Uudistaja 08.04.2015

UUDISTAJA

08. aprill 2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Aprilli Eesti Loodus: linnud, kimalased ja Darwin

Eesti omapäraseid loodusväärtusi on ulatuslikud rannakarjamaad, mille taastamise ja hoidmisega on vaeva nähtud varsti juba 20 aastat. Niitude majandamine põhjustab taimestikus küllaltki kiireid ja silmanähtavaid muutusi, kuid linnustiku suundumused võtavad rohkem aega ja on ebaselgemad. Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli looduskaitsebioloogide ühisuuringu tulemustest saab lugeda aprillinumbri põhiartiklist.

TÜ ja EMÜ putukateadlaste ühisartiklis vaetakse kimalaste seisundit. Oluliste taimede tolmeldajate arvukus kipub meil vähenema, ent seda saaks muuta üsna lihtsate põllumajandusvõtetega, näiteks jättes laiemad põllupeenrad. Kimalaste mitmekesisuses aitab orienteeruda Eesti kimalaste piltmääraja.

Kevadega seostuvad jõgede üleujutused. Soomaa viiendat aastaaega teab ilmselt igaüks, aga kevadtulvi Kasari vesikonnas on vähem tutvustatud. Meelis Muuga annab ülevaate viimase kolme aasta üleujutustest.

Aprillis peetakse Tallinnas esinduslik keskkonnahariduse konverents. Eesti Looduse artiklist saab sel puhul aimu loodushariduse hetkeolukorrast, loodushariduskeskuste asukohtadest ja tegevusest. Pikemalt tutvustatakse Tartu loodusmaja, ühe tuntuma loodushariduskeskuse käekäiku.

Seekordne intervjuu on Eesti looduseuurijate seltsi presidendi paleontoloog Oive Tinniga. Tema eestvõttel publitseeriti eesti keeles Charles Darwini olulisemaid teoseid „Inimese põlvnemine“. Intervjuu heidab valgust ka LUSi tegevusele ja paleontoloogia arengule.

Marju Kõivupuu kirjeldab aprillinumbris kukerpuud, üht tänavuse aasta puud. „Aasta linnu“ rubriigis vaatleme taliviud. Rubriik „Huvitav Eesti“ viib lugeja Kõpu tuletorni. Pikemad kirjutised käsitlevad Sakala kõrgustiku uue kõrgema tipu leidmislugu, võõrliikide sissetoomisega kaasnevaid ohte ja Euroopa Liidu uut võõrliigimäärust.

Eesti Loodus

Ülo Väli, tänavuse aasta linnu projekti juht (foto: EOÜ)

Kukus räägib Ülo Väli hiireviust

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) pajatab ornitoloog Ülo Väli sel ja järgmiselgi neljapäeval aasta linnust hiireviust ning põgusalt teistegi röövlindude uurimisest. Ülo Väli on ornitoloogiaühingu tänavuse aasta linnu projekti juht ja juhatab ka EOÜ röövlinnutöörühma. Märtsikuu Eesti Loodus on avaldanud Ülo Väli artikli „Hiireviu – viiuldaja taevavõlvil”. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID

Loopealne karjamaa (foto: Aveliina Helm / envir.ee)

Poollooduslikke kooslusi tuleb tõhusamalt hoida

Riigikontroll esitas 27. märtsil riigikogule auditi „Riigi tegevus looduskaitse korraldamisel poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks“. Keskkonnaministeerium avaldas oma vastuse sellele 31. märtsil.

Riigikontrolli hinnangul vajab poollooduslike koosluste kui looduskaitse mõttes väärtuslike elupaikade hooldus kaitsealadel riigilt senisest aktiivsemaid jõupingutusi. Looduskaitse-eesmärkide saavutamiseks on vaja enam ergutada maahooldajaid kandma hoolt ka nende koosluste eest, mille niitmine ega karjatamine ei ole majanduslikult tulus, tagama vajalikud hooldustööd kaitsealade riigimaal ja teavitama eramaaomanikke nende maadel paiknevate koosluste hooldusvajadusest ja toetusmeetmetest. Samuti on mõistlik, kui looduskaitsetöid kaitsealadel korraldab sõltumata maaomandist üks ametiasutus.

