LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduses selgitatakse haigestumise tagamaid
Sügiskuudel on põhjust rohkem rääkida tervisest ja haigustest. Eesti Looduse novembrinumber aitab sellele kaasa: leiame vastuse küsimusele, miks me haigeks jääme. Sellele annab evolutsioonilise meditsiini vaatepunktist selgituse TÜ loomade füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak. Näiteks tasub meil meeles pidada, et haigustes ei maksa alati süüdistada oma parasiite, vaid ka neid liike, kellest ise isukalt toitume. Või et hulk inimesele ainuomaseid probleeme lähtub sellest, et kõnnime kahel jalal: kahejalgsus on inimesele üsna hiljaaegu kaela sadanud koormus. Mitmed liigesed ja luustiku osad ei ole sellega suutnud veel kuigi hästi kohaneda.
Külmetushaiguste korral saame abi otsida nii apteegist kui ka loodusest. Üks tugev turguti on ingver. Kõige tuntuim on selle taime risoom, milles on palju kasulikke aineid, sh antioksüdante ja immunostimulante. Ent ta sobib ka maitsetaimeks nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse. Ingverit on loodusravimina tarvitatud juba väga ammustel aegadel. Nõnda müüdi teda juba 15. sajandil Tallinna raeapteegis. Toonasest ja ka 1695. aasta apteegimääruse järel raeapteegis pakutavatest rohtudest, ravimtaimedest ja vahenditest annavad ülevaate Vello Paatsi ja Toomas Kukk.
Inimeselooma hädadest ja muutumisest tuleb veelkord juttu usutluses Peeter Hõrakuga. Juhan Javoiš uuris temalt, miks eestlase keskmine kasv on aastate jooksul üha pikenenud. Siin tuginetakse Juhan Auli kogutud andmepagasile: Aul mõõtis elu jooksul ühtekokku umbes 50 000 inimest. See andmestik on teadlastele andnud suurepärase võimaluse uurida, millised keskkonnategurid inimese kasvu õigupoolest mõjutavad.
Teistest loomaliikidest on vaatluse all põldtsiitsitaja, kelle kadumine meie põllumajandusmaastiku muutuste tõttu on murettekitav. Kui selle sulelise heaks midagi ei tee, võib põldtsiitsitaja Eesti loodusest sootuks kaduda. Ka aasta lindudest on juttu. Ornitoloogid tutvustavad värske uurimistöö tulemusi: hiireviu püüab saaki igasugustest elupaikadest, ent eelistab siiski rohumaid.
Pikem kirjutis on Euroopa nulust ja nulumetsadest Eestis. Põnevatest põlispuudest tutvustame Harjumaa jämedamaid kaski ja künnapuid: neid on käinud otsimas Henrik Relve.
Intervjuus vestleb MTÜ Terra Maritima juhataja Nele Sõbra ja keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmaniga toimetaja Helen Külvik. Jututeemaks on Matsalu rahvuspargi piirkond ning sellele detsembri algusest omistatav säästva turismi sertifikaat.
Loodusmuuseum laseb metssead tuppa
Möödunud nädalal avati Eesti loodusmuuseumis Eesti ja Läti aasta looma käsitlev näitus „Metsanotsu – tõeline siga“. Näitus annab üksikasjaliku ülevaate metssea eluviisist ja käitumisest, muu hulgas saab katsuda seakarva, sonkida mudas või pugeda seapessa. Ühtlasi on võimalik näha valikut aasta looma fotovõistluse töödest. Iga pildi juurest leiab fotograafi jutustuse, kuidas ta metsseaga kohtus või tema tegevusjäljed leidis. Fotovõistluse korraldasid portaal Looduskalender ja ajakirja Loodusesõber toimetus.
Näitust „Metsanotsu – tõeline siga“ saab vaadata kuni 21. veebruarini 2016. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a ja on lahti K–P 10–17 ning N 10–19. Näitusele pääseb muuseumipiletiga, mis täiskasvanutele maksab 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.
