Uudistaja 14.05.2014

UUDISTAJA

14. mai 2014

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse mainumber vaatleb Peipsimaad mitmest küljest

Peipsimaa erinumber algab toimetaja veerus Toomas Jüriado sõnadega: „Eks meil tulnud kolleegidega seda numbrit koostades mitu korda jutuks, et millest me siis õigupoolest kirjutame”. Tõepoolest, Peipsimaad on määratletud mitmeti, aga üks on kindel – tegemist on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega. Sellest olemegi lähtunud.

Peipsi järve elustikust on inimesi eelkõige huvitanud kalad ja nende püüdmine. Üldteada on Karl Ernst von Baeri roll kalapüügireeglite kehtestamises Peipsi järvel 1859. aastal. Ent Peterburi arhiivides Baeri ekspeditsioonide materjale uurinud Erki Tammiksaar toob oma artiklis päevavalgele seni teadmata fakte ja avaldamata jooniseid.

Pikema intervjuu on teinud Rainer Kerge. Nüüdisaegse kalanduse kohta arvab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk, et kutselisi kalureid peaks järvel olema poole vähem. Peipsiga seostub paljudel ka oluline vääriskala rääbis, kelle arvukuse vahepealne madalseis näitab paranemise märke. Vaatleme ka Eesti ja Vene poole koostööd piiriveekogu kasutamisel.

Peipsi kaldale jäävat Eesti suurimat, Peipsiveere looduskaitseala tutvustab Madli Jõks. Uue kaitseala eeskiri kinnitati möödunud aasta lõpul, see hõlmab varasema Emajõe Suursoo kaitseala ja Piirissaare kaitseala. Ülle Kukk kirjeldab Peipsimaa taimharuldusi, Rein Einasto Kallaste liivakivipaljandit ning Taavi Pae Peipsimaad geograafi pilguga.

Peipsimaa inimesed on etniliselt ja kultuuriliselt iseäralikud. Toomas Jüriado annab juhatusi vanausuliste maal rändamiseks: peale vanausuliste ajaloo ülevaate saab lähemat nõu, kust leida lisainfot või millistes kohtades tasuks tingimata käia. Ei puudu ka kuulsa Peipsi sibula kirjeldus – Peipsimaa ühe sümbolina on need isegi erinumbri kaanel.

Peipsi ümbruse rahvapärimusest teeb ülevaate Marju Kõivupuu. Omi tähelepanekuid Peipsi veere inimestest lisavad Nils Niitra ja Tiit Kändler. Peipsi järv on kuulus oma lotjade ja kunagise laialdase laevastiku poolest – laevanduse minevikust ja tänapäevast saab ülevaate Liisa-Lota Kaivo artiklist. Katre Palo aga juhatab lugeja Peipsimaa matkaradadele.

Peipsimaa erinumber on ilmunud koostöös MTÜ-ga Peipsimaa Turism. Peale keskkonnainvesteeringute keskuse on mahukamat erinumbrit toetanud regionaalarengu fond.

Eesti Loodus

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Auli Relve

Tartus räägiti tigudest

Läinud neljapäeval, 8. mail esitleti Tartus looduseuurijate seltsi majas Loodusajakirja sarja „Looduse raamatukogu” uut väljaannet „Eesti kojaga maismaatigude määraja”.

Kohaletulnud said kuulata kahe noore teouurija meeleolukaid ettekandeid. Teomääraja autorite hulka kuulunud Liina Remm oli oma ettekande pealkirjaks võtnud Eesti vanasõna „Tigu lähäb küll tasa, aga vaata, kui rasvane ta ise on”, Auli Relve rääkis tigude ja samblike suhetest.

Esitluse järel pidas oma koosolekut limustehuvilisi ühendav Eesti malakoloogia ühing.

Nurgake Peipsiääre vallast Kasepäält

Aeg esitleda uut Eesti Loodust

Mittetulundusühingu Peipsimaa Turism eestvõttel esitletakse täna Tartus Lõunakeskuse Taluturul Eesti Looduse Peipsimaa erinumbrit. Erinumbri avaldamise idee tuli just MTÜ Peipsimaa Turism juhilt Kaja Allilenderilt. Taluturul avatakse ka Peipsimaa külmlett.