Keskkonnaministeerium kinnitas, et oluline osa riigikontrolli ettepanekutest on poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste toetuste korraldamisel juba rakendatud. Ent koosluste seisundi paranemine on pikaajaline protsess ja taastamistöö mõju ei avaldu silmapaistvate tulemustena kohe esimeste aastate jooksul.

Pärandkoosluste puhul on kõigepealt oluline peatada seisundi halvenemine. Viimase kümne aasta jooksul ellu viidu on hakanud tulemusi andma. Senisest rohkem tuleb aga taastada ja hooldada puisniite ja loopealseid. Selleks on uuel toetusperioodil 2014–2020 suurendatud puisniidu hooldamise toetust kaks korda ning loopealsetel 34%. Selliste prioriteetsete elupaikade taastamise toetusmäärasid on 2015. aasta algul tõstetud 36%.

Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet on algatanud suuremahulised projektid. Näiteks alustati mullu septembris loopealsete taastamise projektiga „Life to Alvars“, valmistatakse ette EL osalusega puisniitude taastamise projekti.

Maaelu arengukavas 2007–2013 oli püstitatud eesmärk hooldada 35 000 ha poollooduslikke kooslusi, ent kokkuvõttes hooldati ligi 30 000 ha. See saavutati maaelu arengukava esimesel perioodil, kui EL raha taotlemine oli kõigi jaoks uus. Pealegi kulub palju aega, et pärandkooslus taastada, seda edukalt hooldada ja saavutada seeläbi koosluste soodne seisund. Üksiti mõjutas toetusi majanduse madalseis: raha, mida oli võimalik kasutada koosluste taastamiseks, oli neil aastatel napilt.

Maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistamise raames analüüsiti põhjalikult eelnevatel aastatel ilmnenud kitsaskohti ja tehti muudatusi. Koostatud on looduskaitse arengukava aastani 2020, poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020, hulk kaitstavate alade kaitsekorralduskavu ja liikide tegevuskavu.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on võimalik saavutada looduskaitse arengukavas püstitatud eesmärk: hooldada 2020. aastaks 45 000 ha kooslusi.

Vt täpsemalt http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-poollooduslike-koosluste-sailitamine-tuleb-muuta-efektiivsemaks

Riigikontroll/Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Tartu ülikooli peahoone

Tartu ülikooli vastuvõtuhooaja avavad ingliskeelsed õppekavad

1.–16. aprillini saab esitada avaldusi Tartu ülikooli 16 ingliskeelsele õppekavale. Välisüliõpilaste kõrval oodatakse õppima ka Eesti inimesi.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialisti Ülle Tensingu sõnul pole nii palju ingliskeelseid õppekavu Tartu ülikoolis varem avatud. Inglise keeles saab õppida õiguse, humanitaaria, meditsiini, informaatika, sotsiaal- ja riigiteaduste, majanduse, loodus- ja täppisteaduste ning kunstide valdkonnas. Ingliskeelsete õppekavade hulgas on nii uusi kavu kui ka neid, mida on täiendatud ja muudetud õppekeelt.

Mitu TÜ ingliskeelset õppekava on ainulaadsed, sest niisuguseid õppekavasid meie lähiümbruses inglise keeles ei õpetata. Uued ingliskeelsed magistriõppekavad on näiteks IT-õigus, informaatika, arvutitehnika ja robootika, rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud ning demokraatia ja valitsemine. TÜ paindlik ja mitmekülgne õpe võimaldab ingliskeelsel õppekaval õppijal valida õppeaineid või erialasid ka teistest teaduskondadest.

Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga.

Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse rohkelt sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata samadel tingimustel kui eestikeelsete õppekavade korral. Sihtstipendiumide kohta saab infot veebilehelt www.ut.ee/et/sisseastumine/ingliskeelsed-oppekavad/oppekulud.

Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad avalduse esitada 16. aprillini SAIS-is. Otsus vastuvõtu kohta tehakse hiljemalt 15. juunil.

Vt lähemalt www.ut.ee.

Tartu ülikool / Uudistaja

Rohevinti nähti kõigis loenduses osalenud linnades (foto: Kev Chapman / Wikimedia)

Linnade linnuvaatlus tõi taas rekordeid

29. märtsil toimunud 14. linnade linnuvaatluspäev tõi 18 linna linde jälgima 119 huvilist. Osalejate arv oli võrreldav mullusega, kuid nähtud liikide arv oli rekordiline. Huvilistel õnnestus linnades üles leida koguni 116 loodusliku päritoluga linnuliiki.

Kõige pikemad liiginimekirjad saadi ootuspäraselt rannikuäärsetes linnades. Seekordse sõbraliku mõõduvõtmise võitis Pärnu, kus märgati 88 linnuliiki, järgnes Tallinn 82 ja Haapsalu 81 liigiga. Sisemaalinnade arvestuses oli taas parim Tartu, kus nähti-kuuldi 76 linnuliiki. Viiendaks jäi Kärdla 63 liigiga.

Üheski linnas pole selle linnuvaatlusürituse ajaloo jooksul varem üle 80 linnuliigi vaadeldud. Tartu tulemus on rekord ka sisemaalinnade arvestuses. Pikad liiginimestikud ei peegelda küll linnade linnurikkuse suurenemist, vaid meie aladele saabunud rändlindude rohkust, mis on tingitud soojast varakevadest.

Võistkondi osales seekordsel linnuvaatluspäeval koguni 45. Meie kahe suurima linna osavõtjad hõlmasid üle kolmandiku vaatlejate koguarvust: Tartus oli väljas 26 ning Tallinnas 23 vaatlejat. Esimest korda olid vaatluspäevadel esindatud Türi ja Kunda. Nüüdseks on linnade linnurikkusele tähelepanu juhtivast aktsioonist osa võetud juba 42 Eestimaa linnas. Ligikaudu pooled vaatlejad eelistasid teha ökovaatlust, mille käigus liigeldi jalgsi või jalgrattaga. Kõige enam linnuliike vaatlesid Margus Ellermaa ja Andrea Maier (82 liiki, Pärnu) ning Alpo Koukila, Marko Valker, Tarvo Valker ja Hille Viigipuu (77 liiki, Haapsalu). Mõlemad vaatlusrühmad liikusid vaatluspäeva raames vaid jala.

Vt täpsemalt www.eoy.ee/node/830.

EOÜ/Uudistaja

Fotomeenutus aasta tagasi Itaalias peetud XIII Euroopa noorte meistrivõistlustest metsanduses (foto: Luua metsanduskool)

Eestisse tuleb võistlema 15 Euroopa riigi noori metsamehi

Metsaselts teatas 23. märtsil, et 20.–24. mail Eestis toimuvatest XIV Euroopa noorte metsandusmeistrivõistlustest võtab osa 15 Euroopa riiki.

See selgus mõni päev varem, kui oli lõppenud osalevate riikide registreerimine. Enamasti andsid Luua metsanduskooli korraldatavatel võistlustel osalevad riigid teada ka kooli, mille esindus Eestisse tuleb. Kolmes riigis (Rumeenias, Austrias ja Poolas) selgub osalev kool aprillikuu jooksul.

Peakorraldaja Marko Vinni jääb osalevate riikide arvuga rahule. Tema sõnul on tugevamad võistlejad kõik kohal. Kuna tegu on peaaegu ainsate metsandusõpet andvate õppeasutuste kutsevõistlustega, selgub võistlustel tegelikult ka parim Euroopa metsanduskool.

Võisteldakse metsaraja läbimises ning raievõistluste aladel: puude langetamises, saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagimises ja laasimises. Korraldaja Luua metsanduskool on teinud väliskülalistele ka väikese üllatuse: kui Kesk-Euroopas on tavapäraselt kasvavate puude asemel imiteeritud langetamist postidel, siis seekord langetatakse metsas raielangil tõelisi puid.

