UUDISTAJA
12. veebruar 2014
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Haavikuemand ja mõnskäpalised
Eesti Looduse veebruarinumbri põhiartikkel tutvustab jänest ja temaga seotud müüte; kirjutise autor on zooloog ja loomaökoloog Anne Kirk. Jäneslastele omane koprofaagia ehk väljaheidete söömine on küllaltki tuntud fakt – taimtoidulisena on neil vähe mooduseid, kuidas söödud ainest tõhusalt seedida –, ent peale selle on levinud üsna palju eksiarvamusi, näiteks jäneste erakordselt hoogsast sigimisest jms, mis artiklis kummutatakse.
Mati Martin jätkab putukate mitmekesisuse tutvustamist: seekord on vaatluse all närivate vaegmoondega putukate seltsid, nagu sihktiivalised (ritsikalised ja tirtslased), nahktiivalised, kevikulised, mõnskäpalised ja teised toredad putukarühmad. Loodetavasti saavad vähemalt mõnedki putukad selle artikli abil tuttavamaks.
Ligi 30 aastat tagasi avaldasime Vello Mässi artikli Saaremaa uuest sadamast. Kus see õigupoolest asus? Kes neid muistse vabadusvõitluse aegseid seiku täpsemalt seletada oskab! Seekord on oma hüpoteesid esitanud teadusloolane Jaan Laas, kelle meelest asus Portus novus praeguse Lõmala sadama alal.
Pikemate artiklite loetelu ei piirdu eeltooduga. Intervjuu on looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasikuga. Priit Kask tutvustab Järvselja looduse õpperada ja Toivo Meikar kaitsemetsade ajalugu. Ajaloohuvilistele on mõeldud botaanik Ludwig Riedeli eluteed käsitlev artikkel: pärast Tartu botaanikaaias aednikuna töötamist saavutas ta suurema tuntuse Brasiilia taimestiku uurijana. Mõistagi leidub veebruarinumbris hulk niisama huvitavaid, kuid lühemaid kirjatöid.
Eesti Loodust saab tellida aadressil e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine/.
Eesti Loodus
Head sõbrad ja sõprade sõbrad!
Kui tellite sõbrakuu jooksul aastaks ajakirja Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont või Eesti Mets, saate sõbrale kingituseks valida sarja „Looduse raamatukogu” ühe raamatu tasuta.
Täpsema juhendi leiate võrgupaigast e-pood.horisont.ee/tasuta-raamat-sobrale.
LOODUSAJAKIRJA UUDISED
Mittetulundusühingu Loodusajakiri ajakirju ja raamatuid
saab soodushindadega osta 15. ja 16. veebruaril Touresti messi laste- ja laadahallist Eesti Näituste messikeskuses.
Messi kutse: Tourest 2014_kutse_EST.pdf.
Viire Kobrusepp (foto: ut.ee)
Loodusajakiri Kuku raadios: elundisiirdamine ja arheoloogia
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” on seekord kõne all viimases Horisondis ilmunu.
Läinud neljapäeval sai saates sõna Tartu ülikooli üldkirurgia resident Edgar Lipping, kes on kirjutanud Horisondi jaanuarinumbri kaaneartikli „Elundisiirdamine. Müüdist elupäästvaks operatsiooniks”. Muu huvitava seas mainis Lipping, et tänavu võib tähistada esimese päriselundisiirdamise 60. aastapäeva. Seda ja hulka varasemaid saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingust võrgupaigast podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.
Juba teist korda said Horisondi tellijad ja ostjad aasta esimese ajakirjanumbriga kaasa sama mahuka Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus. Mis on uues väljaandes mullusega võrreldes teisiti, räägib sel neljapäeval Tutuluse tegevtoimetaja Viire Kobrusepp.
Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
Allikas: etv.ee
Toomas Kukke saab näha telesaates „Osoon”
Sel nädalal salvestas ETV populaarne keskkonnasaade „Osoon” Eesti maaülikooli herbaariumi ruumes intervjuu herbaariumi kuraatori, ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukega, keda president autasustab Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (vt rubriigist „Eesti sõnumeid”). Praegu teadaolevail andmeil läheb lugu eetrisse juba eeloleval esmaspäeval, 17. veebruaril.
EESTI SÕNUMEID
Toomas Kukk saab veebilehe www.president.ee formuleeringu järgi teenetemärgi kui botaanik, teaduse populariseerija
Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk saab Valgetähe teenetemärgi
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 5. veebruaril alla otsusele, millega Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 99 inimest.
Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab üks Eesti paremaid taimetundjaid, ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja, Eesti maaülikooli botaanikaosakonna vanemkuraator botaanik Toomas Kukk.
Peale Kuke annab president auraha veel üheteistkümnele teadlasele, kelle seas on mitu täppis- ja loodusteadlast. Nii saab Valgetähe III klassi teenetemärgi mereteadlane ja matemaatik, Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi lainetuse dünaamika laboratooriumi juhataja akadeemik Tarmo Soomere. Peatsed Valgetähe IV klassi teenetemärgi omanikud on Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor, üks teaduskeskuse Ahhaa idee algatajaid ja asutajaid professor Jaak Kikas; Tartu observatooriumi direktor, teaduse populariseerija ja tudengisatelliidi ESTCube projekti eestvedajaid Anu Reinart; Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, kes on edendanud Eesti osalust Euroopa tuumauuringute keskuses; Eesti taimekasvatuse instituudi direktor, põllumajandusteadlane ja sordiaretaja Mati Koppel ning Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi genoomika- ja proteoomikaprofessor Peep Palumaa, kes valiti esimese Eestis töötava teadlasena 1500 tipploodusteadlast koondava organisatsiooni EMBO (The European Molecular Biology Org) eluaegseks liikmeks. Nii mõnegi mainitud teadlase populaarteaduslikke kirjutisi on ilmunud ka Loodusajakirja väljaannetes.
Loodusajakirja sage autor on ka Valgetähe V klassi teenetemärgi saav folklorist, Eesti pärimuse, pühapaikade ja rahvameditsiini uurija Marju Kõivupuu. Eestist alguse saanud ja nüüd üleilmseks kasvanud koristustalgute „Teeme ära!” algataja Rainer Nõlvak pälvib Valgetähe III klassi, Alatskivi lossi taastamistööde eestvedaja Külli Must aga V klassi teenetemärgi.
President Ilves annab riigi teenetemärgid kätte 23. veebruaril Pärnu teatris Endla.
president.ee / Uudistaja
Timo Palo raamatu kaas
Jäine teekond ja väljakutse
Eesti tuntuimal polaarmatkajal ja -uurijal Timo Palol ilmus äsja raamat tema viimasest suuremast retkest põhjapooluselt Teravmägedele. „Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale” kirjeldab arktilisi olusid, sündmusi ja ärevaid hetki 72 päeva kestnud rännakul üle Põhja-Jäämere, ühtlasi leiab raamatust hulgaliselt fotosid. Tegu on esimest korda vaid inimjõul tehtud retkega pooluselt Teravmägedele, mistõttu on sellele rännakule antud Guinnessi rekordi nimetus (kantakse 2014. aasta Guinnessi raamatusse). Timo raamatut on võimalik soodsamalt osta veebilehelt www.aastaraamat.ee.
Lõiguke meremuuseumi näituselt (foto: Katre Palo)
Sama ekspeditsiooniga saab tutvuda ka Eesti meremuuseumi näitusel „Jäine väljakutse”. Näitus koosneb kahes osast: üks osa hõlmab Timo ja tema kaaslase Audun Tholfseni ekspeditsiooni varustust (telk, meresüst Kolakas, suusad, relv jms) ning teine osa National Geographicu fotograafi Paul Nickleni interaktiivset fotoseeriat „Polar Obsession”. Nickleni peaaegu kuuskümmend fotot kajastavad polaaralade loomastikku ja nende jäise maailma habrast keskkonda.
Näitus on lahti kuni 27. aprillini. Selle raames korraldatakse ka haridusprogramme koolilastele ja polaarklubi õhtuid: esimene on 27. veebruaril, mil oma ekspeditsioonist räägib Timo Palo. Näitusega seotud ürituste kohta leiab rohkem teavet veebilehelt www.meremuuseum.ee/et/kulasta-muuseumi.
Uudistaja
Pakaseline ja päikesepaisteline päev 23. jaanuaril Tartus Anne luhal
Jaanuar oli erakordselt päikeseline
Ilmateenistuse veebilehel www.ehmi.ee rubriigis „Kliima/kuukokkuvõtted” esitatud tänavuse jaanuari ülevaatest hakkab silma, et enim erines see pikaajalisest keskmisest suure päikesepaistetundide arvu poolest: kui muidu on neid keskmiselt olnud 29 tundi, siis sedapuhku lausa 73 tundi.