LOODUSAJAKIRJA TEATED
Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu
Eesti Looduse iga-aastase fotovõistluse tulemused on selgunud: võitjad kuulutatakse välja 27. novembril Tartu loodusmajas (Lille 10). Üritus kestab kell 15–18. Kõik huvilised on oodatud vaatama ja kuulama!
Taimi Paal (foto: www.eau.ee)
Taimi Paal räägib Kukus marjajuttu
Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“ räägib Eesti maaülikooli dotsent Taimi Paal, kuidas meil ja mujal metsamarju korjatakse ning nendega kaubeldakse. Taimi Paal on kirjutanud Eesti Looduse oktoobrinumbrisse artikli „Jõhvikal on imeväge“ ja vastanud toimetuse küsimusele „Milline oli tänavune metsamarjasaak?“.
Nädala pärast räägib Uku Paal puna- ja must-harksabast. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
Tellimiskampaania võitjad
Oktoobri lõpus lõppes Loodusajakirja tellimiskampaania: aastatellimuse vormistajate vahel loosisime välja puukborrelioosi kiirtestid. Võitjate nimed leiab meie veebilehelt.
Detsembri lõpuni saab tellimusi vormistada soodsamalt
Säästa raha ja vormista Horisondi, Eesti Looduse ja Eesti Metsa tellimus enne aastavahetust, sest uuest aastast hakkab kehtima uus hinnakiri. Lisasoodustusi pakume (üli)õpilastele, õpetajatele ja pensionäridele. Veelgi soodsamalt saavad ajakirju tellida Loodusajakirja liikmesorganisatsioonide liikmed: Eesti ornitoloogiaühingu, Tartu üliõpilaste looduskaitseringi, Eesti looduseuurijate seltsi, Eesti looduskaitse seltsi, Eesti teaduste akadeemia, pärandkoosluste kaitse ühingu, sihtasutuse Eesti geenikeskus ning osaühingute Horisont ja Looduskiri liikmed.
Tellimuse saab hõlpsasti vormistada meie internetilehel või telefonitsi 610 4105, samuti MTÜ Loodusajakirja Tallinna kontoris (Endla 3) ja Eesti Looduse toimetuses (Veski 4, tasuda saab sularahas).
EESTI SÕNUMID
Kaader jõeforelli koelmukaamerast (allikas: looduskalender.ee)
Lõhejõed on valve all
Mitu olulisemat lõhejõge on praegu tugeva valve all: inspektorid ja abilised püüavad nõnda ohjeldada lõhede röövpüüki nende kudeajal. „Lõheliste kudeaeg on pingeline nagu alati. Kui röövpüük pannakse toime sekunditega, siis röövpüüdja tabamiseks võib kuluda tunde,” ütles keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai. Näiteks õnnestus Keila jõel tabada varasemast ajast tuntud röövpüüdja just mitmetunnise valve järel.
Peainspektori sõnul ei ole ööpäevaringne kohalolek kõigil lõhejõgedel ilmselgelt võimalik, aga võib öelda, et järelevalve on muutunud järjest operatiivsemaks ja tõhusamaks. Valvatakse eelkõige neis kohtades, kus kaitse on kõige vajalikum ja röövpüüdjate surve tuntavaim. Kalakaitseinspektoritel on siis abiks teiste valdkondade ja maakondade inspektorid ning politsei. Tähtis on ka kalastajate seltsi panus: seltsi liikmed aitavad samuti jõgede ääres valvet pidada. Mõnikord võib olukord muutuda nii tõsiseks, et röövpüüdjate kinnipidamiseks tuleb inspektoritel teha hoiatuslask, nagu juhtus tänavu Vasalemma jõel.
Röövpüüdjad kasutavad püügiks erisuguseid vahendeid, sealhulgas on endiselt levinud ahingud ja muud torkeriistad, samuti püütakse nakkevõrkude või spinninguga. Lõhe ja meriforelli püügikeeld kestab kuni 30. novembrini. Erandina on alates 15. novembrist teatud jõgedel lubatud lõhelisi püüda kalastuskaardi alusel.