Luua metsanduskool on meistrivõistlustel osalenud juba päris algusest, edukamad aastad olid 2003–2004, kui üldarvestuses saadi riikide hulgas esikoht. 2014. aastal Itaalias peetud XIII metsandusmeistrivõistlustel tuli Luua võistkond raievõistluste arvestuses teisele kohale, alla jäädi vaid Austria esindusele.

Võistluste koduleht: http://forestryskills.eu/esileht/.

Eesti metsaselts / Uudistaja

Pildil (TMF 273_167) on tükike kadunud linnapildist Ülejõel – Holmi ja Kalda tänava nurk (allikas: Tartu linnamuuseum / Facebook)

Tartus näeb Ülejõe linnaosa kadunud maju

Tartu linnamuuseum alustas kaheaastast „Üle jõe“ projekti rändnäituse „Kadunud Ülejõe“ avamisega Tartu pensionäride päevakeskuses Kodukotus (Staadioni 48).

Ajalooline Ülejõe hõlmab praeguse Ülejõe ja Raadi-Kruusamäe linnaosa. Ülejõe on teises maailmasõjas enim kannatada saanud Tartu piirkondi. Projekti eesmärk on lähemalt tundma õppida ja tutvustada tartlastele linna üht põnevama ajalooga piirkonda ning väärtustada seda huvitava elukeskkonnana.

Suur osa projekti tegevustest toimub väljaspool linnamuuseumi hoonet: piirkonna asutustes ja linnaruumis eksponeeritakse Ülejõele pühendatud näitusi, korraldatakse vestlusringe ja loenguid ning tutvumisretki Ülejõel. Koostöös TÜ ja ERM etnoloogidega intervjueeritakse piirkonna põliselanikke. Koos Raatuse põhikooliga viiakse ellu õpilasi kaasavaid projekte ning koostöös sotsiaalasutustega on muuseumisse oodatud vähekindlustatud perede lapsed.

Projekti „Üle jõe“ oluline eesmärk on aktiviseerida Ülejõe kogukonda ja luua piirkonna elanike ühistunne. Peagi algavad talgutööd Roosi, Puiestee, Jaama ja Raatuse tänavaga piirnevas kvartalis asuval pargialal, nn ohvitseride pargis, et muuta see Ülejõe kogukonna puhkealaks.

25. märtsil Kodukotuse ruumides avatud näitus „Kadunud Ülejõe“ tutvustab Ülejõe linnaosa kujunemist alates 16. sajandist kuni tänapäevani. Näitusel eksponeeritud fotodel saab näha teises maailmasõjas tervete kvartalite viisi hävinud Ülejõe hoonestust. Näituse on koostanud Eevi Kärdla ja Marge Rennit Tartu linnamuuseumist ning kujundanud Krista Lepland osaühingust Laika, Belka & Strelka. Näitus jääb Kodukotuses lahti mai alguseni, seejärel avatakse see Tartu hooldekodus. Näitust saab näha päevakeskuse lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni 10–15.

Tartu linnamuuseum / Uudistaja

Allikas: ut.ee

Leia loodusest muusikat ja muusikast loodust

Eesti teatri- ja muusikamuuseum ning TÜ loodusmuuseum avasid 27. märtsil Tallinnas muusika-aastale pühendatud ühisnäituse „Hingab ja heliseb“, mis tutvustab looduse ja muusika omavahelisi seoseid, sarnasusi ja erinevusi.

Kolm aastat tagasi ühest mõttevahetusest alguse saanud idee on muusika-aastal omanäolises vormis teoks tehtud. Näitusel kogeb, kuidas loodus ja muusika on teineteist mõjutanud, toetanud ja inspireerinud. Huvilised saavad käed-külge-eksponaatide, arvutimängude ning helinäidete abil uurida ja võrrelda, kuidas on ajast aega kasutatud loodust muusikas ning muusikat looduses.

