UUDISTAJA
08. jaanuar 2014
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Metsakorralduse killustatusest ja muust päevakohasest
Üks Eesti Metsa talvenumbri põhilugusid käsitleb metsandusteemat, millest seni on vähe juttu olnud. Selles annab keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Enn Pärt ülevaate metsakorralduse olukorrast nüüdses Eestis. Kirjutisest selgub, et varem kõikjal Eestis ühtsetel põhimõtetel toiminud metsakorraldusorganisatsiooni asemel on praegu 17 konkureerivat eraettevõtet, kellest igaühel on veidi erinev käekiri ja tegutsemispõhimõtted. Selline killustatus on nüüdisühiskonnas vist paratamatu, teiselt poolt on sellel ilmselgeid varjukülgi.
Teine põhjalik artikkel, mille autor on keskkonnaagentuuri metsakaitse juhtspetsialist Heino Õunap, valgustab samuti vähe käsitletud temaatikat. Millised invasiivsed metsakahjurid ähvardavad kodumaa metsi? Teame, et viimastel aastatel on Eestisse jõudnud saaresurm, punavöötaud ja pruunvöötaud. Heino Õunap oletab, et õige pea jõuab siia saare-salehundlane. Potentsiaalsed kahjurid on käsnalainelane, siberi kedrik ja männi-laguuss. Kõige suuremat kahju võib teha männi-laguuss.
Veel saab Eesti Metsast lugeda ülevaadet meie metsanduse uutest suundumustest, teadustööst metsa proovitükkide põhjal, e-veoselehtedest, metsarikkumistest, uuest metsalaborist Tartus, Eesti võidukatest metsanoortest Euroopa teadmistevõistlusel ja muust. Metsahuviliste tähelepanu peaksid köitma reportaaž eeskuju väärivast metsaomanikust Mihkel Jürissonist, ilveste uuringu tulemused ning meenutused värvikast metsa- ja laulumehest Arnold Meriheinast.
Eesti Mets
Raamat „Ameerika metsad”
Koos Eesti Metsa talvenumbriga tellijate kätte jõudnud Kalle Karolese ja Hendrik Relve raamat käsitleb Põhja- ja Lõuna-Ameerika metsi ning metsandust. Sel teemal pole eesti keeles seni ilmunud ühtegi ülevaatlikku raamatut. Vaadeldakse mõlema mandri metsade liigilist koosseisu, metsanduse eripärasid ja suundumusi, jagatakse isiklikke muljeid retkedest sealsetesse metsadesse. Raamatus leidub rohkesti fotosid.
Trükis kuulub maailma metsade käsitluse sarja, mille esimene osa ilmus möödunud aastal; see andis ülevaate Euroopa ja Aasia metsadest ning metsandusest. Raamat on mõeldud kõigile loodus-, metsa- ja metsandushuvilistele.
Detsembrikuu Loodusesõber pajatab veel kord hundist
Lõppenud hundiaasta viimane Loodusesõber teeb veel kord põhjalikult juttu kriimsilmast, esimesest aasta loomast. Meie suurulukiuurijatel on mitmendat aasta olnud käsil telemeetriauuringud, mille käigus otsitakse vastust küsimusele, kui suurt territooriumi vajab susi ellujäämiseks Eestis. Esialgsed andmed kinnitavad oletusi: keskmiselt vajab kari Eestis 450 ruutkilomeetrit ning laotub üle mitme jahipiirkonna. Seda on oluline teada, et mitte üle hinnata huntide arvukust. Kikeperas pesitsev hundikari liigub isegi üle 900 ruutkilomeetril. Miks hundid vajavad nii suuri alasid, selgitavad ajakirjas Marko Kübarsepp ja Peep Männil.
Kriimust kõnelevad ajakirjas ka hundiaasta fotovõistluse pildid, millel näeb nii sute tegevusjälgi kui ka hunti ennast. Võistlusele laekunud pildid tõendavad, et Eestis jagub metsas kondavaid terase silmaga loodushuvilisi, kes hundi jälgi leida oskavad.
Aasta looma kõrval pööratakse ajakirjas tähelepanu ka tänavuse aasta puule – lodjapuule. Sellel, et räägime lodjapuust kaheteistkümnendal tunnil, on oma põhjus: linnumari saab luhtadel ja metsaservadel nähtavaks just talvel, kui puu punased kobarad lume taustal pilku köidavad. Oma elamustest lodjapuu seltsis kirjutab Arne Ader.