Rattaretke esimene laagripaik on Varbolas. Fotol Varbola ohvrikivi

Nädalavahetusel on roheliste rattaretk

Loodusajakirja aktiivsel osalusel toimub 16.–18. mail järjekorras juba 25. roheliste rattaretk, seekord „Kuidas elad, Märjamaa?”; retke algus ja lõpp on Märjamaal. Kolme päeva jooksul tutvutakse piirkonna ajaloo- ja kultuurilooga, räägitakse Rail Balticust ning raudteetranspordi minevikust ja tulevikust, ajaloolistest sildadest, aasta loomast viigrist ja aasta linnust jäälinnust. Õhtuti-hommikuti korraldatakse taime- ja linnuretki. Kultuurilist meelelahutus pakuvad Curly Strings, Marko Matvere & Peep Raun, Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm, Audru Jõelaevanduse Punt jt.

Taavi Pae

Ka Kukus tuleb juttu Peipsimaa erinumbrist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” on järg jõudnud Eesti Looduse mainumbrini. Sel neljapäeval räägib geograaf Taavi Pae, kes on kirjutanud mainumbrisse artikli „Mitmekesine Peipsimaa”, nädala pärast aga teadusloolane Erki Tammiksaar, kes esitleb „Uusi fakte kalapüügikorralduse ajaloost Peipsil”. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Selle Peep Looritsa foto valisid hindajad mullu parimaks seenepildiks

Aeg mõelda fotovõistlusele

Ajakiri Eesti Loodus on andnud mainumbri sisekaanel teada, et jälle on tulekul ajakirja traditsiooniline loodusfotovõistlus. Pilte saab üles laadima hakata küll alles septembris, aga küllap on aeg looduses fotoaparaadiga ringi liikudes pidada silmas ka oma võimalikku osalust. Vt lähemalt www.eestiloodus.ee.

EESTI SÕNUMEID

Vasakult: Fredi-Armand Tomps, Helle Kont, Aivar Leito, Keit Pentus-Rosimannus, Meelis Tambets, Õie Jagomäe (Foto: keskkonnaministeerium)

Kumari looduskaitsepreemia sai ornitoloog Aivar Leito

12. mail andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades kätte Eesti looduskaitsemärgid. Aasta kõige tähtsama auhinna, Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga sai ornitoloog Aivar Leito. Preemia suurus on 5000 eurot.

Tunnustatud ornitoloog on uurinud hanesid, laglesid, sookurgi ja väikeste meresaarte linnukooslusi ning lindude rännet ja pesitsusökoloogiat. Aivar Leito on korraldanud paljude kaitsealade linnustiku uurimist, samuti on ta osalenud mitme kaitseala loomisel. Ta on üks linnustiku riikliku seire väljatöötajaid.

Eesti looduskaitsemärke on antud 2011. aastast. Märgiga tõstetakse esile isikuid, kellel on suuri teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja ning looduskaitse edendaja ja tutvustajana nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tänavu said Eesti looduskaitsemärgid linnustiku-uurija Mati Martinson, Lahemaa rahvuspargi küla- ja mõisaarhitektuuri taastaja Fredi-Armand Tomps, ihtüoloog Meelis Tambets, loodushariduse edendajad Georg Aher, Ivar Arold ja Helle Kont ning Eesti loodusmuuseumi botaanikaosakonna endine juhataja Õie Jaagomäe.

2014. aasta looduskaitsekuu teema on „Mere ja ranniku kaitse”, põhitähelepanu on Läänemere kaitsel. 2014 on muu hulgas rahvusvaheline Soome lahe aasta, mille jooksul teevad Eesti, Soome ja Venemaa ühiseid jõupingutusi Läänemere parema seisundi nimel. Eesti loodusmuuseumis avati esmaspäeval Soome lahe aastale pühendatud näitus, mis annab ülevaate Soome lahe keskkonnaseisundist minevikus ja tänapäeval, kultuuriloost ning elukeskkonnast. Näitus saab vaadata 31. augustini.

Keskkonnaamet korraldab looduskaitsekuul palju üritusi, mille keskmes on mere ja ranniku kaitse. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid korraldavad kõikides maakondades ekskursioone, matku, loenguid, viktoriine ja õppepäevi. Ürituste kohta saab lisainfot keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/looduskaitsekuu-2/.

Looduskaitsekuu toimub juba 34. korda ja kestab kuni 5. juunini.