„Muusika ja looduse seosed on inimesi alati paelunud. Kuid enamasti ei teadvustata endale võimalust otsida ja leida loodusest muusikat ning muusikast loodust. Samuti on hea endile meelde tuletada, kust on alguse saanud need muusikainstrumendid, mida tänapäeval mängitakse. Loodus hingab ja muusika heliseb,“ kirjeldasid näitust idee autorid Eva-Liisa Orula ja Risto Lehiste.

Näitus on teatri- ja muusikamuuseumis lahti 28. märtsist 6. juunini. Juunist septembrini saab näitust vaadata Tartu loodusmajas ning sügisel rändab näitus ringi Eesti koolides. Näituse on koostanud Eva-Liisa Orula, Risto Lehiste, Veljo Runnel ja Kristiina Kiis, kujundanud ja teostanud Tiia Mets. Stendid on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest.

Eesti teatri- ja muusikamuuseum ja TÜ loodusmuuseum / Uudistaja

Allikas: www.talgud.ee

Loodustalgute fookuses on tänavu jõed ja ojad

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 30. märtsil, et on tänavu võtnud oma talguhooaja fookusesse vooluveekogud, et juhtida tähelepanu Eesti jõgede ja ojade seisundile ning suurendada teadlikkust looduskaitsest.

ELFi talgute vooluvete aasta juhatasid sisse filmiseansid 31. märtsil Tartus ja 1. aprillil Tallinnas: vaadati filmi „DamNation“, kauni pildikeelega lugu Ameerika Ühendriikide jõgede vabastamisest paisudest.

ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo sõnul eemaldatakse talgutel vabatahtlike abiga mitmel jõel vanu paisujäänukeid ja looduslikke tõkkeid, mis takistavad kalade liikumist ning koguvad enda taha setteid. Liigikaitsetöödest saavad talgulised tänavu oma panuse anda meil äärmiselt ohustatud seisundis oleva ebapärlikarbi parema käekäigu heaks.

ELFi looduskaitsetalgutel on tänavu 16. järjestikune hooaeg. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis ühendada puhkus ja vabatahtlik töö. ELFi talgureis kestab tavaliselt 3–5, vahel kuni 10 päeva. Peale looduskaitsetööde on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi. Talgute eesmärk on taastada ja hooldada erilaadseid kooslusi ja elupaiku. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, karjaaedade ehitus ning väikeveekogude tingimuste peenhäälestus.

Talgute kohtade ja tegevuste valikul on ELFi partner keskkonnaamet.

Täpsem info www.talgud.ee.

ELF/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Eksponaate RMK Oandu looduskeskuses

Neljateistkümnendat korda toimuvast RMK metsaviktoriinist

saab osa võtta 6.–29. aprillini. Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis ning tehakse teatavaks 6. mail viktoriini kodulehel. Parimatele õpilastele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad. Selleks et tublimad klassid saaksid õpitut metsas täiendada, on tänavu rohkem auhinnaprogramme, mille juurde kuulub ka sõidukompensatsioon.

Metsaviktoriinis käib tulemuste arvestus klasside kaupa, kuid iga õpilane vastab küsimustele iseseisvalt, sisestades keskkonda individuaalse koodi. Küsimused on koostatud kahes raskusastmes: 1.–4. klassile ja 5.–12. klassile. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema veebilehel www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin.

Juba neljandat aastat on avatud ka viktoriini venekeelne keskkond.

Eelmisel aastal võttis metsaviktoriinist osa ligi 9200 õpilast 209 kooli 906 klassist.

Makedoonia pealinna (kuri)kuulsaim mälestussammas: Aleksander Suur

Vikipeedia ootab artikleid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teemadel

21. märtsil algas Vikipeedias Kesk- ja Ida-Euroopa artiklite konkurss „Kesk- ja Ida- Euroopa kevad 2015“. Üritus lõpeb 31. mail.