Keskkonnainspektsioon
Minna Sakki-Eerola ja Markus Eerola (foto: Joonas Fritze/WWF Soome)
Tänavune Läänemere-sõbralik põllumajandustootja tegutseb Soomes
Eelmisel nädalal Saksamaal Stralsundis toimunud üritusel anti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitel Soomes Knehtilä talu pidavatele Markus Eerolale ja Minna Sakki-Eerolale. Soome mahetalule tõi võidu nende täpsed ja uuenduslikud meetodid, mis aitavad hoida parimat mullastruktuuri ja siduda piisaval määral toitesooli.
Knehtilä talu pererahvas saavutas võidu ka kohalikul Soome võistlusel. Markus Eerola ja Minna Sakki-Eerola on keskkonnasäästlikke põlluharimisviise rakendatud alates 1990. aastast. Nad kasvatavad mitut liiki teravilja ning hooldavad rohumaid ja puhverribasid, mis seovad toitesooli ja vähendavad erosiooni.
Markus Eerola sõnul on kõige olulisem käsitada keskkonda terviklikult, st arvestada loodusega kõigis tootmisaspektides. Keskkonnahoidlik põllumajandus on ka toodete turustamise trump. Knehtilä talus tuginetakse kõiges teaduslikele meetoditele. Muu hulgas analüüsitakse mulda moodsaimate seadmetega.
Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja võistluse algatasid 2009. aastal WWF (maailma looduse fond) ja Läänemerd ümbritsevate riikide talunike organisatsioonid. Selle siht on juhtida tähelepanu Läänemerd säästvatele viljelusviisidele ning tunnustada eeskujulikke tootjaid, kes oma tegevusega vähendavad põllumajandusreostust. Läänemeri on endiselt üks ohustatumaid meresid maailmas. Meie kodumere suurim probleem on eutrofeerumine: selle põhjus on põllumajanduse tõttu merre jõudev liigsed väetusained.
Eesti võitja ning esindaja rahvusvahelisel võistlusel oli Konju mõisa mahetalu, mis peamiselt toodab ja turustab mitmesuguseid kitsepiimatooteid. Varasematel aastatel on Eestit esindanud Mätiku talu Pärnumaalt, osaühing Viraito Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt. 2013. aastal valiti Eestit esindanud Juhan Särgava (OÜ Saidafarm) ka rahvusvahelise võistluse võitjaks.
ELF
Professor Ülo Mander (foto: Andres Tennus/TÜ)
TÜ professor Ülo Mander sai üleeuroopalise akadeemia liikmeks
Tartu ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander valiti üleeuroopalise Academia Europaea liikmeks maa- ja kosmiliste teaduste valdkonnas. Akadeemiku liikmestaatusega tunnustatakse professori rahvusvahelist teadustööd ja püsivat panust Euroopa teadusesse.
Alates 1990. aastate algusest on professor Mander tegelnud rahvusvaheliste projektidega. Seetõttu on tema uurimisrühmal Euroopas välja kujunenud tihe ja tõhus koostöövõrgustik. Viimasel kolmel aastal on Mander töötanud ühtaegu nii Tartu ülikoolis kui ka Prantsuse põllumajanduse keskkonnaprobleemide instituudis (IRSTEA) Antonys.
Akadeemia tegutseb selle nimel, et õppe- ja teadustöö ning haridus Euroopas oleks võimalikult kõrgel tasemel. Akadeemia loodi aastal 1988, praegu kuulub sinna üle 3000 liikme, kelle hulgas on juhteksperte paljudest valdkondadest. Eestist on Euroopa akadeemikuteks teiste hulgas valitud Jaak Aaviksoo, Toivo Maimets, Margit Sutrop, Jüri Allik ja Jaan Einasto. Rohkem infot akadeemia kohta leiab selle veebilehelt.