Keskkonnaministeerium

Eesti õpilased võitsid Türgis kuld- ja pronksmedali

Narva Pähklimäe gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tatjana Punger ja Tartu Kivilinna gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rando Mändar võitsid Türgis 22. rahvusvahelisel keskkonnauurimistööde olümpiaadil (INEPO) vastavalt kuld- ja pronksmedali. Kokku osales olümpiaadil 104 keskkonnauurimistööd.

Kuldmedali saavutanud töös „Gripiviiruste antigeenidega pseudotüpeeritud viiruslaadsete partiklite iseloomustus” uurib autor Tatjana Punger, kuidas oleks võimalik viiruslaadsete partiklite alusel valmistada gripivastast vaktsiini. Rando Mändar on pronksmedali toonud uurimuses käsitlenud gümnaasiumiõpilaste taskuelektroonikat kui ravimresistentsuse geene kandvate bakterite võimalikku allikat.

Tatjana tööd juhendas Eva Žusinaite Tartu ülikoolist, Rando tööd Helgi Muoni ja Tiina Sõber Tartu Kivilinna gümnaasiumist ning Siiri Kõljalg Tartu ülikoolist.

Tartu KKHK

Üks auhinnasaajaid oli maaülikooli mahetoiduprojekt

Üliõpilaste ressursisäästuideed said 36 000 eurot

Keskkonnainvesteeringute keskuse korraldatud energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt finaalis selgusid neli parimat üliõpilasprojekti, mis vähendavad energiakulu ülikoolis ning sobivad kasutamiseks ka koduses majapidamises. Kokku said tudengid ja ülikoolid projektide elluviimiseks 36 000 eurot.

Auhinna pälvisid projektid „Kanalisatsioonivees peituva soojuse regenereerimine” (TTÜ), „Mahetoit ülikooli” (EMÜ), „Ressursisäästlik kraan” (TTÜ) ja IT-projekt „Green Wave” (TÜ). Kõik neli projekti saavad ülikoolis idee täideviimiseks vajaliku summa, kuni 10 000 eurot. Peale selle saab iga üliõpilasmeeskond 1500-eurose stipendiumi.

Valiti ka rahva lemmik: Tallinna ülikooli jäätmete liigiti kogumise projekt. Projekti meeskond sai auhinnaks parvematka firmalt Veematkad (www.veematkad.ee). Kokku anti rahva lemmiku valimisel ligi 1300 häält. Hääletada sai nii Delfis, KIK-i Facebooki lehel kui ka kohapeal.

Konkursile Negavatt laekus 12. jaanuariks kümnest ülikoolist kokku 40 ideed. Nelja kuu jooksul arendati ideedest mentorite toel välja elluviidavad projektid. Finaalis võistlesid Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Tallinna ülikooli, Tartu ülikooli ja TTÜ Virumaa kolledži tudengite üheksa projekti. Kui projektid viiakse ellu, hoitakse kokku 3400 MWh taastumatut primaarenergiat, mis võrdub ligi 200 Eesti pere majapidamise keskmise aastase energiatarbimisega. See omakorda säästaks 1700 tonni põlevkivi, mida praegu Eestis energia tootmiseks laialdaselt kasutatakse.

KIK

Loopealne Saaremaal Atlas (foto: Alevtiina/Wikimedia)

Euroopa Komisjon toetab Eesti loopealsete taastamist 3,7 miljoni euroga

Keskkonnaamet teatas 6. mail, et ameti esitatud projekt „Elu alvaritele” sai Euroopa Komisjonilt 3,7 miljonit eurot, et taastada Eesti loopealseid. Projektiga alustatakse 2014. aasta oktoobris, mil amet korraldab infopäeva, kus tutvustatakse kõigile huvilistele osalustingimusi.

Projekti „Elu alvaritele” („LIFE to Alvars”) eesmärk on taastada 2500 hektarit alvareid ehk loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ning luua karjatamise taasalustamiseks sobilikud tingimused. Taastatavatest aladest asub ligi 2000 hektarit Saaremaal ja Muhus. Samuti tutvustatakse projekti käigus loopealsetel leiduvaid väärtusi nii kohalikele kui ka külalistele.

Loopealsed on õhukese mullaga liigirikkad rohumaad, mille teke ja säilimine on seotud inimtegevusega. Iga-aastane karjatamine hoiab rohumaad avatuna, mis loob soodsad kasvuolud paljudele taimedele, sh käpalistele.

