LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse jaanuarinumbris: kaelus-turteltuvi, talvine aialinnuvaatlus, tehisallikad, Rail Baltic ja loodus
Jaanuarinumbris on vaatluse all üks tänavustest aasta liikidest: kaelus-turteltuvi, keda võib Eestis kohata aasta ringi. Tegu on Eestis võrdlemisi uue sulelisega, sest ta on siin pesitsenud kõigest pool sajandit. Liiki tutvustava kirjutise juurest leiab veel õpetuse, kuidas ära tunde Eestis kohatavaid tuviliike, ning üleskutse edastada turteltuvide vaatlusandmed EOÜ-le.
Loodushuvilised saavad jaanuari viimasel nädalavahetusel kaasa lüüa talvisel aialinnuvaatlusel, mille juhendi ja vaatlusankeedi leiab sel korral ka Eesti Loodusest. Möödunud linnuaasta võtab aga kokku Tarvo Valker, kes meenutab tavapäratult varajast linnukevadet ja rekordilist sügisrännet. Ent sulelistest tuleb juttu ka märksa murelikumast vaatenurgast: väga nakkav linnugripp on endiselt päevakorral, sest haigus võib iga hetk Eestisse jõuda.
Teravaid teemasid on sel korral päris mitu, kuna mure Rail Balticu projekti ja Eesti metsade tuleviku pärast on suur. Rail Balticu sobitamisest loodusmaastikku kirjutab Mati Kose. Ta on seisukohal, et metsasügavustesse ja sooservadesse surutaval raudteel on liiga ränk hind. Tarmo Tüüri käest uurime, miks pole keskkonnaühendused rahul metsaseaduse muutmisega. Raul Rosenvaldilt küsime, kui palju Eestis metsa juurde kasvab ja kui palju võiks raiuda.
Avastuslikku põnevust pakuvad kindlasti ka lood Ida-Virumaa tehisallikatest, Ohepalu põllukiviteest, Puutli puukirikust, Lõuna-Ameerika ljaanodest ja Raagi männist Muhumaal. Paraku võib arvata, et sel väärikal puul jagub elujõudu vaid mõneks aastaks.
Jaanuarinumbris on peatoimetaja Toomas Kukk usutlenud Tartu ülikooli rektorit Volli Kalmu. Muu hulgas on kõne all ülikoolide edetabelid, TÜ struktuuri muutmine ja ülikoolidevahelise koostöö õnnestumine, aga ka mõte liita maaülikool ja TÜ ning TÜ järgmiste aastate sihid.
Veel mõnel kuul jätkub looduspiltnikele ja pildivalijatele mõeldud tööjuhendite sari. Seekord annavad Arne Ader ja Urmas Tartes nõu, kuidas teha ja valida allikate, jõgede ja järvede fotosid. Mikk Männiste kirjutisest saame aga teada, mismoodi kasutada hirveliha.
Jaanuarinumber on saadaval ka e-ajakirjana, mille saab soetada meie e-poest!
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Kristiina Viiron (foto. Melissa Viiron)
Loodusajakiri Kukus
Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ räägime sel neljapäeval Eesti Metsa peatoimetajana äsja esimese tööaasta lõpetanud Kristiina Viironiga. Kristiina võtab vaatluse alla ajakirja mulluse viimase numbri olulisemad artiklid ja tutvustab ajakirja püsiautoreid.
Nädala pärast on eetris Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, kes annab ülevaate ajakirja jaanuarinumbrist. Juttu tuleb näiteks aasta linnust kaelus-turteltuvist, Rail Balticu kavandatava trassi mõjust loodusele, Ida-Virumaa kaevandusala tehisallikatest, talvisest aialindude loendusest, möödunud linnuaastast ja muust. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado ja saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.