TÜ
Terviseamet hoiatab kolloidhõbedat sisaldavate vahendite eest
Internetis võib leida müügikuulutusi, kus pakutakse kolloidhõbedat sisaldavaid toidulisandeid ja naha desinfitseerimisvahendeid. Kauba pakkuja lubab, et toode ravib ja leevendab haigusi, talitlushäireid või väärarenguid. Terviseameti teatel on paraku tegu tarbijaid eksitava keelatud kauplemisvõttega. Amet hoiatab, et kõnealused kolloidhõbedat sisaldavad tooted ei kuulu ravimite hulka ja nende kohta pole lubatud kasutada ravimile omaseid väiteid. Nii terviseamet, veterinaar- ja toiduamet kui ka tarbijakaitseamet kinnitavad, et kolloidhõbedat ei tohi kasutada toidulisandites ega nahka desinfitseerivates vahendites.
Ent on erandeid: seda võib kasutada mõningates kosmeetikatoodetes, kui nende tootjal või importijal on koostatud ohutusaruanne: see peab sisaldab piisavalt teavet konkreetse toote ohutuse kohta. Kolloidhõbedat on lubatud kasutada ka biotsiidides, mis on mõeldud eri pindade, materjalide, mööbli, ujumisbasseinide, kliimaseadmete jmt desinfitseerimiseks. Ühtlasi võib seda lisada siis, kui on vaja säilitada jahutus- ja töötlemissüsteemides kasutatavat vett või muid vedelikke.
Maailma terviseorganisatsiooni kemikaaliohutuse programmi (INCHEM) andmetel tungib seedetrakti sattunud hõbe kergesti verre ning ladestub maksas, nahas, limaskestades, neerudes, põrnas, kapillaaride seinas ja sarvkestas. See põhjustab inimestel argüüriat: haigust, mille tõttu muutub silmade, limaskestade ja naha värv sinakashalliks.
Kui teile on müüdud kolloidhõbeda lahust ravimi või toidulisandina, siis ei ole mõistlik neid tooteid tarbida: see ei pruugi olla ohutu.
Terviseamet
Tallinna tehnikaülikooli Särghaua õppekeskuse uus hoone (foto: Särghaua õppekeskus)
Särghaua maateaduste keskuse juures avati uus puursüdamikehoidla
Särghaua hoidlas on tallel Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt pärit tugipuursüdamikud ja geoloogilised etalonid. Kokku on keskuses hoiul üle 22 km maapõue läbilõikeid enam kui 400 puuraugust. Peale nende hoitakse laos maavara-, kivimi-, mineraali- ja setteproove.
Särghaua kollektsioonihoidlaid haldab TTÜ geoloogia instituut. Instituudi direktori Atko Heinsalu sõnul on kivimikollektsioonid ja eriti puursüdamikud teadlastele hindamatu uurimismaterjal, mida peale Eesti geoloogide ning tudengite käivad Särghaual kasutamas ka välismaa teadlased.
Särghaual alustas mullu tegevust ka keskkonnahariduse õppekeskus; kasutada saab õppeklasse, sealhulgas Eestis ainulaadset kivilaborit-õpikoda ja mikroskoopiaklassi, samuti on arvukalt ajakohaseid õppevahendeid, millega tehakse keskkonnamõõtmisi ja -vaatlusi. Särghaual on ka nüüdisaegsed majutus- ja olmeruumid. Nõnda on 42 aastat tagasi Särghauale rajatud geoloogide välibaasist kujunenud paljude võimalustega õppe- ja teaduskeskus.
TTÜ
Liivalaia tänaval näitab ekraan teavet õhusaaste kohta Eesti linnades (foto: KKM)
Linnaõhu kvaliteeti saab iga kell ise kontrollida
Möödunud nädalal paigaldati Liivalaia tänaval asuva õhuseirejaama seinale interaktiivne ekraan, millel on kuvatud kõikide Eesti seirejaamade info õhukvaliteedi kohta. Seirejaamades mõõdetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi, osooni, süsinikoksiidi ja peentolmu sisaldust välisõhus. Eelkõige just need õhukvaliteedi näitajad mõjutavad inimeste tervist. Tööstuspiirkondades, näiteks Kohtla-Järve jaamas, mõõdetakse ka ebameeldivat lõhna tekitavate vesiniksulfiidi ja ammoniaagi sisaldust. Süsteem annab õhukvaliteedile hinnangu: kas tegu on väga halva, halva, keskmise, hea või väga hea seisundiga. Kõiki neid andmeid näeb ka õhuseire portaalist, mis on samuti saanud uue kuue. Kevadel lisandub kaardile teave õietolmu kohta.
Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kuulub praegu üheksa riiklikku välisõhu automaatjaama ja kümme ettevõtte omaseire automaatjaama. Seirejaamadest kogutakse andmeid reaalajas. Ekraanil ja veebiportaalis uuenevad andmed iga poole tunni tagant ja ilmaandmed iga 15 minuti järel.
KKM
RMK videosari „Metsik teadus“
Riigimetsa majandamise keskus on oma toetatavate projektide tutvustuse tarbeks teinud lühifilmid. Neis kirjeldavad teadlased, mida ja miks nad uurivad ning mida nad on juba teada saanud. Iga nädal avaldatakse üks videoklipp. Esimeses lühifilmis räägib Tartu ülikooli teadur Asko Lõhmus, kuidas päästa metsist. Vaata videot siit.
RMK
Emane suur-rabakiil, tema tagakeha katavad kollased laigud (foto Lars Iversen/Bjorli Lehrmann/keskkonnaamet)
Euroopa haruldust suur-rabakiili kohtab Eestis üha sagedamini
Veel seitse aastat tagasi oli suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) Eestis üsna haruldane, kuid viimastel aastatel on ta oma levilat jõudsalt laiendanud. 2008. aasta andmetel leidus kõnealust liiki peamiselt vaid Kagu-Eestis, ent praeguseks on suurenenud nii leiukohtade arv Kagu-Eestis kui ka tekkinud uusi leiukohti Lääne-Eestis ja saartel ning Võrtsjärve piirkonnas. Keskkonnaregistris on kirjas kokku 105 leiukohta.
Uute suur-rabakiili leiukohtade registreerimist on otseselt mõjutanud Dragonlife’i projekti käigus 2010. aastal tehtud välitööd. Arvukuse kasvu ja levila laienemise põhjused pole aga täpselt teada. Kindlasti on siin oma osa nii infoallikate arengul kui ka looduslikel teguritel. Selleks et soodustavaid keskkonnategureid täpsemalt välja selgitada ja ka liigi kaitset paremini korraldada, on koostatud kaitse tegevuskava.
Suur-rabakiil eelistab taimestikurikkaid järvesoppe, kobraste paisutatud veekogusid ja väikseid veekogusid teetammide taga, mis on madalad ja kus vesi kiiresti soojeneb. Hoolimata oma nimest see kiililiik rabalaugastes ei ela. Tema vastsed arenevad veekogus kaks-kolm aastat, enne kui neist saavad vee kohal lendavad kiilid. Seetõttu on sobilike veelopide kadumine suur-rabakiilile suur oht. Suur-rabakiil kuulub Eestis kolmandasse kaitsekategooriasse, punase nimestiku järgi on tegu liigiga, kelle kohta ei ole piisavalt andmeid. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Peale suur-rabakiili on kinnitatud ka mudakonna (Pelobates fuscus) ja kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava. Nendega saab tutvuda samuti ülal viidatud ministeeriumi internetilehel. Euroopa Liidus on mudakonn ja kivisisalik rangelt kaitstavad liigid, kantud loodusdirektiivi IV lisasse. Eestis kuuluvad mõlemad teise kaitsekategooriasse. Kivisisaliku puhul võib osutuda vajalikuks muuta liigi kaitsestaatust ning arvata ta edaspidi esimesse kaitsekategooriasse.
Keskkonnaministeerium
Võrtsjärve madal veeseis ohustab elustikku (foto: Magnus Manske/Wikipedia)
Võrtsjärve veetase on taas kriitiliselt madal
Viimastel aastatel on Võrtsjärvel sisuliselt ära jäänud kevadine suurvesi. See on tinginud asjaolu, et ka sügisene veetase järves on väga madal. Leevendust madalale veetasemele ei too ka suved, sest siis avaldab olulist mõju aurumine. Eesti maaülikooli teadlaste hinnangul on seetõttu suures ohus järve elustik, samuti mõjutab madal veetase piirkonna majandust.