Projekti juhib keskkonnaamet, kaaspartnerid on Tartu ülikool, Eesti maaülikool ja pärandkoosluste kaitse ühing.

Projekti raames taastatavate alade kaartidega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pool-looduslikud-kooslused-2/.

Keskkonnaamet

Traditsiooniliste vaatlustornide kõrval vaadeldi seekord linde ka Tartu Toomkiriku vaateplatvormilt

Tornide linnuvaatluspäeval oli liigirikkaim torn Kablis

11. mail oli Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) korraldatud neljas tornide linnuvaatluspäev. Kehvast kevadilmast hoolimata soovis tornides linde õppida üle saja kolmekümne linnuhuvilise, mis on tornide linnuvaatluspäeva osalusrekord.

Linnuvaatlejad koostasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi üheksas maakonnas 16 linnuvaatlustornis ning neljas tornis, kus juhendajaid polnud, peeti liiginimekirju iseseisvalt. Kõige enam, 114 linnuliiki, saadi kirja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis. Liigirohkuselt järgnesid Tarvastu poldri vaatlustorn Viljandimaal 102 ja Haeska linnuvaatlustorn Läänemaal 85 linnuliigiga. Eri vaatlustornides saadi kokku kirja 173 liiki sulelisi. Põnevamad vaatlused olid puna-veetallaja Pärnumaal Kabli vaatetornis, vaenukägu Põlvamaal Räpina ranna vaatetornis, rabapistrik Läänemaal Haeska linnuvaatlustornis ja valgetiib-viired Tartumaal Aardla poldri vaatetornis. Viljandimaal Tarvastu poldri vaatlustornis loendati hänilaste rändesalkades kokku vähemalt 720 isendit.

EOÜ

Fotomälestus veerohkest 2010. aasta aprillist

Üleujutusohuga piirkondadest on valminud kaardid

Keskkonnaministeerium on saanud valmis põhjalikud kaardid, mis näitavad teatud piirkondade veetaseme tõenäolist tõusu; see on abiks näiteks eluaseme ostul.

Alati ei saa üleujutusi täielikult ära hoida, kuid kahjude vähendamiseks on võimalik kasutusele võtta abinõud. Maa-ameti geoportaali kaardirakenduses kõigile kättesaadavad kaardid on abiks näiteks neile, kes soovivad osta maja ning tahavad olla kindlad, et kevaditi ei tule vesi tuppa. Samuti on kaardid kasulikud kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel.

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus hinnata üleujutusega seotud riske, koostada asjaomased kaardid ja kavad. Need tegevusjuhised andis üleujutuste direktiiv, mis võeti vastu 2007. aastal.

2011. aastal valmis üleujutusriskide esialgne hinnang, mille tulemusena määrati kakskümmend olulist riskipiirkonda. See hinnang on üldsusele kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee/ujutus/hinnang).

Järgmise sammuna võeti ette riskipiirkondade põhjalikum kaardistamine. Üleujutusohupiirkonna ja potentsiaalse riskipiirkonna kaardid näitavad veetaseme tõenäolist tõusu kümne, viiekümne, saja ja tuhande aasta jooksul ja kirjeldavad võimalikke tagajärgi.

Riskipiirkondade kaarte saab vaadata maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses, kuhu pääseb samuti aadressi www.envir.ee/ujutus/kaardid kaudu. 2015. aasta kevadeks peavad valmis olema ka konkreetsed plaanid selle kohta, kuidas üleujutuste kahjusid ära hoida või vähemalt leevendada.

Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelmainitud kaartide kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2014. aasta 30. septembrini e-posti aadressil agne.aruvali@envir.ee.

Keskkonnaministeerium

Allikas: Tartu ülikool

ESTCube-1 aasta kosmoses – täita on veel vaid üks missioon

7. mail meenutati Tartu observatooriumis aastatagust sündmust: 7. mai varahommikul kell 5.06 startis Eesti esimene satelliit ESTCube-1 Prantsuse Guajaanast Euroopa kanderaketi Vega pardal kosmosesse.

Sellest hetkest alates on satelliit teinud kosmoses 8700 tundi tööd, et viia ellu oma teaduslik missioon: kerida välja elektriline päikesepuri. ESTCube-1 on aastaga teinud 5350 tiiru ümber Maa ehk läbinud umbes 240 miljonit kilomeetrit, s.o keskmine kaugus Marsini. Selle aja jooksul on tehtud satelliidile 20 tarkvarauuendust ja toimunud on 2700 kahepoolset sideseanssi.