Elamustest Vinni mägedes kirjutab aga Kalle Suuroja. Geoloog on mures, et Vinni mägesid tahetakse lähitulevikus kruusa-liivana laiali kanda. Ta teeb ajakirja vahendusel ettepaneku päästa Vinni mäed hävingust, et kohalikele elanikele jääks muistne peo- ja matkamispaik alles. Loodusesõber kutsub omakorda looduskaitsjaid heitma pilku Vinni Kõrgemäele ja peatama arutu hävitustöö.
Helen Arusoo
„Roheliste rattaretked 25”
Loodusesõbra tellijad said koos ajakirjaga Helen Arusoo koostatud raamatu „Roheliste rattaretked 25”. See annab ülevaate 1988. aastal alanud populaarsetest retkedest, mille korralduses on asutamisest peale kaasa löönud ka MTÜ Loodusajakiri.
Tagakaanel trükitud saatesõna kinnitab, et Loodusesõbra „arhiivis leiab retkekaarte, päevakavasid ja kohajutte, mille kuhjumine toimetuses lausa iseenesest teose väljaandmise peale surus. [—] Algusaegade korraldajatega koostöös uurisime vanu kaarte ja teekäänakuid ning ajasime kolletanud fotode jälgi. Vanade rattahaide abiga taastasime tähtsündmusi. Mida koos leidsime, panime raamatusse”.
LOODUSAJAKIRJA UUDISED
Toomas Kukk
Kukus räägib homme Toomas Kukk
Selleneljapäevase saate „Loodusajakiri” Kuku raadios sisustab intervjuu Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukega. Juttu tuleb entomoloog Mati Martinist, kes pälvis mullu Eesti Looduse aasta autori tiitli, looduse tundmisest, 2014. aasta puudest paakspuust ja türnpuust ning aasta linnust jäälinnust. Veidi puudutatakse ka uue aasta plaane: sarjas „Looduse raamatukogu” on kavas anda välja Eesti tigude määraja, ilmub ka järjekordne heliplaat; ajakirja tellijad saavad raamatu ja heliplaadi tasuta. Intervjueerib Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Mart Noorma
ESTCube-1 Eesti Posti margiplokil
ERR: 2013. aasta tegu on ESTCube-1
30. detsembril teatas rahvusringhääling (ERR), et tunnustab nüüd iga aasta lõpus üht meie ühiskonna jaoks tähtsat tegu. 2013. aasta teoks otsustati valida ESTCube-1, esimene Eestis valminud ja maikuus orbiidile lennutatud kosmosesatelliit. ETV saates „Lennud unes ja ilmsi” anti auhind kätte Tartu ülikooli dotsendile Mart Noormale, kes juhtis ja nõustas tudengisatelliidi ehitamist.
Satelliidi siht on katsetada avakosmoses uuenduslikku päikesepurje. Ettevõtmist iseloomustab tihe ülikoolidevaheline koostöö, millega on seotud suur hulk inimesi Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast, Eesti ettevõtetest ja välismaistest partnerülikoolidest. Tunnustuse pälvinud tegu paneb unistama, on tuleviku-usku ja sisendab lootust.
Võitjale kuulub 1500 euro suurune rahaline auhind koos kunstnikutööna valminud meenega.
Aasta teo tunnustusega väärtustab rahvusringhääling ühiskondlikult tähtsa valdkonna sündmust või üritust, selle algatajaid ja teostajaid. Laureaat on aasta jooksul mõjutanud Eesti arengut ja tuntust, andnud põhjust oma tegevusvaldkonnast kõnelda ja kirjutada ajakirjanduses, kujundanud uusi hoiakuid ja loonud häid emotsioone. Valiku teevad rahvusringhäälingu töötajad, lõplikku otsust mõjutavad ka portaali uudised.err.ee lugejate antud hääled kogumina.
Kaks päeva varem, 28. detsembril, oli ajaleht Postimees nimetanud tudengisatelliidi projekti eestvedaja Mart Noorma aasta inimeseks.
ERR/Uudistaja
Üliõpilaste arvates ei saa nad keskkonnaotsuseid mõjutada
Keskkonnainvesteeringute keskuse 30. detsembri pressiteate järgi on uuringufirma Klaster KIKi tellimusel teinud üliõpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu.
