UUDISTAJA
14. august 2013
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Putukad, äike ja lubjapõletamine
Putukaliike on maailmas kaugelt üle miljoni ja iga päev kirjeldatakse uusi juurde. Alatasa puutume kokku paljut liiki putukatega, olgu siis aias, metsas või eluruumides, mõned poevad koos meiega isegi voodisse või meie ninasõõrmetesse. Kuidas putukat ära tunda? Mati Martin annab pikemas artiklis niidiotsi, mille abil meie kuuejalgsete kaaslaste hulgas orienteeruda.
Putukatest on ka teine pikem artikkel Inga Jõgisalult – ninakiinidest, kes liigituvad pigem ebameeldivate elukate hulka. Need kärbsesarnased olendid kasutavad metskitse ja hirve, harvem teiste loomade ja haruharva ka inimese ninasõõrmeid selleks, et järglased saaksid areneda. Vakladele on suure looma ninasõõrmed üsnagi turvaline elukeskkond, pealegi kasvab ta peremeeslooma toiduvarude arvelt.
Pikemas loos vaatleb Jüri Kamenik äikese ja äikesetormide tekkepõhjusi ja arengut. Pärtlipäev (24. august) oli vanarahva jaoks tähtis ilmaennustamise päev. Kas sel on ka sisulisi seletusi, uurib Mait Sepp. Mulluse Läänemaa seeneikalduse põhjusi vaeb Tõnu Ploompuu: kuigi mullune suvi oli seal kandis tavatult veerohke, jäi seenesaak siiski kesiseks.
Pärandkultuuri artiklite sarjas tutvustatakse seekord kunagist tõrva-, söe- ja lubjapõletamist. Jaanus Järva pildiartikkel annab võimaluse jälgida sõtkapere kasvamist kodutiigil. Augustinumbris kirjeldatakse ka Kärevere looduskaitseala. Pikema usutluse on teinud Rainer Kerge selle aasta Kumari preemia laureaadi Gennadi Skromnoviga.
Augustinumbrist leiab ka muud huvitavat lugemist, näiteks valgeamuuri võimalikust mõjust meie veekogudele või mida teha, kui lind lendab vastu aknaklaasi oimetuks. Eesti Loodust saab tellida nii paberkujul kui ka e-väljaandena aadressil e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine/.
Eesti Loodus
Loodusesõber: rannahooaeg jätkub
Loodusesõber soovitab suvel suurde randa minna ka sombuse ilmaga, kui päevitajad kodus istuvad. Siis on kaldapealne kahlajate päralt, kes vee ja maa piiril toitu otsivad ja end päris kenasti jälgida lubavad. On ju suur osa kahlajatest sügisrände käigus juba suve keskel põhja poolt Eestisse jõudnud ning neid tuleb aina juurde. Väidetavalt pesitsevad Skandinaavias vähem inimpelglikud kahlajad. Et tavalise linnuhuvilise hooaeg piirdub sageli kevadega, kui laululinnud pesitsuspaiku hõivavad, siis soovitame just suvel mõelda kahlajatele, keda näeb veekogude ääres kesksuvest kuni sügiseni.
Hilissuvel on paras aeg meelde tuletada ka aasta looma hundi tegemisi. Hunt õpetab nüüd kevadel sündinud poegi ja nii mõnegi lambakasvataja halvasti kaitstud kari võib ohus olla. Uurime, milline on aed, mis peaks soe kinni. Loodusesõber külastas Läänemaa lambakasvatajat, kes on metsade keskele üksildasse paika endale kenad hundikindlad aiad ehitanud ja juba mitmendat hooaega tunneb end soerünnakute eest kaitstuna. Ja seda mitte huntide puudusel: rajakaamera on tema hundikindla aia tagant jäädvustanud põlevsilmse luuraja. Millised aiad on ta ehitanud? Millised on nipid? Lahkeid näpunäiteid leiate meie ajakirja veergudelt.
Hundikindlad aiad on küll kallid, ent kuidas karjakaitset teisiti korraldada, ei tea keegi. Kas proovida elustada karjapoisiametit? See oleks vajalik, aga kuniks karjapoiste huiked ei kõla taas laantes, kutsume lugejaid üles meile saatma oma mõtteid aasta looma kohta ning lugusid kohtumisest hundiga – nii minevikus kui ka praegu. Parimad lood avaldame ajakirjas.