EESTI SÕNUMEID
Sel aastal on suurema tähelepanu all viirpuu, turteltuvi, metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja kukeseen. Ühtlasi on tänavu leedemulla tutvustamise aasta. Lühikokkuvõtted neist on koostanud keskkonnaamet, tutvu aasta tegijatega siin!
Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala asub Pärnus
EKO keskkonnateo tiitel läks säästliku pakendikasutuse valdkonda, kirves aga valitsusele
Aasta esimestel päevadel selgus Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) valitud keskkonnategu. Selle tiitliga tunnustati kolme pakendite tarvitust vähendavat algatust: nende eestvedajad on Eesti kaupmeeste liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski.
Eesti kaupmeeste liit on jäänud silma selle poolest, et on piiranud õhukeste kilekottide tarbimist kauplustes ega jäänud ootama nn kilekotimäärust. Mittetulundusühing Tervikring sai tunnustuse Topsiringi projekti eest: selle siht oli vähendada ühekorratopside kasutust suurüritustel. Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski avatud Eesti esimene pakendivaba pood Paljas Pala Pärnus aga näitab, et ka Eestis on võimalik mujal maailmas levinud pakendivaba poodlemine.
Eelmise aasta keskkonnakirve otsustas EKO anda vabariigi valitsuse eelmisele koosseisule ja riigikogule otsus eest alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid. Hiljuti jõustunud Pariisi kliimaleppe valguses on väga kahetsusväärne, et on võetud vastu otsus, mis vähendab veelgi ettevõtete vastutust elukeskkonna saastamise eest.
Mulluste pahamaiguliste tegudena on EKO ära märkinud veel Rail Balticu protsessi ja Tallinna Reidi tee arenduse. Positiivsetest tegudest on EKO liikmed kõrgelt hinnanud Eesti otsust liituda Pariisi kliimaleppega ja keskkonnaaktivistide algatatud lendorava kampaaniat.
EKO
Lendorav (foto: A.Popov/Wikipedia)
Eesti looduskaitse seltsi arvates tehti mullu parim keskkonnategu lendorava kaitseks
Enne aastavahetust valis 2016. aasta keskkonnateo ka Eesti looduskaitse selts: tiitel anti keskkonnaministeeriumile lendorava kaitse korraldamise eest. Tänu avaldati keskkonnaminister Marko Pomerantsile, ministeeriumi kantslerile Andres Talijärvele ning määruse ettevalmistajatele, keskkonnaameti looduskaitseosakonna liigikaitse peaspetsialistile Madli Linderile ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhatajale lendoravaeksperdile Udo Timmile, samuti kõigile teistele, kes olid määruse õigeaegsele vastuvõtmisele kaasa aidanud.
Teadaolevalt elab lendorav Eestis praegu veel vaid Virumaa vanades metsades. Ometi on ta kunagi asustanud eri paiku Mandri-Eestis, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale. Selle liigi asurkonnale on hukatuslikult mõjunud elupaikade isoleeritus ja hävimine ning sobilike pesapuude vähesus.
Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. Möödunud aasta seireandmete põhjal on teada 45 asustatud lendorava elupaika.
ELKS
Kukeseened (foto: Katre Palo)
Esimest korda on valitud aasta seen
Nüüdsest saame tähistada ka seeneaastat, sest Eesti mükoloogiaühing on hakanud valima aasta seent. Tänavu on selleks kukeseen. Kukeseene perekonnast (Cantharellus) on Eestis leitud kolm liiki: kõigile tuntud harilik kukeseen (Cantharellus cibarius), harva kohatav kahvatu kukeseen (C. pallens) ja meil väga haruldane, II kaitsekategooriasse kuuluv lilla (mustuv) kukeseen (C. melanoxeros).