Selle põhjal on üliõpilaste huvi ressursisäästu võimaluste vastu suur ning ligi 80% uuringus osalenuist peab ennast keskkonnateadlikuks. Samas leiab ligi pool vastanuist, et neil ei ole praegu piisavalt võimalusi energia- ja ressursikasutust mõjutada ning oma ideid realiseerida.
Vaid vähesed noored, 9–25% uuringusse kaasatuist, olid kõrgkoolides kuulnud ressursisäästu teemalistest üritustest või neist osa võtnud. Üle poole küsitletuist oli viimase aasta jooksul otsinud infot selle kohta, kuidas energia tarbimist vähendada.
Kõige kõrgemalt hindasid oma teadmisi keskkonnast loodusteadusi õppivad noored. Neile järgnevad sotsiaal- ning humanitaarvaldkonna üliõpilased. Kõige madalama hinde oma teadmistele andsid tehnikaerialadel õppijad, kelle peamine motivaator energiat säästa on rahaline kokkuhoid. Humanitaaraineid ja loodusteadmisi omandavad õppurid seadsid esikohale keskkonna.
Eesti peamiste keskkonnaprobleemidena nimetasid noored valesid tarbimisharjumusi (74%), väheseid teadmisi keskkonnasäästuvõimalustest (61%) ning suurenenud autokasutust ja reostunud linnaõhku (59%).
Veebiküsitlus tehti 21.–26. novembril 2013. Ankeedile vastas üle poole tuhande üliõpilase Eesti kõrgkoolidest. Vt www.kik.ee/sites/default/files/tudengite_keskkonnateadlikkuse_uuring_2013.pdf.
„Uuringust joonistus välja, et vaid kord aastas energiasäästu nädala raames ressursisäästust rääkimine ei ole piisav selleks, et keskkonnasäästu mõttes ülikoolis midagi ära teha,” ütles KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. „Ressursisäästukonkurss Negavatt ongi ellu kutsutud selleks, et tudengite lennukad ideed saaksid reaalselt ka ellu viidud.”
KIK kuulutas energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt välja 26. novembril. Ideede esitamise tähtaeg on 12. jaanuar. Konkursi eesmärk on parandada teadlikkust energia- ja ressursikasutuse kohta ning innustada üliõpilasi pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Auhinnafond on 45 000 eurot; peale selle saavad noored oma ideede arendamiseks tuge mentoritelt ning abi, et leida partnereid. Vt lähemalt www.negavatt.ee.
KIK/Uudistaja
Fakte mulluse ilma kohta
Ilmateenistus avaldas 3. jaanuaril oma veebilehel Eesti 2013. aasta ilmaülevaate emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=410.
Sellest saab näiteks teada, et aasta kõige soojem kuu oli juuli ja kõigr külmem märts, et kõige sajusem oli november ja kõige päikeselisem juuni. Viimase poolsajandi jooksul on olnud ainult üks veel soojem maikuu kui mullu, detsember oli samas arvestuses teine-kolmas. Ka suved ja sügised on harva olnud nii soojad või veel soojemad kui 2013. aastal.
Veel on lugeda, et 17. mail oli keravälk Leisi vallas Saaremaal ning 30. mail Palasi külas Raplamaal, et aasta tugevaim tuul 33,2 m/s mõõdeti 29. oktoobril Vilsandil, kõige kõrgem ja kõige madalam temperatuur – vastavalt 32,5 ja –28,7 kraadi – aga 8. augustil Valgas ja 19. jaanuaril Jõgevamaal Toomal jne.
TASUB OSALEDA
Piparkoogikunstnike fantaasia näiteid
Piparkoogimaania – veel ainult täna!
Traditsiooniline piparkooginäitus, seekord teemal „Kunstiajalugu”, Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) on täna viimast päeva lahti 11–18.
Tartu loodusmaja
Õpetajatele ja juhendajatele mõeldud seminar
„Keskkonnaalaste uurimistööde kirjutamine ja juhendamine koolis” peetakse 14. jaanuaril kell 12–16 Tartu loodusmajas (Lille 10); korraldaja on Tartu keskkonnahariduskeskus.