ESTCube-1 projekti eestvedaja, Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma kinnitas, et kui muud ülesanded on täidetud, siis põhiline on veel ees: kerida välja elektrilise päikesepurje juhe. Eksperimenti pole siiani alustatud, sest kuubiku mõnes komponendis on tekkinud seda takistavaid probleeme.

Mart Noorma rääkis, et ehkki päikesepurje avamine on veninud, on tudengid teinud aasta jooksul palju põnevat nii õppe- kui ka teadustöö vallas ja projekti arendanud.

„2008. aastal Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt algatatud ESTCube-1 on üks mastaapsemaid hariduslikke koostööprojekte,” sõnas Noorma. Ta usub, et tudengid ise peavad õppetööks vajalikud lahendused välja töötama: „See on aluseks tuleviku ülikooliharidusele”.

Tartu ülikool

Selgunud on parimad noored linnutundjad

Tartu ülikooli loodusmuuseumi linnuviktoriinis 6.–9. klassi õpilastele osales 22 võistkonda Eesti eri paigust, kokku 60 õpilast. Võisteldi üldteadmistes ning oskustes tunda ära linnulaule ja -häälitsusi.

Nooremas vanuserühmas (6.–7. klass) võitis Miina Härma gümnaasiumi võistkond „Linnulaul” (Mari Remm, Paul Kaasik ja Eva Lotta Tamm, õpetajad Maiu Kaljuorg ja Ülle Irdt), järgnesid Tartu Kivilinna gümnaasiumi „Pöialpoisid” (Andreas Eskor, Katrin Kaareste ja Katrin Käis, õpetaja Taimi Ruusmäe) ning Metsküla algkooli „Merikotkad” (Silver Nikkel, Joosep Michels ja Samuel Kastepõld, õpetaja Astrid Nikkel).

Vanemas vanuserühmas (8.–9. klass) võidutses muudelgi loodusviktoriinidel hiilanud Tallinna prantsuse lütseumi „Copper Owl” (Annaleena Vaher, Mati Lepikson ja Airon Oravas, õpetaja Marje Väli), pjedestaalile pääsesid veel Kuldre kooli „Varblased” (Renate ja Regina Ermel, õpetaja Tiina Ruusmaa) ning Kuressaare gümnaasiumi „Kassikakukesed” (Mari Tiitson ja Karoline Malk; õpetaja Gerta Nurk).

Linnuviktoriini kõiki tulemusi näeb loodusmuuseumi kodulehelt http://natmuseum.ut.ee/1192376.

Edukamad võistkonnad said auhinnaks loodusraamatuid ja lindude pesakaste, ajakirja Eesti Loodus poolaasta tellimuse ning Eesti ornitoloogiaühingu kalendreid ja šokolaade. Pärast viktoriini korraldati noortele linnuhuvilistele linnuvaatlusretk Aardla poldrile ja Ilmatsallu.

TÜ loodusmuuseum

PILDISÕNUMEID

Kalevi Kulli saadetud fotol on nädalavahetusel Pärnumaal Randivälja külas peetud teoreetilise bioloogia kevadkooli „Epigeneetiline pööre” osavõtjad.

Kalev Rattiste teatas 3. mail, et „Tartu loodusmaja õpilased Pelle Mellov ja Teodor Undrits vaatlesid Matsalus Kakrarahul kalakajakaid Martat ja Oskarit. Marta on teadaolevalt Eesti vanim kalakajakas, 3. juunil täitub tal 33 aastat (sündinud 1981. aastal Kakrarahul). Tema partner Oskar saab 24. mail 25-aastaseks (sündinud 1989. aastal samuti Kakrarahul). Tänavune aasta on neil 20. kooseluaasta. Marta munes oma esimese muna eile. Loodame, et tänavune pesitsus kulgeb neil edukalt.”

Kalev Rattiste fotol 2012. aastast toidab Oskar Martat pesa juures.

Üks noorte linnuvaatlejate juhendajaid Elo Hermann läkitas foto, millelt on näha, kuidas selliseid vaatlusi tehakse.

Eestimaa looduse fond esitles 7. mail Tartus raamatut „Metsasõbra meelespea”. Fotol on raamatu koostaja Indrek Sell.