Äärmiselt ebaühtlase lumejaotuse peegeldus ilmateenistuse 17. jaanuari hommiku lumekaardil (allikas: www.emhi.ee)
Ehkki vähemalt lõunaeestlasele tundus jaanuar peaaegu lumetu, näitab kiretu statistika midagi muud: Eesti keskmine sajuhulk jäi paljuaastasele keskmisele alla vaid neli millimeetrit: 40 mm vs. 44 mm. Küll erinesid suuresti Eesti eri osades tulnud sademehulgad. Pealegi tuleb tunnistada, et maksimaalne ööpäevane sajuhulk mõõdeti ajal, kui oli veel üpris soe: 20 mm sadas 10. jaanuaril Pärnus.
Emajõgi sai Tartu vahel jää peale 15. jaanuaril
Just sel mainitud 10. jaanuaril hakkas ilm tasapisi külmenema ja veel mõni päev hiljem saabus pakaseaeg. Kuu keskmise arvutamisel tegid prisked külmakraadid kuuhaku sooja kuhjaga tasa, nii et Eesti arvutuslik keskmine õhutemperatuur sai pikaajalisest kuu keskmisest 2,4 kraadi külmem: –6,4° vs. –4,0°. Kõige soojem hetk oli 8. jaanuaril Valgas (7,4°) , kõige külmem 23. jaanuaril Jõhvis (–25,9°).
www.emhi.ee/Uudistaja
Oive Tinn, LUS-i esimene naispresident (foto: Loodusajakirja arhiiv)
Looduseuurijate selts sai oma pika ajaloo esimese naispresidendi
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) üldkoosolek valis 30. jaanuaril uue presiidiumi. Uueks, järjekorras juba 31. presidendiks sai geoloogiadoktor Oive Tinn. Varem pole LUS-il naispresidenti olnud.
Senine president Tõnu Viik jätkab asepresidendina; LUS-i teine asepresident on endiselt Toomas Tiivel. Mainitute kõrval valiti presiidiumisse veel Silja Kana, Liina Laumets ja Marek Sammul. Presiidiumi liikmed on ka seltsi aupresident akadeemik Hans Trass ja teadussekretär Ivar Ojaste.
Oive Tinn töötab TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituudi geoloogiaosakonna vanemteadurina. Doktoritöö kaitses ta 2002. aastal TÜ-s paleontoloogia erialal.
LUS on Baltimaade kõige vanem järjepidevalt tegutsenud loodusteaduslik selts, mille asutasid peamiselt Tartu ülikooli õppejõud 10. oktoobril 1853. aastal. Seltsi esimene president oli Carl Eduard von Liphardt, Raadi mõisa omanik ja tolleaegses Euroopas tunnustatud kunstitundja. Aegade jooksul on seltsi juhtinud paljud kuulsad ja tunnustatud inimesed: Karl Ernst von Baer, Johannes Piiper, Theodor Lippmaa, Eerik Kumari, Hans Trass, Erast Parmasto, Kuulo Kalamees, Kalevi Kull jt. Viimastel aastatel on seltsi juhtinud Tõnu Möls, Marek Sammul ja Tõnu Viik.
LUS/Uudistaja
Hirundot on nüüd mugav veebis lehitseda
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas hiljuti, et uue väljanägemise ja sisu on saanud ühingu ajakirja Hirundo koduleht www.eoy.ee/hirundo, kus nüüdsest on kättesaadavad ka kõik Hirundo artiklid alates 1988. aastast. Otsinguteks on lisatud tõhusam otsingumootor. Hirundo kodulehe uuendamist toetas KIK.
Hirundo ilmub kaks korda aastas ning selles avaldatakse ornitoloogilisi artikleid ja kommentaare, juhendeid, EOÜ kroonikat ning teateid. Ajakirjas ilmuvad eelkõige originaalsed uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukusest, levikust ja bioloogiast ning linnukaitse probleemidest.