Seminari juhivad Jaan Poska gümnaasiumi bioloogiaõpetaja,uurimistööde koordinaator Lauri Mällo, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi lektor Maigi Vija ning Erle Tüür, keskkonnauurimistööde konkursi koordinaator.
Kesktalvise veelinnuloenduse kesksed päevad
on ülejärgmisel nädalavahetusel, 18.–19. jaanuaril. Loendus korraldatakse juba 52. korda. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et arvesse lähevad kõik jaanurikuus tehtud vaatlused, eelistatud on siiski n-ö õigete päevade loendustulemused. Ringkirja, projekti aruande ja loendusmaterjalid leiab huviline Eesti ornitoloogiaühingu veebilehelt www.eoy.ee/node/109. Leho Luigujõe, loenduse koordinaator Eestis, on ühtlasi teada andnud, et seekord luuakse võimalus sisestada oma vaatlusandmed elektrooniliselt.
Maitsetaimede ja vürtside näitus
Tartu ülikooli botaanikaaias (Lai 38) on lahti veel selle nädala lõpuni, iga päev 10–17.
Muu hulgas saab tutvuda selliste vürtsidega nagu annatto, kalganirohi, asaföötida, tamarind, sumahh. Peale nende näeb veel paljusid meil seni vähe kasutatud vürtse, kuid ei puudu ka levinumad. Ühtlasi saab uudistada taimi, millelt on pärit piprad, kaneel, vanill, ingver jt vürtsid. Maitsetaimedest on näitusel näiteks tüümian, basiilik, sidrunhein, meliss, lavendel. Samuti saab ülevaate vürtside ajaloost, maitsest, aroomist, säilitamisest ja sellest, kuidas vürtse osta.
Rein Drekhan (allikas: www.pollumajandus.ee)
Täna saab kuulata ettekannet metsahaigustest
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna dotsent Rein Drenkhan räägib metsade invasiivsetest haigustest täna algusega kell 17 Tartus Baeri majas (Veski 4). See on järjekordne üritus maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute sarjas, mille eesmärk on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses maaülikooli uurimissuundi; teeõhtud toimuvad iga kuu teisel kolmapäeval.
MAAILMAST
Kevadel antakse välja esimesed Natura 2000 auhinnad
Euroopa Komisjon teatas detsembris, et hakkab välja andma Natura 2000 auhinda, millega tunnustatakse parimaid looduskaitsetavasid Euroopas.
Natura 2000 on väga mitmekesiste kaitsealade võrgustik, mis katab umbes viiendiku Euroopa Liidust ning hõlmab rikkalikku taimestikku ja loomastikku. Võrgustik annab ka sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid.
Eurooplased toetavad suuresti looduskaitset, ent Natura 2000 võrgustikku teavad vähesed. Hiljutisest eurobaromeetri uuringust selgus, et üheksa kümnest eurooplasest peab looduslike elupaikade allakäiku ning teatavate loomade ja taimede ohtusattumist ja kadumist tõsiseks probleemiks. Enamik kodanikke (olenevalt liikmesriigist 83–99%) arvab, et looduskaitsel on suur roll, hoidmaks ära väärtuslike maa- ja merealade hävimist. Aga vaid 27% vastanutest oli kuulnud Natura 2000-st.
Uue iga-aastase auhinna eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust, rõhutada Natura 2000 asukohtade mitmekesisust ja tunnustada edu mitmesugustes tegevusvaldkondades. Igal aastal antakse välja viis auhinda eri valdkondades: kommunikatsioon, looduskaitsemeetmed, sotsiaalsed ja majanduslikud eelised, huvide/arusaamade ühitamine, koostöövõrgustike loomine ja piiriülene koostöö.
Taotlusi võivad esitada kõik otseselt Natura 2000-ga seotud üksused (riigi- ja kohalikud asutused, ettevõtjad, vabaühendused, maaomanikud, haridusasutused ja üksikisikud). Taotluste esitamise tähtaeg on 18. veebruar 2014. Rohkem teavet saab Natura 2000 auhinna veebilehelt ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/awards/.
Esimese Natura 2000 auhinna võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta mais ja nende saavutusi tunnustatakse kõrgetasemelisel tseremoonial Brüsselis.