Silvia Lotman (esiplaanil) on üks kümnest jäälinnujoonistuste võistluse žürii liikmest. Hindajail on käsil väga suur töö: võistluse peakorraldaja Elo Hermanni kinnitusel saadeti pilte kokku üle 3000, seejuures ka Jaapanist, Itaaliast, Norrast ja Hispaaniast! Joonistusi hinnatakse viies vanusekategoorias. Võistluse Facebookis saab aga kuni 20. maini valida publiku lemmikuid.

Auhinnatseremoonia peetakse 29. mail kell 17–20 Tartu loodusmajas (Lille 10) ja juba 1. juunil avatakse parimatest töödest näitus Tallinnas Eesti loodusmuuseumis.

TASUB OSALEDA

Vikipeedia ootab taas looduspilte

1.–31. mail on rahvusvaheline fotovõistlus „Wiki Loves Earth” ehk „Looduspärand Vikipeediasse”. Võistluse algatasid 2013. aastal Ukraina vikipedistid, tänavu korraldatakse see ligi 20 riigis.

Oodatud on fotod Natura 2000 aladest, loodus- ja maastikukaitsealadest, hoiualadest, rahvusparkidest ja loodusmälestistest. Eesti loodusmälestiste nimekirjad koos asukohainfoga maakondade kaupa on aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikiprojekt_Looduspärand

Selleks et pilte üles laadida ja võistlusel osaleda, on vaja kasutajakontot Vikipeedias või Wikimedia Commonsis, saadetud fotod lisanduvad failivaramusse, mida kõik saavad vabalt kasutada. Fotod tuleb laadida pildipanka Wikimedia Commons aadressil http://commons.wikimedia.org/wiki/Campaign:wle-ee, üleslaadimisel on vaja lisada pildistatud objekti kood keskkonnaregistri järgi (Vikipeedia nimekirja kaudu üles laadima minnes täitub koodilahter automaatselt).

Eesti osavõistluse korraldab MTÜ Wikimedia Eesti. Auhindu on peale Wikimedia Eesti välja pannud RMK ja ajakiri Eesti Loodus. Eesti hindamiskomisjoni kuuluvad loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes ja Remo Savisaar.

Parimad pildid osalevad rahvusvahelises voorus, mille võitjad kuulutatakse välja 25. juunil Kiievis. Rahvusvahelise võistluse peaauhind on stipendium sõiduks maailma vikipedistide suurkogunemisele Wikimania 8.–10. augustinil Londonis.

Tänavuse muuseumiöö teema on „Öös on tähti”

Järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö on laupäeval, 17. mail: rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

Eesti muuseumid on öö sündmusi ühendavaks teemaks valinud „Öös on tähti”. Oma osalusest on teatanud üle 130 muuseumi, peale selle arhiivid, näitusepaigad ja samuti kirikud, kaasa löövad ajalooseltsid.

Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist www.facebook.com/Muuseumioo.

Kihnu muuseum (foto: Mona-Mia/Wikimedia)

Looduse Omnibuss

viib reedel, 16. mail Tallinnast Kihnu saarele: bussiga Munalaiu sadamasse, sealt laevaga saarele. Saarel liigutakse jalgsi ja veoautoga, retke juhib Maie Itse.

Sõidu hind koos veoautoekskursiooni, muuseums, tuletornis ja kirikus käimisega ning kalalõunaga Kihnu talus on täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 40 eurot, õpilastele 15 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest 5.45, tagasi jõutakse õhtul kaheksa paiku. Info ja registreerimine 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee. Kohtade arv on piiratud, seepärast on vajalik täpne registreerimine.

Tarvo Valkeri raamatu „Eesti röövlinnud”

kolmas esitlus on homme, 15. mail kell 18 Tartus Tasku Rahva Raamatu poes. Teisipäeval esitleti raamatuid Haapsalus ja Tallinnas.

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Sergei Tanõgini ülesvõte maride maailmapalvusest

Algab hiite kuvavõistlus

Maavalla koja kuuendale kuvavõistlusele „Maavalla hiied” oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest, sealhulgas mujal maailmas tehtud fotosid.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini, võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus „Hiie väe” tunnustamissündmusel. Vt lähemalt www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=5185&op=lugu.