Võistluse käigus keskendutakse artiklite loomisele, mis käsitlevad piirkonna riikide ajalugu, kultuuri, ühiskonda ja tähelepanuväärseid inimesi. Võistlusperiood ühtib osaliselt 2015. aasta tõlketalgute ajaga ning sel perioodil on võimalik Kesk- ja Ida-Euroopat puudutavaid tõlkeartikleid registreerida mõlemale võistlusele. Tõlketalgud lõppevad 21. aprillil.

Võistluse tarbeks koostatud artikleid hindab juunikuu esimesel poolel žürii. Peaauhind on osalemine Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide kogunemisel Makedoonias 2015. aasta juuli lõpus või augusti alguses. Peaauhinna paneb välja Makedoonia Wikimedia organisatsioon Shared Knowledge. Väiksemad auhinnad võistlusel osalejatele tagab MTÜ Wikimedia Eesti.

Pidevalt täieneb teave ürituse kohta kodulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2015.

Vabaduse puiestee äärne plats on siiani nimeta

Kesklinnas asuv plats otsib uut nime

Tartu linnavalitsus palub tartlaste abi, et leida nimi Tartu kesklinnas, haridus- ja teadusministeeriumi hoone ees asuvale platsile, mis on kavas sel aastal korrastada. Ettepanekuid saab edastada Tartu kodulehel, e-posti teel infokeskus@raad.tartu.ee või Tartu infokeskuse telefonil 736 1101.

Seda platsi on nimetatud küll Politseiplatsiks, küll haridusministeeriumi ees olevaks platsiks, aga õige nimi puudub. Aadressil Vabaduse pst 8 asuv plats kavatsetakse tänavu rekonstrueerida, tööde umbkaudne algusaeg on maikuus. Platsile rajatakse sadeveekanalisatsioon, korrastatakse kõnniteed ja haljastus ning paigaldatakse uued prügikastid, istepingid ja jalgrattahoidjaid. Dendroloogide hinnangu järgi on pargis ka mitu väga väärtuslikku puud, mida ei tohi kahjustada, kuid kõnniteede ääres olev hekk on halvas seisundis ja asendatakse uuega.

Väljakul asub monument, mis jäädvustab Eesti Vabariigi esimese haridusministri, rahvusülikooli looja ja esimese pedagoogikaprofessori Peeter Põllu mälestust. Monument avati 2008. aastal, selle skulptor on Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson.

Nimeettepanekuid saab teha 10. aprillini, otsuse langetab Tartu linnavolikogu.

Keskkonnaameti loodusõhtuid

on jälle kavas terve hulk. Täna, 8. aprillil, kell 18 astub Lahemaa rahvuspargis üles Aarne Tuule, kes räägib aasta linnust viust. Homme, 9. aprillil, kell 17.30 kõneleb Iisaku looduskeskuses samal teemal Urmas Sellis ning Kuressaare keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22) hakkab kell 18 pajatama Indrek Allmann, kelle teema on „Vabatahtlikud Robinsonid ehk elust Kesselaiul“.

Järgmisel teisipäeval, 14. aprillil, kell 18 algab Vahur Sepa loodusõhtu „Metssiga – aasta loom ja teised Eesti ulukid“ Jõgevamaa gümnaasiumi aulas (Jõgeva, Aia 34). Kolmapäeval, 15. aprillil, on loodusõhtuid lausa kolm. Kell 17.30 Viljandi linnaraamatukogu III korruse galeriisaalis algaval õhtul räägib Taavi Pae teemal „Kuidas Eesti mäed said omale kõrgused – Suurest Munamäest Härjassaareni“; kell 18 saab Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) kuulata Valdur Mikita ettekannet „Mõtterännud looduse ja kultuuri vahel“ ja ning kell 18.30 kõneleb Aarne Tuule Türi kultuurikeskuses aasta linnust viust.

Herilaseviu (Pernis apivorus) (foto: Andreas Trepte / Wikimedia)

Aasta lindudele pühendatud loodusõhtu

on täna, 8. aprillil, kell 18 ka Tartu loodusmajas (Lille 10). Aasta linnu projekti juht ornitoloog Ülo Väli räägib, kuidas viusid looduses ära tunda, milline on nende elukorraldus ning olukord Eestis. Juttu tuleb ka sellest, mida viuaasta endaga kaasa toob ning kuidas meil kõigil on võimalik aasta linnu projektis osaleda.

