LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Loodus: punahirved ja Karula rahvuspargi aastapäev
Detsembrinumbri esikaanel on punahirv, Eestis vähearvukas ja paigutine, kuid siiski väga hästi kohastunud loom. Temast kirjutab ajakirja avaloos maaülikooli doktorant ja Eesti hirvepopulatsioonide uurija Karli Ligi.
Teine pikem teema on Karula rahvuspark, mis tähistab tänavu oma 20. aastapäeva. Artiklisarja rahvuspargist juhatab sisse Tarmo Evestus, kes annab ülevaate piirkonna loomastikust. Mati Urbanik meenutab rahvuspargi teenistuses veedetud aastaid, mil tal tuli tähele panna rikkumisi, aidata viga saanud loomi ja tegutseda giidina. Tiiu Kull kiidab suureks neli pisikest orhideed, kellest mittebotaanikul on väga lihtne mööda vaadata, ning Tiia Trolla annab ülevaate Karula rahvuspargi infolehe ajaloost ja nüüdisajast. Ka intervjuu on Karula-keskne: rahvuspargi esimest ja ühtlasi viimast direktorit Pille Tomsonit on küsitlenud Toomas Kukk.
Peale kahe põhiteema käsitletakse detsembrinumbris Eestis seni kõige suurimat lõhekala. Nimelt on Kalle Kroon teinud ajakirjanduse ja muude allikate abil kindlaks meie suurima seni püütud lõhe tegeliku raskuse, mis osutus teadaolevast ligi kolmandiku võrra väiksemaks. Ajaloolane Aarne Ruben kirjeldab aga nõidade ja ilmastikunähtuste suhteid: mõnedki inimesed on pidanud kliimamuutuste tõttu elu jätma.
Veel leiab ajakirjast pärandkultuuri aasta sarja viimase kirjutise, kus sarja autorid otsivad metsanduse, oma südamelähedasema valdkonna ajajälgi. Ühtlasi saab tutvuda Eesti Looduse neljateistkümnenda fotovõistluse auhinnatud töödega. Tutvustame lühidalt ka paakspuud – tuleva aasta puud. Jätkame rubriigiga „Mikroskoop” ja lõpetuseks leiab ajakirjast 2013. aasta registri.
Fotovõistluse auhinnatud tööd
Galerii Eesti Looduse fotovõistluse parimatest töödest leiab meie kodulehelt www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistluse-auhinnatud-tood. Meeleolukat vaatamist!
Saesaare hüdroelektrijaama pais (foto: vikipeedia)
Kuku raadios räägib Kalle Kroon Saesaarest
Sel neljapäeval mõtiskleb ajaloolane Kalle Kroon Kuku saates „Loodusajakiri” selle üle, miks tuleks Saesaare pais ja hüdroelektrijaam Põlvamaal kaotada ning lasta sealsetel kärestikel taastuda. Kroon on samal teemal kirjutanud artikli Eesti Looduse novembrinumbrisse.
Järgmises saates 19. detsembril on kavas anda ülevaade detsembrikuu Loodusesõbrast; sõna saab ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo. Intervjueerija on neis kahes saates Toomas Jüriado.
Tänavu viimase, 26. detsembri „Loodusajakirja” saate, ja 2014. aasta esimese ehk 2. jaanuari saate sisustab Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve, kes tutvustab ajakirja selle aasta viimast numbrit.
Loodusajakiri on sisukas jõulukink nii endale kui ka oma headele sõpradele. Meie ajakirju saab tellida Tartu (Veski 4) ja Tallinna kontoris (Endla 3) ning Loodusajakirja veebilehelt https://www.loodusajakiri.ee/tutvustus/ajakirjade-tellimine.
Telli kiirelt ja lisa märge „Jõulud”, siis saad kingiks lauakalendri. Pakkumine kehtib kuni 20. detsembrini 2013.