Harilik kukeseen on Eesti metsades laialt levinud ja paljude seenekorjajate lemmik. Väliselt sarnaneb temaga kahvatu kukeseen, kes siiski erineb heledama valkjaskreemi värvuse poolest. Lilla kukeseen on teada kahest leiukohast Lääne-Eestis, viimati leiti teda eelmisel aastal Saaremaalt. Lilla kukeseene kübara ülakülg on kollakas, alakülg voldiline ja roosakas või lillakas, vajutuskohad värvuvad mustaks; kasvab lubjarikastes kohtades koos tammega, mujal Euroopas ka pöögiga.
Tuntumad kukeseente sugulased on meil veel kollakas- või hallikaspruuni kübaraga kollakas kukeseen (Craterellus lutescens) ja lehter-kukeseen (C. tubaeformis) ning mustjate trompetjate viljakehadega must torbikseen (C. cornucopioides). Kõik need on samuti head söögiseened.
1963. aastast Eesti looduseuurijate seltsi juures tegutsenud mükoloogiasektsioon nimetati 2000. aastal Eesti mükoloogiaühinguks. Ühing uurib, vaatleb ja tutvustab seeni. Eesti mükoloogiaühingu esimees on Külli Kalamees-Pani.
Eesti mükoloogiaühing
Hall koridor on kavandatav Rail Balticu trass (allikas: maa-ameti geoportaal)
Maa-ameti kaardirakenduses näeb Rail Balticu trassi
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses on nüüdsest näha kavandatava Rail Balticu trassi asukoht. Kui rakendus on avatud, tuleb selle ülemises servas olevast nupureast sisse lülitada kõige vasakpoolsem „Kaardikihtide valik ja legend”, siis saab avanenud legendis kaardipilti suurendades sisse lülitada kihi „Rail Baltic trass”. Kavandatav raudteetrass kulgeb Eestis läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa. Raudteetrassi asukoha määramise maakonnaplaneeringud on jõudnud lõppjärku: nende materjalidega on võimalik tutvuda Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsuse veebilehtedel ning Rail Balticu projekti portaalis. Raudtee-ehituseks vajalike maade omandamise ja maakorraldustoimingute asjus hakkab maa-amet maaomanikega läbirääkimisi pidama pärast seda, kui on valminud raudtee eelprojekt. Projekteerimist on alustatud Pärnumaalt. Olenevalt projekti valmimise ajast võivad läbirääkimised Raplamaal alata 2017. aasta teisel poolel ja Harjumaal tõenäoliselt 2018. aastal. Päringuid Rail Balticu projekti kohta saab saata e-posti teel info@railbaltic.info.
Kuigi ühel rindel käib hoogne raudtee kavandamine, on rohkelt ka Rail Balticu vastaseid, kes on välja toonud suurprojekti paljud kitsaskohad. Ühtlasi ollakse arvamusel, et sellisel kujul rajatav raudtee ei ole Eestile mõistlik lahendus. Rail Balticu kohta on arvamuslugusid ja teavet koondatud ka Facebooki lehele „Avalikult Rail Balticust”.
Maa-amet/Uudistaja
Turba varumine Rabivere rabas (allikas: rabivere.kohila.edu.ee)
Kaevandamislube menetleb nüüd keskkonnaamet
Tänavu 1. jaanuaril jõustus uuenenud maapõueseadus, millega on muutunud maapõuevarade kasutuse korralduslik pool: nüüdsest menetleb kaevandamislubasid keskkonnaministeeriumi asemel keskkonnaamet. Ühtlasi lõpetab amet kõik keskkonnaministeeriumis pooleli olevad menetlused. Et menetlus muutuks kiiremaks ja läbipaistvamaks, tuleb uuringu- ja kaevandamisloa andmine nüüd otsustada ühe aasta jooksul.
Muutunud on ka kaevandamisloa taotluste sisu- ja esitamisnõuded. Nüüdsest tuleb esitada kogu teave kaevandamise kestuse, ala bioloogilise ja tehnoloogilise korrastamise, veerežiimi ja korrastustööde eeldatava maksumuse kohta. Loaomanikud peavad arvesse võtma, et loa kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt aasta enne selle kehtivuse lõppu.