EMÜ teadlaste Ain Järvalti ja Lea Tuvikese sõnul on pikaajaline oktoobri keskmine veeseis Rannu-Jõesuu mõõdupunktis olnud 29 cm üle graafiku nulli. Tänavu oktoobri keskpaigas oli veetase sellest üle poole meetri madalam: –28 cm. Ka eelmise aasta oktoobri keskmine tase oli küllaltki madal. Oktoobri pikaajalisest kuu miinimumist jääb siiski veel puudu ligi 60 cm.
Teadlaste sõnutsi vahelduvad madal- ja kõrgveeperioodid Võrtsjärves umbes 30 aasta järel. Selle statistika järgi peaks praegusel ajal olema kõrgveeperiood. Samas rõhutavad nad, et ka kõrgvee-aastate sisse võib tulla üksikuid väga madala veetasemega aastaid. Võrtsjärve elustiku seisund oleneb aga kõige rohkem just veetasemest. Silmanähtavad muutused on viimase 40 aasta jooksul toimunud järve suurtaimestikus. Madala veeseisu aastad ainult soodustavad pilliroo ja tähkja vesikuuse levikut: veetaimed on hõivanud juba 23% järve pindalast.
Katkematu ja tihe roostikuvöönd takistab ka kaladel juurdepääsu kaldalähedastele luhtadele, mis on mõne olulise tööndusliigi (nt haug, latikas) kudealad. Madala veeseisu ajal on olukord veelgi kehvem: järvepoolne roostikupiir ulatub kaldast kaugele ja kaladel pole üldse võimalik kudema minna. Tihe roostik on elualana kõlbmatu ka lindudele, näiteks tuttpütile, hallhaigrule ja sukelpartidele. Teadlaste sõnul tuleks roostikku eemaldada ennekõike neis kohtades, mis on peamised ligipääsud koelmutele, ühtlasi on pilliroogu vaja tõrjuda paadikanalite ja traditsiooniliste suplusalade piirkonnas.
Peale elustiku kannatab piirkonna majandus, eeskätt turism ja veeliiklus. Ain Järvalt täpsustas, et paljud kanalid on madalad ning raske on paadiga ligi saada. Kanalite suudmetesse on madala veega kandunud palju setteid, mistõttu on suuremate paatidega üldse võimatu sisse pääseda. Kindlasti vajavad kaldale tuleku kanalid seetõttu süvendamist, ent see on küllaltki kulukas töö.
EMÜ
TASUB OSALEDA
Veskivaramu sügisseminar
Eesti veeühing ja mittetulundusühing Eesti Veskivaramu kutsuvad eeloleval nädalavahetusel (14.‒15. nov) vee- ja veskiteteemalisele sügisseminarile. Sel korral on kõne all sinise ookeani strateegia. Üritus toimub Tartumaal Puhja lähedal Lasita puhkemajas. Seminari päevakava ja registreerimisvõimaluse leiab Eesti Veskivaramu kodulehelt. Osavõtutasu on 15 eurot, see hõlmab lõuna-, õhtu- ja hommikusööki, kohvipause, sauna ja majutust.
Eesti Veskivaramu
Loodusõhtul räägib metsseast Aleksei Turovski (foto: Toomas Tuul)
Öökulli akadeemias on teemaks metssead
Loodusmuuseumi Öökulli akadeemias on neljapäevastel loodusõhtutel kõne all aasta loom metssiga. Homme, 12. novembril räägib neist zoosemiootik Aleksei Turovski, 19. novembril zooloog Andrei Miljutin (vene keeles) ning 26. novembril sõraliste asjatundja Jüri Tõnisson. Teemat jagub ka detsembrikuusse: 10. detsembril esineb loodusmuuseumi bioloog ja pedagoog Katerina Pesotski (vene keeles). Eesti loodusmuuseum asub Tallinnas Lai 29a, sisse pääseb muuseumipiletiga.