EESTI SÕNUMEID
Aveliina Helm (allikas: erakogu)
Noore looduskaitsja auhinna sai Aveliina Helm
Eestimaa looduse fond (ELF) tunnustas tänavuse noore looduskaitsja auhinnaga Aveliina Helmi, kes on järjepidevalt kandnud hoolt loopealsete ja teiste pärandkoosluste eest ning pööranud üldsuse tähelepanu vajadusele neid kooslusi paremini kaitsta.
Tema sulest on peale teemakohaste teadusartiklite ilmunud mitu populaarteaduslikku kirjutist, samuti on Aveliina Helm pidanud avalikke ettekandeid ja loenguid loopealsete teemal. Ta on loopealsete taastamist planeeriva ekspertkomisjoni liige ning koostanud loopealsete hoolduskavasid ja -juhendeid.
Noore looduskaitsja tunnustusega kaasneb 700-eurone stipendium. Tänavu esitati sellele kokku kaheksa kandidaati. Otsuse tegi ELFi kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid Aleksei ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Lauri Lutsar ja Renno Nellis.
ELF on kõnealust auhinda välja andnud alates 2005. aastast. Varasematel aastatel on selle pälvinud Asko Lõhmus, Peep Mardiste, Marek Sammul, Tarvo Valker, Murel Merivee, Ulvar Käärt, Indrek Tammekänd ja Renno Nellis.
ELF
Euroopa ühisalgatus aitab avardada teadusmaailma
Eesti liitus Euroopa teadusruumi kliima- ja veeuuringute ühisalgatustega, mis annab meie teadlastele võimaluse osaleda rahvusvaheliste, suure ühiskondliku tähtsusega teadusprobleemide lahendamises. Euroopa Liidu liikmesriikide vabatahtlike ühisalgatuste siht on parandada teadusuuringute kvaliteeti ja vältida topeltuuringuid. Varem oli Eesti liitunud ookeaniuuringute ühisalgatusega.
Kliimauuringute ühisalgatusega tahetakse suurendada seost kliimamuutuste uuringute ja ühiskondlike otsuste vahel. Näiteks pööratakse tähelepanu usaldusväärsete kliimaprognooside koostamisele ning kliimamuutustega kohanemisele.
Veeuuringute ühisalgatuse puhul on tähelepanu all veeringlus, ohutud veesüsteemid, ökosüsteemide kaitse, konkurents veemajanduses ja veesäästlik tootmine. Siin tuleb Eestis esmalt koostada ülevaade kõnealuse valdkonnaga tegelevatest teadusrühmadest ja nende uuringusuundadest, et seejärel tõhusamalt osaleda rahvusvahelistes projektides.
Eesti jaoks on osalemine ühisalgatustes strateegilise tähtsusega, kuna see võimaldab paremini rakendada nii meie kui ka naabrite teadusuuringute potentsiaali.
Keskkonnaministeerium
Akadeemia üldkogu valis loodusteaduste valdkonnas akadeemikuks EMÜ professori Ülo Niinemetsa (foto: Toomas Kukk)
Teaduste akadeemia valis neli uut akadeemikut
Möödunud nädalal valis teaduste akadeemia üldkogu oma istungil neli uut akadeemikut. Täppisteaduste alal sai selleks Tartu ülikooli füüsikainstituudi professor Jaan Aarik, tehnikateaduste vallas Tallinna tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi professor Andres Öpik, loodusteaduste valdkonnas Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemets (fotol) ning õigusteaduse alal Tartu ülikooli avaliku õiguse instituudi professor Lauri Mälksoo.
ETA akadeemiku statuudi järgi valitakse akadeemikuks Eesti kodanikest teadlasi, kel on silmapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on tublisti arendanud oma valdkonna teadust.