Loodusesõber
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Sirje Keevallik. Foto on tehtud 10. juunil Ölandil BALTEX-i 7. konverentsil, kus kuulajate seas oli ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf (foto: erakogu) Sirje Keevallik räägib Kukus kalendritest
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” on ajakirjade tutvustusjärg jõudnud juulikuu Horisondini. Eelmises saates kõneles Eesti maaülikooli dotsent Taimi Paal toidumaailma „tõusvast tähest” kinoast ehk tšiili hanemaltsast (kuula arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/). Homme räägib Tallinna tehnikaülikooli professor Sirje Keevallik uuest ja vanast kalendrist ehk sellest, miks, kuidas ja millal võeti kasutusele esmalt Juliuse kalender ja siis Gregoriuse kalender.
Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
8. augustil avati põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala Tartu loodusmaja ja Tartu loomemajanduskeskuse vahel.
Umbes 9000-ruutmeetrisele põneva reljeefiga pargialale on rajatud loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt väikeehitisi. Kasvama on pandud pajutunnel ning rajatud kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava.
Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) juhataja Janika Ruusmaa sõnul kannab iga atraktsioon ja ehitis uues pargis loodushariduslikku eesmärki. „Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht,” kinnitas Ruusmaa.
Õhtupooliku juhatasid sisse kaks tutvustusringkäiku. Vast valminud loodusmajja saab esialgu piiluda vaid läbi avarate akende: hoone avatakse septembris
Küll sai ringi vaadata avaras mitmepalgelises pargis ja seda võimalust kasutas hulk tartlasi
Sel pildid jagavad Siivi Raju kujundatud lillepeenra juures selgitusi Aire Orula ja Erle Tüür
Omaette programm oli pakkuda lastele, näiteks pargi tänavapoolses nurgas kõrguva koprapesa juures. Veel on laste jaoks pargis liivakastid, kiiged, tasakaalurada ja liurada
Pargi avamisel said sõna (vasakult) loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin, linnapea Urmas Kruuse, TKKHK juhataja Janika Ruusmaa ja Tartu muusikanädala peakorraldaja Helen Sildna. Nimelt algas kohe pärast pargi avatseremooniat Tartu muusikanädala sisse juhatanud Wrupk Urei kontsert
TKKHK/Uudistaja
Tõravere ilmajaam (foto: Geonarva/Wikimedia)
Tõravere jaam pälvis rahvusvahelise tunnustuse
1. augustil avaldas maailma kliimauuringute programm (World Climate Research Programme, WCRP) tunnustust Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamale ja selle töötajatele päikesekiirguse mõõtmiste suurepärase andmekvaliteedi eest. Esile tõsteti ka andmete ajaliselt täpset laekumist ülemaailmsesse kiirgusbaasjaamade BSRN (Baseline Surface Radiation Network) võrku ning seda, et andmerida on ühtlane, ilma katkestusteta.
Maapinna päikesekiirguse mõõtmised, mida Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas on tehtud juba 1950. aastast, on suur ja väga hinnatud panus rahvusvahelistesse programmidesse ja projektidesse. Praegu kuulub ülemaailmsesse kiirgusbaasjaamade BSRN võrku 40 jaama, Tartu-Tõravere alates 1999. aastast.
BSRN jaamade eesmärk on teha väga täpseid ja pidevaid päikesekiirguse mõõtmisi maailma eri paikades. Hea kvaliteediga vaatlusandmeid kasutatakse võrdluseks satelliidiandmetega ning selleks, et valideerida numbrilisi mudeleid. Peale Tartu-Tõravere jaama tunnustati ka Jaapanis asuvat Tateno jaama.
www.emhi.ee
Tartlastel tuli kõige kuumematel päevadel läbi ajada populaarse supluskoha Anne kanalita. Punane lipp lehvis rannas seetõttu, et suplusveest leiti lubatust rohkem kolibaktereid ja enterokokke
Troopilistele ilmadele järgnes jahedam, vihmane ja äikeseline aeg
Kas 32,5 kraadi jääb selle aasta kuumarekordiks?
