunevad täna kell 15 Põlva kultuurikeskusesse. Arutletakse taas Saesaare paisu, Ahja jõe ürgoru ja uputatud taevaskodade taastamise üle. Vaadatakse ka asjakohast dokumentaalfilmi ja värskelt valminud 3D-kujutisi lahendusvariantidest.
Sõna saavad ajaloolane Kalle Kroon, kalateadlane Meelis Tambets, MTÜ Taevaskoja esindaja Jaanus Pulles, Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes, loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ning projekteerija Urmas Nugin.
Saesaare pais ja paisjärv rajati Ahja jõele umbes kuuskümmend aastat tagasi. Jõgi jäi ilma suure languga kärestikulisest lõigust, ühtlasi mõjus see hävitavalt mitmele vääriskalaliigile. Saesaare paisu tulevik jagab inimesed kahte leeri: ühed pooldavad paisu hävitamist ja loodusliku kärestiku taastamist ning teised mitte. Hiljuti Hendrikson & Ko korraldatud küsitluses eristus selgelt ka kolmas rühm: erapooletud, kel pole otsuse langetamiseks piisavalt teavet. Tänasel infopäeval on võimalus kuulata, küsida ja arvamust avaldada.
Keskkonnaagentuur
Põlvamaa keskkonnamaja Räpinas (foto: keskkonnaamet)
Aasta linnu õhtu Räpinas
Täna kell 18 saab Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) osaleda mälumängulisel loodusõhtul, kus aasta linnust viust räägib Eesti ornitoloogiaühingu liige Urmas Abel. Anna oma tulekust märku e-posti teel mari.kala@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 799 0914.
Keskkonnaamet
Eesti strateegiliste maavarade konverents Rakveres
Reedel, 16. oktoobril peetakse Rakveres AQVA hotellis-spaas Eesti strateegilisi maavarasid käsitlev konverents. Kohtuvad poliitikakujundajad, teadlased, valdkonnaga seotud ettevõtjad, kohalike omavalitsuste ning asjasse puutuvate kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Konverentsil arutatakse maapõuestrateegia koostamisest ajendatud ühist arusaama sellest, millised peaksid olema valdkonna sihid ja tegevusplaanid.
Päeva avasõnad öeldakse kell 9, sellele järgnevad teemakohased arutlused; konverents lõpeb kokkuvõtte ja järelduste vormistamisega. Huvilised saavad arutelusid jälgida otseülekandena Postimehe portaali vahendusel. Täpsem ajakava on Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi kodulehel.
TTÜ GI
Geoloogide kokkutulek
toimub sel laupäeval, 17. oktoobril algusega kell 20 Tartu teaduskeskuses Ahhaa. Oodatud on kõik, kes on geoloogiaga kokku puutunud, ka need, kes on seda eriala õppinud, kuid praegu tegutsevad mõnel teisel elualal. Samal ajal, 16.–18. oktoobril, leiab aset ka geoloogia sügiskool, mille teema on „195 aastat geoloogiat Eestis“. Info ürituse kohta, sh osavõtutasu leiab internetilehel.
Foto: Jüri Kamenik
Pilvekoolitus Tartus
Näitus Uurali rahvaste looduslikest pühapaikadest
Alates esmaspäevast on Tartu loodusmajas (Lille 10) hõimupäevade raames avatud näitus „Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad“. Avamisel näidatakse Rein Marana värskeimat filmi „Suvisted Tammealusel“. See on sissevaade Eesti looduslike pühapaikade vaimsesse pärandisse. Näitusest ja hõimurahvaste pühapaikadest kõneleb hõimurahvaste uurija Madis Arukask ning Ahto Kaasik Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.
Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, ersade, udmurtide, maride, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikadest. Näitust saab vaadata kuni oktoobri lõpuni esmaspäevast reedeni 9–18.
Tartu loodusmaja
Hull Teadlane tegutseb tähetornis
Hull Teadlane ootab huvilisi laupäeviti Tartu tähetorni, kus tema juhendusel toimuvad eksperimendihommikud. Alustatakse kell 11. Tuleval laupäeval, 17. oktoobril, on teemaks tihedus. Uuritakse, mida näitab aine tihedus, ühtlasi tehakse katseid eri ainetega. Meisterdatakse ka parafiinipaate ja selgitatakse, mis on kihistumine.