Euroopa Komisjon / Uudistaja
Paaruvad komodo varaanid Rinca saarel (foto: Spencer Weart / Wikimedia)
Komodo varaan leiti Indoneesia kaitsmata tähtsalt linnualalt
Indoneesia looduskaitseorganisatsioonide uurimisrühm on kindlaks teinud maailma suurima sisaliku, kuni 3,5 meetri pikkuseks kasvava komodo varaani olemasolu Indoneesia Florese saare lääneosas; saare põhja- ja lõunarannikul oli see loom avastatud juba 2004. aastal. See leid kinnitab hädavajadust võtta Mbelilingi tähtis linnuala ka formaalselt looduskaitse alla, nagu BirdLife International on taotlenud.
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on kantud IUCN punases nimekirjas ohualdiste liikide kategooriasse. Mbelilingi metsas Florese lääneservas, otse komodo varaani kindlate elupaikadena tuntud väikeste Komodo ja Rinca saarte vastas, tehti vaatluskaamerate abil kindlaks vähemalt tosin looma. Mainitud saared ja ka osa Florese rannikut kuuluvad UNESCO maailmapärandisse arvatud Komodo rahvusparki, Mbelilingi mets jääb aga selle piiridest välja.
BirdLife on Mbelilingi metsa valinud tähtsaks linnu- ja elurikkuse alaks seal elavate haruldaste, piiratud areaaliga linnuliikide tõttu. Väävelkakaduu (Cacatua sulphurea) kuulub äärmiselt ohustatud, florese ripp-papagoi (Loriculus flosculus), värvuline Monarcha sacerdotum ja florese vares (Corvus florensis) ohustatud liikide hulka.
Kui ala looduskaitse alla ei võeta, raiutakse see lagedaks, et saada uut põllumajandusmaad, mis peab asendama juba väljakurnatud maad. BirdLife on püüdnud õpetada 27 linnuala ümber asuva küla elanikke kasutama kestlikumaid põllupidamisviise ja orgaanilise maaviljeluse meetodeid. See looks võimaluse vähendada survet metsale.
BirdLife International
Ayoreo indiaanlastel on keeruline jätkata oma põlist eluviisi (foto: Survival International)
Biosfäärikaitsealadega on suuri probleeme ka Paraguays
Loodusrahvaste õiguste eest võitlev organisatsioon Survival International lööb häirekella: Paraguay valitsus on salamisi andnud loa raadata UNESCO biosfäärikaitseala metsi, mis on lääne tsivilisatsioonist eraldi elavate Ayoreo indiaanlaste viimane varjupaik.
Survivali kinnitusel on Paraguay keskkonnaministeerium rikkunud nii oma riigi kui ka rahvusvahelisi seadusi, andes Brasiilia karjakasvatusfirmale Yaguarete Porá võimaluse võtta raskeid masinaid kasutades maha mets aladelt, kus elab Ayoreo indiaanlaste kõige omaette hoidvam Totobiegosode haru (’inimesed, kes elavad suurte sigade maal’), ja rajada sinna karjamaad. Varem metsast müra ja toiduvajaku tõttu lahkuma sunnitud indiaanlased on sageli haigestunud hingamisteede haigustesse ja tuberkuloosi, mis viib nad elavate seast.
Survivali direktori Stephen Corry sõnul jõuaks neil maadel ebaseaduslikult toodetud loomaliha lõpuks ka Euroopa Liidu kaubahallidesse, sestap on põhjust koputada eurooplastegi südametunnistusele.
Survival International / Uudistaja
LÜHIKOMMENTAAR
See pilt on tehtud 2011. aasta aprilli alguses
Üks väike rõõmustav tähelepanek
Olin 2. jaanuaril päris tõsiselt ja meeldivalt üllatunud, kui kodu ümbruses väikest jalutuskäiku tehes ei märganud mitte ühtegi vedelema jäänud ilutulestikupakendit. Varasematel aastatel on neid lume sulamise järel välja tulnud lausa hulgi, aga ega selgi aastal ju vähem paugutatud. Tahaksin loota, et inimesed ongi hoolikamaks muutunud; küllap aitas siiski kaasa ka lumeta maa, kus sodi rohkem silma hakkab, ent nõnda on seda ka lihtsam kokku korjata.
Hoopis iseasi on muidugi see, kas ikka on arukas sellisel hulgal raha vastu taevast kõmmutada.
Toomas Jüriado
Selline oli eilne talvepäev Tartus
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/