Allikas: www.maadjas.ee/

Seminari „Meie vanaaegsed taimed“

korraldab MTÜ Maadjas koostöös Eesti vabaõhumuuseumi ja Eesti taimekasvatuse instituudiga vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis Tallinnas 17. aprillil kell 10–17. Arutletakse vanade aiataimede leidmise, hoidmise ja kasvatamise teemadel, otsitakse koostöövõimalusi.

Palutakse end eelregistreerida veebilehel https://docs.google.com/forms/d/1nZUmmTWXs_YLZeln04EFAyXKb_nq46nf7CFwc3eia_Q/viewform.

Fotomeenutus mullustelt Supilinna päevadelt

Järjekordsed Supilinna päevad

toimuvad Tartus 20.–26. aprillil. Festivali tippüritus, platsi- ja tänavafestival, on 25. aprillil Kartuli-Oa tänava Kiigeplatsil ning Emajõe tänaval. Sel päeval võetakse ka liiklusruum üheks päevaks jalakäijate kätte ning siis on liiklusele suletud Emajõe tänav, osaliselt ka Kartuli ja Oa tänav. 26. aprillil on kogukonnapäev ning avatud hoovide ja kodukohvikute päev.

Loodetavasti avatakse veel tänavu selles majas Tartus Vanemuise 46 TÜ loodusmuuseumi uus ekspositsioon

TÜ loodusmuuseumi linnuviktoriin ja -vaatlusretk

Eesti koolide 6.–9. klassi õpilastele toimub 29. aprillil. Selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad, pärast viktoriini minnakse loodusesse linde vaatlema. Nii viktoriinile kui ka retkele tuleb enne registreeruda, see kestab 21. aprillini või seni, kuni kohad on täitunud. Registreerumisvorm: http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/linnuviktoriinile-2015-registreerumine.

Enne viktoriini soovitavad korraldajad osalejatel lugeda kirjandust, kuulata linnuhääli ja uurida teemakohaseid veebilehti. Kirjanduse ja veebimaterjalide loetelu leiate aadressil www.natmuseum.ut.ee/et/content/linnuviktoriini-2015-soovitatav-kirjandus.

Tänavu loodusmuuseum toitlustust ei korralda. Osalejad saavad kella 12–13 vahel einestada lähedal asuvates söögikohtades või ise söögi-joogi kaasa võtta.

Peep Veedla – teenekas linnulauluõpetaja

Linnulauluhommikuid Tallinna õpilastele

korraldab ka sel kevadel koostöös Tallinna keskkonnaametiga Loodusring. Kooli lähemas ümbruses leidub arvukalt linnuliike. Milliseid nimelt ja kuidas neid ära tunda, seda aitab selgitada harrastusornitoloog Peep Veedla. Aprillikuus saab osa võtta linnulaulutundidest: 13., 14., 15., 16., 17., 20., 21., 22., 27., 28. ja 29.04. Osavõtt on tasuta. Eelregistreerimine e-posti teel info@loodusring.ee või telefonitsi 607 0045.

Varasematel kordadel on linde vaadeldud ka Võrtsjärve ääres Jõesuu vaatetornis

Tornide linnuvaatluspäev

toimub sel aastal 9. mail, samal ajal kui meie lähiriikides Soomes, Rootsis ja Taanis.

Igas tornis peetakse liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti liigirikkaim linnuvaatlustorn. Kuna tänavu on aasta linnuks valitud viu, siis liituvad mõnes tornis vaatlejatega ka röövlinnuspetsialistid, kes tutvustavad röövlinde ja räägivad lähemalt nende eluolust.

Kui soovid vaatluspäeval osaleda juhendajana, palun anna sellest teada e-posti teel thea@tallinna-linnuklubi.ee.