8. augustil mõõdeti Valga meteoroloogiajaamas tänavune soojarekord: 32,5 kraadi. Üldse oli sel päeval üle 30 soojakraadi 11 vaatlusjaamas; Valgale järgnesid Viljandi 32,3, Tõravere 32,0 ning Jõgeva ja Võru 31,9 pügalaga.
Portaal ilmajaam.ee vahendas ilmateenistuse valvesünoptiku sõnu, et temperatuur võtab nüüd suuna allapoole ja sellist kuuma sel suvel enam ei tule, august on küll soe, aga temperatuur enam üle 30 kraadi ei küüni.
Eelmise aasta soojarekord – 33,4 kraadi – mõõdeti 29. juulil Narva-Jõesuus; Eesti kõigi aegade soojarekord pärineb aga 11. augustist 1992, kui Võrus tõusis õhutemperatuur 35,6 kraadini.
www.ilmajaam.ee/Uudistaja
Järvselja etalonpind (foto: Joel Kuusk)
WorldView-2 satelliit (foto: European Space Imaging)
Eesti teadlased kalibreerivad maailma täpseimat satelliiti
Tartu ülikool teatas 5. augustil, et TÜ ja Tartu observatooriumi teadlased ning aktsiaselts Regio aitavad kalibreerida maailma täpseimat satelliiti WorldView-2. Kaliibrimine on vajalik, et satelliidilt tehtava pildi abil saaks täpsemalt kindlaks teha eri objekte maapinnal, hinnata väikesi ruumilisi muutusi või isegi määrata taimeliike maismaal ja vee sügavust meres.
Üle Eesti lennates pildistas maailma kõrgeima ruumilise lahutusega satelliit WorldView-2 Tartumaal Järvseljal asuvat etalonpinda. Selle just satelliitide kaliibrimiseks mõeldud 10-meetrise küljepikkusega betoonplaadi spekter on tänu maapealsetele mõõtmistele väga täpselt teada. „Võrreldes etalonpinna maapealset täpset spektrit satelliidi mõõdetuga on võimalik leida paranduskordajad. Saadud paranduskordajad on universaalsed ja sobivad satelliidi andmete kalibreerimiseks ülemaailmselt. Satelliidi kalibreerimine on vajalik eri taimeliikide, aga ka tehislike objektide täpseks tuvastamiseks mõõdetud elektromagnetkiirguse abil,” räägib Tartu ülikooli füüsikadoktorant, üks satelliidi kalibreerijatest Kaupo Voormansik.
WorldView-2 võib pidada maailma täpseimaks optiliseks kaugseiresatelliidiks, mis mõõdab nähtava ja infrapunase valguse piirkonnas kaheksat spektraalkanalit lainepikkusega 400–1040 nm ruumilise lahutusega 0,5 m. Satelliit on maalähedasel orbiidil 770 km kõrgusel tiirelnud alates 2009. aastast.
TÜ
Renoveeritud elamu Tartus Kaunase puiesteel
Korterelamute renoveerimistoetus jätkub
Augusti alguses allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts KredExiga sõlmitud halduslepingu muudatuse, mille järgi toetab riik veel kolme miljoni euroga korterelamute renoveerimist kuni 35 protsendi ulatuses.
Minister Partsi sõnul on hädavajalik renoveerimistoetusi jätkata: seda näitab ka korteriühistute suur huvi programmi vastu. Praeguseks on programmi toel renoveeritud üle poole tuhande kortermaja, aga järjekord on endiselt ukse taga, järelikult süsteem toimib ja sellega tuleb edasi minna. Parts kinnitab, et renoveerimisprogrammi eesmärk on vähendada küttekulusid ja parandada elukeskkonda.
Lisanduva kolme miljoni euro eest on võimalik toetada hinnanguliselt kokku ligi 50 kortermaja renoveerimist, sh ligi 20 maja renoveerimist 35% toetusega ning umbes 30 maja renoveerimist 25- ja 15-protsendise toetusmääraga.