ETA
Aasta kodanik on tänavu Marju Kõivupuu (keskel). Möödunud aasta tunnustati teda hiie sõbra tiitliga (foto: Toomas Jüriado)
Marju Kõivupuu valiti aasta kodanikuks
Tänavu anti aasta kodaniku aunimetus pärimusuurijale ja -tutvustajale Marju Kõivupuule. Ta on Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi vanemteadur, varem töötanud ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Tallinna ülikoolis.
Marju Kõivupuu on arvukate eesti keelt ja kultuuri käsitlevate tele- ja raadiosaadete kaastegija ning nõustaja, ühtlasi on ta kirjutanud rohkesti päranditeemalisi artikleid Loodusajakirja ajakirjadele ja muudele väljaannetele. Eelmisel aastal valiti Kõivupuu ristipuude kaitsmise eest hiie sõbraks.
Üks Saarte geoparkide tuntuim objekt on Kaali meteoriidikraater (allikas:www.saartegeopark.ee)
Saarte geopargile soovitakse saada UNESCO sertifikaati
Mittetulundusühing Saarte Silurimaa geopark esitas novembri lõpus taotluse astuda Euroopa geoparkide võrgustiku liikmeks ja saada UNESCO sertifikaat. Mahukas toimik ja selle lisad läkitati Prantsusmaale Digne Les Bainsi, kus asub Euroopa geoparkide võrgustiku kontor.
Avalduse koostamiseks kulus viis kuud ning nüüd tuleb oodata menetluse tulemust. See võtab UNESCO-s üksjagu aega, näiteks käivad teiste maade geoparkide esindajad Saaremaal, et vaadata üle, kas avalduses kirja pandu vastab tegelikkusele, kas kirjeldatud objektid on tähistatud, kuidas on korraldatud nende väärtuste kaitse ja säilimine. Taotlusele peaks vastus tulema järgmiseks sügiseks.
Saare maakond on juba 1990. aastast kuulunud Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala kaudu UNESCO biosfäärikaitsealade hulka. Euraasias unikaalse Kaali meteoriidikraatri tõttu on aga Saarte geopargil ainulaadne võimalus liituda Euroopa geoparkide võrgustikuga ja koos sellega saada UNESCO tunnustussertifikaat.
Meie Maa
Sookurg Ahja 4 on fotol kõige vasakpoolsem (foto: Aivar Leito/www.kotkas.ee)
Sookure ränderekord
Eesti maaülikooli vanemteadur Aivar Leito, doktorant Ivar Ojaste ja ornitoloog Urmas Sellis rõngastasid sel suvel Põlvamaal Ahja lähedal noore sookure. Ühtlasi sai lind satelliitsaatja, mis on võimaldanud jälgida tema rändeteekonda.
Sookurg, ristinimega Ahja 4, jõudis oma talvituspaika Etioopiasse Addis Abebasse 20. novembri keskpäeval ja on püsinud seal siiani. Seega läbis ta rekordiliselt pika rändetee: 5800 kilomeetrit.
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteaduri Aivar Leito sõnul kestis sookure ränne kokku 61 päeva: 22. septembrist kuni 20. novembrini. Üksiti märgib Leito, et Addis Abeba on lõunapoolseim punkt ja ka talvituskoht, kust märgistatud sookurgi on leitud. Enamik Euroopas pesitsevatest sookurgedest talvitub Edela-, Lõuna- ja Kagu-Euroopas ning Põhja-Aafrikas Alžeerias ja Tuneesias; üldjuhul on sookurgede rändetee pikkus sünnikohast talvitusalani paar tuhat kilomeetrit. Kõige pikemaid rändeid teevad Leito sõnul Soome idaosas pesitsevad kured, kellest osa rändab samamoodi kui Eesti kured talvituma Etioopiasse.
Sookure pesitsus- ja rändeökoloogiat on maaülikoolis uuritud juba 1997. aastast. Alates 1999. aastast on rännet uuritud raadiojälgimise ning alates 2001. aastast satelliitjälgimise teel. Sealjuures on tehtud tihedat rahvusvahelist koostööd.