EOÜ/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Kuradikäepuu (foto: Stan Shebs / Wikimedia)
„Nutikad trikitajad”
Sellise nimega näitust saab läinud reedest kuni eeloleva pühapäevani (7.–16.02) vaadata Tallinna botaanikaaias. Osundus botaanikaaia veebilehelt:
Nagu inimeste hulgas on nutikaid ja vähem nutikaid, silmapaistvaid ja naljakaid olendeid, nii võib ka taimede seas leida väga omapäraseid ja erilisi eksemplare. Mõned taimed on niivõrd jahmatava välimusega, et ajavad lausa hirmu peale, teised samas hoopis hingematvalt kaunid. Mõnedest taimedest on parem suure kaarega mööduda, kui te just ei soovi tunde kestvaid piinavaid aevastushooge saada. Üllatavad on taimede nutikad kohastumused vees, õhus ja maismaal. Taimed on välja mõelnud ka mitmesuguseid nupukaid saagipüüdmismeetodeid ja -vahendeid. Tolmeldajate ligimeelitamiseks on neil samuti varuks erinevaid peibutisi ja riukaid. Neid vahvaid trikitajaid tutvustamegi oma näitusel. Külastaja kohtub siin ussilõksu, kuradikäepuu, trühvelõie, sinisõrme ja isegi montserrati pribiga. Ning lisaks veel sajakonna võrratu veidrikuga.
Alam-Pedja kaitseala logo
Alam-Pedja looduskaitseala 20. sünnipäeva puhul
korraldab keskkonnaamet pühapäeval, 16. veebruaril väliseminari Kirna õppekeskuses. Väljasõit on kell 10 Jõgeva bussijaamast ja 10.30 Põltsamaa kultuurikeskuse eest. Saab osaleda matkal, kuulata lugusid endiste elanike eluolust ja militaarajaloost; ühtlasi tutvutakse Alam-Pedja looduskeskusega ning vaadatakse filmi „Eesti loodus: Alam-Pedja”.
Juhendajad on Piret Valge keskkonnaametist, Mati Kuusvere Kaitseliidust ning loodusemehed Remek Meel ja Juhani Püttsepp. Osaleda saab tasuta, oodatud on kõik loodushuvilised, kuid vajalik on eelregistreerimine (keskkonnahariduse spetsialist Elo Raspel, elo.raspel@keskkonnaaamet.ee, 5341 9205).
Loodusemees Vahur Sepp näitab Eesti metsloomade nahku
Talvefestival, looduse õpitoad, toitumiskoolitus
Tartu loodusmajas (Lille 10) asuv keskkonnainfopunkt on teada andnud mitmest ees ootavast põnevast üritusest uues loodusmajas ja selle ümber.
Nii ootavad loodusmaja, loomemajanduskeskus, Lille maja ja Tartu seikluspark kõiki huvilisi laupäeval, 15. veebruaril kell 16 loodusmaja ja loomemajanduskeskuse vahelisele pargialale, et nautida loodust ja tuledesära uudsel talvefestivalil. Õhtupoolik täis vahvaid tegevusi kogu perele kulmineerub kell 18 suurejoonelise vaatemänguga, kui õpitubades valminud laternates süüdatakse küünlad.
Sama päeva hommikul kell 11 algab loodusmajas praktiline looduse õpitubade sari täiskasvanuile. Esimesel korral on külas tuntud loodusemees Vahur Sepp; teema on metsloomad. Samal ajal kui toimuvad õpitoad täiskasvanuile, saavad lapsed loodusmaja õpetajate juhendusel osaleda töötubades. Käelise tegevuse ja mängu kaudu avastavad lapsed looduse imepärast maailma.
Osalus maksab täiskasvanutele 10 eurot, lastele on õpitoad tasuta. Õpituppa palutakse registreeruda: koolitus@teec.ee või 736 6120.
Veel on loodusmajas algamas kuueosaline toitumiskoolituste sari, mis hõlmab loenguid ja praktilisi töötubasid. Loengutel saadakse teadlikumaks oma toiduvalikutest ning õpitakse menüüd täisväärtuslikumalt koostama. Töötubades valmistatakse käsitletava teema järgi midagi maitsvat. Vt lähemalt www.teec.ee/koolituskeskus/kursused/toitumine/.
Sarja avaüritus „Mürkidest vabaks!” toimub juba 18. veebruaril kell 18 Tartu loodusmajas. Osalustasu on 15 eurot, mille eest saab vajalikud materjalid ja retseptid ning osaleda toiduvalmistamisel ja ühisel söömisel. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks enne registreeruda (736 6120 või koolitus@teec.ee).
Baeri maja
Eesti maaülikooli Baeri maja kolmapäevaõhtute sarjas
uuritakse täna algusega kell 17, kas pestitsiididest ohustatud mesilastele leidub alternatiivseid tolmeldajaid.
EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna professor Marika Mänd räägib oma ettekandes „Kas mesilasteta hukkub meie maailm?” sellest, et viimastel aastatel on suureks probleemiks muutunud mesilasperede hukkumine mitmel pool intensiivse põllumajandusega aladel kogu maailmas. „Mesilaste arvukuse vähenemine mõjutab omakorda nii looduslike taimede paljunemist kui ka kultuurtaimede saaki ja võib kaasa tuua muutused elurikkuses,” selgitas Mänd. Oma ettekandes püstitab professor küsimuse, kas on alternatiivseid tolmeldajaid, kes mesilaste rolli üle võtaksid.
Kõik huvilised on Baeri majja (Tartus Veski 4) oodatud iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.
MAAILMAST
Korallid Gröönimaa lähedalt (foto: Bedfordi okeanograafiainstituut)
Gröönimaa rannikult leiti koralliriff
Mõnigi kord võib avastuse tingida puhas juhus. Just nii leiti ka Lõuna-Gröönimaa rannikult korallriff.
Kanada uurimislaev võttis Ivittuuti kandis veeproove, ent 900 meetri sügavusele sukeldatud seade purunes täielikult. Veest välja tõmmatud mõõturirusudel olid mõned korallitükid. Palju ei puudunud, et hüdroloogid oleksid need südametäiega merre tagasi visanud; õnneks taipas keegi viimasel hetkel, millega on tegemist. Järgmine uurimislaev laskis vette juba kaamera ja sellega õnnestus teha mõned fotod. Mõned koralliliigid olid Gröönimaalt teada ka varem, aga korallriffi, hulganisti koos elavate väikeste loomakeste moodustatud ühist lubjakiviskeletti, polnud sealt varem leitud.
Sageli arvatakse, et korallrifid on iseloomulikud ainult soojadele meredele, tegelikult on neid küllalt leitud ka külmadest vetest: näiteks on päris palju teada kuni 8000 aasta vanustest Norra riffidest, mis võivad kasvada 30 meetri kõrguseks ja mitme kilomeetri pikkuseks. Korallriffe on leitud ka Islandi vetest. Sooja vee korallid saavad osa kasvuks vajalikku energiat rohelistelt vetikatelt ja seetõttu on nende eksistentsiks vajalik valgus. Külma vee korallid toituvad ainult tillukestest loomadest; seepärast nad valgust ei vaja ja saavad elada väga sügavas vees. Küll on neile vajalik mitte väga külm vesi ja tugevad hoovused. Need tingimused on Gröönimaa lõunarannikul täidetud.
Lõunamere korallrifid on teadagi populaarne turismimagnet. Gröönimaa riffidega sama juhtuda ei saa, kuna nad paiknevad suures sügavuses tugevate hoovustega alal. Samal põhjusel on neist riffidest ja sealsetest asukatest siiani väga vähe teada.
AlphaGalileo/Uudistaja
Ühendkuningriigi transpordikorraldajad loodavad, et Hiinas toodetud elektribussid vastavad Londoni tiheda liikluse nõuetele (foto: ELTIS)
Londoni tänavaile tulid esimesed elektribussid
Ühendkuningriigi pealinnas jätkub linnatranspordi „rohestus”: detsembris alustasid katsesõite kaks esimest elektribussi.
Hiina autovalmistaja BYD Auto Ltd toodetud bussidel pole heitgaase ja tehase kinnitusel võiksid kasutuskulud diiselbussidega võrreldes olla kolmveerandi võrra väiksemad. Kui busse öösiti neli-viis tundi laadida, suudavad nad terve päeva töötada ja läbida kuni 250 kilomeetrit.
Londonis on juba mitu aastat tõsiselt tegeldud sellega, et bussipark heidaks õhku üha vähem heitgaase: üht kesklinnaliini teenindavad vesinikmootoriga ühissõidukid ja kusagil mujal Euroopas pole hübriidbusside suhtarv nii suur. Lähitulevikus võtab linnas ühistransporti korraldav TfL (Transport for London) kasutusele veel kuus elektribussi, praegusele 600 hübriidbussile lisandub aastaks 2016 veel 1100. Siis hõlmab hübriidbusside hulk linna bussipargist terve viiendiku.
TfL/ELTIS/Uudistaja
LÕPUPILT
Kas sellist külma tänavu veel tuleb?
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/