See kolm miljonit eurot lisandub sel aastal riigieelarvest eraldatud rahale ning tuleneb jätkutehinguna 2010. aastal Luksemburgiga sõlmitud saastekvootide müügilepingust, mille maht oli 30 miljonit eurot.
Programmiga jätkamiseks on uuel eelarveperioodil, s.o 2014–2020, kortermajade korrastamiseks mõeldud 102 miljonit eurot, et renoveerimist saaksid planeerida ka need kortermajade elanikud, kes seda seni teinud pole.
MKM
Septembrist alustab Raadio4-s venekeelne saade „Elukeskkond”
Alates septembrist läheb Eesti ühes kuulatuimas venekeelses raadiojaamas Raadio4 eetrisse uus keskkonnasaade „Elukeskkond”. Saate valmimist toetab ligi 14 000 euroga KIK. Seda raadiosaadet hakkab tegema MTÜ Ökokratt koostöös Eesti rahvusringhäälinguga (ERR).
Kokku läheb hooajal eetrisse 35 raadiosaadet, mis propageerivad loodusteadlikku ja tervislikku eluviisi ning jätkusuutlikku ja keskkonnasäästlikku käitumist. Saates intervjueerivad Raadio4 reporterid keskkonnaspetsialiste, õpetajaid ja õpilasi, tutvustavad organisatsioone ning nende tehtut. Ka kuulajad saavad saates kaasa lüüa, tutvustades oma keskkonna- ja looduskaitseettevõtmisi, osaledes kuulajamängudes ning esitades saatekülalistele küsimusi.
Otse eetris kõlanud raadiosaateid saab järelkuulata Raadio4 kodulehe arhiivist või veebilehelt www.keskkonnatelk.ee.
KIK on keskkonnateemalisi raadiosaateid toetanud varemgi. Aastatel 2006–2013 kõlas Vikerraadios eestikeelne saade „Keskkonnatelk”.
KIK
TASUB OSALEDA
LED-lamp tänavavalgustina (foto: inhabitat.com)
Haapsalus ja Kuressaares saab minna tänavavalgustuse infopäevadele
KIK on alates 6. augustis korraldanud tänavavalgustuse teabepäevi. See on osa KIK-i rahastatavast projektist, mille raames paigaldatakse seitsmesse Eesti linna energiasäästlikud valgustid. Teabepäevade eesmärk on infovahetus, mis peaks tagama sujuva koostöö kohaliku omavalitsuse, võrguettevõtjate ja elanike vahel.
Viies linnas on teabepäev juba toimunud, täna on see Haapsalu linnavalitsuse kolmanda korruse saalis (Posti 34): kell 13.30–14.30 võrguettevõtetele, 15–16 linnaelanikele. Homme saab infopäeval osaleda Kuressaare linnavalitsuse teise korruse saalis (Tallinna 10) vastavalt kell 15–16 ja 16.30–17.30.
Ida-Virumaa pankrannikul
Muuseum viib õpperetkele Ida-Virumaale
Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub pühapäeval, 18. augustil looduse õpperetkele Ida-Virumaale. Käiakse Ida-Virumaa looduse huviväärsuste juures Sakas, Utrial, Kurtnas jm.
Väljasõit on kell 8 Tartust Vanemuise 46 eest ning tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 21. Loodusretke juhendavad Tõnu Pani ja Külli Kalamees. Retke toetab KIK ning see on osalejatele tasuta. Siiski tuleks varem registreeruda aadressil loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 737 6076 (administraator vastab teile tööpäevadel).
Tartu ülikooli botaanikaaed
Tartu ülikooli botaanikaaias
avatakse homme õhtul maalinäitus „Õied on hetked”, kus saab näha Merle Silla ja Aita Nurga sel suvel Setumaal ja Inglismaal maalitud suvelilli. Näitust saab vaadata kuni 15. septembrini.
17. augustil on aias ravimtaimepäev.
Tulekul on sambla- ja samblikekoolitus
28. augustil toimub Järvselja jahilossis koolitus teemal „Sammalde ja samblike kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid”.