EMÜ
Veel saab esitada aasta jooksul silma paistnud keskkonnategusid
Keskkonnaministeerium ootab kuni 15. detsembrini ettepanekuid aasta keskkonnateo kandidaatide kohta. Selle siht on tunnustada viimase kaheteistkümne kuu tublimaid tegijaid, ühtlasi innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, -kaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.
Kandidaate saavad esitada kõik soovijad; lubatud on nii teiste kui ka enda ülesseadmine. Aasta keskkonnategu tehakse teatavaks jaanuari lõpul.
Samuti oodatakse kandidaate keskkonnahoidliku ettevõtte kategoorias: esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2014. Tunnustatud ettevõtted saavad õiguse kasutada konkursi märki oma toodete ja -teenuste puhul ning selle kaudu reklaamida oma tegevust.
Tunnustusürituse auhinnafond on kokku ligi 40 000 eurot.
Igaüks saab aidata keskkonnategu valida, osaledes avalikul hääletusel internetis. Enim hääli saanud tegusid hindab ka žürii, kuhu kuuluvad keskkonnaspetsialistid, avaliku sektori ja vabaühenduste esindajad.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus (vt www.envir.ee/1202984) e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”.
Keskkonnaministeerium
TÜ loodusmuuseumil on valminud lindude elupaikade õppekogumik
Tartu ülikooli loodusmuuseum on saanud valmis õppekogumiku „Lindude elupaigad”. Selle autorid on Külli Kalamees-Pani ja Veljo Runnel, erialast nõu on andnud ornitoloogid Andres Kalamees ja Andrus Kuus. Õppekogumikus käsitletakse linde elupaikade kaupa ning tutvustatakse tiivuliste pesitsust, toitumist, käitumist ja kohastumusi. Väljaandest leiab ka juhendid ja töölehed.
Soovijatele jagatakse õppekogumikku tasuta, ühtlasi on seda võimalik vabalt alla laadida TÜ loodusmuuseumi kodulehelt: http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1189225/Oppekogumik_Lindude_elupaigad_2013.pdf.
TÜ loodusmuuseum
Metsajõulude üritusel kõlasid talveteemalised ühislaulud Jaan Kivialli kitarri saatel (foto: Maie Itse)
Veljo Ranniku meenutuseks peeti taas metsajõulud
Oli aasta 1964. Veljo Ranniku oli siis Tartu kandis looduskaitseametnik ja tema üks tööülesanne oli korraldada metsloomadele talvist lisatoitu. Sestap kutsus ta kõiki loodusesõpru detsembri keskel metsaasukatele suupärast viima: saiakoorikuid, kapsalehti, porgandeid, pekitükke jmt. Rongiga sõideti Vapramäele ja põlise tamme naabruses tehti väike lõke ning asetati toidupoolis okstele, et see oleks metsloomadele kättesaadav. Kuna tol ajal võis jõulude tähistamine kodus tuua kaela probleeme, siis ütles keegi osalejatest välja sõnapaari „jõulud metsas”. Sellest sai alguse traditsioon.
Vahepeal tööülesannete tõttu Tallinna siirdunud Veljo Ranniku jagas ideed Tallinna looduskaitseseltsiga, kes hoidis seda kaunist kommet pikka aega elus. Alates 1996. aastast on metsajõule korraldanud Harju matkaklubi.
Tänavu peeti metsajõulud 8. detsembril Juminda poolsaarel. Osalejaid oli ligi 80. Meenutati Veljo Rannikut ja poolsada aastat kestnud traditsiooni, nauditi lõkkel tehtud taimeteed, süüdati sooviküünlad ja lauldi talve- ning jõululaule. Ühtlasi viidi metsloomadele toitu.
Maie Itse
TASUB OSALEDA
Loeng toidu mikrobioloogilistest ohtudest
Eesti maaülikooli kolmapäevaõhtute sarjas peab täna, 11. detsembril, ettekande EMÜ toiduhügieeni professor Mati Roasto. Juttu tuleb toidu mikrobioloogilistest ohtudest: kas need on müüdid või tegelikkus?