Eesti loodusmuuseum
Foto: keskkonnaagentuur
Seirefoorumil keskendutakse põhjaveele
Homme, 12. novembril kell 12‒17 toimub keskkonnaagentuuris seirefoorum. Tänavu on tähelepanu all põhjavesi: antakse ülevaade värskeimatest põhjaveeseire tulemustest, räägitakse põhjavee kvaliteedi jälgimisest ja hoiust; püütakse leida süsteemseid kitsaskohti ning võimalusi neid parandada.
Seirefoorumile on oodatud kõik huvilised, osavõtt on tasuta. Registreeru üritusele veebi vahendusel. Keskkonnaagentuur asub Tallinnas Mustamäe tee 33, üritus toimub 1. korruse saalis. Päevakavaga saab tutvuda agentuuri internetilehel.
Keskkonnaagentuur
„Geograafia paneb paika“
Nädala pärast kolmapäeval, 18. novembril on Eesti rahvusraamatukogus geograafia ja geoinfosüsteemide teabepäev „Geograafia paneb paika”. Sellega soovitakse populariseerida geograafiat, geoinformaatikat, kartograafiat ja nendega tihedalt seotud keskkonnaalasid. Kahe päeva jooksul saab kuulata nii erialaspetsialistide kui ka kooliõpilaste ja õpetajate loenguid, vaadata näitust, osaleda õpitoas ja kaasa rääkida aruteludel. Tutvu kavaga ürituse internetilehel ning registreeru GIS-päevale hiljemalt 16. novembril.
Teedeajaoo päev maanteemuuseumis
Eesti maanteemuuseum kutsub osalema teedeajaloo päeval 25. novembril Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23, Tartu). Kuulata saab mitut ettekannet; vaata päevakavaga siin. Huvilistel palutakse osavõtust teda anda hiljemalt 23. novembriks, seda saab teaha veebilehe kaudu.
Maanteemuuseum
Väärtuslik maastike seminar Tartus
Teisipäeval, 17. novembril kell 10 algab Tartu loodusmajas (Lille 10) seminar „Väärtuslikud maastikud ja nende kasutamine”. Teabepäeva korraldaja on keskkonnaamet. Sõna võtavad EMÜ professor Kalev Sepp, muinsuskaitseameti vaneminspektorid Inga Raudvassar ja Ingmar Noorlaid, EMÜ lektorid Pille Tomson ja Maaria Semm ning keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskasutuse spetsialist Märt Öövel.
Registreeruda saab kuni 12. novembrini veebi kaudu. Vajaduse korral jagab teavet Kaili Viilma: kaili.viilma@keskkonnaamet.ee, 505 1955.
Keskkonnaamet
Rohevint on üks kõige enam suurenenud arvukusega maismaa talilinde (foto: Wikipedia)
Alates nädalavahetusest hakatakse loendama talilinde
Saabuval nädalavahetusel algab talilinnuloenduste sügisloendus, sedapuhku 29. korda. Eelmine talv oli loenduste jaoks igati soosiv, sest kokku laekus andmeid 46 transektilt, nendest kümme rada olid täiesti uued. Üle väga pika aja tehakse loendust ka Saaremaal. Esimest korda loenduste ajaloos on üks vaatleja suutnud loendusi teha koguni kolmel rajal: selle rekordi püstitas Jüri Kõiv. Mulluse talve projekti kokkuvõte on ühingu kodulehel.
Uued talilinnuloenduse huvilised on teretulnud. Kindlasti tasub enne tutvuda juhendiga, mille leiab samuti EOÜ veebilehelt. Sügisloendust tehakse 15.–28. novembril, jõululoendus kestab 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini; kevadloendus on 15.–28. veebruaril.
EOÜ
Milline võiks olla tänavune keskkonnategu ja aasta keskkonnahoidlik ettevõtte?