Koolituse peamine sihtrühm on looduskaitsespetsialistid ja RMK töötajad, kuid oodatud on ka kõik teised, kes tunnevad huvi sammalde ja samblike vastu. Täpse kava leiab võrgupaigast http://efloora.ut.ee/samb/Mis_teoksil/Entries/2013/8/28_koolitus.html.
Osalus koolitusel on tasuta (sh kerge eine enne metsaminekut). Registreeruda tuleb e-aadressil andres.saag@ut.ee (subjekt ‘Järvselja koolitus’). Kirjas tuleks kindlasti märkida oma nimi ja asutus.
MAAILMAST
Bergeni ülikooli uurijad on sel suvel avastanud vulkaanilisest piirkonnast 20 uut loomaliiki, kes on oma olemasolu võlgu veealusele hüdrotermaalaktiivsusele (foto: Bergeni ülikool)
Norra vulkaanide veemaailm
Norra Bergeni ülikooli teadlased jätkavad uuringuid veealuses vulkaanilises piirkonnas, mille nad on nimetanud Loki lossiks (Lokeslottet), ja loodavad, et sellest saab uus Norra rahvuspark.
73. põhjalaiuskraadil asuv Lokeslottet on bergenlaste suhteliselt hiljutine avastus: viie aktiivse hüdrotermaalavausega ala Kesk-Atlandi ahelikus Norra ja Gröönimaa vahel leiti 2008. aastal. Piirkonda asustab unikaalne elustik ning seal on rikkalikud metallimaakide lademed.
Nagu naabermaa Island on ka Norra vulkaaniline, ainult et Islandil on veealuste vulkaanide kõrval rohkelt aktiivseid maismaatulemägesid, kuid Norra vulkaanid paiknevad kõik veealuses suures seismilise aktiivsuse piirkonnas, kus hulk hüdrotermilisi avausi purskab 320-kraadist vett. See annab hoogu ainulaadsele elurikkusele, aga loob ka vägevaid maagilademeid. Bergeni ülikooli uurijate avastatud hüdrotermaalaktiivsed piirkonnad on peale Loki lossi saanud nimeks veel Soria Moria ja Trollveggen.
Bergeni ülikooli geobioloogia professori Rolf Birger Pederseni juhitud töörühm avastas tänavu suvel Lokeslotteti alal 100–2500 meetri sügavusel veel viis hüdrotermaalsuuet. Selles Norra geoloogiliselt kõige aktiivsemas piirkonnas tekib aastas kahesentimeetrine kiht uut merepõhja. Augusti alguses andsid Pedersen ja ülikooli rektor Dag Rune Olsen värskematest avastustest teada ka riigi keskkonnaministrile Bård Vegar Solhjellile. Üheskoos vaadati ookeani põhjas salvestatud videoid ja arutati võimalusi luua merealune rahvuspark. Solhjell möönis, et veealuse rahvuspargi idee on väga atraktiivne, aga arvas samas, et enne kui see asutada, tuleb veel koguda rohkesti teadmisi.
Teadlased loodavad siiski, et rahvuspark luuakse võimalikult varsti. On ju seal tekkimas tõsine konflikt looduskaitsjate ja metallitootjate vahel. Veealuste maagilademete täpne koostis ja rahaline väärtus pole veel sugugi selge, aga uurimishuvi aina kasvab. Niiviisi võib kaevandamine süvaookeanis olla peatne reaalsus.
Uudistaja/www.uib.no
SUVEL LINNAS
Eliel Saarineni projekteeritud Tartu Pauluse kirikus käib usin remont nii sees kui ka väljas
Samad sõnad kehtivad mitme legendiga seotud Veski villa …
… ja kuulsa TÜ õppehoone Vanemuise 46 kohta. Viimases saab uue näo ja põnevama sisu ka TÜ
loodusmuuseum
Kirjandusmuuseumi seinal avati juuni lõpus Alar Madissoni näitus „Tartu kultuurirahvas”
Mõnigi maja Tartus on saanud uue värvikuue, näiteks 1939–1940 ehitatud veetorn (arhitekt Voldemar Tippel) …
… ja 1886–1888 valminud Uus anatoomikum (arhitektid Reinhold Guleke ja Rudolf von Bernhardt)
Varblase lõunasöögiambitsioon
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: https://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2