Need seadusemuudatused sunnivad loa omanikke oma tegevusi ja kulusid paremini analüüsima ning juba kaevandamise ajal tuleb silmas pidada, et kohustus on kaevandatud ala korrastada. Taotlus esitatakse edaspidi nii digitaalselt kui ka ühes eksemplaris paberkandjal; kaob siiani kehtinud nõue esitada mitu paberkandjal eksemplari.
Tähtis muudatus on veel see, et edaspidi hakkab keskkonnaamet kõiki maapõuelubasid andma digitaalselt. Seadus loob ka võimaluse loa omaja soovil liita kõrvuti asetsevate mäeeraldiste kaevandamisload, et vähendada teineteist kordavaid tegevusi ja liigset ajakulu.
Ühtlasi puudutab oluline muudatus turbaalasid. Turvast võib edaspidi kaevandada ainult rikutud ja mahajäetud turbaalal või alal, mis on kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade hulka. Endistviisi piirab turba kaevandamist turbakasutuse aastamäär.
Keskkonnaamet
Linnamäe hüdroelektrijaama pais (foto: Joosep Georg/Wikipedia)
Linnamäe hüdroelektrijaama pais on võetud muinsuskaitse alla
Möödunud detsembris allkirjastas kultuuriminister Indrek Saar käskkirja, millega sai Linnamäe hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks. Selle kohta oli ettepaneku teinud ehitise omanik Jõelähtme vald.
Linnamäe hüdroelektrijaama pais on Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal ning seda ehitati aastatel 1922–1924. Paisu kultuuriväärtus seisneb insener-tehnilises lahenduses. Pärast valmimist nimetati Linnamäe rajatis Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.
Linnamäe paisu kaitse alla võtmist on kaalutud ka keskkonnakaitse seisukohalt. Ehkki pais ja paisutamise mõjuala jääb Jägala jõe hoiualale, tuleb kolm kilomeetrit ülesvoolu vastu siirdekalade looduslik rändetõke Jägala juga.
1941. aastal õhkisid taganevad Vene väed hüdroelektrijaama. Rajatisest säilisid pais ja kalatrepp ning hüdroelektrijaama veealune osa. Veejõujaama taastamiseks korraldati 2001. aastal konkurss, mille tulemusel renoveeriti endised hüdrorajatised ja tammi kohale üle jõe rajati rippsild. Hüdroelektrijaam avati taas 2002. aasta lõpus.
Kultuuriministeerium
Heinategu mitte-euro moodi (foto: Katre Palo)
Euroheinategu plaanitakse veelgi rohkem piirata
Põllumeeste esindusorganisatsioonid on teinud maaeluministeeriumile ettepaneku veelgi tõhusamalt takistada hooldustoetustel põhinevat ettevõtlust. Nõnda on maaeluminister Tarmo Tamm otsustanud alates 2019. aastast teha kohustuslikuks koristada kõik rohumaadelt hekseldatud hein. Sel otstarbel valmistatakse maaeluministeeriumis ette otsetoetuste tingimuste muudatusi: plaanis on kõnealune kohustus põllumajandusmaa hooldajale seada kaheaastase üleminekuajaga. Muudatused aitavad paremini tagada, et toetused jõuaksid tegelike põllumajandustootjate kätte ja väheneks nende hulk, kes hoiavad või suisa hangivad maad vaid toetusraha saamiseks.
Riik on nn euroheinategu piiranud alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul, 10 hektarist suuremal maa-alal võis niide maha jääda vaid 10% maast. 2016. aasta taotlusvoorus lubati rohumaad hekseldades jätta erandkorras niide koristamata vaid kuni 15% nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.