Järgmisel laupäeval, 24. oktoobril, on vaatluse all parasiidid. Saab teada, kui palju on maailmas parasiite ning millised neist elutsevad inimeste ja loomade organismis. Kuu viimasel laupäeval ehk 31. oktoobril on teemaks rakendused ja teadus. Uuritakse, kuidas nutiseadmed saavad teadlasi abistada ning kuidas nende abil loodust vaadelda. Eksperimendil saab osaleda oma nutiseadmega või laenata Hullu Teadlase nuhvleid.
Eksperimendihommiku üksikpilet maksab 2 eurot. Kõige suurematel Hullu Teadlase sõpradel on võimalik soetada kümne korra pääse või suisa aastapilet, mis maksavad vastavalt 12 ja 25 eurot. Tartu tähetorn asub Toomemäel (Lossi 40).
TÜ muuseum
Kaader filmist „Tulekahju paine“
Merefoorumil on fookuses tulekahju paine
Tuleval nädalal, 20. oktoobril kell 18 toimub järgmine lennusadama merefoorum: linastub Riho Västriku dokumentaalfilmi „Tulekahju paine“, mis kajastab 1982. aasta sündmusi Antarktikas Vostoki uurimisjaamas. Sellele järgneb vestlusring, kus kõigil on võimalus esitada küsimusi filmi režissöörile Riho Västrikule ja ekstreemse filmiloo peakangelasele Vello Pargile. Merefoorumitel saavad kõik osaleda tasuta, kogunetakse lennusadama kassa juures. Registreeri ennast osalejaks veebilehel.
Lennusadam
Näitus „Öised tiivulised“ pälvis disainiauhinna
Loodusmuuseumi näitus „Öised tiivulised“ võitis möödunud reedel keskkonnadisaini kategoorias Eesti disainiauhinna. Edu tõi näituse omapärane kujundus, mille loojaid on inspireerinud öised jalutuskäigud metsas. Vaatajale tutvustatakse ööliblikate ja kakkude salapärast ööpimeduse varju jäävat maailma. Põnevust lisavad uhked valguslahendused ja videoinstallatsioonid. Liblikate saalist leiab nii elusuuruses kui ka suuremaid imelisi ja uskumatuid ööliblikaid. Huvilised saavad näitusega tutvuda kuni 25. oktoobrini.
Näituse lõpetamise eel korraldatakse 22. oktoobril kell 18 eriüritus „Öine äralend“. Esmalt mõtiskleb pimedusest, vaikusest ning üksindusest kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Seejärel kuuleb muusik Taavi Tulevi loodushäälte kontserti. Samuti on viimane võimalus võtta koos tiivuliste näituse kuraatori Aare Lindtiga ette rännak ööliblikate maailma.
Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a ning on lahti K–P 10–17 ja N 10–19. Muuseumisse ja „Öise äralennu“ õhtule pääseb muuseumipiletiga, mis täiskasvanutele maksab 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot. Koera ja jalgrattaga tulijad saavad kasutada koera- ja jalgrattaparklat.
Loodusmuuseum
Üks kaheteistkümnest kandidaadist: Lippmaa pärn Abruka saarel (Marko/Wikipedia)
Aita valida Eesti inimese puu!
Kuni 1. novembrini on võimalik teha valik kaheteistkümne kandidaadi hulgast ja anda oma hääl Eesti inimese puule. Võistlus käib Raplas promenaadil kasvava hõberemmelga, Kohtla-Nõmme tamme, Türi alevikus asuva Peigmehe tamme, Tamme-Lauri tamme, Vargamäel kasvava Tammsaare puu, Kambjas sirguva Kaatsi (Pranglilaane) ristimänni, Abrukal oleva Lippmaa pärna, Muhu pirnipuu Hobustkoppel, Kuusiku külas Saaremaa metsas asuva tammepuu, Alatskivi Truuduse tamme, Jõgevamaal kasvava Lüüra-kujulise Narva männi ja Saaremaa Veskirullitamme vahel.
Oma hääle saab anda arboristide koja veebilehel. Igal inimesel on üks hääl. Enda hääle kasutamise õigust on keelatud edasi anda. Hääletus lõpeb 1. novembril kell 00.30. Enim hääli kogunud puu esindab Eestit 2016. aasta Euroopa aasta puu võistlusel.
Arboristide koda
MAAILMAST
Foto: Sheffieldi ülikool / AlphaGalileo
Stressis elevandid sünnitavad kiiremini vananevaid poegi
Sheffieldi ülikooli looma- ja taimeteaduste osakonna teadlased said oma käsutusse andmed rohkem kui 10 000 elevandi elu ja surma kohta. Need Birmas poolvangistuses elanud loomad, kelle töö on puidutööstuse jaoks palke vedada, on kuulunud kolme põlvkonda ja ajaliselt katab andmestik peaaegu sajandi.