Keskkonnaministeerium ootab kandidaate eraisikute, ettevõtete ja organisatsioonide hulgast, kes on viimasel aastal aidanud oma tegudega muuta elukeskkonda paremaks. Keskkonnateo kategoorias on kandidaatide esitamise tähtaeg 1. detsember ja keskkonnahoidliku ettevõtte kategoorias 8. jaanuar 2016. Vaata võistluse kohta lähemalt www.keskkonnatunnustused.ee. Sellest portaalist leiab ka osalemisankeedi.
Eelmisel aastal pälvis keskkonnahoidliku ettevõtte üldvõidu aktsiaselts Estonian Cell, kelle ressursisäästlik lahendus toota heitveest biogaasi järgib säästva arengu põhimõtteid. Aasta keskkonnateo tiitli said Eesti ornitoloogiaühing ning sihtasutus Things. Neist esimene sai tunnustuse jäälinnuaasta eest. Sihtasutust Things toodi esile aga kuhuviia.ee rakenduse eest, mis aitab inimestel jäätmetest lihtsamalt vabaneda.
Keskkonnaministeerium
MAAILMAST
Merelindude andmebaasi näitajad maailmakaardil (allikas: birdlife.org)
Maailma suurim merelindude andmebaas teavitab imepärastest rännuteedest
Cape Townis peetud merelindude maailmakonverentsil anti teada, et üleilmne merelindude jälgimise andmebaas on saavutanud vägeva mahu: hiljuti jõudis andmestiku sissekannete arv viie miljonini.
Andmebaas, mille esialgne nimi on „Jälgides ookeanirändureid”, asutati 2003. aastal, kui esimest korda koondati andmed 16 albatrossi- ja tormilinnuliigi kohta. Nüüd on selles nimistus üle viie korra rohkem liike albatrossidest pingviinideni.
Merelinnud on teadagi erakordsed rändurid. Ammu on teada, et randtiir on loomariigi tõeline rekordimees rände alal, migreerudes igal aastal Arktikast Antarktikasse ja tagasi ning läbida üle 80 000 kilomeetri. Mõni liik võib olla aastaid kolooniasse naasmata lennus, näiteks rändalbatross koguni kuus aastat.
Andmebaasi rekordisend on üks atlandi rändalbatross, keda jälgiti 21. detsembrist 2013 kuni tänavu 7. jaanuarini. Selle aja jooksul rändas ta 186 684 kilomeetrit ehk igal päeval keskmiselt ligi 500 kilomeetrit. Viie liigi kohta on andmeid kogutud vähemalt 20 aasta jooksul, näiteks patagoonia pingviini on jälgitud 26 aastat (1989–2015). Neli kõige põhjalikumalt jälgitud liiki on atlantise tormilind, portugali tormilind, suula ja mustkulm-albatross. Üle poole andmetest käsitleb ohustatuse eri kategooriatesse kuuluvaid liike; need andmed on väga tähtsad, et tõhustada linnukaitsemeetmeid.
Nii on andmebaas aidanud paremini mõista merelindude ökoloogiat, kuid ka teha kindlaks neile liikidele kõige olulisemad piirkonnad ja tõhustada nende alade kaitset. BirdLife on selle põhjal asutanud kaitstud merealad näiteks mõnedel Portugali, Hispaania ja Uus-Meremaa vetel, kus on eriti suur oht, et linnud võivad sattuda kalapüünistesse. Kõik põhilised tuunikalapüügiga tegelevad organisatsioonid on nõustunud andmebaasi põhjal välja töötatud meetmekavaga ja sellest on tõepoolest olnud tohutult kasu. Näiteks Lõuna-Aafrikas on suudetud merelindude sattumist traalidesse vähendada lausa 95%. BirdLife’is kaaspüüki vältivate meetmete töörühma juhtiv Cleo Small kinnitab, et andmebaasita olnuks võimatu sellist edu saavutada: „Merelindude jälgimise andmebaas on tõeline nurgakivi neile meetmetele, mis on aidanud kaaspüügitragöödiat pidurdada.“
Andmebaasi näeb võrgupaigast www.seabirdtracking.org.
BirdLife/Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/