Üritus algab kell 17 Tartus Baeri majas (Veski 4). Osaleda saab tasuta.
EMÜ
Loodusõhtu kuuldamatust kuulmisest
Homme, 12. detsmebril kell 16–18 on Pärnu keskraamatukogus (Akadeemia tn 3) loodusõhtu „Kuuldamatu kuulmine”. See, mida me looduses näeme ja kuuleme, on pealispind. Piisab vaid kasutada tehnilisi seadmeid ja meie ees avaneb uus ning ootamatult kirev maailm. Infrahelisid või ülimadalate elektromagnetlainete muutusi on võimalik tõlgendada inimkeelde; see on huvitav tegevus.
Loodusõhtul räägib kuulmisest ja helidest energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer, ühtlasi näidatakse teemakohaseid video- ning helisalvestisi.
Loodusõhtu on kõigile osalejatele tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt täna, 11. detsembril e-posti teel merike.palginomm@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
Imelised linnud
Reedel, 13. detsembril kell 16 avatakse Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus „Imelised linnud”.
Tegu on Eesti ornitoloogiaühingu 90. aastapäeva puhul valminud rändnäitusega, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograafi Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.
Lindudest räägib Riho Kinks Eesti ornitoloogiaühingust. Muusikalisi vahepalu pakuvad Räpina muusikakooli õpilased.
Üritusele on oodatud kõik huvilised, kuid oma tulekust palutakse teada anda e-posti teel mari.kala@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 799 0914. Osaleda saab tasuta.
Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014.
Keskkonnaamet
Ürgmerede asukad loodusmuuseumis
Kuni 19. jaanuarini on Eesti loodusmuuseumis Tallinnas (Lai 29a) lahti näitus trilobiitidest. See on harukordne võimalus tutvuda ühe ürgseima ja põneva loomarühmaga, kes tänapäevaks on ammu välja surnud. Keldrikakandeid meenutavad mereelukad valitsesid maailmamerd umbes kaks ja poolsada miljonit aastat, enne kui esimesed dinosaurused maale tulid. Interaktiivsete animatsioonide abil saab ettekujutuse trilobiitide liikumisest ja elust merepõhjas. Lastele näidatakse ka filmi trilobiitide leidmisest ja prepareerimisest.
Huvilised saavad muuseumitunde ette tellida, selleks tuleb aeg kokku leppida e-posti teel Tiiu.Liimets@loodusmuuseum.ee. Ent näitust on võimalik vaadata ka iseseisvalt ning soovi korral enne tutvuda näituse brošüüri, animatsioonide ja töölehtedega Eesti loodusmuuseumi kodulehel www.loodusmuuseum.ee (loodusharidus – õppematerjalid – Trilobiitide näituse materjalid).
Näitus on valminud TTÜ geoloogia instituudi teaduri Helje Pärnaste ja Eesti loodusmuuseumi geoloogide Kairi Põldsaare ja Toivo Lodjaku koostöös.
Eesti loodusmuuseum on lahti K, R–P 10–17 ja N 10–19.
Eesti loodusmuuseum
Maitsetaimed ja vürtsid TÜ botaanikaaias
Alates tulevast laupäevast kuni 12. jaanuarini oodatakse huvilisi Tartu ülikooli botaanikaaeda maitsetaimede ja vürtside näitusele. Muu hulgas saab tutvuda selliste vürtsidega nagu annatto, kalganirohi, kubeebapipar, asaföötida, tamarind, sumahh, kombaava, tonkaoad, paradiisiterad. Peale nende näeb veel paljusid meil seni vähe kasutatud vürtse, kuid ei puudu ka levinumad. Samuti on võimalik tutvuda taimedega, millelt on pärit piprad, kaneel, vanill, ingver jt vürtsid. Maitsetaimedest on näitusel näiteks tüümian, basiilik, sidrunhein, meliss, lavendel. Ühtlasi saab ülevaate vürtside ajaloost, maitsest, aroomist, säilitamisest ja sellest, kuidas vürtse osta.