EOÜ ja Tartu keskkonnahariduskeskuse mälumängusarja

viimane mäng on täna õhtul kell 18 Tartus loodusmajas (Lille 10, fotol).

Aprilli lõpus algasid linnulaulutunnid ka Tallinna koolides. Pildil tutvustab Peep Veedla sulelisi laulikuid Tallinna tehnikagümnaasiumi õpilastele (foto: Raepress)

Selle nädala linnulauluhommikuid Tallinnas

juhendavad Tallinna linnuklubi liikmed. Käidud on juba Nõmmel, Schnelli tiigi ääres, Stroomi metsas ja Juhkentalis.

Homme on linnulaulutunnid Kadriorus (kohtumine 6.30 Kumu ees alumises parklas) ja Pääsküla rabas (algus 6.30 Männiku teel Pihlaka bussipeatuses Säästumarketi juures); juhendavad vastavalt Peep Veedla ja Ingrid Aus. Ingrid Aus juhendab ka homset tundi Uue-Maailma asumis, algus 6.30 Eesti looduskaitse seltsi maja ees Koidu 80.

MAAILMAST

Tutkad (foto: Arjan Haverkamp / Wikimedia)

Miljon linnuvaatlust kinnitab asurkondade nihkumist põhja poole

Soomlased on suurele hulgale vaatlusandmetele tuginedes teinud kindlaks, et lindude asurkonnad on aastail 1970–2010 nihkunud keskmiselt 45 kilomeetrit põhja poole, põhjuseks tõenäoliselt kliimamuutused.

Soome keskkonnainstituudi SYKE ja Soome loodusmuuseumi ühisuuringust selgus ka, et põhjapoolsed liigid taganevad põhja suunas kiiremini, kui lõunapoolsed uutele aladele levivad: esimeste asurkonnad on nihkunud keskmiselt 73 km, teistel aga 23 km. Mõnedki liigid, näiteks teder, tutkas, rohevint ja hänilane, on põhja poole nihkunud lausa üle saja kilomeetri.

Nihked tehti kindlaks, jälgides asurkondade kohaliku tiheduse muutusi; see annab olukorrast märksa täpsema pildi kui lihtsalt levilapiiride muutuste jälgimine. Muu hulgas selgus, et asurkondade kandumine põhja poole on suurem, kui varem arvatud. Andmed on kogutud pikaajaliste transektloenduste käigus, mille jooksul 94 liigist linnu kohta pandi kirja ligi miljon, täpsemalt 990 301 vaatlust. Põhiliselt kogusid andmeid vabatahtlikud linnuvaatlejad.

SYKE

LÕPUPILTE ILMA TEEMADEL

Kahe nädala eest kurvastasin Uudistajas, et kui on nii soe, möödub kõige kenam, värske leherohelise ja õiteilu aeg liiga ruttu. Ilm oleks mind otsekui kuulda võtnud: kohe läks tublisti jahedamaks ja vahepeal juba veidi hõlpu saanud katlamajas võeti taas suurem tuli üles.

Huvitav oli jälgida kodutänava toomingaid. Eelmises Uudistajas mainisin, et esimesed õied puhkesid tuulevarjus ja suure osa päevast päikese käes põõsastel 28. aprillil; kuuvahetuseks olid need täies õies.

Seevastu tuule käes kasvav toomepuu avas esimesed silmad alles 7. mail …

… ja puhkes täisõide 11. mail. Vahest võrdleme kevadise õieaja erinevusi Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel; need kaks puud kasvavad teineteisest ainult paarisaja meetri kaugusel.

2. mail käisin korra ka botaanikaaias. Õide olid puhkenud mu ühed kevadised lemmikud kirjud püvililled, Tartu sõpruslinna Uppsala sümboltaimed. Ja nagu targad raamatud ütlevad: põhiliselt malelauamustriga lillakaspunased, mõned üksikud valged sekka.

Käes oli ka rododendronite õitseaeg.

Jahedus jaheduseks, hoopis olulisem, et ometi kord hakkas ka vihma sadama. Kaskedele tegi sadu muidugi kõvasti tuska, …

… aga aprilli lõpus väga ärevat puna-oranži seisu näidanud ilmateenistuse tuleohukaart (oranž märgib suurt ja punane äärmiselt suurt tuleohtu) sai juba 3. maiks juurde ka leebeid rohelisi ja siniseid laike …