Otsetoetusi makstakse põllumajandustegevuse eest, näiteks kui toodetakse põllumajandussaadusi või kui soovitakse põllumajandusmaa hoida karjatamiseks ja harimiseks sobivas seisukorras. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala suurenenud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu poolt kasutavad isikud, kes ei kasvata põllukultuure ega püsikultuure ega pea põllumajandusloomi. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldustoetuse algne siht aidata põllumeestel ebasoodsa turuolukorraga toime tulla, kuid mitte suunata neid tegutsema vaid toetuse saamiseks. Paraku on hooldustoetustest kohati kujunenud omaette ettevõtlusvorm.
Maaeluministeerium
TASUB OSALEDA
Ain Raal (foto: Andres Tennus/TÜ)
Tartus arutletakse ravimtaimede ja tablettide üle
Igal aastal gripihooaja saabudes tuleb päevakorda küsimus, milliste vahenditega hoida oma tervist. Täna, 11. jaanuaril kell 18 tekib Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46) võimalus selles mõningast selgust saada. Loodusõhtul „Ravimtaimed või tabletid?” räägib TÜ farmakognoosiaprofessor Ain Raal nii ravimtaimede kui ka sünteetiliste ravimite plussidest ja miinustest. Ühtlasi on kõne all taimed, keda seni on ravimisel liiga vähe hinnatud. Üritusest osavõtt maksab 3 eurot.
TÜ loodusmuuseum
Kas Eesti metsamajandus on jätkusuutlik,
selgub täna kell 11 algaval metsandusseminaril, mis peetakse Eesti maaülikooli peahoones Kreutzwaldi 1a. Ürituse korraldavad Eesti looduseuurijate seltsi metsandussektsioon ja Eesti maaülikool. Kuulata saab mitut ettekannet, seejärel arutletakse metsamajanduse majandusliku, ökoloogilise, sotsiaalse ja kultuurilise ühisosa leidmise üle. Arutelus osalevad Taavi Ehrpais, Kaili Viilma, Kerli Karoles-Viia, Jürgen Kusmin ja Paavo Kaimre.
Seminar on tasuta. Videoülekannet on võimalik otsepildis jälgida aadressil http://video.emu.ee. Seminari kohta saab teavet Marek Metslaiult: telefonitsi 731 3193 ja e-posti teel marek.metslaid@emu.ee.
EMÜ
Öökulli akadeemias kõneleb Valdur Mikita mütogeograafiast
Homme, 12. jaanuaril tuleb Öökulli akadeemiasse Valdur Mikita, kes kõneleb teemal „Mütogeograafiline Eesti”. Uue aasta esimene Öökulli akadeemia algab tavapäraselt kell 18.
Järgmine üritus on kavas 26. jaanuaril: siis tutvustab näituse kuraator ja Eesti loodusmuuseumi geoloogiaosakonna juhataja Sander Olo vast avatud näitust „Müstiline ürgmeri“. Öökulli akadeemiasse ei ole vaja varem registreeruda, osaleda saab muuseumipiletiga, mis maksab õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet on 5 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuusem
Loodusõhtu Saaremaal
Eesti looduskaitse seltsi Saaremaa osakond kutsub samuti homme kell 18 loodusõhtule „Linnusitamaast ja lindudest”; juttu vestab harrastusornitoloog Hillar Lipp. Üritus toimub Kuressaare Meremajas (Garnisoni 16a). Osavõtutasu on 2 eurot. Tulekust palutakse teada anda e-posti teel saarekodukant@gmail.com või telefonitsi 551 7502 (Reet Viira).
Toivo Maimets (allikas: miks.ee)
Neljapäeval toimub teaduslik vestlusõhtu Ahhaas,
kus kell 18 saab kuulata Tartu ülikooli rakubioloogiaprofessorit ja mullust teadusajakirjanduse sõpra Toivo Maimetsa. Vestlus „Toivo Maimets ja saladuste kambrid” käsitleb rakke: neid on teadlased õppinud põhjalikult muundama, looma kloone ja kimääre. Üritus on tasuta.