MAAILMAST

Foto: Patrick Kelley / Wikimedia

Arktika jää õheneb kiiremini, kui arvatud

Portaal barentsobserver.com refereeris ajakirjas The Cryosphere ilmunud Washingtoni ülikooli teadlaste artiklit, mis teeb põhjaliku kokkuvõtte Arktika vete jääkatte muutustest viimaste kümnendite jooksul.

Sellest ilmneb, et Arktika ookeani keskosas on jää aastatel 1975–2012 õhenenud 65%, 3,59 meetrilt 1,25 meetrini. See, et jää tasapisi kaob, on ammu teada, aga see on toimunud märksa kiiremini ja ulatuslikumalt, kui seni arvatud. Võib ennustada, et pole kaugel aeg, kui osa merd on teatud osa aastast jäävaba.

Ameerika teadlaste uurimuses on analüüsitud kõiki seni teada olevaid andmeid. Jää paksust aastail 1975–1990 on valdavalt hinnatud allveelaevade sonaritega. Laevnikel oli vaja teada jää liikumisi, et leida kohti, kus saab ohutult pinnale tõusta. Alates 2000. aastatest on põhiosa andmeid mõõdetud õhust: lennukitelt või satelliitide vahendusel.

Kriitikud on ikka arvanud, et teadlased pakuvad jää peatset kadumist ennustades üle. Nüüd on leidnud kinnitust, et jää õheneb isegi palju kiiremini, kui seni arvatud.

Veel drastilisemaid andmeid võib leida üksikute kuude kohta. Näiteks septembrikuine, pärast suvist sulamist kõige õhem jää on kahanenud veel kiiremini: sama 37-aastase perioodi jooksul 3,01 meetrilt 44 sentimeetrini ehk 85%.

barentsobserver.com/Uudistaja

Vandelkajakas (Pagophila eburnea) (foto: jomilo75/Wikimedia)

Elavhõbeda tõttu hukkub väljasuremisohus kajakaliik

Briti teadlase uuringu järgi võib oletada, et vandelkajaka asurkonna kiire allakäik võib olla põhjustatud elavhõbedasaastest.

Kanadas Saskatchewani ülikoolis töötanud inglise kuningliku linnukaitseühingu RSPB looduskaitseteadlane Alex Bond hoiatab, et praeguste suundumuste jätkudes võib see lind Kanadast suisa kaduda. Mujal Põhja-Ameerikas see lumivalge väheldane raipetoiduline kajakas ei pesitsegi. Alates 1980. aastatest on tema asurkond kahanenud 80% ja küünib napilt poole tuhande pesitsuspaarini.

Vandelkajakas elab ainult Kõrg-Arktikas ja toitub jääkarude saagi jääkidest. Teatavasti akumuleerub elavhõbe toiduahelas ning vandelkajakas, selle ahela tipuliik, on seepärast suures ohus. Bond võrdles kajakasulgede elavhõbedasisaldust vanade, muuseumieksemplaridelt pärit sulgedega ja leidis, et see on nüüd 45 korda suurem. Bond möönab, et sulgede elavhõbedasisaldust ei tasu küll otse seostada asurkonna väheneva arvukusega, aga samas on teada, et vandelkajaka munades on elavhõbedat rohkem kui mistahes teisel Arktika linnuliigil ning et just Kanada vandelkajakatel on see ohunäitaja kõige suurem. Kui enamasti suureneb elavhõbedasisaldus arktilistel liikidel ühe protsendi aastas, siis vandelkajakal kaks protsenti.

Bond lisab, et kahtlemata on ohutegurid ka kliimamuutused ja illegaalne jaht, aga pole ju saladus, et elavhõbeda kontsentratsioon suureneb kogu Arktikas. Põhiliselt jõuab see potentsiaalne närvimürk sinna õhu kaudu, esmajoones Põhja-Ameerika ja Aasia söejõujaamadest.

The Canadian Press / Uudistaja

LÕPUPILDID

Pärast pööripäeva on ilm olnud valdavalt pilves, sageli on ka sadanud – küll vihma, küll lörtsi ja isegi lund. Aga 31. märtsi õhtul sai Tartus korraks näha sinist taevast.