TÜ botaanikaaed asub Tartus Lai 38 ning on lahti iga päev 10–17 (24., 25. ja 26. detsembril kinni). Näitusele pääseb botaanikaaia piletiga, info telefonil 523 1773.
TÜ botaanikaaed
Ettekanne kalade tervisest
Teisipäeval, 17. detsembril kell 16 räägib TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogiaosakonna doktorant Randel Kreitsberg kalade tervise kontrollist, kalade seisundit mõjutavast keskkonnareostusest ja nende seisundit kajastavatest biomarkeritest. Loeng peetakse Tartus zooloogiaauditooriumis (Vanemuise 46, ruum 301).
Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli ühistöörühm on juba aastaid uurinud, kuidas saavad nüüdisaegses muutunud maailmas oma füsioloogiliste kaitsemehhanismidega hakkama Eesti kalad. Siinjuures hinnatakse keskkonnareostuse mõju biomarkerite abil. Loengus tuleb juttu sellega seotud probleemidest ning uutest võimalikest lahendustest. Osaliselt võtab ettekanne kokku töörühma viimaste aastate töö, ent kirjeldatakse ka pooleliolevaid uurimusi ja vaadatakse tulevikku.
Kuulama on oodatud kõik huvilised.
TÜ
MAAILMAST
Lough Neagh’i järve kallas Ardmore Pointi lähedal (foto: Brian Shaw / Wikimedia)
Suurbritannia suurimal järvel jääb talvitavaid linde vähemaks
Ajakiri Freshwater Biology on avaldanud Belfasti ülikooli teadlaste uuringu, mille järgi on talvitavate sukelpartide arv Briti saarte suurimal järvel Lough Neagh’il üle kolmveerandi võrra väiksem kui kümmekond aastat tagasi: kui sajandi alguses oli neid tähtsaks linnualaks nimetatud järvel veel 100 000, siis nüüd vaid 21 000.
Belfasti ülikooli elurikkuse ja looduskaitseteaduse keskuse Quercuse uurijad leidsid, et ligi 400 ruutkilomeetri suuruse järve ökosüsteem on järsult muutunud. Näiteks elab järve põhjas nüüd kaks kolmandikku vähem selgrootuid kui varem. Lough Neagh oli varem liigtoiteline: põllumajandussaaste tõttu hakkasid veetaimed vohama. Pärast rakendatud kaitsemeetmeid on järve vesi puhtam, aga sellega koos on soovimatult vähenenud selgrootute arv. Ent just selgrootud on talvitavate veelindude toit, seega suudab järv nüüd ülal pidada vähem tiivulisi talikülalisi.
Siiski pole tekkinud toidunappus lindude arvu kahanemise ainus põhjus. Iirlaste teise uurimuse põhjal on veelindude mitme võtmeliigi talviste asurkondade suurus vähenenud kõikjal Edela-Euroopas ning samal ajal on see tunduvalt suurenenud Kirde-Euroopa veekogudel. Põhjuseks peetakse talvise temperatuuri keskmiselt 3,8-kraadist tõusu Põhja-Euroopas viimase 30 aasta jooksul. Varem talvel jääkaane all olnud järved on nüüd jäävabad ning talvitavatele veelindudele igati sobivad toitumiskohad. Kui pesitsusaladele lähemates paikades on toitu piisavalt, siis pole ju mõtet rännata talveks kaugesse Suurbritanniassse, kus pealegi on maitsvate selgrootute hulk veekogudes kahanenud.
Belfasti ülikool / Uudistaja
RAHULIKKU JÕULUAEGA!
Järgmine Loodusajakirja uudiskiri ilmub uuel aastal: 8. jaanuaril.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/