Teadusajakirjanike selts
Tarmo Soomere (allikas: akadeemia.ee)
Tarmo Soomere räägib Narvas mereteadusest
Laupäeval, 14. jaanuaril kell 14 toimub Tartu ülikooli Narva kolledžis (Raekoja plats 2) Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere avatud loeng „Mereteaduse õppetundidest mereriigi mõistliku poliitikani”. Akadeemik kõneleb sellest, kuidas käsitleda meie rikkuse allikaid (merd ja maavarasid) laiemalt, terviklikult, ettevaatavalt ning kuidas saaksime juba praegu mõelda probleemidele, mis alles tulemas. Üritus on vene keeles.
TÜ Narva kolledž
Eesti veekogude arvukaim talvitaja on aul (foto: Sammy Sam/Wikipedia)
Nädalavahetusel on kesktalvine veelinnuloendus
Linnuvaatlushuvilistel tasub jaanuaris seada sammud veekogude äärde, sest käimas on kesktalvine veelinnuloendus. Sel aastal on loenduse kesksed kuupäevad 14.–15. jaanuar. Ent kirja lähevad ka kõik teised jaanuaris tehtud vaatlused, kuna paljudele vaatlejatele ei pruugi see nädalavahetus sobida. Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiab Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt. Vaatlustulemused tuleb sisestada kas e-elurikkuse portaali või saata elektrooniliselt aadressil leho.luigujoe@gmail.com või postiga: EOÜ, „Talvitavad veelinnud”, Veski 4, 51005 Tartu. Vaatlejatel, kes kasutavad e-elurikkuse portaali, palume märkuste lahtrisse kirja panna ka jääolud konkreetses vaatluspunktis.
EOÜ
Kas Kalevipoeg oli loodusesõber?
Loodusõhtu Kalevipoja ainetel toimub nädala pärast, 18. jaanuaril kell 18 Tartu loodusmajas. Mõtteid rahvuseeposest ja looduseeposest jagab bioloog, kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Üritusel saab osaleda tasuta. Tartu loodusmaja asub Lille 10.
Tartu loodusmaja
Looduse ja loovuse töötuba Otepääl
algab uue nädala reedel, 20. jaanuaril kell 18. Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28) meisterdatakse Eve Mahhovi juhendusel 2017. aasta kalendrit. Registreeruda saab e-posti teel margit.turb@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 518 6747, osalustasu on 1 euro.
Keskkonnaamet
MAAILMAST
Globaalne soojenemine ähvardab sulatada liustikke ja tõsta maailmamere taset ligi kolme meetri võrra, pildil Antarktika (foto: Jennifer Pickens/flickr)
Kliimamuutuste tõttu võib meretase jõudsasti tõusta
Umbes 15 000 aastat tagasi tõusis Antarktikat ümbritseva ookeani tase järsult mitme meetri võrra. Koostöös Bonni ülikooliga uuringuid teinud rahvusvahelise teadlasrühma hinnangul võib see peagi korduda.
Uurimisrühma andmetel meenutavad praegused muutused sündmusi 14 700 aasta eest. Tol kaugel ajal põhjustasid atmosfääri ja ookeani tsirkulatsioonimuutused merevee kihistumist: pindmine kiht jahenes, alumised kihid soojenesid. Sellistes oludes hakkab jääkate sulama kiiremini kui tavapäraselt, mil ookeanivesi on segunenud. Täpselt selline olukord valitseb Antarktikas ka praegu.
Sedalaadi kihistumise tingib globaalne soojenemine, mille tõttu hakkab maismaajää Antarktika mõningates piirkondades sulama. Nõnda lisandub ookeani tohutus koguses külma magevett, mis jahutab pindmist kihti. Samal ajal kui pinnavesi jahtub, muutuvad ookeani sügavamad kihid üha soojemaks, kiirendades liustike sulamist. Just nii on juhtunud Amundseni lahes. Näib, et globaalse soojenemise mõjul on taas tekkinud olukord, mis kauges minevikus põhjustas suuri muudatusi Antarktika jääkatte stabiilsuses.