Uuringuist selgus, et aasia elevantidel, kes on sündinud ajal, kui nende ema oli tugevas stressis, on elu jooksul palju vähem järeltulijaid, ehkki nad hakkavad sigima liigikaaslastest varem. Teisisõnu: nad vananevad tublisti kiiremini.
Elevantide stressirohkemad ajad tehti kindlaks sel moel, et mõõdeti stressihormoonide hulka. Selgus, et kõige raskem periood on mussoonide aeg ehk kuud juunist augustini, kui elevandid veavad raskeid palke jõgede äärde. Sel ajavahemikul sünnib vähe poegi ja nende ellujäämise väljavaated on kehvemad kui muudel aegadel.
Väljaandes Scientific Reports avaldatud tulemused võivad olla väärtuslikud nii lääne loomaaedadele, kus aasia elevandid kannatavad vangistusest tingitud stressi all, kui ka maades, kus looduses ja vangistuses elavaid loomi mõjutab aastaaegade vaheldumine. Elevantide eluiga kestab peaaegu niisama kaua kui inimesel, paremad elutingimused võivad aga nende reproduktiivvananemist edasi lükata.
Sheffieldi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja
Üks selle uurimuse mudelliike – mõõkvaal (Orcinus orca). Sellel Norras Tysfjordis pildistatud isasloomal on hästi näha liigiomane vägev seljauim (foto: Pcb21/Wikimedia)
Röövloom jääb ellu, aga ökosüsteem hävineb
„Mis on ühist mõõkvaalal, jääkarul ja inimesel?“ küsivad väljaandes Nature Communications ilmunud uuringu autorid, Linköpingi ülikooli teadlased. Ja vastavad ise: „Need on hästi kohanevad röövloomad, kes on võimelised valima uue toiduobjekti, kui tavapärane lemmiktoit hakkab otsakorrale jõudma.“
Siiani on olnud tavapärane uskuda, et selline kohanemisvõime aitab vältida liikide allakäiku ja väljasuremist. Kõnealuse uuringu tegijad väidavad vastupidist: olukord võib hoopis hullemaks minna; saakloomade muutus võib olla nagu kahe teraga mõõk, mis teatud ajaks ehk tõesti aitab röövlooma, pikas plaanis võib aga väga negatiivselt mõjuda kogu toiduahelale. Uurimuses võeti aluseks nii loodusest teada kui ka arvutis genereeritud toiduahelad ja tehti kindlaks, et saagi ülekasutus võib halvemal juhul põhjustada doominoefekti: liik liigi järel kaob.
Dramaatilise näitena tuuakse esile mõõkvaal, kelle põhitoit on olnud vastsündinud vaalapojad. Kui vaalaasurkond drastiliselt vähenes, hakkasid mõõkvaalad küttima hülgeid. Kui neidki hakkas väheseks jääma, mindi merisaarmaste kallale. See võttis otsemaid surve kalaanide põhitoidult merisiilikutelt, kes omakorda sõid merepõhja vetikatest paljaks ja rikkusid sellega hulga kalaliikide ja tillukeste mereloomade lastetoa.
Üks töö autor professor Bo Ebenman toob võrdluse paljudest kiududest punutud köiega. Kui seda pingutatakse, kandub jõud läbi kõikide kiudude. Kui mõni neist katkeb, langeb teistele suurem pinge ja see võib lõhkuda teisigi kiude – kuni puruneb terve köis.
Aga loodusest leiab veel palju näiteid. Just hiljuti kirjutati mingis väljaandes, kuidas jääkarudega ei juhtuvat midagi, kui Arktika jää tõesti sulab: nad lihtsalt loobuvad hülgejahist ja hakkavad toituma maas pesitsevate lindude pesadest ja poegadest. Ent need linnud on niigi polaarrebaste pideva surve all ning lõpuks osutub röövlus nende jaoks saatuslikult liiga suureks. Või veel üks näide: Lääne-Aafrika kalurid jätavad maha oma tavapärased kalaveed, kuna tööndusliku püügiga on need tühjaks tehtud. Kalapüügi asemel hakatakse kaitsealadel jahti pidama ja tagajärjeks on sealsete röövloomade hulga allakäik. Inimene on paraku väga lihtsasti kohastuv, tõhus röövloom, kes võib ökosüsteeme rängalt mõjutada.
Linköpingi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/