Et uurida mineviku kliimamuutusi, võtsid teadlased igijääst puursüdamikke. See jäätunud „kliimaarhiiv” reedab kihthaaval mineviku saladusi. Varasemate uuringute käigus on teadlased Antarktika piirkonna süvameresetetest leidnud tõendeid kaheksa suurema sulamisperioodi kohta alates viimasest jääajast kuni praeguse soojema ajajärguni. Kindel on see, et kõige ulatuslikum oli sulamine 14 700 aastat tagasi. Tol ajal kergitas Antarktika liustike ja mandrijää sulamisvesi ookeanitaset vähemalt kolme meetri võrra vaid mõne sajandi jooksul.
Praegune avastus on esimene Antarktise mandrilt pärit kindel tõend, mis kinnitab teadlaste loodud mudeleid. Jää puursüdamike isotoopanalüüside ja kliimamudelite järgi võib eeldada, et suurtel sulaperioodidel oli Antarktikat ümbritsev vesi tugevalt kihistunud ja seetõttu sulas jääkate tavapärasest kiiremini. Praegu pole veel selge, kas tänapäeval reageerib jääkilp muutunud tingimustele ookeanis niisama kiirelt nagu 14 700 aastat tagasi.
Alphagalileo/Loodusajakiri
Väävelkakaduu (Cacatua sulphurea) vangistuses. Mitmed linnad, eriti Hongkong, on kriitiliselt ohustatud väävelkakaduu olulised elupaigad (foto: Taiju Azuma/Wikipedia)
Linnad etendavad olulist rolli ohustatud liikide kaitses
Paljud looma- ja linnuliigid on välja suremas, kuna kogu maailmas kaubeldakse nendega laialdaselt. Nii mõnigi neist liikidest on oma looduslikust elupaigast viidud linnadesse või teistesse looduslikesse elupaikadesse. Hongkongi ülikooli teadlased on ajakirjas „ Frontiers in Ecology and the Environment“ hiljuti avaldanud artikli, mille järgi võib sellistest introdutseeritud populatsioonidest saada ohustatud liikide päästerõngas.
Maailmas on väga palju looma- ja linnuliike, kellele salakütid on isegi kõige kaugemates elupaikades jälile saanud ja nad kas toiduks või lemmikloomadeks mujale maha müünud. Osa neist on vangistusest põgenenud ja uues kohas kenasti kanda kinnitanud. Autorid on teinud kindlaks 49 kogu maailmas ohustatud liiki, kes on väljaspool oma looduslikku levilat suutnud rajada küllaltki elujõulised populatsioonid. Nende liikide seas on kahepaikseid, roomajaid, imetajaid, linde ja putukaid kõigist maailmajagudest peale Antarktika.
Hea näide on väävelkakaduu (Cacatua sulphurea), kes on sattunud kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja just ülemäärase püügi tõttu. Ent oma uues keskkonnas on neid nii palju vabadusse pääsenud, et näiteks Hongkongi saarel elab nüüdseks koguni 10% kogu selle liigi isenditest. Nii võimegi öelda, et Hongkong, mis on äärmiselt linnastunud piirkond, mängib olulist rolli väävelkakaduu asurkonna kaitses.
Hongkongist võiks linnud taasasustada oma looduslikesse elupaikadesse Indoneesias ja Ida-Timoris, kus kakaduupopulatsioonid on salaküttimise tõttu kiiresti vähenenud. Teise võimalusena võib Hongkongi vabalt elama asunud väävelkakaduud kinni püüda ja uuesti lemmikloomaks müüa, misjärel väheneks püügisurve liigi looduslikus elupaigas. Kõige mõistlikum oleks kasutada mõlemat moodust.
ScienceDaily/Loodusajakiri
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com